Puhver OÜ hagi AB “Lietuvos draudimas“ vastu kindlustushüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.11.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Puhver OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
140 977,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Puhver OÜ (registrikood 12411607), lepinguline esindaja Toivo Voit Kostja AB "Lietuvos draudimas" (välisriigi registrikood 110051834, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Olavi-Jüri Luik ja Kadi Saluste Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Hallogren OÜ (registrikood 11606088), lepinguline esindaja Toivo Voit
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu otsuse resolutsiooni punkt I osas, milles maakohus loetles rahuldamata jäänud nõuded (alapunktid a-c) ja resolutsiooni punkt II, millega maakohus jättis kindlaks määramata kohtuotsuse täitmise korra. Tühistamata osas jätta Harju Maakohtu 08.11.2024 otsus muutmata ja hagi täies ulatuses rahuldamata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.2.Jätta kõigis kohtuastmetes Puhver OÜ kantud menetluskulud tema enda kanda, AB "Lietuvos draudimas" (Eesti filiaali kaudu) kantud menetluskulud Puhver OÜ kanda ja Hallogren OÜ menetluskulud tema enda kanda.
2-20-5767
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta apellatsioonimenetluses Puhver OÜ kantud menetluskulud tema enda kanda, AB "Lietuvos draudimas" (Eesti filiaali kaudu) kantud menetluskulud Puhver OÜ kanda ja Hallogren OÜ menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Puhver OÜ (hageja) esitas 17.04.2020 (täpsustatud 18.07.2022 menetlusdokumendis ja 09.10.2023 kohtuistungil) Harju Maakohtule AB „Lietuvos draudimas“ (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt (kindlustusandjalt) välja: kindlustushüvitise 111 000 eurot hävinenud metsatraktori Forwarder Komatsu 855.1 (VIN 8550000293) eest, kindlustushüvitise 371 eurot traktori äravedamise eest ja kindlustushüvitise 4765 eurot hävinenud metsaäkke UOT 3000 (VIN kood 1304301) juhtimispult-kontrolleri (pult) eest AS LHV Pank (soodustatud isik, liisinguandja) kasuks ja viivise maksmata kindlustushüvitistelt alates 27.01.2020 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni määras 0,03% maksmata hüvitisest iga viivitatud päeva eest (alternatiivselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras; alternatiivselt kindlustushüvitise 66 542 eurot ja viivise sellelt summalt soodustatud isiku kasuks ning kindlustushüvitise 49 222,99 eurot ja viivise sellelt summalt hageja kasuks; kanda hagejale väljamõistetud summad üle kolmandale isikule Hallogren OÜ-le.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.03.2019 ehitusmasinate kindlustuse lepingu, mille alusel on väljastatud kindlustuspoliis nr 2741013189 kehtivusajaga 30.03.2019– 29.03.2020. Kindlustustatud esemeks on metsatraktor UOT 3000 ja soodustatud isikuks liisinguandja. Lisaks sõlmisid pooled ehitusmasinate kindlustuse lepingu, mille alusel on väljastatud kindlustuspoliis nr 2949309491 kehtivusajaga 17.08.2019–16.08.2020. Kindlustatud esemeks on traktor ja soodustatud isikuks on liisinguandja. Mõlema kindlustuslepingu osaks on tüüptingimused E100/2018. Hageja liisis mõlemaid kindlustatud esemeid liisinguandjalt.
1.2.08.11.2019 läks traktor Valgamaal Vilaski metsa vahel töötamise ajal põlema ja hävis tules. Tules hävis ka haakes olnud metsaäkke juhtimispult-kontroller (pult), mis asus traktori 2
2-20-5767 kabiinis. 27.01.2020 saatis kostja teate kahju hüvitamisest keeldumise kohta selgitusega „kindlustusandja tellis asjaolude kindlakstegemiseks ekspertiisi riiklikult tunnustatud ekspert MMlt. Ekspertiisi kohaselt ei süttinud ehitusmasin tööprotsessi käigus, vaid tegemist on süütamisega”. Täiendavatest selgitustest kostja keeldus, samuti ekspertiisiakti väljastamisest. Kostja teatas liisinguandjale, et seoses kindlustuspettuse katsega esitati materjalid politseile kriminaalmenetluse algatamiseks.
1.3.Hagejale ei ole teada asjaolusid, mis viitaks tahtlikule süütamisele ja kindlustuspettusele. Hageja juhatuse liige tegi 14.02.2020 politseile avalduse kriminaalasja algatamiseks, et tuvastada, kas traktor hävis süütamise tagajärjel ning kes pani(d) süütamise toime. Kriminaalasi algatati, kuid menetluse käigus tuvastati, et puudub kriminaalmenetluse alus ja asi lõpetati.
1.4.Kindlustuslepingutes on kindlustatud riskiks mh tuli. Mõlemad esemed hävisid sama kindlustusjuhtumi käigus. Süütamine ei ole tõendatud. Traktor oli kindlustatud summas 126 000 eurot, jäägi realiseerimisel sai liisinguandja 15 000 eurot, seega moodustab kahju 111 000 eurot (126 000 – 15 000). Omavastutuse 640 eurot on hageja metsaäkke kontrolleri hävimisest tekkinud kahju hüvitamise nõudes juba enda kanda jätnud. Hageja nõuab hüvitist ka hävinud traktori sündmuskohalt ära vedamise eest (veokulu 371 eurot käibemaksuta). Kindlustusandja on kohustatud kindlustushüvitise väljamaksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,03% välja maksmata hüvitisest iga viivitatud päeva eest.
1.5.Hageja sõlmis 12.10.2021 nõuete loovutamise kindlustuslepingust tuleneva nõude Hallogren OÜ-le.
lepingu,
millega
loovutas
1.6.Maaletooja ja müügiesindaja hinnangul oli traktori turuhinnaks kindlustusjuhtumi toimumise ajal 120 000 eurot. Eksperdi arvamuse kohaselt oli eeldatav kohalik turuhind oktoobris 2019 110 200 eurot. Hüvitise arvutamisel tuleb aluseks võtta kindlustusväärtus 126 000 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
2.1.Hageja teavitas 08.11.2019 kostjat kahjujuhtumist. Teate kohaselt toimus kahjujuhtum 07.11.2019 ja teate sisu oli järgnev: „Töömees lõpetas ühe tüki maapinna ettevalmistamise ära ja suundus uue tüki peale. Kui jõudis kohale ja alustas tööd oli masin seiskunud. Siis nägi kabiini alt tulevat tossu/tuld. /---/Tekkis tulekahju ja hävis traktori kabiin ja seal sees olnud adra juhtpult“. Kindlustusandja käsitas juhtumeid koos.
2.2.Põlengu asjaolude uurimiseks tellis kostja ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt RPlt ja täiendava ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt MMlt. RP tuvastas, et traktor süttis välistel põhjustel, lahtisest tule allikast ning kustutid süttinud masina kustutamiseks puudusid. MM tuvastas, et tulekahju põhjustasid mitmed kõrvalised lahtise tule allikad; masinal on olnud samaaegselt mitu iseseisvat, teineteisega mitte seotud tulekahju piirkonda. Ekspert tõi mh välja temale kindlustusvõtja antud ütlused: „Operaator lõpetas ühel langil kündmise (mineraliseerimise) ja sõitis masinaga mööda kruusateed teisele langile. Jõudes langile, siis masin seiskus, mootor suri välja ja kohe lõi kabiini ukse juurest üles ligikaudu 1 meetri kõrguse leegi millele järgnes suits.“ Kuna ekspertiiside tulemused ja osapoolte ütlused olid vastuolus, keeldus kindlustusandja kahju hüvitamisest ja esitas avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 3
2-20-5767
2.3.Kostjal ei ole kohustust kindlustushüvitise tasumiseks. Hageja väited ja nõuded on ebaõiged ja tõendamata. Tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Kindlustusvõtja ütlustest nähtub, et traktor süttis sõidu ajal, mille tagajärjel tekkis kahju ka kabiinis puldile. Ekspertiisidest nähtub, et tulekahju põhjustasid lahtise tule allikad, mis on teineteisest sõltumatud, st tegemist on süütamisega ja see on toimunud mitmest eraldi paiknevast kohast. Seega ei vasta hageja versioon juhtunust tegelikkusele ja kindlustusvõtja on esitanud andmeid ja ütlusi, mis ei ole eluliselt usutavad.
2.4.Hageja on hagiavalduses asunud seisukohale, et juhul kui tegemist on süütamisega, on kahju tekkinud vandalismi tagajärjel. Hageja sellekohane väide on vastuolus kindlustusvõtja varasemate ütlustega. Ei ole eluliselt usutav, et sõitmise ajal süüdati traktor kindlustusvõtjale märkamatult mitmest kohast, kusjuures ekspertiisi kohaselt asus üks tulekolle kabiinis. Soodustatud isik on ekspertiisidega tutvunud ega ole esitanud vastuväiteid.
2.5.Kostja ei nõustu ka nõude suurusega. Kindlustatud eseme kindlustusväärtuseks on selle turuväärtus. MM leidis, et traktori tulekahjueelne turuväärtus oli 77 000 eurot ja jäänuki väärtus 15 000 eurot. RP leidis, et tulekahjueelseks turuväärtuseks oli 80 000 eurot ja jäänuki väärtuseks 25 000 eurot.
2.6.Hageja ei ole kostjat nõude loovutamisest teavitanud ega nõude loovutamise lepingut esitanud. Nõude loovutamine võib olla tühine. Juhul kui soodustatud isik on märgitud kindlustuspoliisile, ei ole täitmise nõue kindlustusvõtjal, vaid üksnes soodustatud isikul. Seega kuna hagejal täitmise nõuet ei ole, ei ole võimalik hagi rahuldada. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis 08.11.2024 otsusega hagi rahuldamata, hageja ja kostja menetluskulud hageja kanda ning kolmanda isiku menetluskulude tema enda kanda.
3.1.Maakohus kvalifitseeris pooltevaheline õigussuhte VÕS § 422 lg 1 alusel. Kuna mõlema kindlustatud eseme poliisilt nähtus, et kui kindlustuslepingu dokumentides leidub vastuolusid, lähtutakse tõlgendamisel järgmiste dokumentide tähtsuse järjekorrast, kus eelnev dokument on järgneva ees ülimuslik: eritingimused - poliis - ehitusmasinate kindlustuse tingimused. Asjas kohalduvad ehitusmasinate kindlustuse tingimused E100/2018. Tingimuste p-dest 2.1 ja 2.2.1 tulenevalt olid esemed kindlustatud VÕS § 423 lg 2 järgi tulekahju riski vastu.
3.2.Maakohus hindas järgmisi tõendeid.
3.2.1.Hageja esitas kohtule OÜ Lettore 02.07.2020 arvamuse. Uurimuse viisid läbi JL ja riiklikult tunnustatud ekspert HR. Arvamusest nähtuvalt uurisid asjatundjad lähtematerjali 03.06.2020, vaatasid sündmuskoha üle 04.06.2020, seal viibis hageja juhatuse liige. Arvamuse koostajad küsitlesid masina operaatorit KK 04.06.2020 ja tegid 23.06.2020 pulberkustutiga eksperimendi. Asjatundjad jõudsid järeldusele, et masina põlengu algpõhjuseks on kergsüttiva aine süttimine mootoriruumi tagaosas vasakul pool. Süütamisele viitavaid tunnuseid masina ja sündmuskoha ülevaatusel ei tuvastatud. Maakohus kuulas üle JL, kes jäi arvamuse juurde, et põlengu algpõhjusena saab käsitleda masina toitesüsteemi leket või muu kergsüttiva aine süttimist mootoriruumi toitesüsteemi komponentide piirkonnast.
3.2.2.Kostja esitas kohtule kahju käsitlemise käigus kogutud RP arvamuse nr 1160/2019. RP vaatas üle sündmuskoha 17.11.2019, s.o 10 päeva pärast tulekahju, sündmuskohal seisis 4
2-20-5767 põlenud traktor. RP järeldas maapinnal olevate jälgedest ja traktori asukohast, et viimane toodi kohale puksiiri abil, masin ise oli siiski liikunud 20 meetrit sinna kohta, kus ta oli väidetavalt põlema läinud. Masina tehniline seisund oli ebarahuldav, kuid masinat oli aktiivselt eelnevalt kasutatud. Samas ei leidnud ta akusid. Tulekahju käigus kahjustusi saanud kabiini uks oli suletud, mida kinnitas kiilunud lukusti. Avausi, mille käigus oleks kandunud tuli kabiini, ei olnud. Mootoriruumis, kus põleng süttis, ei olnud süttimiseks vajalikke eeldusi – kõrgtemperatuurilisi detaile ja elektrijuhtmestikku, masina õnarustes ei olnud pulberkustuti ladestusi, masina ümber ei olnud ka tühjaks lastud tulekustuteid. RP järeldas sündmuskohta ja masinat uurides, et masin oli süttinud välistel põhjustel, lahtise tule allikast, süttinud masina kustutamiseks ei olnud kustuteid. Masina turuväärtus enne õnnetusjuhtumit oli 80 000 eurot, jäänuki väärtus 25 000 eurot. Kohus kuulas RP üle tunnistajana. Istungil ütles ta lisaks kirjalikule arvamusele, et vaidlusalune masin oli toodud treileri peal ja metsasihi juures maha laaditud. Lisaks ütles ta, et masin oli seest olnud paksu muda täis, akukastid olid servani muda täis, akud olid eemaldatud, tagaosas oli paakide plokk kinnitamata, viltu, kütusepaagil ei olnud korki, kuid need polnud saanud tulekahjus kannatada. Ta ei välistanud, et tulekahju võis tekkida rikkest, mootoriruumi tagaosas, seal oli kõige suurem temperatuur ja põlengu tekke üks koht, aga lisaks oli põlenud üks rehv. Tunnistaja jäi selle juurde, et põleng sai alguse välisest tuleallikast – mingi asi on masina väljast põlema pannud, kuid talle jäi arusaamatuks, kuidas tuli pääses mootoriruumi, mistõttu oli palunud kindlustusseltsilt erialaeksperti. Ta seletas, et rehvi süttimise koht oli põlengust teatud maa eemal nagu oleks mingi vedelik selle süütanud, rehv oli pealt, mitte masinapoolsest küljest põlenud. Rehvid olid nii kulunud, et selliste rehvidega metsas töötades võib jääda kinni.
3.2.3.Kostja esitas kohtule MM 22.01.2020 arvamuse nr 200101 ja täiendava avamuse. Ta tegi masina vaatluse 21.11.2019 Tinu külas ja 10.12.2019, 02.01.2019, 16.01.2020 MFO OÜ platsil. MM jõudis asjaolude, operaatori ja omaniku selgituste põhjal järeldusele, et traktoril on olnud samaaegselt mitu iseseisvat, teineteisega mitte seotud põhilist tulekahju kolde piirkonda. MM hindas operaatori selgitusi ja tulekahjus uuritud masina kahjustusi ning leidis, et operaatori selgitus on vastuolus tule tekkimise ja leviku seaduspärasustega. Kirjeldatud olukord ei ole kooskõlas põlemise seaduspärasusega (kolmnurgaga), sest puudus süüteallikas ja põlevmaterjal 1 m kõrguste leekide tekkimiseks vertikaalsuunas. Selles piirkonnas asetsesid katkenud voolikud horisontaalselt ja suunaga eest taha. Paremal pool paiknesid katkenud voolikud vertikaalselt. Kabiini aluste paneelide vahed on ligikaudu 10 mm laiused, mille vahelt 1 meetri kõrguse leegi tekkimine on võimatu. MM leidis, et potentsiaalsetest põlevvedelikest (diislikütus, hüdraulikaõli, jahutusvedelik, klaasipesuvedelik, mootoriõli) ei piisa tulekahju tekkeks, vaja on süüteallikat, mida masina vaatlusel ei olnud näha. Arvamusest nähtuvalt oli masin enne süttimist töötanud laitmatult.
3.2.4.Kohus kuulas tunnistajana üle MM, kes selgitas istungil, et masina vaatlusel nähtu põhjal ei saanud selle masinaga töötada. Tekkis küsimus, kuidas oli võimalik, et masinat kasutati nii, et pealüliti taga puudusid juhtmed ja mootoris puudus õli. Tema selgituste ja arvamuse järgi on ebaloogiline, et käiguteel ei olnud temperatuuri kahjustusi, aga rehvil oli. Lisaks kinnitas ta, et kabiini all on paneelil spetsiaalne kustutusava, kuhu operaator lasi kustuti väidetavalt tühjaks, kuid kabiinialust ruumi ei kustutatud pulberkustutiga, kuna ladestusi polnud kabiini all ega kabiini aluses ruumis.
3.2.5.Operaator, s.o vaidlusaluse traktori juht, kes töötas masinaga, on isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab tingimuste E100/2018 p 20.1 järgi (kindlustusvõtjaga on võrdsustud isik, kes töötab kindlustusvõtja juures, kindlustusvõtja poolt majandustegevuses kasutatav isik). Operaator oli andnud selgitusi kindlustusandjale, et ta sõitis masinaga mööda kruusateed langile, kus vaidlusalune juhtum aset leidis. Kohtule esitatud RP arvamuse ja tema ütluste 5
2-20-5767 kohaselt ei ole masin sõitnud vaidlusalusele langile mööda kruusateed ning see toodi langi juurde treileriga, kuna maas asuvad mahalaadimise jäljed. RP arvamust ja istungil antud ütlusi hinnates leidis kohus, et kindlustusandjale uuringu käigus antud selgitused Komatsu sõitmisest mööda kruusateed langile, ei ole õiged.
3.2.6.RP, MM ja Lettore OÜ arvamustest nähtub, et operaatori sõnutsi kasutas ta tulekahju kustutamiseks kolme pulberkustutit, millest üks oli kabiinis, mida ta kasutas masina vasakult kabiini altpoolt tuleva leegi kustumiseks (olles ise kabiinis), teine masina küljes väljas, mille ta tõi ära ja üritas kabiini alust leeki kustutada, ja kolmanda tõi oma autost. Operaatori kirjeldusi, MM kirjalikku arvamust ja ütlusi hinnates, asus maakohus järeldusele, et ebausutavad on hageja väited sellest, et traktori tulekahju kustutamiseks kasutati tegelikult tulekustuteid, kuna usutav ei ole nende kadumine pärast põlengut sündmuskohalt, sest pulberkustuti ladestused olid seal, kuhu kustutit polnud üldse suunatud (suunatud oli 2 tükki kabiini alla ja viimane väike kustuti masina külje pealt 1-2,5 m kauguselt masina võrede suunas ja mis ka midagi ei aidanud). Isegi, kui Lettore OÜ katse järgi ei jää teatud juhtudel kustutuspulbri jääke, ja kui kahe esimese kustuti pulbrijääke just põlengu tõttu ei jäänudki, on MM arvamust ja ütlusi hinnates kohtul võimalik järeldada, et ka kolmandast tulekustutist 1,52 meetri kauguselt mootori võrede vahele pihustatud leegi kustutamiseks (millest polnud operaatori sõnul ka abi) ei saanud sellisel juhul jääda ladestusjääke, veel vähem neid sattuda masina mootori esiotsa radiaatori võrede vahele. Kohtu arvates viitavad pulbrijäljed radiaatori võrede juures hilisemale, näiteks tulekahju järgsele kasutamisele eesmärgiga luua näilik pilt sellest, nagu oleks üritatud tulekahju kustutada.
3.2.7.MM arvamuse ja ütlustega on tõendatud, et väited, et operaator lülitas lüliti välja, ei ole õiged ning seda ei kinnita ka hageja esitatud Lettore OÜ arvamus. Ühestki arvamusest ega ütlustest ei nähtu, et masina tulekahju oleks saanud alguse elektrisüsteemi rikkest. Isegi, kui masin oli langil (mitte kruusateel) liikunud (sõitnud), mis nähtub RP arvamusest, ei tähenda märgitu seda, et masin oli tegelikult vahetult enne tulekahju sõiduvõimeline. Lisaks nähtus arvamusest ja ütlustest, et pealüliti taga puudus elektrijuhtmestik, mis on vajalik masina mootori töötamiseks. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et ebaõiged on andmed, et masin sõitis langil ja jäi järsku seisma, mootor seiskus ja siis lahvatas kõrge 1-meetrine leek masina kabiini vasakpoolsest küljest kabiini alt.
3.2.8.RP arvamusest ja ütlustest istungil nähtus, et masina kabiini uks oli tulekahju ajal suletud, mida kinnitas kiilunud lukusti. Seega väited, et operaator väljus kabiinist (pärast seda kui ta oli 1. tulekustutiga väidetavalt esimesed leegid kustutanud) ja jättis ukse lahti, pole õiged. Kohus leidis, et operaator on esitanud ebaõigeid andmeid selle kohta, et ta viibis tegelikult kabiinis, kui tulekahju tekkis.
3.2.9.RP arvamus ja ütlused ning MM arvamus ja ütlused kinnitavad, et tulekahju põhjuseks on põlevvedeliku süttimine masina erinevates osades ehk et tulekahju ei tekkinud masina enda tööprotsessi käigus. OÜ Lettore asjatundjad ja JL oma ütlustega ei välistanud eeltoodut.
3.2.10.Maakohus leidis, et MM arvamusega on tõendatud, et juhtumi eelne traktori turuväärtus oli 77 000 eurot. Kohtul puudub alus kahelda arvamuses, kuivõrd juba jäänuki müügihind 15 000 eurot viitab MM põhjendatud arvamusele, lisaks on ta arvamuse andmisel võrrelnud sarnaste masinate müügihindu. MM ja RP arvamustega on ümber lükatud hageja esitatud Toomas Alekõrsi arvamuses 17.01.2022 toodud traktori müügihind 110 200 eurot (2019. a oktoober), traktori ostu-müügilepingus märgitud ostuhind, Seesami kindlustuspakkumises märgitu, MFO 2018. a pakkumises märgitu, Kaarlaid OÜ 02.09.2021
6
2-20-5767 pakkumises märgitu. Traktori varakahju ulatus on tingimuste p 6.3 ja 13.1 ning VÕS § 128 lgte 2 ja 3 ning § 476 lg 1 järgi 62 000 eurot.
3.3.Maakohus asus kõiki kostja esitatud tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et kindlustusvõtja on avaldanud kindlustusandjale traktori teekonna, temaga sõitmise, tööprotsessi järsu väidetava seisma jäämise, tulekahju enda asjaolude, pärast tulekahju tekkimist koha peal tegutsemise kohta (uks jäeti lahti, tegelikult kinni; kolme tulekustutiga kustutamine, mis ei ole tõendatud; pealüliti väljalülitamine, tegelikult oli lüliti sees, kuid juhtmeköidis puudus selle tagant ja oli rebimisjälgedega; juhi iste oli pööratud tegelikult avariiväljapääsu poole mitte ukse poole; sealt, kus operaator võttis teise kustuti, ei olnud kustuti paiknemisele iseloomulikke kinnitusjälgi, sest masin töötades vibreerib ja kustuti hõõrdudes jätaks jäljed) ebaõigeid andmeid, rääkimata ebatõenäolisest akude ja tulekustutite varastamisest pärast tulekahju. Ka hageja esitatud Lettore OÜ arvamus ja JL ütlused ei ole tegelikult vastuolus kostja tõenditega.
3.4.Kostja tõendas, et traktor ei olnud piisavalt hooldatud pärast samal aastal varem toimunud juhtumit. Masina tehnoseisund ja rehvide seisund oli asjatundjate MM ja RP arvamusi arvestades halb. Kostja tõendas hageja 2019. a majandusaasta aruandega, et hageja tegeleb metsamajandust abistavate tegevustega ja tema põhitegevusaladeks on metsauuendusteenuse pakkumine metsaäkkega ja metsamaterjali väljavedu, millega pidi jätkama 2020. See võimaldab järeldada, et halvas tehnilises olukorras traktori eest hüvitise saamine läbi väidetava justkui ootamatult tööprotsessi käigus tekkinud tulekahjujuhtumi, on hageja huvides, et teenida hüvitise kaudu kas uut või parandatud masinat kasutades oma majanduslikke huve. Siinkohal ei oma tähtsust hageja esitatud tõendid, et halvas tehnilises seisundis oleva masinaga töötati, mida kinnitavad hageja esitatud novembris 2019 tehtud tööde aktid ja lepingud, sest märgitu ei väära masina ja selle rehvide halba tehnoseisundit.
3.5.Kostja tõendas, et kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale tulekahju asjaolude kohta ebaõigeid andmeid selleks, et luua kindlustusandjale teadlikult vale ettekujutus ootamatult ettenägematust traktoriga tööprotsessi käigus tekkinud tulekahjust, mida kohtu hinnangul ei saanud toime panna keegi võõras hagejaga mitteseotud isik. Tõendid kinnitasid seda, et tegelikult pole juhtum aset leidnud nii nagu seda on kindlustusvõtja kindlustusandjale kahju käsitlemise käigus deklareerinud. See juhtum on tekitatud ja aset leidnud kindlustusvõtja huvides, et juhtumi kaudu saada kostjalt rahalist hüvitist halvas tehnilises olukorras oleva töömasina eest. Ükski tõend ei kinnita ega tõstata isegi kahtlust, et teo võis toime panna halvas seisundis oleva masina osas hoopis kolmas isik (kes teadis, millal masin tuuakse langile, rebis ära juhtmeköidise pealüliti tagant, lülitas sisse pealüliti, muutis kabiinis istme asendit, pani kabiini ukse kinni, pani masina põlema, tuli kohale pärast tulekahju ja võttis ära tulekustutite tühjad kestad, akud), mis võimaldaks pidada juhtunut tingimuste p 2.2.3 mõttes vandalismiks. Kostja tõendas, et vaidlusalune juhtum ei ole VÕS § 423 lg 1 ja tingimuste E100/2018 p 2.2.1 ja p 2.2.3 tähenduses kindlustusjuhtum. Nimetatud põhjendustel ei ole kostjal VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2, § 422 lg 1, § 476 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 108 lg 1 alusel ja tingimuste p-de 12 ja 13 järgi kohustust maksta hüvitist kahjustatud traktori eest 62 000 eurot, sinna kabiini põlenud puldi eest 4765 eurot ega traktori langilt (pärast põlengut) äravedamise kulude hüvitist 371 eurot.
3.6.Isegi, kui lugeda juhtum kindlustusjuhtumiks, leidis maakohus, et kindlustusvõtja poolt käesolevas asjas ebaõigete andmete esitamine juhtunu asjaolude kohta (sündmusest ebaõige ettekujutuse loomine kindlustusandjale) on tingimuste p 4.3 tähenduses teadlik ning VÕS § 448 lg 2 mõttes tahtlik tegu, et panna kindlustusandja olukorda, kus kindlustusandja maksaks talle vale ettekujutuse alusel loodud kindlustusjuhtumi eest kindlustusvõtjale hüvitist. Selline 7
2-20-5767 kindlustusvõtja tegevus on VÕS § 104 lg 5 järgi oma lepingupartnerile ehk kindlustusandjale kahju tekitamine varalise kohustuse näol, mida kindlustusandjal tegelikke asjaolusid arvestades pole. Seetõttu on kostjal õigus keelduda ka VÕS § 449 lg 2 alusel täielikult kahju hüvitamist. Siinkohal ei ole kohtul vaja analüüsida, kas kindlustusandjal oli õigus keelduda kahju hüvitamisest tingimuste p 3.20 (välistus, kui ese ei vastanud tehnoseisundile) või tingimuste p 10.11.1 ja VÕS § 139 järgi kahju hüvitist vähenda (põhjusel, et tulekustuteid ei kasutatud). Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Maakohus rikkus materiaalõiguse norme.
4.1.1.Maakohus jõudis ekslikule järeldusele, et vaidlusalune juhtum ei ole VÕS § 423 lg 1 ja tingimuste E100/2018 p-de 2.2.1 ja p 2.2.3 tähenduses kindlustusjuhtum. Kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustuse vormis ja kindlustusjuhtumiks on kindlustusobjekti hävimine ükskõik millisel põhjusel, v.a tingimuste p-s 3 loetletud välistused. Ühegi p-s 3 nimetatud välistuse esinemist ei ole tõendatud.
4.1.2.Maakohtu otsus ei ole tulekahju tekkimise tuvastamise osas piisavalt põhjendatud, et saaks teha järelduse, nagu oleks hageja esitanud valeandmeid kahju toimumise asjaolude kohta.
4.1.3.Maakohus lähtus ekslikult eeldusest, et hageja peab tõendama, et masinat ei süüdatud ja see süttis töö käigus. Esiteks ei ole võimalik esitada tõendeid selle kohta, mida pole juhtunud, st hageja ei saa tõendada mittesüütamist. Teiseks ei ole hageja kohustus tõendada, mis konkreetselt põlengu põhjustas. Hageja on VÕS § 448 lg 1 järgi esitanud kostjale lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet ja tõendeid sellises mahus, nagu kindlustusvõtjalt võib seda mõistlikult oodata.
4.1.4.Kostjal tuli tõendada, et esineb asjaolusid, mis seaduse ja kindlustuslepingu tingimuste kohaselt annaksid talle aluse hüvitise maksmisest keelduda, eelkõige tõendada, et hageja on andnud kindlustusjuhtumi kohta ebaõiget teavet (VÕS § 448 lg 2). Kostja ei väitnud ega tõendanud, et traktori oleks süüdanud isik, kelle eest vastutaks kindlustusvõtja ja/või soodustatud isik. Samuti ei esitanud kostja väiteid ega tõendeid, et süüdati tahtlikult (VÕS § 452 lg 1 nõue). Maakohus ei lähtunud otsuse tegemisel tõendatud faktidest, vaid oletustest, et pole välistatud, et masin süüdati põlema ning usutav ei ole akude, kustutite, tööriistade, valgustite jne vargus.
4.1.5.Maakohus luges tõendatuks, et kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale tulekahju asjaolude kohta ebaõigeid andmeid selleks, et luua kindlustusandjale teadlikult vale ettekujutus ootamatult ettenägematust traktoriga tööprotsessi käigus tekkinud tulekahjust, mida kohtu hinnangul ei saanud toime panna keegi võõras hagejaga mitteseotud isik. Hagejaga seotud isikuteks on hageja juhatuse liige TJ, kes põlengu ajal viibis 80 km kaugusel Tartus, ning traktoriga töötanud operaator KK. Kummagi osalemist traktori põlema panemises pole menetluses arutatud, kostja pole sellekohaseid väiteid ega tõendeid esitanud. Kostja hüvitamiskohustus tekkis lepingust ja selles fikseeritud sündmusest, mitte hagejaga seotud isiku põlengujärgsetest selgitustest. Isegi juhul, kui maakohus oleks tuvastanud tahtliku valeandmete esitamise, oleks pidanud kaaluma rikkumise olulisust ja näitama, kas 8
2-20-5767 kindlustusandjal tekkis mingite ja milliste valeandmete esitamise tõttu kahju. Kohus ei ole seda teinud.
4.1.6.Maakohus leidis ebaõigesti, et juhtumi-eelne traktori turuväärtus oli 77 000 eurot. Maakohtu järeldus traktori turuhinnast on vastuolus TsÜS § 65, VÕS § 479 lg 2 ja tingimuste p 6.3 sätetega. Maakohus tugines MM arvamusele, kuid jättis arvesse võtmata võrdlusmasinate Eestisse toimetamise kulu. Maakohus ei arvestanud MM seisukohaga, et tema arvamuses antud hinnangule traktori turuväärtuse kohta tuleb igal juhul juurde arvestada transpordikulu.
4.2.Maakohus rikkus menetlusnorme.
4.2.1.Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja täpsustas haginõuet 18.07.2022 apellatsioonkaebuse esitamisel ja kinnitas seda 09.10.2023 kohtuistungil, et olles saavutanud ja esitanud kohtule kokkuleppe soodustatud isikuga, palus hageja kogu summa, viivise ja kohtukulu välja mõista soodustatud isiku kasuks.
4.2.2.Maakohus jättis käsitlemata hageja faktilised väited kostja asjatundjate arvamuste kohta ning hageja osundatud vastuoludele, ebaloogilisustele ja järelduste ekslikkusele RP ja MM arvamustes. Kostja ei ole ühtki hageja sellekohast seisukohta ümber lükanud ega vaidlustanud.
4.2.3.Maakohus jättis analüüsimata ja arvestamata hageja asjatundjate traktorite vaatluse tulemustest tehtud järeldused.
4.2.4.Ainus MM ja kohtu viidatud operaatori kirjelduse lahknemine põlemise seaduspärasusest seisnes selles, et operaatori kirjelduse kohaselt märkas ta kabiini vasaku ukse juurest vertikaalsuunas tõusnud 1 m kõrgust leeki, mis MM ja kohtu arvates ei olnud võimalik, kuna selles piirkonnas asetsesid katkenud voolikud horisontaalselt ja paremal pool paiknesid katkenud voolikud vertikaalselt.
4.2.5.Arusaamatuks jääb maakohtu viidatud MM seisukoht, et masina vaatlusel ei olnud näha süüteallikat, mis on vajalik tulekahju tekkeks. Järeldus, et diiselmootoriga masinad, mis töö käigus süttivad, ei saagi süttida, kui neil ei ole mingit täiendavat erilist süüteallikat, on üldtuntud teadmise ja praktilise eluga vastuolus.
4.2.6.Maakohtu arvates viitasid pulbrijäljed radiaatori võrede juures hilisemale, näiteks tulekahju järgsele kasutamisele eesmärgiga luua näilik pilt sellest, nagu oleks üritatud tulekahju kustutada. Hageja märgib, et kostja ei esitanud väidet põlengujärgsest pulbri laskmisest traktorile kustutamisest näiliku pildi loomiseks. Sellist väidet ei ole arutatud ega sellekohaseid tõendeid esitatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-d 2 ja 4).
4.2.7.Kohtu järeldus põlengujärgsest näilikust kustutamisest on vastuolus ka tõenditega. Kui näilik kustutamine oleks toimunud kohtu versiooni kohaselt peale põlengut, siis oleks kogu kustutuspulber täies mahus olnud nii RPle kui MMle selgelt nähtavalt seal, kuhu seda peale põlengut lasti – põlengukohtades mootoriruumis, kabiinis ja kabiini all. Selle kogust poleks vähendanud ei termiline lagunemine ega kustutusvesi. MM on oma aktis fikseerinud, et ta nägi kustutuspulbri jääke vaid mootori esivõrel, mida kuumus ei olnud kahjustanud. Kohtu oletust, et hageja tuli peale põlengut ning lasi näilikult kustutades pulbrit ainult tulest puutumatule esivõrele, ei saa lugeda eluliselt usutavaks.
9
2-20-5767
4.3.Kohus esitas otsuses vastuolulisi seisukohti, jättes tõendid hindamata ning neist tulenevad järeldused analüüsimata, otsuses on tõendatuks loetud terve rida üksteist välistavaid asjaolusid.
4.3.1.MM kinnitas 11.12.2023 istungil, et kabiinis oli eraldi tulekahju alguspunkt, kuid 01.04.2024 istungil tõdes vastuoluliselt, et kleebis koos aknaklaasiga oli enne purunenud kui tuli jõudis kabiini. Tuvastanud on, et maapinnale langenud kabiiniklaasi killud ei ole seestpoolt tahmased, mis tähendab, et klaasid sulasid ja purunesid välise kuumuse mõjul, mil kabiinis veel tuld ei olnud. See omakorda välistab esialgse tulekolde olemasolu kabiinis. Kohus luges mõlemad teineteist välistavad väited tõeseks.
4.3.2.Ühelt poolt ei seadnud maakohus kostja asjatundjate järeldusi masina iseseisvast liikumisest ja laitmatust töötamisest enne süttimist kahtluse alla, teiselt poolt asus järeldusele, et ebaõiged on andmed, et masin sõitis langil.
4.3.3.Maakohus leidis, et MM arvamuse kohaselt sai operaator küljeaknast näha leeke, mis tulid kabiini alt ukseava piirkonnast ning samas leidis, et kabiini alt tulevad leegid said olla väikesed, mida ei pruukinud ukse aknast näha.
4.3.4.Maakohus luges põhjendamatult ebaõigeks hageja väited, et vasakpoolne rehv võis ise süttida kuumuse või sulavate/põlevate plastist kabiiniklaaside kukkumise tagajärjel põhjusel, et RP ütluste kohaselt oli rehvi süttimise koht põlengust teatud maa eemal.
4.3.5.Maakohus ei selgitanud ega põhjendanud, millele tuginedes ta leidis, et tuli ei saanud levida ühest suurema põlemiskahjustusega kohast, nn koldest, ühe meetri kaugusele teiseni, mistõttu tuleb neid käsitleda iseseisvate süttimiskohtadena.
4.3.6.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja esitatud Lettore OÜ arvamus ja JLi ütlused ei ole vastuolus kostja tõenditega.
4.3.7.Hagejale ei ole teada ühtki vastuolu operaatori ütluste ja tuvastatud faktiliste asjaolude vahel. Tehniliselt oli võimalik tulel levida ühest tekkinud koldest. Maakohus jättis tähelepanuta, et operaatori sõnul lasi ta läbi spetsiaalse kustutusava kabiini alla 1-1,5 m kauguselt pool 1,5kg kustuti sisust, mis tähendab, et läbi küljepaneelis olnud 4 cm kustutusava sai sisse lennata maksimaalselt 7,5 g kustutuspulbrit. Küljeluugid ei olnud takistuseks leekide väljapääsule.
4.3.8.Maakohus jättis andmata hinnangu MM järeldusele, et enne põlengut puudus mootoris õli, mistõttu traktor ei saanud töötada ega liikuda ning jättis kõrvale hageja vastuväited selle kohta, et MM poolt tegelikult tuvastatud fakt seisnes selles, et põlengujärgselt oli õlitase mootoris 3 mm allapoole ettenähtut, mis ei mõjuta mootori tööd kuna traktori mootoris on 26 liitrit õli.
4.3.9.Maakohus järeldas, et ei ole eluliselt usutav, et tühjad tulekustuti kestad ja akud varastati tulekahju järgselt, jättes tähelepanuta, et politseile ei tundunud, et vargus oleks olnud eluliselt mitteusutav.
4.3.10.Maakohus kordas kostja alusetuid kinnitusi sellest, et akukastid olid täitunud mudaga, mis pärinesid 2019 kevadel asetleidnud kahjujuhtumist ning leidis, et kostja on tõendanud, et kõrvaldamata olid 2019 juhtumist tekkinud vigastused. Maakohus jättis tähelepanuta tõendid traktori remondi ja asjaolu kohta, et peale remonti töötas masin probleemideta igapäevaselt metsalankide mineraliseerumisel. 10
2-20-5767
4.3.11.Maakohus eksis tõendite ja väidete hindamisel traktori turuhinna määramisel. Jäänuki realiseerimishind ei tõenda turuhinna õiget määramist.
4.3.12.Maakohus jättis hindamata hageja väited MM akti ja ütluste kohta ning vastu võtmata hageja tõendi, mille kohaselt kustutuspulbri jääkide esinemist ei saanud tulekoldes peale põlengut esineda. MM on korduvalt kinnitanud, et kustutuspulber on jahvatatud sool ning nõustus istungil, et võib-olla see on sooda. Intensiivse põlemise kohtades ei saanudki põlengujärgselt olla näha lagunemata mittelahustunud kustutuspulbrit, just selle esinemine oleks olnud küsimusi tekitav.
4.3.13.Maakohus jättis tähelepanuta, et MM sõnul ei ole tal praktikast teadmisi traktori värvkatte süttimistemperatuuri kohta. Samas jättis maakohus vastu võtmata hageja esitatud tõendi selle kohta, et traktori metalldetaili värvkattele tekivad esimesed värvikahjustused alles alates 400 kraadist. Ekspertiisitaotluse rahuldamata jätmisega ja samas kostja vastavale tõendamata väitele tuginemisega otsuses rikkus kohus poolte võrdse kohtlemise printsiipi (TsMS § 7) ning hageja õigust esitada tõendeid (TsMS § 199 lg 1 p 5). Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus loetles hageja nõuded kohtuotsuse resolutsiooni punkti I alapunktides a-c. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu resolutsiooni punkti II, millega maakohus jättis kindlaks määramata kohtuotsuse täitmise korra. Muus osas jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei muuda, nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
7.Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja täpsustas haginõuet 18.07.2022 ja kinnitas 09.10.2023 kohtuistungil, et palub kogu hüvitise, viivise ja menetluskulu välja mõista soodustatud isiku LHV Pank AS kasuks. Maakohtu eksimus selles, et on otsuse lk-l 31 ja resolutsiooni punktides I ja II märkinud, et hagi jääb rahuldamata osas, milles hageja palus välja mõista hüvitise osaliselt LHV Pank AS-i ja osaliselt hageja kasuks, samuti on jätnud rahuldamata taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, ei ole siiski kaasa toonud ebaõiget lahendit. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsioonist välja punkti I alapunktid a-c ning kajastab tervikresolutsioonis üksnes, et hagi jääb rahuldamata. Samuti jätab ringkonnakohus välja resolutsiooni punkti II, kuivõrd hageja on menetluse käigus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramisest loobunud.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on õigesti leidnud, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Tingimuste E100/2018 p 2.1 järgi on kindlustusjuhtum „igasugune kindlustatud eseme ootamatu ja ettenägematu kahjustumine või hävimine, välja arvatud punktis 3. Välistused (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust).“ Seega peab 11
2-20-5767 kindlustusjuhtum vastama kindlustustingimuste p-s 2.1 sätestatud eeldusele – siinse vaidluse asjaoludel peaks tulekahju, milles kindlustatud vara hävis, olema ootamatu ja ettenägematu. Maakohus on põhjendatult leidnud, et metsatraktor on süüdatud (mitte ei toimunud masina süttimine, nagu väidab hageja). Seega ei ole tulekahju ootamatu ja ettenägematu, s.o tegemist pole kindlustusjuhtumiga. Kuna hageja on esitanud kostjale ebaõiget teavet tulekahju asjaolude kohta, on maakohus õigesti järeldanud, et süütamine toimus kindlustuspettuse toimepanemiseks ja ebaõigeid andmeid on esitatud tahtlikult selle varjamiseks. Tingimuste E100/2018 p 4.3 kohaselt vabaneb kostja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja on esitanud kostjale teadlikult valeandmeid kahju toimumise asjaolude või kahju suuruse kohta.
9.Vastupidiselt apellatsioonkaebuses väidetule ei ole maakohus lähtunud eeldusest, nagu hageja peaks tõendama, et masinat ei süüdatud, vaid et see süttis iseeneslikult töö käigus. Maakohus ei ole tõendamiskoormist ebaõigesti jaganud ega pannud hagejale negatiivset tõendamiskoormist (mittesüütamise tõendamist). Siinses asjas on maakohus tõendeid hinnates jõudnud järeldusele, et kostja vastuväide traktori tahtliku süütamise kohta on tõendatud. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejal oli menetluses võimalik tõendada oma versiooni traktori süttimise kohta, samuti oli kostjal võimalus tõendada oma väidet, et traktor on süüdatud tahtlikult. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja on tõendamiskoormise täitnud. Seega ei ole kohus mitte ebaõigesti jaotanud tõendamiskoormist, vaid tõendite igakülgse hindamise tulemusena tuvastanud, et kostja versioon tulekahjust on kooskõlas asjaolude ja tõenditega.
10.Hageja hinnangul ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et traktori oleksid süüdanud isik või isikud, kelle eest vastutaks hageja ja/või soodustatud isik. Samuti ei ole kostja esitanud väiteid ega tõendeid, et keegi nimetatud isikutest oleks süütamise toime pannud tahtlikult. Maakohus järeldas, et hageja on kostjale esitanud tulekahju asjaolude kohta ebaõigeid andmeid selleks, et luua kindlustusandjale teadlikult vale ettekujutus ootamatult ettenägematust traktori tööprotsessi käigus tekkinud tulekahjust. Maakohtu hinnangul ei saanud seda toime panna keegi võõras hagejaga mitteseotud isik. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et traktori süütamist hagejaga seotud isiku poolt ei ole kohtumenetluses arutatud ja kohtu hinnang on erinev kummagi poole hinnangust. Ringkonnakohus hageja väidetega ei nõustu. Kostja on juba hagile vastates (dtl 84, p 4.5) märkinud, et traktor hävis süütamise tagajärjel. Hageja on menetluses läbivalt väitnud, et masin süttis ajal, mil seda kasutas hageja töötaja, kes on detailselt kirjeldanud tulekahju algust ja oma tegevust selle ajal. Olukorras, kus menetluses on tuvastatud, et traktor tegelikult süüdati ja hageja töötaja ütlused tulekahju tekke ja kulgemise kohta ei ole tõesed, ei saa väita, nagu ei oleks menetluses arutatud, et süütamine toimus hagejaga seotud isiku poolt.
11.Hageja leiab, et isegi juhul, kui maakohus oleks tuvastanud tahtliku valeandmete esitamise, oleks ta pidanud kaaluma rikkumise olulisust ja näitama, kas kindlustusandjal tekkis mingite ja milliste valeandmete tõttu kahju. Ringkonnakohtu hinnangul, esitades valeandmeid, mis võimaldavad pidada tulekahju kindlustusjuhtumiks, on valeandmete esitamine käsitletav olulise rikkumisena. Juhul, kui kostja oleks sündmuste käiguga nõustunud, oleks see tekitanud kostjale kindlustushüvitise suuruse kahju.
12.Hageja töötaja KK selgitas, et lõpetas metsatraktoriga töötamise ligi kolme kilomeetri kaugusel raielangil, sõitis uuele langile, misjärel pärast kündeketaste maha asetamist sai masin liikuda enne süttimist uuel raielangil ligi 15–20 meetrit. 12
2-20-5767 Samas on asjas tuvastatud, et metsatraktoril oli rebimise teel eemaldatud pealülitisse ja teistesse lülititesse suunduv juhtmeköidis. MM hinnanguga on tõendatud, et sellel on tõmbamise jäljed – nähtavad juhtmesooneste mehhaanilise purunemise jäljed, traadid ei olnud muutunud kuumuse mõjul rabedaks, vaid säilitanud vasele omase plastilisuse, poltide alla kinnituvad klemmid olid deformeerunud ühes suunas. Ühelgi juhtmesoonel ei tuvastatud elektrilisest soojuslikust toimest põhjustatud sulamisi. Kui juhtmestik oleks tulekahju ajal olnud paigaldatud, siis oleksid pistiku mõlemad pooled saanud tulekahjustusi, mistõttu oleks pistiku korpused sulanud kokku. Kokku sulanud pistikukorpuste olemasolul ei saanuks pistiku klemmid olla nähtavad. Juhtmeköidise puudumine välistab võimaluse, et sõiduk liikus põlemiskohta omal jõul, kuivõrd ilma elektrienergiata masin ei käivitu. RP arvamuse 1160/2019 kohaselt vaatas eraekspert üle sündmuskoha 10 päeva pärast tulekahju ning sellel olid jäljed sellest, et metsatraktor toodi kohale puksiiri abil. Olukorras, kus metsatraktor ei saanud ise liikuda, ei saa olla tõesed hageja väited selle kohta, et samal päeval metsatraktor töötas teisel raielangil, sõitis põlemiskohta ning alustas ka sellel tööd. MM 01.04.2024 ütluste (dtl 949, 00:31:15) kohaselt saab metsatraktorit liigutada vintsimise abil: „Metsamasinad jäävad aeg-ajalt pinnasesse kinni töö käigus ja neid tõmmatakse välja spetsiaalse vintsimistehnikaga. Analoogse tehnikaga on võimalik kõnealune masin tõmmata treileri pealt maha ja tõmmata ta raielangi peale, kus see põlengu ajal oli. Vintsimise korral ankurdatakse vintsimise masin trossidega ja spetsiaalsete käppadega kändude taha ja teise trossiga tõmmatakse vintsitavat masinat.“ Lisaks ei olnud MM hinnangu kohaselt mootori karteris õli. MM on selgitanud, et ka õli puudumisel ei saa masin liikuda. Kui puudub õli, aga lüliti taga oleksid juhtmed olemas olnud, siis mootor käivitunuks, kuid jooksnuks kokku. Mootor oleks pidanud puudulikust õlist tingituna kinni kiiluma. See aga ei saanud põhjustada tulekahju (dtl 961, 01:33:14). Juba üksnes seetõttu, et traktor ei olnud tuvastatud asjaoludel sõidukõlbulik, on välistatud tulekahju tekkimine hageja väidetud viisil, s.o ekspluatatsiooni käigus. Hageja esile toodud asjaoludel ei pääsenud traktorile ligi kolmandad isikud, vaid see süttis ajal, mil hageja töötaja viibis selles. Nõustuda ei saa hageja väitega sellest, et maakohtu otsus ei ole tulekahju tekkimise tuvastamise osas piisavalt põhjendatud, et saaks teha järelduse, nagu oleks hageja esitanud valeandmeid kahju toimumise asjaolude kohta. Maakohus on otsuses kõrvutanud RP, MM ja P. Leppini arvamusi, samuti kuulanud eksperdid ära kohtuistungil ning teinud põhjendatud järelduse, et tulekahju on tekkinud süütamise tagajärjel ning seejuures on tuvastanud neli iseseisvat tulekollet. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
13.Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheidetega, nagu oleks maakohus jätnud hageja faktilised väited kostjate asjatundjate arvamuste kohta käsitlemata.
13.1.Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja töötaja kirjeldused sündmustest ei ole kooskõlas tule leviku seaduspärasustega. Operaator on selgitanud, et masin jäi tööd tehes seisma, seejärel nägi operaator küljeaknast leeke. Maakohus on otsuse lk-l 20 põhjalikult selgitanud, et MM arvamuse kohaselt saab masina järsk seiskumine viidata eelkõige elektrilisele probleemile, kuid ainus elektrivoolu soojuslikul toimel tekkiv põlemise piirkond pidanuks asuma mootoriruumi esimeses parempoolses osas, mis oli aga mootoriruumi kõige väiksemate temperatuurikahjustustega piirkond. Samuti ei olnud masina vaatluse käigus näha elektrivoolu soojusliku toime tagajärjel tekkinud juhtmesoonte sulamist, mistõttu ei saanud masina süttimise põhjus tuleneda elektrijuhtmestikust Samuti saanuks operaator näha küljeaknast leeke, mis olid masina vasakpoolsel esirehvil või tulid kabiini alt ukseava piirkonnast, kuid sealsed kahjustused on kõige väiksemad, mistõttu ei saanud seal olla tulekahju kolle. Maakohus on käsitlenud tule leviku seaduspärasusi ja seda, miks hageja 13
2-20-5767 esitatud väited tulekahju kohta ei ole usutavad ega seaduspärasustega kooskõlas, otsuse lehekülgedel 23, 28 ja 29. Ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kohus pidanud operaatori ütluseid ligi ühe meetri kõrgusest vertikaalsuunalisest leegist kabiini vasaku ukse juures põhjendamatult ebausaldusväärseteks, on alusetu. Maakohus on otsuse lk-l 19 selgitanud, et selline olukord ei ole kooskõlas põlemise seaduspärasusega, sest selles piirkonnas puudus süüteallikas ja põlevmaterjal ühe meetri kõrguste leekide tekitamiseks vertikaalsuunas. Piirkonnas asetsesid katkenud voolikud horisontaalselt ning kabiini aluste paneelide vahed on ligi 10 mm laiused, mille vahelt meetrikõrguste leekide tekkimine on võimatu.
13.2.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kostja menetluses esitanud väidet põlengujärgsest pulbri laskmisest traktorile selle kustutamisest näiliku pildi loomiseks. Kostja on korduvalt tuginenud sellele, et pulberkustuti kasutamise väide hageja esitatud kujul ei ole kooskõlas esile toodud asjaoludega. Kostja on nimetatut teinud oma 26.09.2023 menetlusdokumendi p-des 23 ja 26. Seejuures ei oma aga tulekahju väidetava kustutamisega seonduv asjas keskset tähtsust – hageja väidetud viisil süttimise iseeneslik tekkimine ei olnud vaidluse asjaoludel objektiivselt võimalik, sest masinat ei saanud peajuhtmestiku puudumise tõttu käivitada. Seda järeldust ei lükka ümber ka hageja väited sellest, et tema töötaja üritas tulekahju kustutada, kustuti pulber hävis tulekahju käigus temperatuuri mõjul või et tühjad tulekustuti kestad varastati raielangilt tulekahjule järgneval ööl ära.
13.3.Maakohus ei ole hinnanud MM selgitusi vastuoluliselt ega ole lugenud tõendatuks teineteist välistavaid väiteid. MM on selgitanud, et ukse ja vasakpoolse külje temperatuurikahjustused pärinevad kabiinist seestpoolt, samuti seda, et aken pidi purunema tulekahju alguses, sest vastasel korral oleksid pidanud olema kõik kabiinide klaaside killud ühelt poolt tugeva tahmakorraga. Vähene või puuduv tahm küljeakna purunenud klaasil ja kleebisel ei välista seda, et tulekolle oli ka traktori kabiinis, kuivõrd kabiini klaas purunes ekspertiisi kohaselt juba tulekahju alguses. Tule liikumisele kabiinist välja viitab ka asjaolu, et tihendi kahjustused olid ulatuslikumad seespool ja väiksemad väljaspool. MM on 01.04.2024 kohtuistungil märkinud, et „Kabiini liikus tuli ka mootoriruumist, kuid kabiini põrandal oli kõrgeima temperatuuri asukoht operaatori istme ees, see on loogilise tule liikumise frondiga vastuolus. Kui tegemist oleks olnud ainult mootoriruumist alguse saanud kabiini polstrite süttimisega, siis kõrgeima temperatuuri piirkond peaks asuma mootoriruumi poolses seinas.“ Menetluses on tuvastatud eraldiseisev tulekolle kabiinis ning selle olemasolu ei välista asjaolu, et kabiini aken oli purunenud enne põlengut või kohe selle alguses.
13.4.MM ekspertiisiaktis (dtl 170) esitatud väide masina laitmatu töötamise kohta on üksnes operaatori ütluste kokkuvõte, mitte aga eksperdi järeldus. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, kui on tuvastanud, et masin ei sõitnud langil ja hageja vastupidised väited ei ole kooskõlas muude tõenditega. Seetõttu on põhjendamatu apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks MM esitanud vastuolulisi järeldusi metsatraktori töötamise kohta.
13.5.Maakohus leidis hageja hinnangul vastuoluliselt, et MM arvamuse kohaselt sai operaator küljeaknast näha leeke, mis tulid kabiini alt ukseava piirkonnast ning samas leidis, et kabiini alt tulevad leegid said olla väikesed, mida ei pruukinud ukseaknast näha. Maakohus on MM ekspertiisi ja ütluste alusel tuvastanud, et operaator sai küljeaknast leeke näha, kuid masina temperatuurikahjustused olid kabiini aluste külgpaneelide kahjustuste osas kõige väiksemad ja tulekahju ei saanud sealt alata. Mootoriruumist, kust hageja väitel tulekahju alguse sai, tulevad leegid pidanuks olema näha aga esiaknast. Samuti kabiini alt meetrikõrguste leekide nägemine on ebatõenäoline, sest seal on paneelid ees, paneelide vahed 14
2-20-5767 on väikesed ja asuvad leegi leviku suhtes küljel. Isegi, kui leegid oleksid seal olnud, said need olla väikesed ega pruukinud küljeaknast ka näha olla. Seega ei ole maakohus mitte küljeaknast nähtavate leekidega seonduva vastuoluliselt tuvastanud, vaid selgitanud, miks hageja väide meetrikõrguste leekide kohta ei ole usaldusväärselt tõendatud.
13.6.Maakohus pidas põhjendatult ebaõigeks hageja väited, et vasakpoolne rehv võis ise süttida kuumuse või sulavate/põlevate plastist kabiiniklaaside kukkumise tagajärjel põhjusel, et RP ütluste kohaselt oli rehvi süttimise koht põlengust teatud maa eemal. Nii MM kui RP on leidnud, et vasakpoolsel rehvil on iseseisev kolle, mida kinnitavad asjaolud, et rehvi süttimise koht asus masinaruumist eemal ning rehv oli süttinud pealt, mitte aga masinapoolsest küljest. Juhul, kui tuli oleks liikunud masinaruumist rehvile, ei oleks saanud vasakpoolne küljel asuv käigutee kinnituse värvkate olla kahjustusteta (fotod dtl 304). Seda, et rehvil oli iseseisev tulekolle, tõendab ka MM selgitus, mille kohaselt, kui lähtuda termilistest kahjustustest, siis puuduks selle levimisel loogiline liikumine eest taha ja vasakpoolsele küljele. Vasakpoolse esimese rehvi peal toimunud põlemiseks ei olnud piisavat temperatuuri soojuskiirguse näol. Lisaks on MM 01.04.2024 istungil selgitanud, et ainult esimesel vasakpoolsel rehvil on põlemisjälg, teistel aga sulanud materjalide ladestumine. Esimese vasakpoolse rehvi tulekahjustus ei saanud pärineda kabiinialusest koldest, sest selle kattepaneelil on värvkate säilinud. Juhul, kui rehv oleks läinud põlema kabiinialusest tulekoldest, siis pidanuks kabiinialuse kattepaneeli värvkate olema hävinenud, kuid sellel on üksnes tahmaladestus. Nõustuda ei saa ka sellega, et maakohus ei ole põhjendanud, millele tuginedes ta leidis, et tuli ei saanud levida ühest suurema põlemiskahjustusega kohast (koldest) ühe meetri kaugusele teiseni, mistõttu tuleks neid käsitleda iseseisvate süttimiskohtadena. MM on selgitanud, et tule leviku seaduspärasuseks on, et läbi madalama isesüttimise temperatuuriga materjali ei saa liikuda kõrgem temperatuur selliselt, et materjal ei kahjustuks. Kui tuli oleks liikunud kas masinaruumist või kabiini alt rehvini, oleks tule leviku teel olnud materjalid tulekahjustustega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et vasakpoolsel esimesel rehvil oli iseseisev tulekolle.
13.7.Maakohus leidis õigesti, et hageja esitatud Lettore OÜ arvamus ja JL ütlused ei ole vastuolus kostja tõenditega. Sealjuures JL ütluste kohaselt ei ole välistatud süütamine: põlengu põhjusena on käsitletav kütuse leke, aga tehniliselt on võimalik, et masin on süüdatud, kasutades kergsüttivaid aineid, sealhulgast ka kütust, süüdates masina sarnaselt mootori toitesüsteemi komponentide paiknemise piirkonnast. Küll aga välistas ekspert põlengu algpõhjusena elektrisüsteemi komponentide lühiste olemasolu.
13.8.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega sellest, et ühtki vastuolu operaatori ütluste ja tuvastatud asjaolude vahel ei esinenud. Esiteks on menetluses tuvastatud, et vastupidiselt operaatori väidetule ei saanud traktor peajuhtmestiku puudumise tõttu iseseisvalt liikuda. Seega ei saa olla tõesed tema ütlused sellest, et töötas traktoriga samal päeval teisel raielangil, liikus seejärel mööda teed uuele raielangile ning masin seiskus seal pärast töötamisega alustamist. Lisaks seisnesid maakohtu poolt õigesti tuvastatud vastuolud järgnevas: kabiini uks jäeti lahti, tegelikult oli see kinni; kolme tulekustutiga kustutamine, mis ei ole tõendatud; pealüliti väljalülitamine, tegelikult oli lüliti sees, kuid juhtmeköidis puudus selle tagant ja oli rebimisjälgedega; juhi iste oli pööratud tegelikult avariiväljapääsu, mitte ukse poole; sealt, kus operaator võttis teise kustuti, ei olnud kustuti paiknemisele iseloomulikke kinnitusjälgi, sest masin töötades vibreerib ja kustuti jätaks hõõrdudes jäljed). Lisaks leiab hageja, et rohkem kui ühest koldest saaks rääkida, kui esineksid üksteisest sõltumatud kolded, kus põlengu levik ühest koldest teise on välistatud. Ringkonnakohus kummagi väitega ei nõustu. Mitu tulekollet tekib eseme süütamisest mitmest kohast ning 15
2-20-5767 kollete tekkimine ei ole seega seotud sellega, et need peaksid olema teineteisest eraldatud selliselt, et tule levik ühest teise on välistatud. Antud asjas on tuvastatud nelja iseseisva kolde olemasolu, mille kostja on tõendanud MM ja PP arvamustega. JL on kohtuistungil segitanud, et tehniliselt on võimalik, et tuli levis mootoriruumist kabiini, kuid seejuures selgitanud, et ei ole andnud tulekahju põhjuste kohta kategoorilist seisukohta. Vastupidi, JL on selgitanud, et ei ole välistatud, et põleng on alguse saanud kergsüttiva aine süütamisest toitesüsteemi tsoonist.
13.8.1.Hageja hinnangul jättis maakohus tähelepanuta, et operaatori sõnul lasi ta läbi spetsiaalse kustutusava kabiini alla 1-1,5 m kauguselt pool 1,5 kg kustuti sisust, mis tähendab, et läbi küljepaneelis olnud 4 cm kustutusava sai sisse lennata maksimaalselt 7,5 gr kustutuspulbrit. MM on 06.05.2024 kohtuistungil kirjeldanud, et operaator selgitas, et võttis väljast masina küljest 6 kg kustuti ja lasi selle ka vasakult poolt kabiini alla tühjaks. Väline kustuti oli kinnitatud koormarihmaga paremale poole kraana pöördsilindrite alla. Samas tuvastas MM, et tulekustuti väidetavas asukohas kustutit tõenäoliselt ei olnud, kuivõrd selle paiknemisest puudusid jäljed. Samas ei ole sellel, kas ja millist kustutit kasutati, asja lahendusele mõju – kuivõrd tuvastatud on traktori süütamine, ei ole tegemist ootamatu ja ennenägematu hävimisega, mis saaks olla kindlustusjuhtum.
13.8.2.Maakohus jättis hageja arvates andmata hinnangu MM järeldusele, et enne põlengut puudus mootoris õli, mistõttu traktor ei saanud töötada ega liikuda ning jättis kõrvale hageja vastuväited selle kohta, et MM poolt tegelikult tuvastatud fakt seisnes selles, et põlengujärgselt oli õlitase mootoris 3 mm allapoole ettenähtut, mis ei mõjuta mootori tööd, kuna traktori mootoris on 26 liitrit õli. Etteheide maakohtu otsusele ei ole põhjendatud. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et mootoris puudus õli, mistõttu traktor ei saanud liikuda. MM ei ole järeldanud, et õlitase oli mootoris 3 mm allapoole ettenähtut ning selline järeldus ei kajastu ei antud arvamuses ega tema ütlustes kohtuistungil. MM on läbivalt selgitanud, et mootoris puudus õli. Kuna metsatraktor ei saanud töötada, siis ei saanud ka akukastid mudaga täituda pärast 2019 kindlustusjuhtumit, kus traktor sohu uppus.
13.8.3.Hageja arvates kordas maakohus kostja alusetuid kinnitusi sellest, et akukastid olid täitunud mudaga, mis pärinesid 2019 kevadel asetleidnud kahjujuhtumist ning leidis, et kostja on tõendanud, et kõrvaldamata olid 2019 juhtumist tekkinud vigastused. Maakohus jättis tähelepanuta tõendid traktori remondi ja asjaolu kohta, et peale remonti töötas masin probleemideta igapäevaselt metsalankide mineraliseerumisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus siinkohal tõendeid ebaõigesti hinnanud. Tuvastatud asjaolude kohaselt traktor töötada ei saanud, sest sellel puudus peajuhtmestik. Seega jättis maakohus õigesti arvestamata kostja vastuväite, nagu oleks traktor igapäevaselt töötanud raielankide mineraliseerumisel.
13.8.4.Maakohus jättis hageja hinnangul tähelepanuta, et MM sõnul ei ole tal praktikast teadmisi traktori värvkatte süttimistemperatuuri kohta. Samas jättis maakohus vastu võtmata hageja esitatud tõendi selle kohta, et traktori metalldetaili värvkattele tekivad esimesed värvikahjustused alles alates 400 kraadist. 06.05.2024 ekspertiisitaotluse rahuldamata jätmisega ja samas kostja vastavale tõendamata väitele tuginemisega otsuses rikkus kohus kostja arvates poolte võrdse kohtlemise printsiipi (TsMS § 7) ning hageja õigust esitada tõendeid (TsMS § 199 lg 1 p 5). Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustu. 06.06.2024 määrusega jättis maakohus hageja taotluse ekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata, kuna asjaolu, kas metsatraktori värvkatte mittekahjustumine on tingitud temast kõrgemast isesüttimistemperatuurist võrreldes rehvi süttimistemperatuuriga, ei tee esiteks olematuks ülejäänud kolme iseseisvat tulekollet. Teiseks asjaolu, et värvkate tule käiguteel ei omanud tulekahjustusi, ei välista seda, et rehvi kahjustumine võis toimuda põlevvedeliku põlemise 16
2-20-5767 tõttu. Sellega on maakohus järeldanud, et hageja taotletud ekspertiis on asjakohatu TsMS § 238 lg 1 mõistes, sest ei võimalda ümber lükata kostja vastuväiteid, et rehvi peal oli iseseisev tulekolle ega ka seda, et masin on süüdatud. Samadel põhjustel jättis maakohus põhjendatult vastu võtmata hageja esitatud fotoseeria traktori metalldetaili värvkattele värvikahjustuste tekkimisest alles 400 kraadi juures.
13.9.Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus materiaalõiguse norme sellega, et leidis vastuolus TsÜS § 65, VÕS § 479 lg 2 ja tingimuste p 6.3 sätetega, et juhtumi-eelne traktori turuväärtus oli 77 000 eurot. Kuna maakohus on õigesti tuvastanud, et kindlustusjuhtumit ei esinenud, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajalik lahendada vaidlust kindlustatud vara väärtuse üle. Nimetatud osas jätab ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjendused välja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 3 kohaselt tuleb ringkonnakohtul maakohtu otsuse osalisel tühistamisel muuta vastavalt menetluskulude jaotust. Siinses asjas tuleb arvestada, et hagi on jäänud täielikult rahuldamata nii maa- kui ringkonnakohtu menetluses. Maakohtu resolutsiooni muutmise põhjustas üksnes asjaolu, et maakohus loetles hagi rahuldamata jätmisel esialgses hagis esitatud nõuded, arvestamata hageja poolt menetluse käigus esitatud muudatusi. Seega jättis maakohus menetluskulud õigesti TsMS § 162 lg 1 ja § 167 lg 2 alusel hageja kanda.
15.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja kanda jätta apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel. Apellatsiooni sisulises osas ei rahuldatud ning hageja eesmärk hüvitise saamiseks jäi täielikult saavutamata. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad TsMS § 167 lg 2 kohaselt kõigis kohtuastmetes tema enda kanda.
16.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei määra seda ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast põhivaidluses tehtud otsuse jõustumist.
17.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
17
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.