Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue DMG Auto OÜ (hageja) esitas 03.03.2021 kohtul hagi Egert OÜ (kostja vastu põhivõla ja viiviste nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja põhitegevuseks Mercedes-Benz tüüpi autode hooldus ja remont. Sõiduauto Mercedes-Benz xxx, riiklik registrimärk xxx on korduvalt, alates 2014.a olnud DMG Auto OÜ-s hooldusel ja remondis. Sõiduki tõi hooldusesse või remonti ja võttis vastu P O (kolmas isik), kes palus väljastada arve Egert OÜ-le. Egert OÜ tasus kõik talle väljastatud arved. 10.07.2020 tõi P O sõiduki remonti ning palus väljastada arve Egert OÜ nimele. Hageja andis pärast remonti 10.07.2020 auto üle P Ole ja väljastas teostatud tööde kohta Egert OÜ nimele arve-saatelehe nr 134851 summas 1094,36 eurot, tasumise tähtajaga 17.07.2020. Arvet nr 134851 ei ole tasunud. 12.08.2020 tõi P O sõiduki hooldusesse. Hageja teostas vajalikud tööd ning koostas selle kohta arvesaatelehe nr 135078. Kuna eelmise töö eest esitatud arve-saatelehe nr 134851 võlg (1094,36 eurot) oli tasumata, keeldus töövõtja autot P Ole üle andmast. P O palus vormistada sellel päeval (12.08.2020) tehtud tööde kohta arve-saateleht nr 135078 isiklikult tema nimele ja tasus selle arve kohapeal ära. Kostja juhatuse liige P T saatis hagejale volituse, millega volitas tasuma arve 134851, Mercedes-Benz (129 BKK). Arve palun esitage Egert OÜ nimele meili teel xxx Kostja lubatud kohustust ei täitnud, hageja saatis kostjale korduvaid meeldetuletusi ja esitas 30.09.2020 avalduse võla väljamõistmiseks maksekäsu kiirmenetluses. 19.10.2020 esitas Egert OÜ maksekäsu menetluses vastuväite, kuid tasus 11.11.2020 hagejale siiski ära 200 eurot. 19.11.2020 teatas hageja kostjale (vt lisa 9), et loeb laekunud 200-st eurost esmalt tasutuks viivis (viivitusintress) 10.11.2020 seisuga summas 126,95 eurot ja ülejäänud 73,05 eurot loeb põhivõla katteks (200-126,95). Seega on alates 11.11.2020 sissenõutav põhivõlg 1021,31 eurot (1094,3673,05), millele lisandub viivis 0,1 % (1,021 eurot) päevas. Hageja tegi 26. ja 27. jaanuaril 2021 kostjale kompromissettepaneku, mille kohaselt oli nõus loobuma täielikult viiviste nõudest ja lugema 11.11.2020 tasutud 200 eurot tervikuna põhivõla kustutamiseks ning kogu võla jäägiks saab 894,36 eurot. Hageja teatas, et Egert OÜ peaks omalt poolt kas tasuma hiljemalt 31.01.2021 kogu võla või andma selleks ajaks usaldusväärse graafiku, pikkusega mitte üle 3 kuu. Hageja hoiatas ka, et juhul kui Egert OÜ ei ole hiljemalt 31.01.2021 vastanud, kaotab kompromissi pakkumine oma jõu ja DMG Auto OÜ esitab kohtusse hagi. Kostja hageja ettepanekule ei vastanud ega võlga ei tasunud. Arve-saatelehel nr 134851 on märgitud viivise määraks 0,1% päevas, kostja on sellega nõustunud. juhindudes VÕS § 88 lõigetes 8 ja 9 sätestatust teatas hageja 19.11.2020 võlgnikule, et 10.11.2020 laekumisega on ära makstud 126,95 eurot viivist ja 73,05 eurot (200-126,95) põhivõla katteks. Seega

on alates 11.11.2020 sissenõutav põhivõlg 1021,31 eurot (1094,36-73,05), millele lisandub viivis 0,1 % (1,021 eurot) päevas Kostja vastuväited Hageja on esitanud hagiavalduses lepingulise töövõtutasu ja viivise nõude. Lepingust tulenevat tasunõuet saab esitada lepingu teise poole vastu. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel ei ole hageja isegi väitnud ning see ei nähtu asjas kogutud tõenditest. Kostja võtab omaks järgmised faktilised asjaolud, millistele on hageja hagiavalduses viidanud: 1) sõiduki tõi hageja juurde korduvalt remonti ja hooldusesse P O (isikukood xxx), 2) P O tõi sõiduki registrimärgiga xxx hageja juurde remonti ka 10.07.2020; 3) P O võttis sõiduki remonditööd hagejalt vastu; 4) P O tõi sõiduki hageja juurde uuesti remonti 12.08.2020, võttis teostatud tööd vastu ning tasus ise talle selle eest esitatud arve nr 135078. Kostja ei ole kunagi olnud registrimärgiga nr xxx sõiduki omanik ega kasutaja. Kostja ei kasuta ega ole kasutanud antud sõidukit kunagi oma majandus- ja kutsetegevuses ega muul moel. Kostja ei ole hagejaga sõlminud ühtegi lepingut sõiduki hoolduseks ja remondiks. P O oli kostja töötaja, kelle isiklikus kasutuses sõiduk oli. Kuna P Ol puudusid endal rahalised vahendid sõiduki eest tasumiseks, leppis kostja kui tema tööandja töötajaga kokku, et tasub tema eest varasemad sõiduki arved ning tasaarvestab tasutud summa töötasude arvelt. Kostjale ei saanud tuleneda lepingulist kohustust üksnes sellest, et hageja talle arveid esitas. Arve on raamatupidamislik dokument, mille esitamine õiguslikke aluseid, sealhulgas lepinguid ei loo. Ebaõige on hageja väide, et tema ja kostja vahel olid usalduslikud suhted. Hageja ja kostja vahel ei ole mistahes suhteid. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud lepingu sõlmimist kostjaga ega asjaolu, et selle lepingu sõlmimisel oleks P O olnud kostja esindaja. Kostja ei saanud sõlmida oma majandusja kutsetegevuses lepinguid sõiduki suhtes, mille omanik ega kasutaja ta ei ole. Kostja täitis kokkuleppel oma töötajaga kolmanda isikuna P O kohustuse, kuid sellest ei tulene, et töövõtjal oleks õigus esitada lepingulise tasu nõuet tasumise kohustust mitteomava kolmanda isiku vastu, kui viimane lepingu poole asemel kohustust täitnud ei ole. Kostja ei ole andnud hagejale ühtegi võlatunnistust. Hageja on esitanud kohtule volituse, kus kostja palus talle saata arve. Kostja tasus kolmanda isikuna arve osaliselt, kuigi ei olnud kohustatud seda tasuma. P Ol puudusid augustis 2020 taas vahendid remondi eest tasumiseks. Kuna hageja ei olnud nõus talle sõidukit väljastama, palus P O taas tööandja abi arve tasumisel. Kostja ei pidanud siiski sellel korral võimalikuks tasuda töötaja asemel kogu arvet, vaid kokkuleppel töötajaga tasuti sellest osa. Kolmanda isiku poolt makse tegemisest ei saa aga hageja tuletada seadusele mittepõhinevat nõuet kolmanda isiku vastu. Tänaseks on töölepinguline suhe kostja ja P O vahel lõppenud. Kostja ei ole hagejalt ühtegi tööd vastu võtnud ning selle asjaolu on hageja hagiavalduses omaks võtnud. Seega ei saa hageja kostjalt töövõtutasu nõuda. Kuivõrd hageja põhinõue on alusetu, on alusetu ka viivisenõue. Seadusest suurem viivise määr ei kohaldu ainuüksi seetõttu, et selline määr on märgitud arvele. Võlaõigusseadusest ei tulene, et kui kolmas isik tasub võlgniku eest arve, millel on märgitud võlausaldaja enda äranägemisel viivise määr, on see edaspidi kolmandale isikule kohustuslik. Kostja ei ole ühegi tahteavalduse ega teoga sellise viivise määraga nõustunud. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduk Mercedes-Benz registrimärgiga xxx, mille hooldustööde üle vaidlus käib, kuulus tööde teostamise ajal kolmandale isikule P Ole. Seda kinnitab ka taustakontrolli ja transpordiameti tõend (tl 5-6 ja 36,37). Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja on sama sõiduki suhtes varasemalt töid teostatud (tl 7) ja selle eest on tasunud kostja. Pooled ei vaidle ka selle üle, et

hageja ei ole teostanud arve saatelehel 134851 (tl 8) ja arve saatelehel 135078 (tl 9) märgitud töid. Pooled vaidlevad selle üle, kas töövõtuleping sõiduki hooldamiseks oli sõlmitud hageja ja kostja vahel ning milline tähendus oli kostja poolt väljastatud volitusel (tl 10). Lepingu sõlmimine toimub VÕS § 9 lg 1 järgi pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 635 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tasu saamise eelduseks on töö valmimine VÕS § 637 lg 3 järgi. Vaidluse lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas lepingu sõiduki hooldamiseks sõlmis hageja kostjaga või kolmanda isikuga ehk kes oli tehingu pooleks TsÜS § 67 lg 1 tähenduses ja tegi tehingu tegemiseks vajalikke tahteavaldusi. Kohtu hinnangul saab käsitelda otsese tahteavaldusena sõiduki hooldusesse toomist ja võtmete üleandmist TsÜS § 68 lg 2 mõttes. Kostja selgituste kohaselt oli kostjal ja kolmandal isikul kokkulepe, et kolmas isik kasutab sõidukit oma töökohustuste täitmiseks ja kostja tasub selle hoolduskulud. Järelikult oli kostjal ja kolmandal isikul tööõiguslikust suhtes tulenev kokkulepe. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja tasus varasemalt sõiduki hoolduse eest, millest võib järeldada, et kostja oli varasemalt sõlmitud sõiduki hoolduslepingu pooleks. Kohtu hinnangul saab selle alusel kolmandat isikut käsitleda TsÜS § 132 lg 1 mõttes isikuna, keda hageja kasutas oma majandus ja kutsetegevuses ning tema poolt sõlmitud lepingud on kostjale siduvad. Seda seisukohta toetab ka kostja poolt esitatud volikiri, mille järgi palub kostja saata arve tehtud tööde eest kostjale. Hagejal puudus alus arvata, et sõlmis lepingu kolmanda isikuga, kui varasemalt oli lepingu täitnud kostja ning kostja on sõnaselgelt volikirjas tunnistanud tööde eest tasumise kohustust. Asjaolu, et leping on sõlmitud hageja ja kostja vahel kinnitab ka see, et kostja on 11.11.2020 osaliselt oma kohustuse täitnud, tasude 200 eurot maksekorraldusega, mille selgitusse on märgitud vaidlusalune arve-saatelehe number ja selgitus osamakse. (tl 17-18). Kohus järeldab, et kolmas isik tegi tahteavalduse lepingu sõlmimiseks kostja nimel ning kostja on seega lepingu pooleks ning tal on kohustus tasuda tehtud töö eest VÕS § 637 lg 3 tulenevalt. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb täita kohustus vastavalt lepingule. Kohtule esitatud arve-saatelehest nr 134851 nähtub arve tasumise tähtaeg 17.07.2020. Kostja ei ole tähtaegselt oma kohustust täitnud, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi. Kostja on osaliselt arve tasunud ja hageja on selle arvestanud VÕS § 88 lg 8 järgi osaliselt viivise ning osaliselt põhivõla katteks. Kostjalt tuleb välja mõista tasumata põhivõlg 1021,31 eurot. Kohtu hinnangul ei ole asjas tähtsust selles, kellele kuulus vaidlusalune sõiduk Mercedes-Benz registrimärgiga xxx, sest töövõtulepingu sõlmimise eelduseks ei ole asja omandiõigus. Sõiduki hoolduslepingu saab sõlmida ka isik, kes ei ole sõiduki omanik. Kohtu hinnangul ei saa tõendina esitatud volikirja käsitleda võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 mõttes, sest selles palutakse saata arve kostjale, mitte ei võeta sellega uut kohustust või kinnitataks olemasoleva kohustuse suurust. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda viivise tasumist kohustuse täitmata jätmisega viivitamisel. Arve saatelehel on märgitud viivise suuruseks 0,1 % päevas viivitatud summalt. Kostja on vaidlustanud viivise suuruse, kohus käsitleb seda viivise vähendamise taotlusena VÕS 113 lg 8

tähenduses, mille järgi on viivise maksmiseks kohustatud isik õigustatud nõudma viivise vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. Kohtu hinnangul on hageja arve-saatelehel märgitud viivis ülemäärane. Tavapärane viivise määr majandustegevuses on kuni 0,02-0,05% päevas. Kohus vähendab viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määrani. Hageja nõuab viivise tasumist alates 11.11.2020, seega kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis põhinõudelt 1021,31 eurot alates 11.11.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 83,46 eurot ning alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määras kuni kohtuotsuse täitmiseni. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 133 lg 1 järgi arvestatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Hagi hind kokku on 1509,50 eurot, mis koosneb 1021,31 eurot (põhinõue); 115,41 eurot (viivitusintress hagi esitamise päeva seisuga); 372,78 eurot (ühe aasta eest arvestatud viivise summa). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt välja mõista riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 340 eurot 5 tunni ja 40 minuti töö eest hinnaga 60 eurot tunni eest. Hagiavalduse koostamiseks kulus esindajal 4 tundi ning edasisele menetlusele 1 tund ja 40 minutit. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi, mis sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja leiab, et hageja kulud on liialdatud. Hagi koostamiseks ei tuleks kuluda enam kui 2 tundi. Hagi on lihtne ja auto omaniku otsimine ei ole hagi koostamiseks kostja vastu vajalik olnud, kuna hagi menetluse käiku see ei ole puutunud. Samuti on liialdatud istungitele kulunud aegadega, vastavalt protokollidele. Esimene istung kestis 14 minutit ja teine istung kestis 16 minutit. Kokku 30 minutit. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab kulud pool, kelle kahjuks tehti kohtuotsus. Hagi osalisel rahuldamisel võib kohus TsMS § 163 lg 1 järgi sellest põhimõttest kõrvale kalduda. Kohtu hinnangul tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 200 eurot hagi rahuldatud osalt, sest kohtumenetlus oli edukas. Hageja õigusabikulud on kohtu hinnangul mõistlikud ja põhjendatud, kuid kohus vähendab õigusabi kulusid proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Kostja vastuväidete osas märgib kohus, et lisaks kohtuistungile kulunud ajale on põhjendatud hüvitada ka kohtuistungi ettevalmistuse aeg. Hagiavalduse koostamine on alati hinnanguline. Tegemist ei ole küll tõendimahuka kohtuasjaga, kuid ka vähem keeruka hagiavalduse koostamine nõuab teatud aega. Kohtu hinnangul on mõistlik välja mõista õigusabikulud 4 tunni eest, hinnaga 60 eurot tunni eest, kogusumma 240 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.