Võlaõigus

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagis palunud juhul, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile või kui kostja ei ilmu kohtu poolt määratud kohtuistungile, rahuldada hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses (dtl 48). Kostjale toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte 23.08.2025 kostja poolt avaldatud e-posti aadressile xxx. Hagile vastamise tähtpäev oli 12.09.2025. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus vastavalt hageja taotlusele asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1) ja rahuldab hagi. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kuivõrd hageja nõue tuleneb 10.01.2024 hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr TL4040032, mis kvalifitseerub tarbijakrediidilepinguks, siis on kohus kontrollinud, et poolte vahel sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal võlaõigusseaduse (VÕS) § 406 2 lg-s 1 sätestatud määra ning hageja on laenu andmisel järginud VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Krediidikulukuse määr kostjaga sõlmitud lepingus on hagiavalduse kohaselt 51,99%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal alates 01.01.2024 kehtinud VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra 52,08%. Kohus leiab, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja on teostanud päringud registritesse kostja maksevõime hindamiseks, hinnanud kostja sissetulekuid ja finantskohustusi, elamiskulusid, tööhõivet, maksehäireid, ülalpeetavate olemasolu ja kostja pangakonto väljavõtet. Kohus leiab, et hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul, arvestades hagis toodud kostja sissetulekuid ja laenumakse suurust, oli kostjal võimekus tagastada laenu vastavalt lepingule. Kostja ei ole krediiti tagastanud. Kohus rahuldab hagiavalduse. Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1. 2

Hageja palub mõista kostjalt välja riigilõivu 175 eurot ja õigusabikulud 150 eurot, kokku 325 eurot (dtl 49, 140). Riigilõiv 175 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 150 eurot on põhjendanud ning kohus mõistab need kostjalt hageja kasuks välja. Hageja lepingulise esindaja tunnihind 33,34 eurot on mõistlik ja töömaht 4,5 tundi asjas esitatud dokumente arvestades põhjendatud. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.