2-23-2082/37 - Pankrotiõigus - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

O.X esitas 06.02.2023. a kohtule maksejõuetusavalduse. Kohus kuulutas 17.05.2023. a määrusega välja O.X pankroti, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Urmas Trossi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 05.06.2023. a. 09.10.2023. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 20.10.2023. a määrusega. Määrus on jõustunud. 16.12.2023. a esitas haldur kohtule taotluse lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemisega, kuna vara ei jätku pankrotimenetluses massikohustuste, menetluskulude ja võlausaldajatele vajalike väljamaksete tegemiseks ning määrata haldurile tasu. Aruandes märkis haldur, et võlgniku varana saab käsitleda nõuet Txxx Txxxxxxvastu kokku summas 29 572 eurot. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna otsusega 26.05.2023. a nr 2-23-104185/9 mõisteti Txxx Txxxxxxt võlgniku kasuks välja summas 8260 eurot, mis on osa võlgnikult väljapetetud summast 8000 eurot ja riigilõiv 230 eurot. Ülejäänud summas 21 572 eurot esitas haldur 15.12.2023. a hagi Txxx Txxxxx vastu (2-23-17741). Summas 8260 eurot on haldur algatanud täitemenetluse, laekumisi ei ole. Aruandes on märgitud, et arvestuslikult O.X maksejõuetu ei ole, sest varaline nõue summas 29 572 eurot katab kohustuste summa 23 726,93 eurot, kuid reaalselt nõude laekumine menetlusse on vähetõenäoline. Võlgnik on lapsehoolduspuhkusel, tal on kolm last ja tema sissetulekuteks on vanemahüvitis ja peretoetus. Tegemist on sissetulekutega, millele sissenõuet pöörata ei saa (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 1). Kohus võttis teadmiseks halduri aruande menetluse seisu kohta ja teate selle kohta, et vara ei jätku pankrotimenetluses massikohustuste ja menetluskulude tegemiseks. Haldur usaldusisiku ülesannetes esitas 05.08.2024. a kohtule aruande võlgniku kohustusest vabastamise menetluse kohta. Aruande kohaselt on võlgnik lapsehoolduspuhkusel ning tema sissetulekuks on vanemahüvitis ja peretoetus. Võlgnikule on laekunud ka tulumaksutagastus. Võlausaldajatele on tehtud väljamakse kokku summas 519,63 eurot. Haldur usaldusisiku ülesannetes esitas 05.08.2025. a kohtule aruande võlgniku kohustusest vabastamise menetluse kohta. Aruande kohaselt oli võlgniku sissetulekuks kuni detsembrini 2024 lisaks peretoetusele ka vanemahüvitis. Tulumaksutagastus ei olnud aruande esitamise ajaks laekunud. Võlgnik on töötu. Võlausaldajatele on tehtud väljamakse kokku summas 109,99 eurot. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamisest 17.05.2023. a on möödunud kolm aastat (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1) ja kohus palus 10.06.2026. a kohtunõudega halduril pankrotimenetluse ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtule esitada taotlus koos aruandega, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid ja teavet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta. Kohtunõudes märkis kohus, et kohtul puudub teave selle kohta, kas hagi esitamine Txxx Txxxxx vastu (2-23-17741) ja tsiviilhagi esitamine kriminaalasjas on olnud tulemuslikud ja pankrotivarasse on nendest õigussuhetest toimunud laekumisi.

07.07.2026. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1. lõpetada O.X pankrotimenetlus, kuna menetluse läbiviimisel ei ole rikutud võlgniku ega võlausaldajate õigusi; 2. võtta vastu usaldusisiku aruanne FIMS § 53 alusel ja vabastada O.X tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kuna võlgnik on täitnud oma kohustusi FIMS § 47 lg 1 alusel kolme aasta jooksul; 3. määrata halduri tasu ja kulude katteks summas 2838 eurot käibemaksuta, millest summas 1892 eurot O.X-ile antava riigiabi arvelt ja summas 946 eurot O.X-i vara arvelt, välja maksmisega OÜ-le Konkurss (registrikood 10023775), mille kaudu haldur tegutseb, arvelduskonto AS-s Swedbank nr EE462200001120023445; 4. vabastada Urmas Tross halduri ja usaldusisiku ülesannetest Kohus on avaldanud 15.07.2026. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 2000 eurot hiljemalt 04.08.2026. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Võlausaldaja PLACET GROUP OÜ esitas 17.07.2026. a kohtule seisukoha. Võlausaldaja leiab, et kuigi haldur on aruandes märkinud, et võlgniku nõuded kolmanda(te) isikut(e) vastu (tsiviilasjad nr 2-23-104185 ja nr 2-23-17741 ning võimalik nõue kriminaalasjas nr 1-25-204) ei ole tõenäoliselt laekuvad, siis kuni nõuded on olemas ja nende sissenõudmise võimalused ei ole ammendunud, tuleb lähtuda seaduses sätestatud korrast ning teha kõik vajalikud toimingud pankrotivara realiseerimiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Arvestades, et kolmanda isiku vastu algatatud täitemenetlused on pooleli, palub võlausaldaja kohtul tuvastada, kellele kuuluvad ja kellele peavad laekuma nimetatud täitemenetlustes võimalikud laekumised. Nimetatud asjaolu selgitamine on vajalik, et tagada võimaliku laekuva vara kasutamine võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning vältida olukorda, kus pankrotivara hulka kuuluv vara jääb võlgniku käsutusse. Juhul, kui võimalikud laekumised toimuvad või peaksid toimuma vahetult võlgniku kontole, leiab võlausaldaja, et pankrotimenetluse lõpetamine ja pankrotihalduri vabastamine tema kohustustest ei ole põhjendatud. Tehingu tagasivõitmise korras on kolmas isik PankrS § 119 lg 1 kohaselt kohustatud tagastama väljamõistetud rahalised vahendid pankrotivarasse ning PankrS § 55 lg 3 p 1 kohaselt on pankrotihalduri kohustus seda vara valitseda ning korraldada selle arvel võlausaldajate nõuete rahuldamine. Samas arvestab võlausaldaja, et PankrS § 166 lg 1 kohaselt on võimalik pankrotivara järeljagamine ka pärast pankrotimenetluse lõppemist, kui pärast menetluse lõpetamist selgub või laekub pankrotivara. Seetõttu palub võlausaldaja kohtul võtta tarvitusele vajalikud meetmed, et tagada täitemenetlustes võimalikult laekuvate rahaliste vahendite käsitlemine pankrotivarana ja nende jaotamine võlausaldajate vahel seaduses sätestatud korras. Võlausaldaja jaoks on arusaamatu pankrotihalduri aruanne seoses kohustustest vabastamise menetlusega. Samuti ei ole aruandele lisatud pangakonto väljavõttest võimalik kontrollida, kas võlgnikul oli objektiivne võimalus teha võlausaldajatele suuremas ulatuses väljamakseid. Tsiviilasjas nr 2-23-17741, milles mõisteti kolmandalt isikult võlgniku kasuks välja kahjuhüvitis summas 23 549,44 eurot, tuli hagi esitamisel tasuda riigilõiv (arvestades hagi hinda, võis riigilõivu suurus olla ligikaudu 1 260 eurot) – võlausaldaja jaoks on arusaamatu, milliste rahaliste vahendite arvel oli võlgnikul võimalik tasuda riigilõiv. Võlausaldaja leiab, et aruandes toodud halduri hinnang võlgniku kohustustest vabastamise menetluses kehtivate kohustuste täitmisele on jäänud puudulikuks. Pankrotihaldur ei ole esitanud sisulist hinnangut selle kohta, kas ja kuidas võlgnik täitis kohustustest vabastamise menetluses talle seadusest tulenevaid kohustusi. Samuti ei ole haldur välja toonud, milliste andmete alusel ta jõudis järeldusele, et võlgniku kohustustest vabastamine on põhjendatud. Arvestades eeltoodut palub võlausaldaja kohtul: 1) otsustada pankrotimenetluse lõpetamine kohtu äranägemisel, kuid enne menetluse lõpetamist palub võlausaldaja selgitada välja, kellele peavad laekuma kolmanda isiku vastu algatatud täitemenetlustes võimalikud

1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna otsusega 26.05.2023 nr 2-23-104185/9 mõisteti Txxx Txxxxxxx võlgniku kasuks välja summas 8260 eurot, mis on osa võlgnikult väljapetetud summast 8000 eurot ja riigilõiv 230 eurot. (vt Lisa 1, esitatud kohtule 16.12.2023). 09.09.2024 rahuldas Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-23-17741 O.X-i (pankrotis) pankrotihalduri Urmas Trossi hagi Txxx Txxxxx vastu ja mõistis TxxxxTxxxxxxxxO.X-i (pankrotis) kasuks kahjuhüvitis summas kokku summas 23 549,44 eurot (vt Lisa 2) Summas 8260 eurot on usaldusisik algatanud täitemenetluse, laekumisi ei ole (vt Lisa 3, esitatud kohtule 16.12.2023). 17.01.2026 algatas haldur täitemenetluse Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-23-17741 (vt Lisa 4) 21.01.2026 teavitas kohtutäitur nii tsiviilasjas nr 2-23-104185 laekumiste võimatusest kui ka tsiviilasjas nr 2-23-17741 algatamisest (Lisa 5). 15.06.2026 on TxxxxTxxxxxxx laekunud summas 87,12 eurot (vt Lisa 6) 05.04.2026 esitas haldur kriminaalasjas 1-25-204 solidaarselt TxxxxTxxxxxxxxkahjunõude kohtualuste KxxxxxLxxxxx Kxxxxxx Lxxxx ja AxxxxTxxxx vastu summas 31 809,00 eurot, kuna Txxx Txxxxxei ole võimeline kohtualuste poolt välja petetud rahaliste vahendeid tagastama. (vt Lisa 7) 16.04.2026 teavitas Valga Maakohus kriminaalasjas, et kohtualuste osas viiakse läbi kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis seoses tervisliku seisundiga (vt Lisa 8). Kokkuvõtteks võib asuda seisukohale, et vaatamata jõustunud kohtulahenditele tsiviilasjades 2-23-104185 ja 2-23-17741 ja võimalikule nõudele kriminaalasjas 1-25-204 e ole nõuded tõenäoliselt laekuvad. O.X sissetulekuks on aruande esitamisel töötasu FxxxxxxxxxOÜ -lt summas keskmiselt ca 1100 eurot kuus Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav peretoetus 710 eurot. Arvestades võlgniku vähemalt kolme ülalpeetavat on tegemist sissetulekutega, millele TMS kohaselt sissenõuet pöörata ei saa ( TMS § 131 lg 1 p 1). O.X on lubanud, pärast pankrotimenetluse lõppemist, et kaalub võimalusel jätta vabatahtlikult 30-50 eurot kuus kohustustest vabastamise menetluse jätkumisel. Võlgnik on lubadust täitnud.

Kohustusest vabastamise menetluse lõpetamine ja pankrotimenetluse lõpetamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 44 sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. Kohustustest vabastamine toimub FIMS-i 4. peatüki 2. jaos sätestatud alustel ja korras. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FIMS § 49 lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kui võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib kohus kohustustest vabastamise menetluse tähtaega pikendada (FIMS § 49 lg 9). O.X-i kohustustest vabastamise menetlus algatati 17.05.2025 (määrus jõustus 03.06.2023) ning käesolevaks ajaks on menetluse algatamisest möödunud kolm aastat. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või PankrS 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samuti ei ole kohtule teadaolevalt selgunud FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud aluse esinemine pärast

kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat. Võlgnik on menetluse kestel viibinud ka lapsehoolduspuhkusel. Võlgnik töötab alates 20.10.2025 xxxxxxxxx OÜ-s kuutöötasuga ca 1100 eurot. Võlgnikule makstakse ka peretoetust igakuiselt summas 710 eurot. Arvestades võlgniku kolme alaealise lapse ülalpidamiskohustust, ei saa võlgniku sissetulekule sissenõuet pöörata. Võlgnik on teinud vabatahtlikke makseid pankrotivarasse summas 1050 eurot. Samuti on täitemenetluse raames laekunud võlgnikule kokku 87,17 eurot (nõue Txxx Txxxxxxvastu). Laekunud on ka tulumaksutagastused kokku summas 466,82 eurot. Pankrotivara suuruseks kujunes 1603,99 eurot, mille arvel on rahuldatud kohustused võlausaldajate ees 1416,51 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kohustustest vabastamise menetluse tähtaja pikendamine, sest täidetud ei ole FIMS § 49 lg 9 tingimus. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastupidi – võlgnik on teinud pankrotivarasse vabatahtlikke makseid olukorras, kus arvestades võlgniku kolme alaealise lapse ülalpidamiskohustust, ei saa võlgniku sissetulekule sissenõuet pöörata. Kohtu hinnangul ei saa nõuda võlgnikult suuremate vabatahtlike maksete tegemist kui ta juba praegu on teinud. Võlausaldaja on oma vastuväites märkinud mh, et tema jaoks on arusaamatu, milliste rahaliste vahendite arvel oli võlgnikul võimalik tasuda riigilõiv tsiviilasjas nr 2-23-17741. Kohus märgib vastuseks võlausaldaja vastuväitele, et vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 5 1 on pankrotihaldur tagasivõitmise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud – seega ei ole tulnud pankrotivara arvel tasuda hagi esitamisel riigilõivu. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine FIMS § 49 lg 3 alusel on põhjendatud ja O.X (pankrotis) tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded O.X-i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab ta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud O.X-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus O.X-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Urmas Tross tuleb FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel vabastada usaldusisiku kohustustest O.X-i kohustusest vabastamise menetluses. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise tagajärg, mille kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, ei takista nende võlausaldajate nõuete rahuldamist pankrotivara arvel. FIMS § 50 lg 7 kohaselt ei takista võlgniku kohustustest vabastamine pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist pankrotiseaduse § 165 lõikes 4 või §-s 166 sätestatu kohaselt. Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga PankrS § 158 lg 4 mõttes. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur Urmas Tross on esitanud taotluse tema vabastamiseks pankrotihalduri kohustustest.

PankrS § 165 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata. Sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Pankrotivaras on jätkuvalt vara nõudeõiguse näol kolmanda(te) isiku(te) vastu. Seda vara ei ole pankrotimenetluses müüdud. Pankrotimenetluses on toimunud nõudeõigusest laekumisi täitemenetluse raames ja kohtu hinnangul on tõenäoline, et täitemenetluses toimuvad jätkuvalt laekumised ka tulevikus. Samuti on jätkuvalt menetluses pankrotihalduri hagi kriminaalasjas nr 1-25-204. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et ei ole põhjendatud pankrotihalduri vabastamine. Pankrotihalduril tuleb jätkata oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Pankrotihalduri tasu ja kulud PankrS § 65 lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (alates 01.04.2026. a 2838 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 2838 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Konkurss. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 82 töötundi. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 1892 eurot. PankrS § 65 lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja FIMS § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu taotlus on 2838 eurot, s.o ca 43 töötundi x 66.