Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud



 

 

ajamärke 00:38:36 juures sõnastada hageja esindaja selgitus järgmiselt: „Jah, on olemas kokkuleppe saanud. 28.01.2022 esitasime oma seisukohad ja tõendid, kuidas seisukohad leidsime. Viide 515 dtl, lk 534 dtl:“; ajamärke 00:49:57 juures sõnastada kohtu selgitus järgmiselt: „Kohus viitab kostja 26.09.23 tõenditele. Kas võtta asja materjalide juurde ekspertiisiakt ja tõendid?“; ajamärke 00:53:35 juures parandada kohtu suulises määruses sõna „toimiku“ sõnaga „toimikust“; ajamärke 00:51:15 juures sõnastada hageja esindaja selgitus järgmiselt: „Me vaidleme vastu kostja taotlusele kutsuda tunnistajad istungile. Juhul kui kohus rahuldab taotluse, siis me soovime ka üle kuulata oma tunnistajaid. Majandusaasta aruandele me ei vaidle vastu ja tugineme ise ka sellest. Ekspertiisi akti vastuväiteid ei esita.“; ajamärke 01:02.23 juures asendada kostja esindaja lauses sõna „sõidu“ sõnaga „sõiduk“; ajamärke 01:15:22 juures asendada hageja esindaja selgituses kolmas lause järgnevaga: „Kostja ei ole esitanud meie 06.10.2023.a. esitatud dokumendis punktis 8 viidatud P akti lisa 4.

Parandada kohtu omal algatusel 11.12.2023 protokollis läbivalt tunnistaja M Me eesnimi ning lugeda õigeks eesnimeks M. Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUED

Puhver OÜ esitas 17.04.2020 Harju Maakohtule hagi AB „Lietuvos draudimas“ (kostja) vastu kindlustushüvitise ja viivise saamiseks. 08.11.2019 läks Valgamaal V metsavahel (RMK lank XXX, eraldis 40) töötamise ajal põlema ning hävis tules ehitusmasin – metsatraktor Xxx Xxx xxx.1 (VIN xxx, edaspidi Xxx). Tules hävis ka Xxxga haakes olnud metsaäkke XXX xxx, VIN kood xxx, juhtimispult-kontroller mis asus Xxx kabiinis. Mõlemad masinad kuulusid LHV Pangale kellelt hageja neid liisis. Hävinud masinad olid kindlustatud kostja poolt. Xxx oli kindlustatud kindlustuslepinguga nr xxx kindlustussummale 126 000 eurot, kindlustusvõtjaks oli hageja ning soodustatud isikuks LHV Pank. XXX xxx metsaäke oli kostja poolt kindlustatud kindlustuslepinguga nr. xxx kindlustussummale 33 200 eurot, omavastutus 640 eurot, kindlustusvõtjaks oli hageja ning soodustatud isikuks LHV Pank. Kindlustustingimusteks olid kostja kindlustuslepingute üldtingimused U100/2019 ning ehitusmasinate kindlustuse tingimused E100/2018. 27.01.2020 saatis kostja hagejale teate kahju hüvitamisest keeldumise kohta lakoonilise selgitusega „kindlustusandja tellis asjaolude kindlakstegemiseks ekspertiisi riiklikult tunnustatud ekspert M Milt. Ekspertiisi kohaselt ei süttinud ehitusmasin tööprotsessi käigus vaid tegemist on süütamisega”. Kostja keeldus täiendavatest selgitustest kostja keeldus ega saatnud hagejaale ega pangale vastavat akti. Hageja ei tea, millistele tuvastatud asjaoludele tugineb kostja väide Xxx süütamisest. 31.03.2020 pöördus hageja kostja poole taotlusega väljastada talle otsus kindlustusjuhtumi kohta ning koopia M. Me ekspertiisiaktist. Kostja teatas LHV esindajale, et seoses kindlustuspettuse katsega on nad esitanud materjalid politseile kriminaalmenetluse algatamiseks. Hageja jagab kostja arusaama, et nii võõra vara tahtlik süütamine kui kindlustuspettus ülalnimetatud ulatuses oleksid vaieldamatult kuriteoks. Hagejale pole teada, mis viitaks tahtlikule süütamisele ja kindlustuspettusele. Hageja tegi 14.02.2020 politseile avalduse kriminaalasja algatamiseks, et tuvastada, kas tema poolt kindlustatud ning LHV Pangale kuuluv 126 000 eurot väärt olev Xxx Xxx hävis 08.11.2019 süütamise tagajärjel ning kes pani(d) süütamise toime. Kriminaalasi on algatatud (nr xxx). Hageja oli kostjaga sõlminud kindlustuslepingud, millega ta kindlustas liisitud ning tema kasutuses oleva metsatraktori Xxx Xxx ning metsaäkke XXX xxx. Hageja on kindlustusvõtjaks. Kindlustatud riskiks oli muu hulgas tuli. Mõlemad kindlustatud esemed hävisid sama kindlustusjuhtumi käigus. Kriminaalasi nr xxx algatati kostja avalduse alusel KarS § 212 lg 1 tunnustel - kindlustusjuhtumi esilekutsumise või kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise eest kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil.

Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et puudub kriminaalmenetluse alus, mistõttu menetlus lõpetati. Seega on ümber lükatud kostja väide metsatraktor Xxx süütamisest. Hageja nõuab kostjalt kindlustushüvitist hävinud metsatraktori Xxx eest. Metsatraktor Xxx oli kindlustatud kostja poolt kindlustuslepinguga nr xxx. Traktor süttis töö käigus ning hävis 08.11.2019 koos metsaäkke kontrolleriga. Kostja keeldumine kindlustushüvitise maksmiseks hõlmab nii metsatraktorit kui metsaäket. Hageja nõue põhineb mõlema kindlustatud eseme osas samadel asjaoludel ning õiguslikul põhjendusel (v.a. eraldi kindlustusleping metsatraktoril). Metsatraktor Xxx oli kindlustatud kindlustussummas 126 000 eurot, traktori jäägi realiseerimisel sai traktori omanik LHV hagejale teadaolevalt 15 000 eurot. Seega on traktori hävimisest tekkinud kahju 126 000 – 15 000 = 111 000 eurot. Kindlustuslepingu tingimuste p 8.1 kohaselt jääb iga kindlustusjuhtumi korral kindlustusvõtja kanda omavastutuse summa. Omavastutuse 640 eurot on hageja metsaäkke kontrolleri nõudes juba enda kanda jätnud. Hageja nõuab täiendavalt kostjalt kindlustushüvitist ka sama kindlustusjuhtumi käigus hävinud metsatraktor Xxx eest kindlustuslepingu soodustatud isiku LHV Panga kasuks summas 111 000 eurot. Hageja nõuab kostjalt kindlustushüvitist hävinud traktori sündmuskohalt ära vedamise eest. Vastavalt kindlustustingimuste punktidele 13.1. ja 13.2. kuuluvad hüvitamisele, lisaks hävinud kindlustatud eseme kahjule, ka vajalikud ja põhjendatud lisakulud millisteks, muu hulgas, on avariilise eseme sündmuskohalt ära vedamise kulud ning remonditöökotta vedamise kulud (p 13.2.5). Põlengus hävinud Xxx jäänused vedas sündmuskohalt enda parklasse XXX OÜ, kes tegeleb metsatehnika maale toomise, remondi ning lammutusega. Veokulu moodustas, vastavalt XXX OÜ poolt hagejale 02.01.2020 esitatud arvele nr 2001005, 371 eurot käibemaksuta. Hageja soovib hävinud metsatraktori ning metsaäkke juhtpuldi eest koos teisaldamiskuluga kokku 116136 eurot. Vastavalt kostja kindlustuslepingute üldtingimuste U100-2019 punktile 16.7 on kindlustusandja kindlustushüvitise väljamaksmisega viivitamisel kohustatud tasuma viivist 0,03% välja maksmata kindlustushüvitisest iga viivitatud päeva eest. Ekspert H Ri ning J Li arvamusega on tõendatud, et traktor süttis töö käigus, mitte ei süüdatud. Eksperdid jõudsid seisukohale, et süütamisele viitavad objektiivsed tunnused puuduvad ning põlengu põhjuseks on kergsüttiva aine süttimine mootoriruumi tagaosas vasakul pool kus paiknevad kõrgetemperatuurilised väljalaskesüsteemi osad, mille pindade töötemperatuur on piisav, et süüdata antud piirkonnas paiknevatest toitesüsteemist lekkivat diislikütust. Hageja sõlmis 12.10.2021 nõuete loovutamise lepingu Hallogren OÜ-ga, asukohaga Graniidi 23B-3, 10413 Tallinn (registrikood 11606088, omandaja), mille alusel on omandajale üle läinud kindlustuslepingust nr xxx (metsatraktor Xxx) ja kindlustuslepingust nr xxx (XXX xxx metsaäke) tulenevad kindlustushüvitiste ja kõrvalnõuete nõudeõigus kostja vastu. Kostja esitas 29.01.2021 kohtule teise (esimesest erineva, versiooni samast dokumendist) M Me 22.01.2020 koostatud ekspertiisi nr 200101 Palgi väljaveomasina Xxx xxx.1 põlengu kohta. Hageja ei nõustu M. Me arvamusega ja samuti aktis toodud turuväärtusega, kes leidis Xxxde maaletooja ja müügiesindaja XXX OÜ arvamusest lähtuvalt, et turuhind oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal 120 000 eurot. T Ai ekspertarvamuse 17.01.2022 kohaselt oli Xxx eeldatav kohalik turuhind oktoobris 2019 oli 110 200 eurot.

Hageja leiab, et hüvitise arvutamisel tuleks aluseks võtta Xxx kindlustusväärtus 126 000 eurot. Masina kindlustusväärtus pole kindlustusjuhtumi toimumise ajal olnud kindlustussummast arvestatavas suuruses väiksem, mis võimaldaks kostjal hüvitamiskohustust vähendada. Hageja ei ole nõus kostja esitatud R P aktiga. Lisaks Ehitusmasinate kindlustuse tingimustele E100/2018 kehtivad metsaäkke kindlustuslepingu tingimustena ka üldtingimused U100/2017 ning Xxx kindlustuslepingute tingimustena ka üldtingimused U100/2019. Viivist tuleb arvestada nende tingimuste punktile 16.7 vastavalt, st mõlemal juhul 0,03% välja maksmata kindlustushüvitisest iga viivitatud päeva eest. Xxx varasema juhtumi tõttu hüvitas kostja kahju ja masin oli töökorras 2019.a. suvel, sügisel Asja kohalik müügihind oli kostja enda M. Me arvamuse kohaselt 127179 eurot. Politsei -ja Piirivalveamet lõpetas kriminaalmenetluse. Hagejal jäi liisinguandja ees üles kohustus 76777,01 eurot. Xxx jäänuk müüdi (LHV müüs) 09.06.2020 15000 euroga (ilma käibemaksuta). Kahjunõue Xxx hüvitamise eest on 61777,01 eurot (Puhver OÜ võlg oli liisinguandja ees 76777,01 miinus müügist saadu 15000 = 61777,01 eurot). Hageja arvestab, et kostjalt maksta LHV Pangale hävinud Xxx ja adra puldi eest 66542,01 eurot (Xxx 61777,01 + adra pult 4765 = 66542,01). Ülejäänud osa 49222,99 eurot (Xxx koguhüvitisest 111 000 eurot, 111000-61777,01=49222,99) palub hageja kostjalt välja mõista kolmanda isiku Hallogren OÜ kasuks, kellele ta loovutas kõik endale kuuluvad õigused saadavast kindlustushüvitisest. Hageja palub kostjalt välja mõista (I kd tlk 1-3, lk 88-89, dtl 138, II kd 108-109, dtl 558)  metsatraktor Xxx Xxx xxx.1 (VIN xxx) eest hüvitist 61 777,01 eurot ja metsaäkke XXX xxx, VIN kood xxx, juhtimispult-kontrolleri eest hüvitist 4765 eurot soodustatud isiku AS LHV Pank (registrikood 10539549) kasuks (kokku 66 542,01 eurot);  metsatraktor Xxx Xxx xxx.1 (VIN xxx) eest hüvitist hageja (kindlustusvõtja) kasuks 49222,99 eurot (111000-61777,01=49222,99);  sissenõutavaks muutunud viivist 12124,60 eurot hageja kasuks;  viivist arvestatuna nõudelt 116 136 eurot alates 01.01.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni kindlustuslepingute üldtingimuste U100-2019 punktis 16.7. sätestatud määras 0,03% välja maksmata kindlustushüvitisest iga viivitatud päeva eest hageja (kindlustusvõtja) kasuks. Hageja taotles kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et hageja kasuks kohtuotsusega välja mõistetud summad tasutakse kolmanda isiku Hallogren OÜ pangakontole (II kd tl 135, konto nr XXX Swedbank).

KOSTJA VASTUVÄITED

Hageja ja kostja sõlmisid 13.03.2019 ehitusmasinate kindlustuslepingu, mille alusel on väljastatud kindlustuspoliis nr xxx kehtivusajaga 30.03.2019 – 29.03.2020. Kindlustustatud esemeks on metsamasin XXX xxx ja soodustatud isikuks AS LHV Pank. Kindlustuslepingu osaks on tüüptingimused E100/2018. Ühtlasi sõlmisid pooled ehitusmasinate kindlustuse lepingu, mille alusel on väljastatud kindlustuspoliis nr xxx kehtivusajaga 17.08.2019 – 16.08.2020. Kindlustatud esemeks on Xxx XXX xxx.1 ja soodustatud isikuks on AS LHV Pank. Kindlustuslepingu osaks on tüüptingimused E100/2018 (hagiavalduse lisa nr 4). 08. novembril 2019 teatas hageja kostjat kahjujuhtumist. Kahjuteate kohaselt oli juhtum toimunud 7. novembri 2019. Kahjuteate sisu oli järgnev. Töömees lõpetas ühe tüki maapinna ettevalmistamise ära ja suundus uue tüki peale. Kui jõudis kohale ja alustas tööd, oli masin seiskunud. Siis nägi kabiini alt tulevat tossu/tuld. Ühtlasi esitas hageja samal kuupäeval kahjuteate ka XXX-xxx kohta. Kahjuteate sisu oli järgnev. Tekkis tulekahju ja hävis traktori kabiin ja seal sees olnud adra juhtpult. Kuivõrd mõlemad kindlustatud esemed olid kahju tekkimisel omavahel seotud ja kindlustusvõtja ning soodustatud isik oli mõlemal juhul sama, siis käsitles kindlustusandja neid juhtumeid koos. Põlengu asjaolude uurimiseks tellis kostja ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt R Plt. Lisaks tellis kostja täiendava ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt M Milt. R. P märkis, et forvarder on süttinud välistel põhjustel, lahtisest tule allikast ning kustutid süttinud masina kustutamiseks puudusid. Ekspert M. M leidis, et masina tulekahju põhjustasid mitmed kõrvalised lahtise tule allikad. Masinal on olnud samaaegselt mitu iseseisvat, teineteisega mitte seotud tulekahju piirkonda. Kuivõrd ekspertiiside tulemused ja poolte ütlused on vastuolus, keeldus kindlustusandja kogu kahju hüvitamisest ja esitas Politsei- ja Piirivalveametile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 212 alusel. Kuigi nimetatud kriminaalmenetlus lõpetati 11.05.2020, esitas kostja lõpetamise teate peale kaebuse Riigiprokuratuurile. Kostjal ei ole kohustust hagejale kindlustushüvitise tasumiseks. Hageja väited ning nõuded on ebaõiged ja tõendamata. Kostja hinnangul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Kindlustuslepingu osaks on tüüptingimused E100/2018. Kindlustustingimuste punkti 4.3 kohaselt vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kui kindlustusvõtja on kindlustusandjale esitanud teadlikult valeandmeid kahju toimumise asjaolude või kahju suuruse kohta. Seda kinnitavad M. Me ja R P ekspertiisid. Kindlustusvõtja ütlustest nähtub, et Xxx süttis sõitmise ajal, mille tagajärjel tekkis kahju ka xxxi selle haakes olnud metsamasina XXX xxx juhtimispuldile, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Ekspertiiside järeldustest nähtub, et tulekahju põhjustasid lahtise tule allikad, mis on teineteisest sõltumatud, st tegemist on süütamisega ja see on toimunud mitmest eraldi paikenvast kohast. Kuivõrd ekspertiiside järeldused on diametraalses vastuolus kindlustusvõtja ütlustega (tehniline põhjus vs süütamine), siis ei vasta hageja versioon juhtunust tegelikkusele ja kindlustusvõtja on esitanud ebaõigeid andmeid ja ütluseid, mis ei ole eluliselt usutavad. Kindlustusvõtja ütlused on ekspertiisidega ümber lükatud ja hageja ei ole esitanud vastupidiseid tõendeid. Kuna kostja on tõendanud, et kindlustatud ese süttis süütamise tagajärjel ja hageja teistsugused ütlused on ümber lükatud, siis ei ole tegemist ootamatu ega

ettenägematu juhtumiga. Hageja on hagiavalduses asunud seisukohale, et juhul kui tegemist on süütamisega, siis on kahju tekkinud vandalismi tagajärjel. Kuivõrd kindlustusvõtja on varasemalt andnud ütlusi, et jõudes langile, siis masin seiskus, mootor suri välja ja kohe lõi kabiini ukse juurest üles ligikaudu 1 meetri kõrguse leegi millele järgnes suits, siis on hageja sellekohane väide vastuolus kindlustusvõtja varasemate ütlustega. Ei ole eluliselt usutav, et sõitmise ajal süüdati kindlustatud ese kindlustusvõtjale märkamatult mitmest kohast, kusjuures ekspertiisi kohaselt asus üks tulekolle kabiinis. Soodustatud isik AS LHV Pank on mõlema ekspertiisiga tutvunud ning ei ole kindlustusandjale esitanud ekspertiisi osas vastuväiteid. Kostja möönab, et 08.04.2020 hagejale edastatud kirjas esines trükiviga. Kostja oli märkinud otsuse saatmise kuupäevaks 17.01.2020, kuigi kostja oli mõlema juhtumi osas saatnud otsuse (otsusest nähtub, et otsuses käsitletakse kahte kindlustusjuhtumit) 27.01.2020. Nimetatud trükiviga aga ei oma tähtsust ega oma mõju menetluses. Kostjal ei ole ka metsatraktori Xxx hüvitamise kohustust. Hageja on väitnud, et põlengu tekkepõhjus on tehniline. Ka 31.12.2020 esitatud seisukohas nõustub hageja Xxx OÜ arvamusega ja leiab, et süütamisele viitavad objektiivsed tunnused puuduvad ning põlengu põhjuseks on kergsüttiva aine süttimine mootoriruumi tagaosas vasakul pool, kus paiknevad kõrgetemperatuurilised väljalaskesüsteemi osad, mille pindade töötemperatuur on piisav, et süüdata antud piirkonnas paikenvatest toitesüsteemidest lekkivat diislikütust. Antud juhul ei ole hageja tõendanud, et kindlustusjuhtum oleks aset leidnud. Kostja ei nõustu ka nõude suurusega. Kindlustuslepingu osaks olevate tüüptingimuste punkti 6.3. kohaselt on kindlustatud eseme kindlustusväärtuseks selle turuväärtus. Turuväärtuse all mõistetakse samaväärse eseme taas soetamise kulusid. Ka tingimuste punkti 13.1. kohaselt võetakse kindlustusjuhtumi korral aluseks hävinud eseme kindlustusväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist. M M leidis, et metsamasina tulekahju eelne turuväärtus oli 77 000 eurot ning jäänuki tulekahjujärgne väärtus 15 000 eurot. R P on leidnud, et metsamasina tulekahju eelne turuväärtus oli 80 000 eurot ja jäänuki väärtus 25 000 eurot. Kuivõrd hageja põhinõue on alusetu, siis vaidleb kostja vastu ka transpordikulude hüvitamise nõudele ja viivisenõudele. Hageja viitab hagiavalduse täienduses, et kindlustuslepingu osaks on kindlustustingimused U100/2019 ja nõuab nimetatud tingimuste punkti 16.7 kohaselt viivise hüvitamist. Hageja eksib viitega. Lepingu osaks on ehitusmasinate kindlustuse tingimused E100/2018. Nimetatud tingimustele viidatakse ka kindlustuspoliisil ja need tingimused on hageja ise lisanud ka haiavaldusele. Tingimused U100/2019 on kaskokindlustuse tingimused, mis ei ole käesoleva lepingu osaks. Tingimustes E100/2018 puudub punkt 16.7. Seega isegi juhul kui hagejal on viivisenõue (kostja sellega ei nõustu), siis ei ole hageja viidanud, millisel alusel viivisenõue tekib ja millistel alustel seda arvestatakse. Esiteks ei ole hageja kostjat, kostja esindajale teadaolevalt, nõude loovutamisest teavitanud. Teiseks võib nõude loovutamine olla tühine. Õiguskirjanduses on viidatud Riigikohtu seisukohale, et juhul kui soodustatud isik on märgitud kindlustuspoliisile, siis sellisel juhul ei ole täitmise nõue mitte kindlustusvõtjal, vaid üksnes soodustatud isikul. Antud juhul on kindlustuslepingus märgitud soodustatud isikuks AS LHV Pank. Kuna hagejal endal täitmise nõuet ei ole, siis ei ole võimalik hagi rahuldada. Samuti ei ole võimalik nõuet, mida hagejal ei ole, loovutada kolmandale isikule. Lisaks ei ole täidetud nõude loovutamise eeldused ja hageja ei ole esitanud ka soodustatud isiku nõusolekut kindlustuslepingust tuleneva nõude

loovutamiseks. Samuti ei ole hageja esitanud nõude loovutamise lepingut. Kuivõrd tegemist on kindlustuslepingust tuleneva nõudega, tuleb nõude loovutamise leping sõlmida samas vormis, milles on sõlmitud põhileping. Kuivõrd hageja ei ole seda teinud, on leping tühine. Kostja on ka seisukohal, et kuna antud kindlustuslepingu puhul on tegemist nn kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga ehk kindlustusleping on eelduslikult sõlmitud hageja ja AS LHV Pank vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva vastava kohustuse tõttu (kohustus, mille kohaselt peab liisingu- või laenuvõtja sõlmima vastava lepingu tagatiseks oleva eseme suhtes kindlustuslepingu, on praktikas tavaline ja üldteada asjaolu) ja kindlustatud ese on liisingu- või laenulepingu tagatiseks, ei ole nõude loovutamine absoluutselt igal juhul lubatav, vaid vastav lubatavus tuleneb hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingust. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et nõude loovutamine oleks lubatav või AS LHV Pank oleks andnud vastavasisulise nõusoleku ja samuti ei ole teada poolte vahel sõlmitud vastava lepingu tingimused, siis on kostja hinnangul nõude loovutamise leping ka selle tõttu tühine. 26.09.2024 vastuses märkis järgmist (III kd tl 28 jj, dtl 802jj). Kindlustuslepingute tingimused U100/2019 ei ole lepingute osaks, vaid osaks on tingimused E100/2018, mis on selgelt kirjas. Kui kindlustuslepingu dokumentides on vastuolud, lähtutakse tõlgendamisel järgmisest järjekorrast, kus eelnev on järgneva ees ülimuslik: eritingimused – poliis- ehitusmasinate kindlustuse tingimused. 2019.a aastal sõlmitud ehitusmasinate kindlustuse kindlustuslepingutele ei kohaldu üldtingimused – kohalduvad vaid kindlustuspoliisil viidatud tingimused ehk ehitusmasinate kindlustuse tingimused E100/2018. Kostja ei ole nõus hageja 07.11.2019 kahjuteates märgituga. See ei vasta tõele – tegemist on kindlustuspettusega. Kindlustusandjale on esitatud teadvalt valeinformatsiooni toimunu tehiolude, põhjuste kohta ja see ei saanud toimuda kindlustusandjale esitatud viisil ja asjaoludel. Tulekahju kolded ei olnud loogiliselt üksteisega seotud. Masina jäljed sündmuskohal ei viidanud sellele, et masinaga oleks operaatori selgitusele vastavalt sõidetud eelmiselt langilt mööda teed 3,5km. Kruusateel jäljed puudusid. Jälgede põhjal oli masin toodud treileriga sellele langi servale, tööd masin ei olnud teinud, ainult masina ader oli maha toetatud, masin oli liikunud langil ~20 m ja oli seal süttinud. Ekspert R P käis sündmuskohal vaid mõni päev pärast põlengut ning masina mahalaadimise koht oli selgelt tuvastatav/näha. Süttimise tekkimine on ebaloogiline. Mootorikatte piludest ei saa tekkida hetkega 1m kõrgune leek. Kustutamine on ebaloogiline. Leeki ei saa kustutada kustutiga masina ukse vahelt samal ajal ise kabiinis olles, sest kustutuspulber ei jõua läbi kattepaneelide pilude koldeni, mis oli tõenäoliselt mootoriruumis või kabiini all. Kui masina mootor seiskub iseeneslikult, siis pidi kütuse peale vool olema täielikult katkestatud ja mootorikütust enam tulekoldesse ei lisandunud. Seega on esitatud kostjal teadvalt valeinfot toimun tehiolude kohta ja see ei toimund hageja kirjeldatud asjaoludel, viisil. Andmete esitamine ei olnud ekslik: kui väideti, et masin sõitis sündmuskohale lähedalasuvalt langilt, kuid langile suunduval teel ei olnud jälgi (3,5 km), sündmuskohal olid masina treilerilt mahalaadimise jäljed. Lisaks ei olnud kustutite kesti langil, tavaliselt ei taha neid keegi kaasa võtta . Väidetavalt kustutati tulekahju kahe kustutiga, kokku 8 kg kustutuspulbrit (2 kg + kg), mida pihustati tulekoldesse. Samas kabiini all ja masina õnarustest puudusid kustutuspulbri ladestused, kuid need olid mootori esimeses osas, kus põleng puudus. Ebaloogiline on see, et väidetavalt tulid nähtavale leegid, siis suits, sest põleng algab suitsuga. Samuti ei saanud olla masin (operaator tuli väidetavalt auto juurest tagasi) lausleekides, kuna kabiini alla oli tühjendatud vahetult enne 2 kustutit kokku 8 kg. Kabiin ei saanud põleda kui operaator jõudis kustutiga auto juurest tagasi, sest kabiini uks pandi kinni, klaasid olid terved, aknad suletud. Tule kabiini jõudmine nii kiiresti on välistatud, arvestades kustutuspulbri kogust. Kabiini klaasid olid seest puhtad, puhas oli klaasi kleebis, mis

leiti masina kõrval maast. Kui tulekahju käigus klaasid purunevad, peavad klaasikillud olema ühelt poolt tahmased,. Ebaloogiline oli tule kustutamine kabiinist väljudes. Kui leegid tulid masina paneelide vahedest ja pärinesid mootoriruumist või kabiini alt, siis ei saanud neid kustutades maha lüüa, sest koldeni ei olnud füüsiliselt võimalik kabiinis olles pääseda. Silindrite värvkattel puudub jälg rihmast ja kustuti punasest värvist. Kui kustuti seal oli, siis masina vibratsioonist ja hõõrdumisest tingituna, pidid sinna kindlasti jäljed jääma. Masina tehniline seisund oli väga halb: mootoris ei olnud õli, pealüliti taga puudusid juhtmed enne tulekahju, rehvid olid amortiseerunud ja utiilsed, masinat ei olnud pärast viimast uppumist (juhtum) remonditud, see oli mudane nii tööriistakastis kui akude ruumides, paakide moodul oli raami külge kinnitamata, kontaktpinnast deformeerunud. Asjatundjate arvamuse kohaselt ei olnud masinat ka kustutatud pulberkustutiga, kuna kabiinialuses piirkonnas ei olnud kustutuspulbri ladestusi, kuhu oli väidetavalt lastud kokku~8kg kustutuspulbrit. Puudusid märgid koormarihmaga kinnitatud kustutist asukohas, kuhu see väidetavalt oli kinnitatud. Seega ei olnud seal kustutit. Masina tootja poolt lisavarustuses ettenähtud kohtadel puudusid kustutite konteinerid. Kustutite tühjad kestad olid väidetavalt sündmuskohalt varastatud. Tavapäraselt vedelevad kestad veel kaua sündmuskohal ja need ei huvita kedagi. Hageja üritas luua kostjale muljet, et toimus äkiline ja ettenägematu metsaveotraktori süttimine, mida üritati kustutada, aga mis ei õnnestunud. Reaalsus oli järgmine. Oli mitu iseseisvat tulekollet: esimese vasakpoolse rehvi peal, mootoriruumis, kabiini all, kabiinis. Need viitavad tahtlikule süütamisele. Masin viidi langile treileriga, ader oli jälje jätnud, masin oli sõitnud ca 20 m, kustutuspulbrit ei kasutatud kirjeldatud viisil – ladestuse jäljed puudusid kabiinialuses piirkonnas, kuhu oli lastud 8 kg pulbrit. Tegemist on kindlustuspettusega: (i) eksisteeris neli üksteisega mitteseotud tulekahjukollet (süütamine), (ii) metsaveotraktor, mis oli tehniliselt halvas seisus, oli enne süütamist toodud sündmuskohale (mitte ei sõitnud 3,5 km) ja (iii) metsaveotraktori süütamise järgselt seda reaalsuses ei kustutatud kirjeldatud viisil. Kustutuspulbri ladestuse jälgi leidus mootoriruumi esimeses osas, kus põleng puudus. Kindlustusvõtja üritas luua muljet kustutustöödest, aga tundmata elementaarseid füüsikareegleid, tekitati neid valesse kohta. 2019.a. hageja majandusaasta aruande kohaselt tegutseb hageja metsamajandust abistavate tegevustega. Põhitegevusaladeks on metsauuendusteenuse pakkumine metsaäkkega ja metsamaterjali väljavedu. Ettevõte jätkab tegevust ka 2020. aastal. Ettevõttel on 2 töötajat. Hageja vastutab hageja TsÜS § 132 ja § 133 alusel ka teise isiku käitumise eest ja hagejale on omistatav isiku teadmine, keda hageja on kasutanud enda majandus- või kutsetegevuses. Kahjuteate kohaselt algas põleng tööprotsessi käigus, kui töömees nägi kabiini alt tulevat tossu ja tuld. Nimetatud informatsiooni on edastanud kostjale hageja seaduslik esindaja T J-T. Lisaks omistatakse ka metsatraktori töömehe teadmine ja tegevus TsÜS § 132 ja § 133 alusel hagejale. Mõlema kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on tüüptingimused: ehitusmasinate kindlustuse tingimused E100/2018. Kindlustustingimuste p 4.3. sätestab, et PZU vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja on esitanud PZU-le teadlikult valeandmeid kahju toimumise asjaolude või kahju suuruse kohta. Kindlustusvõtja on esitanud PZU-le teadlikult valeandmeid kahju toimumise asjaolude suhtes: tegelikkuses toodi tehniliselt väga halvas korras metsaveotraktor treileriga sündmuskohale (mitte see ei sõitnud 3,5 km ise); metsaveotraktoril eksisteeris vähemalt 4 üksteisega mitteseotud tulekahjukollet (mitte üks kolle nagu väidab hageja); 8 kg pulberkustutiga ei kustutatud metsaveotraktorit

kindlustusvõtja poolt viidatud viisil. Seega vabaneb kindlustusandja täies ulatuses täitmiskohustusest. VÕS § 448 lg 2 I lause sätestab, et kindlustusandja võib pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. VÕS § 449 lg 2 sätestab, et kui kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse §-s 448 sätestatud kohustust tahtlikult, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest. Kohtupraktikas (Tallinna Ringkonnakohtu lahendid tsiviilasjades nr 2-17-4880 ja 2-12-51209) tuuakse välja, et kui asjaolud võimaldavad väita, et teave ei ole tõene, ei saa seda lugeda kohustuse täitmiseks VÕS § 448 lg 2 I lause mõttes. Kui kindlustusvõtja rikub § 448 lg 2 II lauses sätestatud kohustust tahtlikult, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest (VÕS § 449 lg 2 alusel). Seega vabaneb käesoleval juhul kostja täitmiskohustusest mh VÕS § 449 lg 2 alusel. Ka antud asjas ei eksisteeri kindlustusjuhtumit, mistõttu puudub kostjal hüvitise tasumise kohustus (lisaks valeandmete esitamisele). Kindlustustingimused sätestavad: - p 2.1 - kindlustusleping on sõlmitud koguriskikindlustuse vormis. Kindlustusjuhtum on igasugune kindlustatud eseme ootamatu ja ettenägematu kahjustumine või hävimine, välja arvatud punktis 3. Välistused (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust); - p 2.2.1 - ehitusmasinate kindlustuse puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks võib olla tulekahju (sh suits, tahm, kustutustöödest põhjustatud kahju), otsene või kaudne välgutabamus, plahvatus (v.a sisepõlemismootorites, kateldes ja surveanumates gaaside ning vedelike paisumisest tingitud plahvatus); - p 3.20 - ehitusmasinate kindlustuse puhul ei hüvitata kahju, kui kindlustatud eseme tehnoseisund ei vasta kindlustuslepingu ega õigusaktide nõuetele. Selleks, et kindlustustingimuste p 2.2.1 alusel saaks tulekahju kuuluda hüvitamisele, peab selline tulekahju vastama kindlustustingimuste p-s 2 sätestatud eeldusele, et tulekahju peab olema ootamatu ja ettenägematu. Olukorras, kus metsaveotraktor süüdati minimaalselt 4 üksteisega mitteseotud tulekahju kolde abil (mitte ei toimunud masina süttimine nagu väidab hageja), ei ole ka tegemist ootamatu ja ettenägematu juhtumiga, s.o. tegemist pole kindlustusjuhtumiga. Lisaks ei vastanud masina tehnoseisund kindlustuslepingu tingimustele ega õigusaktide nõuetele ja kindlustusandja vabaneb kahju hüvitamise kohustusest p 3.20 alusel. Kindlustustingimuste p 10.11.1 sätestab, et kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusvõtja kohustatud võtma viivitamatult tarvitusele abinõud kindlustatud eseme päästmiseks, kahju suurenemise vältimiseks ja kahju vähendamiseks. Hagejal oli kohustus kahju vähendada. Hageja oli minimaalselt raskelt hooletu. VÕS § 488 lg 1 sätestab, et kindlustusjuhtumi toimumisel peab kindlustusvõtja niivõrd, kuivõrd see on võimalik, püüdma kahju ära hoida ja seda vähendada, järgides seejuures kindlustusandja juhiseid. VÕS § 488 lg 3 näeb sanktsioonina lg 1 rikkumise eest ette, et kui kindlustusvõtja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud kohustust ja kindlustusandjal tekib seetõttu kahju, on viimasel õigus vähendada hüvitist tekitatud kahju võrra. Ei ole mõistlikku kahtlust, et tulekahju mitte kustutades näidatud viisil käitus hageja ebamõistlikult. Eeltoodust tulenevalt kuulub kahju vähendamisele 0 euroni. Hävinud sõiduki väärtus.

Hävinud Xxx juhtumieelne turuväärtus oli 55000 eurot või 59 000 eurot. Kindlustusvõtja tahtlik rikkumine vabastab kindlustusandja tema täitmiskohustusest ning seda sõltumata sellest, kas kindlustusvõtja kohustuse rikkumine kindlustusandja täitmiskohustuse ulatust mõjutas või mitte. Sellise regulatsiooni mõtteks on kaitsta kindlustusandja usaldust kindlustusvõtja ausa käitumise suhtes: kui kindlustusvõtja seda usaldust kuritarvitab, ei saa ta ka kindlustusandjalt kindlustuslepingu täitmist nõuda. Samuti on sellel preventiivne toime kahjukäsitluse tahtliku takistamise suhtes. Kuna hageja esitas valeandmeid juhtumi kohta (valeandmeid on esitatud tulekahjule eelnenud asjaolude kohta, tulekahju põhjuste, sh kollete kohta, kustutamistegevuse kohta jne), on kostjal õigus tingimuste p.4.3 alusel keelduda hüvitise maksmisest. Käesoleval juhul ei ole tegemist vähetähtsate ja kahju mittetekitavate asjaolude osas valeandmete esitamisega. Kindlustusjuhtumi korral kindlustushüvitise vähendamise õigus (mitte täitmisest tervikuna keeldumise õigus) oleks juhul, kui hageja teatamis-, teabe andmise või tõendite esitamise kohustuse rikkumine ei olnud tahtlik (nt seetõttu, et ta ei olnud kohustusest oma hooletuse tõttu teadlik või sai sellest valesti aru, ei teadnud oma hooletuse tõttu kindlustusjuhtumi toimumisest). Käesoleval juhul on asjatundjad selgitanud, et kostjale esitatud sündmuse tehioludele mittevastavus ei saanud olla eksitus. Tegemist oli tahtlikult ebaõigete asjaolude esitamisega kostjale. Lisaks, käesoleval juhul on kostja tõendanud, et kindlustusjuhtumit ei toimunud. Seega puudub kostjal hüvitamise kohustus (sh puudub kostjal täitmise kohustus VÕS § 452 alusel).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus märgib esmalt kohalduvad õigusnormid (I), siis vaidlustamata asjaolud (II), siis lahendab vaidluse (III) ja seejärel teeb otsustuse menetluskulude jaotuse ja protokolli kohta

(IV).

I VÕS § 8 lõikele 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 425 lg 1 sätestab, et soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingul. VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ning lg 2 järgi on kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustataks. VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise

tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. VÕS§ 448 lg 1 kohaselt peab kindlustusvõtja viivitamata teatama kindlustusjuhtumi toimumisest kindlustusandjale, lg 2 kohaselt võib kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist. VÕS § 449 lg 2 sätestab, et kui kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse §-s 448 sätestatud kohustust tahtlikult, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest. Kui tuuakse välja, et kui asjaolud võimaldavad väita, et teave ei ole tõene, ei saa seda lugeda seda kindlustusvõtja kohustuse täitmiseks VÕS § 448 lg 2 I lause mõttes. Kui kindlustusvõtja rikub § 448 lg 2 II lauses sätestatud kohustust tahtlikult, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest VÕS § 449 lg 2 alusel. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. II Pooled sõlmisid 13.03.2019 ehitusmasinate kindlustuse lepingu, mille alusel on väljastatud kindlustuspoliis nr xxx kehtivusajaga 30.03.2019 – 29.03.2020. Kindlustustatud esemeks on metsamasin XXX xxx ja soodustatud isikuks AS LHV Pank. Kindlustuslepingu osaks on tüüptingimused E100/2018 (I kd tl 5, dtl 738). Lisaks sõlmisid pooled ehitusmasinate kindlustuse lepingu, mille alusel on väljastatud kindlustuspoliis nr xxx kehtivusajaga 17.08.2019 – 16.08.2020. Kindlustatud esemeks on Xxx XXX xxx.1 (edaspidi ka Xxx) ja soodustatud isikuks on AS LHV Pank (I kd tl 13, dtl 749). Kindlustuslepingu osaks on tüüptingimused E100/2018 (tingimused I kd tl 10, dtl 744). Hageja liisis mõlemaid kindlustatud esemeid LHV Pangalt. Xxx oli kindlustatud kindlustussummaga 126 000 eurot, lepingujärgne omavastutus oli 640 eurot ning metsamasin XXX xxx oli kindlustatud kindlustussummaga 33200 eurot, lepingujärgne omavastutus oli 640 eurot (vt polisiid, I kd tl 5, 13). Viidatud esemed olid kaitstud tulekahju riski vastu. 07.11.2019 läks Valgamaal V metsavahel (RMK lank XXX, eraldis 40) Xxx põlema hävis tules, samuti hävis Xxxga haakes olnud metsaäkke XXX xxx (VIN kood xxx) juhtimispultkontroller, mis asus Xxx kabiinis. Liisinguandjal õnnestus hävinud Xxx müüa 15 000 euroga. Hävinud metsaäkke XXX xxx, juhtimispult-kontrolleri juhtumieelne maksumus on 4765 eurot (ilma käibemaksuta) eurot, mida tõendab ka hageja esitatud M AP OÜ pakkumine (I kd tl 15, dtl 753). Xxx põlengukohast äravedamise kulud on 371 eurot (ilma käibemaksuta), mida kinnitab ka XXX OÜ arve 2001005 (I kdt l 91)

Liisinguandja andis 02.06.2020 nõusoleku hagejale kindlustuslepingust tulenevate nõuete esitamiseks kostja vastu, mida kinnitab lisaks ka hageja ja LHV Panga e-kirjavahetus ( I kd tl 79, 80). Nõue on loovutatud VÕS § 164 lg 1, 2, § 170 järgi 3. isikule hageja kirjaliku dokumendiga alusel, mida kinnitab hageja esitatud kirjalik nõude loovutamise teade 19.10.2021 (I kd tl 34) ja selle teavitus kostjale 20.10.2020 (e-kiri, I kd tl 36). III A Mõlema kindlustatud eseme poliisidelt nähtub, et kui kindlustuslepingu dokumentides leidub vastuolusid, lähtutakse tõlgendamisel järgmiste dokumentide tähtsuse järjekorrast, kus eelnev dokument on järgneva ees ülimuslik: eritingimused - poliis - ehitusmasinate kindlustuse tingimused. Seda, et poliisile ei ole kantud viidet PZU Kindlustuse kindlustuslepingute üldtingimustele U100/2019 (I kd tl 16), kinnitasid pooled ka 09.10.2023 istungil (I kd tl 61p.). Kohus tuleb tingimuste kohaldamise küsimuse juurde siis, kui on vaja lahendada viivisenõuet. Asjas kohalduvad ehitusmasinate kindlustuse tingimused E100/2018, mis kehtivad alates 12.02.2019 ehk olid kehtivad vaidlusaluse juhtumi ajal (I kd tl 10, dtl 744). Tingimuste p 2.1 järgi on kindlustusjuhtum igasugune kindlustatud eseme ootamatu ja ettenägematu kahjustumine või hävimine, välja arvatud punktis 3. Välistused (juhtumid, mis ei ole kindlustusjuhtumid ning mille puhul kindlustusandjal ei ole kahju hüvitamise kohustust). Tingimuste p 2.2.1 järgi hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks võib olla muuhulgas tulekahju (sh suits, tahm, kustutustöödest põhjustatud kahju). Seega on esemed kindlustatud VÕS § 423 lg 2 järgi tulekahju riski vastu. B Kindlustustingimuste p 4.3. sätestab, et PZU vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja on esitanud PZU-le teadlikult valeandmeid kahju toimumise asjaolude või kahju suuruse kohta Kostja esitatud e-kirjast nähtub, et hageja juhatuse liige T. J-T teatas 08.11.2019 kl 11:09 kostjale juhtumist, mis leidis aset 07.11.10 kl 16:30 Xxxga xxx.1: esiosa, kabiin põlenud, kabiini alune osa samuti. Kirjelduse kohaselt lõpetas töömees ühe tüki maapinna ettevalmistamise ja suundus uue tüki peale ja kui jõudis kohale ja alustas tööd, oli masin seiskunud. Siis nägi kabiini alt tulevat tossu/tuld (I kd tl 57, dtl 86). Kell 16:45 teatas hageja ekirjaga kostjale, et tulekahju tekkis ja hävis traktori kabiin ja seal sees olnud adra juhtpult, jutt käib asjast XXX 300 (e-kiri I kd tl 60, dtl 91). Hageja esitas kostja otsuse 27.01.2020 (dtl 762, I kd tl 20, ka I kd tl 72). Kostja keeldus vaidlusaluse juhtumi (tulekahju 07.11.2019) eest hagejale kahju hüvitamast nii Xxx kui juhtpuldi eest ja seda põhjusel, et Xxx ei süttinud tööprotsesside käigus, vaid tegemist on süütamisetega. Kostja tugines tingimuste E100/2018 p-le 4.3. Kostja jäi menetluses selle juurde, et tegemist pole kindlustusjuhtumiga ja teiseks on esitatud valeandmeid juhtumi asjaolude kohta, mis võimaldab keelduda hüvitise maksmisest. Lisaks leidis, et igal juhul ei ole Xxx kahju nii suur, tegemist oli halvas seisus masinaga, mille puhul on õigus keelduda hüvitise maksmisest, kahju hüvitist tuleks igal juhul vähendada. C Hageja esitas kohtule Politsei -ja Piirivalveameti 11.05.2020 määruse ja Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise 27.06.2023 määruse. 11.05.2020 määruse kohaselt ei selgunud

uurimise käigus, millisest allikast põleng tekkis, et väidetavalt oli Xxxl (määruses nimetatud Forwardel) 4 tulekahju piirkonda (kollet), millest 1 asus mootoriruumis, teine kabiinis, kolmas kabiini all ja neljas vasakpoolse rehvi peal, kuid uurimise käigus ei tuvastatud, et Forwardel oleks põlema süüdatud ja seetõttu lõpetati menetlus (I kd tl 48, dtl 73, II kd tl 54, dtl 854). Eeltoodud kriminaalmenetluse määrusest järeldub, et kriminaalmenetluses ei selgunud tulekahju põhjus ega ka see, kas tegemist on süütamisega Kars § 212 järgi. Ometigi selgus kriminaalmenetluse käigus, et Xxxl oli siiski 4 tulekollet. Viidatud tõendiga pole välistatud, et masin süüdati põlema ja et masinal oli 4 iseseisvate tulekollet. Kriminaalmenetlus on lõpetatud prokuratuuri loal 11.05.2020, kuid märgitu ei ole kohtule siduv käesoleva vaidluse lahendamisel. Hageja esitas kohtule OÜ Xxx 02.07.2020 arvamuse (I kd tl 93, dtl 144). Uurimuse viisid läbi J L ja riiklikult tunnustatud ekspert H R. Arvamusest nähtub, et asjatundjad uurisid lähtematerjali 03.06.2020, vaatasid sündmuskoha üle 04.06.2020, seal viibis hageja juhatuse liige. Arvamuse koostajad küsitlesid masina operaatorit K. K 04.06.2020 ning tegid 23.06.2020 pulberkustutiga eksperimendi. Asjatundjad on teinud kindlaks juhtumi koha ja ilmastiku andmed. Arvamuses on kirjeldatud operaatori selgitusi ja tegevust juhtumi ajal. Operaator selgitas, et masinal ei olnud sündmuse eelselt tehnilisi häireid või põlenguohule viitavaid tunnuseid. Masin lõpetas töö sündmuskohast 3,0 km kaugusel paikneval raielangil ja liikus mööda teed sündmuskohal paiknevale raielangile. Peale teelt mahasõitmist ja kündeketaste mahaasetust sai masin kündmisrežiimis liikuda ca 15...20 m kui masin ootamatult ilma rikke tunnusteta seiskus. Ekraanidele ilmusid mitmed veateated. Masina juht asus helistama masina omanikule ja märkas kabiinis olles masinast väljaspool vasakul ukse taga mootoriruumi pool nähtavat leeki. Seejärel üritas masina juht, kasutades masina kabiinis olevat 2 kg pulberkustutit, leeki ukse vahelt summutada ning hüppas seejärel masinast ukse kaudu välja. Edasi üritas masina juht jätkata kustutamist masina tõstenoole küljes paiknenud 6 kg kustuti abil. Põleng toimus masina mootoriruumis ja kabiini aluses ruumis. Kustuti abil oli võimalik lahtised leegid summutada. Seejärel jooksis masina juht ca 120m kaugusel paiknenud sõiduauto juurde, et tuua sealt täiendav 1,5kg kustuti. Peale masina juurde naasmist oli masin leekides ja esiklaas oli purunenud. Peale 1,5kg kustuti kasutust, mis ei võimaldanud põlengut likvideerida, helistas masina juht Häirekeskusesse ning sõitis neile oma sõiduautoga vastu. Päästeametil õnnestus masin kustutada. Kasutatud tulekustutid jäid sündmuskohale. Järgmise päeva hommikul masina juurde minnes avastas masina juht, et masina paagist on varastatud kütus, akuruumist akud ja tõstenoole küljes paiknenud tuled. Asjatundjad tuvastasid, et masina termilised kahjustused on masina mootoriruumis, kabiinis ja hüdraulikaajami ruumis kabiini all (fotod 11-14). Termilisi kahjustusi on masina vasakpoolsete rataste rehvidel 3 (foto 21). Hävinenud on mootori toitesüsteemi, sisselasketrakti ja jahutussüsteemi plastist ja kergsulamitest osad, rihmajami osad, elektrijuhtmestik ja hüdraulikavoolikute kattematerjal (fotod 14-18). Ülejäänud mootoriruumis paiknenud masina komponentidel on termilised kahjustused. Suurimad termilised kahjustused on masina kabiinis, kus on hävinenud plastist armatuurlaud, polstri- ja katmikuelemendid, elektrisüsteemi osad, näidikutepaneelid, klaasid, istme polsterdus ning muud põlevmaterjalist komponendid (fotod 24, 25). Kabiini all paiknevas ruumis on kahjustatud hüdrovoolikute katted jm põlevmaterjalist komponendid (fotod 21, 22). Masina kabiini taga vasakul paikneva luugi kattel esinevad muukimistunnused (ülaserv muljutud). Elektrisüsteemi pealüliti oli sisselülitatud asendis ja pealüliti juhtmestik on purunenud ja eemaldatud (fotod 16). Akud on demonteeritud ja ülevaatuse ajal puudusid. Mootori paremal pool paiknenud kaitsemeteplokk oli põlengus hävinenud ning sulavkaitsmete rakendumisele ei ole ühese hinnangu andmine võimalik. Masina

osadel ei tuvastatud kustutuspulbri ladestisi või jääke. Masina põlengukahjustuste ulatuse ja tunnuste alusel on termiliselt kõige enam kahjustunud mootoriruumi tagaosa vasakul pool (toitesüsteemi filtrite ja elektrisüsteemi komponentide paiknemisala, fotod 17-20), kabiinis paikneva istme piirkond ja kabiini katuse alumine pind ( fotod 24-26). Mootori turboseadme kompressori koda on ulatuslike põlengukahjustustega, võlli radiaallõtk ei viita märkimisväärsele kulumisele. Sündmuskoht on seostatav masina põlenguga maapinnal ülevaatuse käigus tuvastatud iseloomulike rehvijälgede, kabiini purunenud ja sulanud klaaside fragmentide ning tehnovedelike ladestiste jms alusel. Uuringu teostamise hetkel ei olnud ca pooleaastase ajalise viivituse ja sündmuskoha läheduses olevate pinnatud teede seisukorra muutumise tõttu võimalik masina rataste jälgede alusel hinnata sündmuskohale liikumist ning sellega kaasnevaid asjaolusid. Asjatundjad on märkinud, et mootori järsk avariiline seiskumine, millele ei eelnenud avariiliste veateadete ilmumist ekraanile ega mehaanilisele rikkele viitavat müra ning millega kaasnevad veateadete ilmumine ekraanile, on seostatav vaid mootori toitesüsteemi rikkega. Põlengu algfaasis masina mootoriruumist väljapoole leviva lahtise leegi korral, millele ei eelne juhtmete isolatsiooni sulamisele viitav kõrbelõhn, suits, elektrisüsteemi häired jms, viitab üheselt mootorikütuse lekkele kas kõrgrõhu või madalrõhu traktist. Samas märkisid nad, et ei ole võimalik tuvastada tehnilisi, objektiivseid viiteid mootorikütuse põlengueelsele lekkele, arvestades põlengu kestvuse ja kahjustuste ulatust. Masina esitelgede rataste rehvide ülaossa jäävad põlengukahjustused on seostatavad mootoriruumi ja kabiini põlenguga kaasneva kõrge temperatuuriga ning kabiini ülaservast põlengu käigus langenud põlevate osadega. Põlengu levik mootoriruumist kabiini alusesse ruumi on tehniliselt võimalik kütusevoolikute tarbeks loodud tehnoloogilise ava kaudu. Põlengu kiire levik mootoriruumist kabiini on takistatud, ning kabiini põranda tsoonis ei ole intensiivset põlengut tehnoloogiliste avade juures toimunud. Nende arvetes on põlengu levik kabiini võimalik vaid masina esiklaasi purunemisel, kuna parempoolse külgakna hingede asend viitab suletud aknale ning kabiiniukse põlengukahjustused (säilinud uksetihendi fragment allosas) viitavad, et kabiini uks oli intensiivse põlengu faasis suletud. Kabiini esiklaasi purunemine välise leegilise põlengu korral eeldab vähemalt ca 2 -minutilist intensiivset lahtise leegiga põlengut klaasi tsoonis. Masina kabiinis istme esisel alal esineb põranda kummeeritud matti läbiv põlengukahjustus. Muudes alades on kummist põrandamatt läbivate põlengukahjustusteta. Põrandamati kahjustused on seostatavad kabiini lae ja istme põleva materjali langemisega põranda pinnale. Sündmuskohal leitud masina klaasi fragmentidel esinevad ühepoolse tahmumise tunnused, mis ei viita samaaegsele põlengule kabiinis ja kabiinist väljaspool enne klaaside purunemist (fotod 6-9). Masina põlengukahjustuste eripära ja ulatuse põhjal on tehniliselt võimalik põlengu teke ühe mootoriruumis vasakul tagaosas paikneva põlengu kolde olemasolul. Põlengukolde tsoonis (fotod 17-18) mootoriruumi vasakul pool tagaosas paiknevad mootori toitesüsteemi filtrid ja torustikud ning ka kuumad väljalaskesüsteemi komponendid (fotod 19-20). Põlengukahjustuse ulatuse tõttu ei ole toitesüsteemi hermeetilisuse kontroll võimalik. Seega kütuse väljapritsimisega kaasneva lekke korral on tehniliselt võimalik selle süttimine kokkupuutel kuumade väljalaskesüsteemi osadega. Sellest piirkonnast alguse saanud põleng saab levida kabiinialusesse ruumi ning esiklaasi purunemise järgselt kabiini. Süütamisele viitavaid tunnuseid masina ja sündmuskoha ülevaatusel ei tuvastatud. Kustutuseksperimentide tulemusel selgus, et pulberkustuti kasutamisel kui pulbrijuga on suunatud leegitseva ala tsentrisse ning kustutuse toimel leeki ei suudeta täielikult summutada, kandub kustutuspulber põlengutsoonist põlemisgaaside voo toimel eemale ning ei ladestu hilisemalt eristatavalt põlengukahjustustega esemete pindadel. Kustutuspulbri ladestused on

selgelt eristatavad kui põlengutsoonis suudetakse leegid summutada kustutuse toimel. Kustutuspulbri ladestised kanduvad detailidelt ära ka kustutusvee ulatuslikul kasutamisel. Asjatundjad jõudsid järeldusele, et masina põlengu algpõhjuseks on kergsüttiva aine süttimine mootoriruumi tagaosas vasakul pool. Kirjeldatud kolde asukohas paiknevad kõrgetemperatuurilised väljalaskesüsteemi osad, mille pindade töötemperatuur on piisav, et süüdata antud piirkonnas paiknevatest toitesüsteemist lekkivat diislikütust. Süütamisele viitavad objektiivsed tunnused puuduvad. Kohus kuulas üle J Li (11.12.2023 istung, I kd tl 89, dtl 910), kes on transporditehnika teaduste magister, tegelenud erinevate tehniliste ekspertiisidega ja uuringutega, on registreeritud eraekspert masinaehituse ja transporditehnika alal. Ta selgitas istungil, et rasketehnika diiselmootor võib kasutamise ajal süttida kui esinevad toitesüsteemi või elektrisüsteemi rikked, millega kaasnevad kütuse lekked, elektrilised lühised, erinevad elektri tarbijate üle kuumenemine, samuti on põlengute põhjusena käsitletavad ka pidurisüsteemi ja jõuülekande rikked, mille puhul masina liikumisega kaasneb erinevate komponentidega intensiivne hõõrdumine ja kuumenemine. Antud juhtumi puhul olid masina põlengu kahjustused väga intensiivsed, mille käigus on hävinenud mitmed olulised toitesüsteemi ja elektrisüsteemi komponendid. Tehniliselt on võimalik kütuse ja hüdraulikavedeliku paiskumine mootoriruumis laiali. Uuringut tehes ei tuvastanud nad põlengu algpõhjusena elektrisüsteemi komponentide intensiivsete lühiste olemasolu, kuna põlengu kahjustused paiknesid mootori toitesüsteemi komponentide piirkonnas. Põlengu põhjusena on käsitletav kütuse leke, aga tehniliselt on võimalik, et masin on süüdatud kasutades kergsüttivaid aineid, sealhulgas ka kütusest, süüdates masina sarnaselt mootori toitesüsteemi komponentide paiknemise piirkonnast. Põlengute kahjustuste puhul ei saa ühest vahet teha kas kütuse leke on olnud tehnilise rikke tagajärjel või on põleng alguse saanud kergsüttiva aine süütamisest toitesüsteemi tsoonist, sest põlengu käigus hävisid toitesüsteemi kummeeritud või plastikust voolikud ning algse lekke põhjust on võimatu tuvastada kui põleng on toimunud pika aja jooksul. Vastuseks hageja küsimusele, ütles ta, et masina mootoriruumis on kütuse lekke korral tehniliselt võimalik kütuse süttimine - kui see kütus paiskub vahetult mootori väljalaske kollektori või turbolaaduri turbiini pinnale, mille temperatuur peab ületama 200 kraadi. Mootori väljalaske kollektori ja tubrokompressori pinna temperatuur sõltub mootori koormusest, varieerub 100-600kraadi vahel. Ta selgitas, et põlengu kahjustused ja levik sõltub põleva aine materjali omadustest, kogustest ja hapniku juurdepääsu tingimustest ning masina üldise põlengu puhul saavad enim kahjustada need piirkonnad, kus on kas rohkem kergsüttivat materjal ja hapniku intensiivne hapniku. Seetõttu võivad põlengu kahjustused olla ebaühtlased. Põlengu kahjustuste tekkimine masinal on tehniliselt võimalik ka ühe põlengu algkolde puhul, kui see paikneb masinamootori ruumis toitesüsteemi komponentide piirkonnas ja tehniliselt on võimalik põlengu levik masina mootoriruumist masina kabiini. Kabiini põlengu käigus on tehniliselt võimalik, et selle katmiku plastikkomponendid süütavad põlengu käigus selle lähedusel paikevad komponendid. Kabiini on võimalik tulel levida läbi juhtmestiku, millega kogu kabiin on ühendatud. Lisaks saab kabiini välispinna süttivad materjalid süttida ka mootoriruumi üldpõlengu tõttu. Kabiin on kaetud suurema ulatuse löögikindla klaasiga (karastatud klaas või löögikindel karastatud klaas). Karastatud klaasi ja pleksiklaasi puhul võib lugeda kriitiliseks temperatuuriks paarsada kraadi. Kui väline põleng on nii intensiivne, et puutub kokku välispinnaga, siis pleksiklaas sulab ja süttib ning karastatud klaas praguneb ja puruneb. Klaasi tahmumine ühelt poolt viitab sellele, et klaasi purunemise ajal oli intensiivne põleng ainult ühelt poolt.

Pulberkustuti kohta tehti eksperiment. Kui kustuti abil põlengu leegiline osa ei kustu, siis kannavad põlengugaasid kustutuspulbri põlengu alast eemale ning hilisemal põlengu tsooni ei olnud võimalik tuvastada kustutuspulbri jääke põlemiskoldes. Intensiivsema põlengu puhul on ka gaaside liikuvus suurem, suurema põlengu puhul on põlemisgaaside leviku ulatus kümneid kordi suurem. Põlemisgaasid kannavad sarnaselt pulbri põlemistsoonist eemale ning see ei ladestu masina pinnale põlemistsoonis. Nad ei tuvastanud uuringu käigus selgeid vastuolulisi asjaolusid küsitletud isikute ütluste ja masina tehnoseisundi osas. Vastuseks kostja küsimusele ütles, et kütusepaak ei paiknenud leegilise põlengu tsoonis, et siis põlengu järgselt säilis kütus paagis ja ütles, et uuringu käigus ei tuvastanud nad lekke piirkondi, kuid põlengu käigus hävines ka toitesüsteemi osa torustikust ning osa võimalike lekke jälgi võisid olla põlengu käigus hävinenud. J. L jäi arvamuse juurde, et põlengu algpõhjusena saab käsitleda masina toitesüsteemi leket või muu kergsüttiva aine süttimist mootoriruumi toitesüsteemi komponentide piirkonnast. Ta selgitas, et tema ja H. Ri uuring ei ole kategooriline ega välista ühetigi kirjeldatud tehnilist algpõhjust. Ta selgitas, et omaniku /valdaja/ arvates varastati kütus (langi peal) pärast tulekahju. Kostja esitas kohtule kahju käsitlemise käigus kogutud R P arvamuse nr 1160/2019 (I kd tl 61, dtl 92, III kd tl 35, dtl 817). R. P vaatas üle sündmuskoha 17.11.19 ehk 10 päeva pärast tulekahju, ülevaatusel seisis põlenud Xxx. R. P järeldas maapinnal olevate jälgedest ja Xxx asukohast, et viimane toodi kohale puksiiri abil, masin ise oli siiski liikunud 20 meetrit sinna kohta, kus ta oli väidetavalt põlema läinud. Liikumist kinnitasid maas olevad adra jäljed (ader oli masina küljes). R. P leidis, et masina tehniline seisund oli ebarahuldav – raamil, kabiinil praod, deformatsioonid, mis on tekkinud tööde käigus, trepp deformeerinud, selle ajam polnud korra, liigendites polnud määret, mootoril võis olla suur õlikulu, mida kinnitas turboseadme lõtk, rehvides esinevad koorti läbivad rebendid, rehvid on purunemas, masina taga paiknev ader on lohakalt kinnitatud, masina kabiini taga paiknev mootorikütuse ja hüdrovedeliku moodul oli kinnitatud osaliselt ning oli kabiini suhtes viltu. R. P arvas, et masinat oli aktiivselt eelnevalt kasutatud. Samas ei leidnud ta akusid. R. P tuvastas, et tulekahju käigus kahjustusi saanud kabiini uks oli suletud, mida kinnitas kiilunud lukusti. Avausi, mille käigus oleks kandnud tuli kabiini, ei olnud. Mootoriruumis, kus põleng süttis, ei olnud süttimiseks vajalikke eeldusi – kõrgtemperatuurilisi detaile ja elektrijuhtmestikku, masina õnarustes ei olnud pulberkustuti ladestusi, masina ümber ei olnud ka tühjaks lastud tulekustuteid. R. P järeldas sündmuskohta ja masinat uurides, et masin oli süttinud välistel põhjustel, lahtise tule allikast, süttinud masina kustutamiseks ei olnud kustuteid. Masina turuväärtus enne õnnetusjuhtumist oli 80 000 eurot, jäänuki väärtus 25000 eurot. Kohus kuulas R. P üle tunnistajana, kes on transpordimasinate magister, töötanud eksperdina 1998. aastast, on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) maanteetranspordi tehnika ekspert, sõidukite hindaja (26.02.2024 istungi protokoll, III kd tl 304jj, dtl 936). Istungil ütles ta lisaks kirjalikule arvamusele, et vaidlusalune masin oli toodud treileri peal ja metsasihi juures maha laaditud. Seal olid parkimise jäljed, sealt suundusid jäljed kohta, kus ta seisis põlenuna. Lisaks ütles ta, et masin oli seest olnud paksu muda täis, akukastid olid servani muda täis, akud olid eemaldatud, tagaosas oli paakide plokk kinnitamata, viltu, kütusepaagil ei olnud korki, kuid need polnud saanud tulekahjus kannatada. Ta selgitas enda tehtud foto kohta (akti lk 4), et talle oli öeldud, et masin sõitis kõrvalt langilt 3,5 km, aga tegelikult toodi masin langile treileriga, sest tee peal ei olnud masina enda jälgi (I kd tl 62p, dtl 95). Masina jäljed läkisid parkimiskohast piki teed umbes 100 meetrit. Vastuseks hageja küsimuse ütles ta, et muu masinaga lohistamise jälgi ei olnud, kraanaga toomise jälgi ei olnud, sest adra jälg oli maas, ca 20- meetrine vagu. Ta selgitas hagejale, et fotolt on näha treileri allasõidu

toetuse kohta. Vastuseks kohtu küsimusele, mis järelduse tegi tunnistaja masina ülevaatusest, ütles ta, et kahtlus tekkis sellest, et väideti, et masin sõitis langile ise, kuid tegelikult toodi treileriga, masina tehniline olukord oli niisugune, et töötamisel oli väga kõrge rikke tekke oht. Vastuseks kohtu küsimusele, ei välistanud ta, et tulekahju võis tekkida rikkest, mootoriruumi tagaosas, kus filtrid; seal oli kõige suurem temperatuur ja põlengu tekke üks koht, aga lisaks oli põlenud üks rehv. Tunnistaja jäi selle juurde, et põleng sai alguse välisest tuleallikast – mingi asi on masina väljast põlema pannud, kuid talle jäi arusaamatuks, kuidas tuli pääses mootoriruumi, mistõttu oli palunud kindlustusseltsilt eriala eksperti. Ta seletas, et rehvi süttimise koht oli põlengust teatud maa eemal nagu oleks mingi vedelik selle süütanud, rehv oli pealt, mitte masinapoolsest küljest põlenud. Rehvid olid nii kulunud, et selliste rehvidega metsas töötades võib jääda kinni. Vastuseks hageja küsimusele ja talle näidatud M. Me tehtud fotode kohta (M. Me 22.01.2020 arvamus nr 200101, dtl 166 jj) ütles ta, et põlengu arenemise ajal ei saanud olla avausi, kust tuli oleks altpoolt saanud kabiini tulla. Vastuseks hageja küsimusele, ütles ta, et ei teadnud, kuidas said kahjustada kabiini suubuvad voolikud, juhtme köidised (M. Me akti foto, dtl 256). Tunnistaja ütlustest M. Me tehtud fotode nr 235, 236 kohta, ütles ta, et masina vasakpoolsel küljel olev kinnituse värvkate on kahjustuseta, aga rehvil on selge põlemisjälg (dtl 304). Kostja esitas kohtule M. Me arvamuse nr 200101 22.01.2020 ja täiendava avamuse (I kd tl 65, osaline, täielik I kd tl 108, dtl 166jj, lisaks arvamus III kd tl 35, dtl 817). Arvamusest nähtub, et ta on transpordi, materjalikäsitluse, ehitus- põllumajandus- ja metsatehnikaga seotud avariide, purunemiste, tulekahjude spetsialist. Tema erialane staaž on 19 aastat, riiklikult tunnustatud eksperdina on 3 aastat, transpordi tulekahju eksperdina 5 aastat. Ta on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja masinaehituse (rasketehnika, sisepõlemismootorid, jõuülekanded ja tehaste sisseseaded) valdkonnas käskkirjaga nr 84. Asjaolu, et ta esitas avalduse kanda teda vastase nimekirja 15.04.2020 (III kd tl 59, hageja esitatud tõend), ei tähenda, et tal ei ole vastava eriala teadmisi. Ta tegi masina vaatluse 21.11.2019 T külas ja 10.12.2019, 02.01.2019, 16.01.2020 XXX OÜ platsil. Ta kasutas kindlustusseltsilt saadud materjali, masina kasutusjuhendit, varuosade kataloogi, samuti on viidatud kasutatud kirjandusele, mis puudutavad keemilisi aineid, ohtlikke aineid, põlevainete omadusi, tuleohutust, tulekahju dünaamikat, hüdraulikat, tehnoloogiliste protsesside tuleohutust, mehaanikainseneri käsiraamatut (akti lõpuosa, lk 164, I kd tl 164). Aktist nähtub, et ta on juhtumi uurimiseks ja arvamuse andmiseks tutvunud tulekahju aja ilmastiku tingimustega, tulekahju koha ja maakaardi andmetega ning arvamuses on järgitav sündmuste kulg ja ajatelg. Asjatundjana on ta kasutanud juhtunu uurimisel ning arvamuse andmisel operaatori (tulekahju tekkimise ajal masinat kasutanud töötaja) telefoni teel antud selgitusi ja seda 4 leheküljel, samuti on kasutanud masina omaniku selgitusi. Lisaks on kasutanud Päästemetilt saadud informatsiooni, kõnesalvestust Häirekeskusega. M. M on teinud kogu masina, sh kabiini ülevaatuse, võrrelnud seda sarnase masinaga, mis nähtuvad kirjaliku arvamuse fotodelt (vt näiteks fotod 37-50, 57-63, 82 ,63, 84-89, 94, 108, 112-116,120-123,126129, 132-135, 140-141,150-152). Ta on üle vaadanud ka masina rehvid, mootoriruumi, elektrisüsteemi. Arvamuses on skeemid /joonised/ generaatorite, starterite ühenduste, paneelide, elektrisüsteemide, arvutimooduli kohta (akti lk 64-71, I kd tl 141-143, 154, dtl 232236, 258) ning hoolduse kontrollnimekirja andmed (arvamuse lk 115, I kd t 165, dtl 280). Lisaks on andmed sarnaste masinate müügipakkumistele. Arvamusest (I kd tl 172p, arvamuse lk 130) nähtuvalt oli kustutuspulbri jälgi masina radiaatorivõre alaosas. Vasakul esimesel rehvil olid selgepiirilised temperatuurikahjud, kuid kõrge temperatuuriga piirkonnale oluliselt lähemal olnud käiguteel ja selle kinnituse värvkattel ei olnud kahjustusi. Masina kabiini taga asuv paakide moodul oli kinnitustest lahti ja raami

suhtes paremale poole nihkes ligikaudu 50 mm. Paak paremalt poolt toetus otse raamile ja vasakult poolt raamist mööda. Mooduli alumistele pindadele on tekkinud deformatsioonid ja värvikihi vigastused. Mootori karteris ei olnud õli, karter on terasest, sellel ei olnud ebahermeetilisust. Mootori plastikust õlikork oli puudu. Õlikorgi keermestatud avas ei olnud plastiku ladestusi. Vahetus läheduses olnud kummist voolikud ja lõdvikud olid kahjustatud, kuid olid säilitanud oma terviklikkuse Moodulile olid ladestunud põlemisjäägid, mis olid kontaktis kabiiniga. Operaatori väidetel kasutas ta lisaks kabiinist võetud kustutile ka välist tulekustutit, mis olla olnud kinnitatud koormarihmaga kraana parempoolsete pöördsilindrite alla, kuid pöördsilindritel ei olnud koormarihma ega tulekustuti jälgi. Paremal pool masina kõrval maas oli kabiini avariiväljapääsu kleebis, mis asub kabiini esimese parempoolse küljeakna siseküljel. Kleebis oli ilma tahma- ja temperatuurikahjustusteta. Samuti olid puhtad selle küljes olevad klaasikillud. Masina operaator selgitas M. Mele, et lülitas masina pealülitist välja, kuigi masina vaatlusel oli pealüliti sisselülitatud asendis. Masina mootoriruumis puudus pealüliti paneeli suubuv juhtmeköidis põhijuhtme köidise ja pealüliti paneeli vahel, pealüliti külge suubuvad juhtmesooned olid mehaaniliselt katkenud, klemmid olid ühes suunas deformeerunud, katkenud juhtmesooned ei olnud rabedad olid säilitanud plastsuse. Masina mootoriruumis puudusid igasugused märgid pulberkustuti kasutamisele, kuigi operaatori väitel lasti sinna kustutuspulbrit. Masina operaatori iste oli pöördunud avarii väljapääsu suunas, kuigi iste jäi operaatori sõnul ukse suunas. Istme seljatugi oli armatuurlaua ja ekraani kinnituse vahel, mis nähtub arvamuse fotodelt 44, 49, 53 (I kd tl 123p, 124p, 125p). M. M asus asjaolusid, operaatori selgitusi ja omaniku selgitusi järeldusele, et Xxxl on olnud samaaegselt mitu iseseisvat, teineteisega mitte seotud põhilist tulekahju kolde piirkonda. Ta arvestas põlemisprotsessi intensiivsust, termiliste kahjustuste ulatust ning seega oli võimalik kindlaks teha tulekahju kollete asukohad, millest üks mootoriruumis, teine kabiini all, kolmas kabiinis ja neljas vasakpoolse esimese rehvi peal. Kollete asukohta sai hinnata ja kindlaks teha temperatuurikahjustuste põhjal. Nimelt oli mootoriruumis kõrgeima temperatuuriga piirkond ruumi keskosas ja ruumi tagumises vasakpoolses osas. Kabiini all oli olnud kõrgeima temperatuuriga piirkond selle vasakpoolsel küljel, kabiini esiosast 600 mm kaugusel. Samuti oli kõrge temperatuur esiosas vasakul ja paremal, mida sai mõjutada mootoriruumis toimunud põlemisprotsess. Kabiinis oli olnud suurima termilise mõju piirkond esiosas, istme piirkonnas ja vasakul pool. Esiosa kahjustusi mõjutas mootoriruumi põlemisprotsess. M. M järeldas, et kui lähtuda termilistest kahjustustest, siis puudus selle levimisel loogiline liikumine eest taha ja vasakule küljele. Vasakpoolse esimese rehvi peal toimunud põlemiseks ei olnud piisavat temperatuur soojuskiirguse näol. Operaator on andis M. Mele selgitusi telefoni teel, kus ta selgitas, et kui masin jäi seisma, mootor suri välja ja koheselt tulid nähtavale ligikaudu 1 meetri kõrgused leegid kabiini alt, paneelide vahelistest vahedest ning alles seejärel tekkis suits. M. M hindas operaatori selgitusi ja tulekahjus uuritud masina kahjustusi ning leidis, et operaatori eeltoodud selgitus on vastuolus tule tekkimise ja leviku seaduspärasustega. Kirjeldatud olukord ei ole kooskõlas põlemise seaduspärasusega (kolmnurgaga), sest puudus süüteallikas ja põlevmaterjal 1 m kõrguste leekide tekkimiseks vertikaalsuunas. Selles piirkonnas asetsesid katkenud voolikud horisontaalselt ja suunaga eest taha. Paremal pool paiknesid katkenud voolikud vertikaalselt. Kabiini aluste paneelide vahed on ligikaudu 10 mm laiused, mille vahelt 1 meetri kõrguse leegi tekkimine on võimatu. Arvamuses on selgitatud, et mida kõrgem on leek, seda suurema ristlõikega ava see vajab. Leegi olemasolul peaks olema suurimate kahjustustega ukse ava alaserv, aga selles piirkonnas on ainult tahmakahjustused ja isegi värvkate on säilinud, värvkate oli säilinud kabiini alusel kattepaneelil. Operaator selgitas M. Mele, et leek tuli nähtavale enne ja siis suits. M. M on selgitanud arvamuses, et niisugune olukord on võimalik kergestisüttivate vedelike süütamisel kõrvalise lahtise tule allikatega olukorras, kus kõigepealt süttivad

süütamise käigus vedeliku aurud ja aurude põlemisest tekkinud leek hakkab tõstma temperatuuri kõrval olevate materjalidel ning eritama suitsu. Tavapäraselt tekib masina tulekahjude alguses kõigepealt suits ja alles siis tuleb nähtavale leek, sest põlevmaterjali temperatuuri tõstetakse kuni see jõuab materjali isesüttimistemperatuurini ja peale seda materjal süttib; pealegi on masina tulekahjude kolded katete all, mis ei lase leegil väljuda ja ka sellepärast ilmub nähtavale kõigepealt suits. Temperatuuri tõstmise käigus eritub suits, mille käigus lenduvad madalamate temperatuuridel õhuhapnikuga oksüdeeruvad materjali osakesed. Operaatori sõnutsi jäi masin seisma ja masina mootor jäi hetkega seisma. Arvamuse kohaselt viitab eeltoodu eelõige elektrilisele probleemile, kuid ainuke elektrivoolu soojuslikul toimel tekkinud põlemise piirkond asus mootoriruumi esimeses parempoolses osas, mis oli mootoriruumi kõige väiksemate temperatuurikahjustustega piirkond. Masina vaatluse käigus ei olnud näha elektrivoolu soojusliku toime tagajärjel tekkinud juhtmesoonte sulamist, mistõttu ei saanud olla masina süttimise põhjus elektriline. Arvamuse kohaselt saab mootor saab seiskuda ka kütuse juurdevoolu katkemisel, kuid sellest ei saa tekkida tulekahju. On võimalik, et kütusevoolikul või selle liitekohas tekkis leke, kuid siis jääb mootor kütuse nälga ja hakkab tööle ebaühtlaselt, mitte ei sure hetkega välja, kuid seejärel on vajalik diislikütuse süütamine. Kõige tõenäolisem süütamine toimub kütuse sattumisel mootori kõrge temperatuuriga detailidele, aga need asuvad mootoriruumis paremal poolel ülaosas ja mootori kohal, kuid kütuse torustik ja filtrid asuvad vasakul poolel all. Nii oli M. Me arvates kütuse sattumine kõrge temperatuuriga pindadele ebatõenäoline. Lisaks, nagu nähtub arvamusest, eritub diislikütuse sattumisel kõrgetemperatuuriga pinnale ohtralt valget suitsu enne kui see süttib ja tekkivad leegid, sj on diislikütte isesüttimistemperatuur +320°C ja mootori kõrge temperatuuriga osad peale pikalt väikese koormusega töötamist ja liikudes kiirusega 15-20 km tunnis tõenäoliselt suurusjärgus +400...+500°C. M. M arvamuse kohaselt sai operaator küljeaknast näha leeke, mis olid masina vasakpoolsel esirehvil või tulid kabiini alt ukseava piirkonnast, kuid masina temperatuurikahjustused on kabiini aluste külgpaneelide kahjustuste osas kõige väiksemad ja tulekahju ei saanud sealt alata ning mootoriruumist tulevad leegid pidanuks olema näha esiaknast. Ka on arvamuses märgitud, et kabiini alt 1 meetri kõrguse leegi nähtavale ilmumine on ebatõenäoline, sest seal on paneelid ees, paneelide vahed on väikesed ja asuvad leegi leviku suhtes küljel. Kabiini alt tulevad leegid said olla väikesed, mida ei pruukinud ukse aknast näha. Samuti oli säilinud värvkate vasakpoolse külje alaosas, mis on vahetult kabiini aluste paneelide vahede juures. Värvkate ei oleks saanud selles piirkonnas säilida. Ukse ja vasakpoolse külje temperatuurikahjustused pärinevad kabiinist seestpoolt. Nii ei saanud kabiinialused leegid kabiini aknaid purustada. Järelikult oli ainuke temperatuuriallikas kabiini ees asuvas mootoriruumis katte all. Mootoriruumi poolses osas on temperatuurikindlamad klaasid, mis koheselt ei purune. Operaatori poolt kirjeldatud piirkond vasakul pool kabiini all on kõrge temperatuuriga piirkond, kuid sealt ei ole tulekahju algust saanud. Nimetatud piirkonnas on põlevmaterjaliks kütus ja tehnovedelikud (diisliküte voolikutes, jahutusvedelik voolikutes, hüdrovedelik voolikutes) ja piirkonnas paiknevad tahked materjalid nagu plastik ja kumm. Vedelike süütamiseks peab tekkima kõigepealt leke süsteemis ja seejärel peab olema süüteallikas, kuid selles piirkonna ei ole potentsiaalset süüteallikat ja selleta ei ole põlevmaterjalide süttimine võimalik. Operaator selgitas M. Mele, et tema auto/masin oli 300-400 m kaugusel, kust ta võttis viimase kustuti, kuid tegelikult asus see 113 m kaugusel. Operaator seletas talle, et masin seiskus, nägi leeke, haaras kustuti, lõi leegid maha, tühjendas kustuti kabiini alla, võttis raami küljest teise (6kg) kustuti, tühjendas selle kabiini alla, lülitas pealülitist elektri välja ja jooksis autosse viimast /1kg/ tulekustutit tooma ja kui tagasi jõudis, oli masina kabiin ja mootoriruum

lausleekides; mootoriruum oli nii kuum, et ligidale ei saanud minna ja operaator tühjendas viimase kustuti 1,5...2m kauguselt mootoriruumi suunas. M. Me arvamuse kohaselt oli kustutuspulbri jääke vaid mootoriruumi katte ees, radiaatorite kaitsevõre alumises osas, kus temperatuuri kahjustusi ei olnud. Arvamusest nähtub, et kui 8 kg kustutuspulbrit on lastud kabiini alla, siis võtab tule uus tekkimine aega, levik on pulbri olemasolul raskendatud. Arvestades operaatori edasi-tagasi liikumist (masin- auto-masin) võis selleks kuluda ligikaudu 2 minutit, millise aja jooksul kustutuspulbrit täis olevast ruumist ei saa levida tuli üle kogu masina. Lisaks ei leidnud ta mujalt (kabiini alt) pulbri jääke, arvestades seda, et kustutusvee pääsemine sinna oli raske, pidanuks seal jääke olema. Operaator ütles, et teine tulekustuti, mille ta võttis, oli olnud kraana pöördsilindrite küljes kinnitatud koormarihmaga, kuid selle paiknemisest ei olnud jälgi pöördsilindritel ja sinna suubuvatel hüdrovoolikutel ning kabiini alla ei olnud lastud kustutuspulbrit ja tõenäoliselt ei olnud ka kustutit, mida selleks kasutada. Operaatori selgituste kohaselt nägi ta kabiini alt tulemas leeke, pärast tekkis suits. Selle kohta selgitas M. M, niisugune olukord leiab aset põlevvedeliku süttimisel: kõigepealt tulevad nähtavale leegid ja seejärel eritub suitsu, sest leekide soojuskiirgusest tulenevalt algab ümbritsevate põlevmaterjalide temperatuuri tõus ja selle käigus suitsu eraldumine. Arvamuse kohaselt algab tulekahju tavapäraselt suitsuga juhul, kui tegemist on masina rikkest tekkiva tulekahjuga. Kabiini alt ei saanud leeke tõusta, kuna avad on kaetud luukidega ja väikestest avadest väljuv leek ei saanud olla kabiini ukse aknast nähtav. Operaatori sõnul jättis ta kabiinist väljudes ukse lahti, kuid M. M tuvastas, et tegelikult oli kabiini uks kinni, sest ukse polster oli sulanud kabiini põrandale ja ukseavas oli ukse kummist tihendid ja põrandamatt kahjustusteta ning lävepakul oli värvkate ning alumiiniumist liist säilinud. Seda, et uks oli kinni (lukustunud), kinnitas ütlustega istungil ka R. P ning samuti nähtub too R. P kirjalikust arvamusest nr 1160/2019 ning Xxx OÜ kirjalikust arvamusest. M. Me arvamusest nähtub veel see, et mootoriruumis puudus pealülitisse ja teistesse lülititesse suunduv juhtmeköidis ja see pidi olema puudu veel enne tulekahjut, sest juhtmeköidise pistiku teine osa oli alles ja omas kõrge temperatuuri kahjustusi. Pealüliti küljest olid juhtmesoonte fragmentidel mehaanilise purunemise (tõmmatud) jäljed. Sama nähtub ka Xxx OÜ arvamusest. M. Me arvamusest nähtub, et juhtmesoonte traadid ei olnud muutunud rabedaks põhjustatuna kõrgest keskkonna temperatuurist, vaid olid säilitanud vasele omase plastsuse. Poltide alla kinnituvad klemmid olid deformeerunud ühes suunas. Juhtmesoonte vasest traadid olid katkenud tõmbele. Ühelgi juhtmesoonel ei tuvastanud ta elektrilisest soojuslikust toimest tekkinud sulamisi ning elektriline soojuslik mõju ei olnud tulekahju tekke põhjus ja tulekahju keskkonna temperatuur ei ületanud +1068 kraadi C. Mõningatel juhtmesoontel oli keskkonna temperatuurist põhjustatud traatide rabestumist, mis viitab pikaajalisele kõrgema temperatuuriga keskkonnale. Mootoriruumis on esinenud kõrgeim temperatuur selle ülemises ja vasakpoolses keskosas ning taga vasakul. Nendes piirkondades oli alumiiniumist detailide sulamisi ja kuju muutusi ja keskkonna temperatuur oli üle +660°C. Masinal olid kabiini uksed, aknad, nagu operaator M. Mele seletas, suletud (oli jahe aeg), Kui kõik kabiini avad olid suletud, siis pidi tuli kabiini liikuma suunaga väljastpoolt sissepoole. Kuna kõrgeima temperatuuriga piirkond oli mootoriruum, siis sellest tulenevalt pidi liikuma tuli suunaga eest taha. Suunda soosib tuulesuund ja suurimad temperatuurikahjustused on samuti kabiini esiseinas. Kabiini katuse temperatuurikahjustused olid sekundaarsed, need on tekkinud kabiinis toimunud põlemise tulemusena, sest põlemiskoormus oli kabiinis suur. Kabiini temperatuurikahjustused viitavad tule levikule kabiinist väljapoole, mitte vastupidi. Soojusülekanne kabiini sai toimuda kiirguse ja juhtivuse mõjul läbi esiklaasi ja soojusjuhtivuse

kaudu läbi kabiini esiseina. Esiseina kaudu oleks kabiinis põlevmaterjalid jäänud hapniku nälga ja leegilist põlemist tõenäoliselt ei oleks tekkinud. Kabiini esiklaas ja külgmised on kõrgema temperatuuri taluvusega ja sealt kaudu tule pääsemine kabiini oleks olnud aeganõudev. Parempoolse esimese küljeklaasi alumises servas oli säilinud tihendi fragmendid esimeses, mootoriruumipoolses osas. Tihendi kahjustused on ulatuslikumad seespool kui väljaspool. Seega ei ole tuli levinud eest, mootoriruumi poolt ja tuli on liikunud suunaga seest välja. Kabiini esiosa kahjustuste ulatust mõjutas ka mootoriruumis toimunud põlemisest tekkinud temperatuur. Kabiinis, operaatori istme ees olid põrandamatil ülevalt alla suunas tekkinud kahjustused, sest põrandamatt oli sulanud, kuid värvkate kabiini põrandal oli säilinud. olukorras kui kabiini uks oli suletud ja masina pealüliti lülitati välja lülitatud ning kabiini sisemus süttis mootoriruumi poolt pärineva soojuse mõjul, siis pidi jääma kabiinis süttinud tuli hapniku nälga mis eritab suures koguses tahma. Kabiinis olevad tulekahjustused peavad olema selle eesosas (mootoriruumi poolses osas) ulatuslikumad kui tagaosas, aga kabiini esiosas ei olnud põrandale ladestunud materjal hävinenud, vaid oli hävinenud hoopis operaatori istme eest. Kabiini aknad pidid olema purunenud tulekahju alguses, vastasel korral oleksid pidanud olema kõik kabiini klaaside killud ühelt poolt kaetud tugeva musta tahma korraga, aga killud olid kaetud vähese tahma korraga või olid puhtad. Kabiini all olnud kõrgeima temperatuuriga ala asus vasakul, ligikaudu 600 mm kabiini esimesest servast tagapool. Arvamusest nähtub, et tuulekahju ei ole levinud ainult mootoriruumist kabiini alla. Vasakpoolsel esimesel rehvil on termiline kahjustus, mida iseloomustab põlevvedeliku põlemisjälg. Samas on M. M märkinud, et soojuskiirguse osas vastab esimene vasakpoolne rehv esimese parempoolse rehvi situatsioonile, sest mootoriruumis oli lähim kõrge temperatuuri allikas, mis asub mõlemast rehvist ühesugusel kaugusel, kuid parempoolsel rehvil temperatuurikahjustus puudub. Rehvil olnud temperatuurikahjustus ei ole loogiline, kuna kabiini uks oli suletud ja tulele lähemal olnud trepi platvorm ei omanud temperatuurikahjustusi vaid kõigest marginaalseid tahmakahjustusi. Säilinud oli ka ukse alaosas olnud värvkat. Seda, et rehvi kahjustust iseloomustab põlevvedeliku põlemisjälg, arvas ka R. P. M. M on leidnud, et potentsiaalsetest põlevvedelikest (diislikütus, hüdraulikaõli, jahutusvedelik, klaasipesuvedelik, mootoriõli) ei piisa tulekahju tekkeks, vaja on süüteallikat, mida masina vaatlusel ei olnud näha. Arvamusest nähtub, et kui vedelikud hakkavad lekkima, siis valguvad need masina alumisse ossa raami sisse. Mööda vedeliku pinda levib tuli kiiresti, kuid see eeldab raami vanni puhtust, kus vedelik saaks levida masina aluses ruumis. Vaadeldud masina raami vannis oli olulises koguses muda, mida mööda vedelik nii kiiresti vannis ei liigu ja lekkest tekib loik vastava koha alla. Arvamusest nähtuvalt oli masin töötanud laitmatult enne süttimiseni. Elektrivoolu soojuslikust toimest tulekahju ei tekkinud. Ainuke kaarleek oli masina peakilbis, mis asus mootoriruumi esimeses parempoolses osas, kuid antud piirkonnas olid temperatuuri kahjustused kõige väiksema ulatusega. Lisaks pidanuks algul tekkima suits, seejärel pidanuks tekkima leek. Masina vaatlusel tuvastatud kõrgete temperatuuridega piirkonnad ei toeta tulekahju tekkimist mootoriruumis ees paremal asunud elektri harukarbist. Masina operaatori sõnul nägi ta kõigepealt leeke masina vasakul küljel läbi kabiini ukse aknast ja alles seejärel nägi suitsu. Masina vaatlusel tuvastatud elektripaigaldise seisukord, tulekahju kollete asukohad ja operaatori ütlused ei toeta võimalikku tulekahju tekke põhjust elektrivoolu soojusliku toime tagajärjel. Seega ei saanud tulekahju alguse elektrivoolu soojuslikust toimest. Mootori kõrgetemperatuuriga detailid asuvad mootori paremal ülemises osas ja mootori kohal aga põhilised võimalikud põlevvedelikud asuvad peamiselt mootori vasakul poolel ja mootori taga ning ka paremal tagumises ülaosas. Võimaliku situatsiooni korral oleks asunud tulekahju

kolle paremal pool mootorit ja selle ülemises osas, sest kõige kõrgema temperatuuriga detailid nagu väljalaskekollektor ja turbokompressori kuum koda asuvad seal. Masina parema poolel on säilinud osaliselt juhtmetel isolatsioon ja voolikute kummist kihid on kahjustatud, kuid mitte hävinenud. Samuti on säilinud turbokompressori külm koda, mis on valmistatud alumiiniumist, mille sulamistemperatuur on ligikaudu +660°C. Säilinud on ka muud põlevmaterjalid ja sulavad materjalid ümber mootori kõrgetemperatuuriga detailide. Põlevamaterjalide süttimine kõrgetemperatuuriga detailidele toimub nende isesüttimistemperatuuri ületamisel. Selle protsessi käigus eritub pindadelt enne leegilist põlemist suitsu ja tunda on iseloomulikke lõhnu. Masin süttis ajal kui oli alustanud kündmist uuel langil, küntud oli ligikaudu 20 m. Väidetavalt oli operaatori selgituste järgi masin tulnud 3,5 km kauguselt eelmiselt langilt sõites. Sellel ajal töötas madalal koormusel, sest mootor tootis energiat ainult ilma koormata sõiduks ja muid tööfunktsioone ei kasutatud. Seega saab järeldada, et väljaheitetorustiku temperatuur ei olnud maksimaalne. Operaatori sõnul nägi ta kõigepealt leeke masina vasakul küljel läbi kabiini ukse akna taga ja alles seejärel nägi suitsu. Nii välistas M. M selle, et tulekahju oleks saanud alguse põlevmaterjali sattumisest kõrgtemperatuuriga detailidele. M. M järeldas, et masinal on olnud samaaegselt mitu iseseisvat, teineteisega mitte seotud põhilist tulekahju kolde piirkonda. Masinal on tuvastatud seitse piirkonda, mis erinevad ümbrusest kõrgema temperatuuri tunnuste poolest. Masinal pidi olema vähemalt neli tulekahju kollet, millest üks asus mootoriruumis, teine kabiinis, kolmas kabiini all ja neljas vasakpoolse esimese rehvi peal. Kaks kõrge temperatuuriga piirkonda asuvad mootoriruumis, üks keskosas vasakul ja peal ning teine taga vasakul. Mootori paremal küljel olnud temperatuur on olnud oluliselt madalam kui mootori vasakul poolel, sest seal on hävinenud kõikide juhtmesoonte isolatsioon. Mootori vasakpoolses tagumises osas on sulades deformeerunud eesmine kütuse peenfiltri korpus, kuid tagumine eelfiltri korpus on vähem deformeerunud. Samas tagumisel filtrile lähemal olnud kütuse vee eraldaja korpus on praktiliselt hävinenud. Mootori tagaosas olnud juhtmetel esineb ka kõrge temperatuuriga keskkonnast tulenevat vasest juhtmesoonte traatide rabedust. Kirjeldatud lokaalse kõrge temperatuuriga piirkonnad, kus temperatuur tõuseb üle +660°C, ei ole tavapärane, et alumiinium sulaks. Need kahjustused ei ole kooskõlas tule leviku seaduspärasusega. Kabiini alumises osas tekkinud kahjustused ei ole tekkinud mootoriruumis olnud kõrgest temperatuurist, mis on levinud kabiini, sest kabiini esiosas on säilinud osaliselt ka värvkate ja parempoolses aknaavas on soojuse levik toimunud kabiini seest suunaga välja. Kabiini vasakul pool, ukse alumises servas on säilinud kummist tihend ja ukseavas on säilinud põrandakattematerjal ning värvkate. Ka siin on toimunud temperatuuri levik suunaga seest välja. Kabiini keskel oleval istmel olid samuti kõrge temperatuuri kahjustused, sest kõik alumiiniumist detailid olid sulanud. Samas kabiini paremal pool asunud plastikust elektriseadmestiku detailid ei olnud hävinenud vaid temperatuurikahjustustega. Samuti ei ole kabiini pääsenud tuli kabiini alt, sest istme ees olnud põrandamatt oli kahjustatud suunaga ülevalt alla ja kahjustatud mati all oli säilinud põranda punane värvkate. M. Me arvamuse kohaselt on tulekolle asunud ka kabiinis, sest vastasel korral oleks pidanud tuli liikuma mootoriruumist kabiini, suunaga väljast sisse. Kuna kabiini uks oli kinni ja aknad suletud, siis mootoriruumis olnud tuli oleks tõstnud kabiini esiseina temperatuuri, kuid süttimist ei oleks suure tõenäosusega tekkinud, sest põlemiseks ei oleks jätkunud kabiinis hapnikku ja leegilist põlemist ei oleks saanud järgneda. Tuli otse kabiini ei saa, sest ainuke ava kabiinis oli ventilatsiooniseadme õhuvõtuava tagumises parempooses osas. Kuna masin oli seiskunud, siis ei töötanud ka ventilatsiooniseade. Tulekolle pidi olema kabiinis, ainult nii sai liikuda tuli seest väljapoole. Arvamusest nähtub, et üks kõrge temperatuuriga piirkond asub kabiini all vasaku külje ligidal. Kolm kõrge temperatuuriga piirkonda asuvad kabiinis, üks kabiini esiosas, teine istme piirkonnas ja kolmas vasakul küljel. Kabiini alumises osas on saanud esimene sein kõige ulatuslikemaid temperatuuri kahjustusi, mis tulenes mootoriruumis olnud põlemisest. Kõrge

temperatuuriga piirkond oli ka istme piirkonnas ja kabiini vasakus osas. Kabiini ülemises osas on konvektsioonist ja leekidest põhjustatud eriti kõrged temperatuurikahjustused esimeses vasakpoolses ja tagumises osas. Kohus kuulas M. Me üle tunnistajana üle 11.12.2023 (II kd tl 89, dtl 910 jj), 01.04.2024 ( dtl 948 jj), 06.05.2024 (dtl 958), 16.09.2024 (dtl 989jj). Istungitel antud ütluste kohaselt teeb ta aastas 20-30 tulekahju ekspertiisi, tal ei ole tulekahju alast kõrgemat haridust, kuid see pole ainuke tingimus eksperdiks saamiseks. Kirjaliku arvamuse koostamine ajaks polnud ta veel katnud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. Ta selgitas, et tulekahju põhjuste uurimisel on oluline materjaliteadusel. Ta omandas Sisekaitse Akadeemias teadmised soojusfüüsikast ja põlemiskeemiast. Ta selgitas istungil, et vaidlusalust masinat üle vaadates tekkis küsimus, kuidas oli võimalik mootorit käivitada ja kuidas oli võimalik, et mootor töötas, sest mootoris puudus õli ja pealüliti taga puudusid juhtmed ja see mis masina ülevaatusel selgus, ei langenud kokku ei operaatori ega omaniku selgitustega. Seda, et masina elektrisüsteemis oleks tehtud muudatusi, ei väidetud. Kui juhtmeid pealüliti taga ei ole, siis ei ole võimalik masinat sisse ega välja lülitada. Omanik ega operaator ei olnud teadlik, et masina kütuse ja hüdraulika paak olid masina küljest lahti. Masina vaatlusel nähtu põhjal ei saanud selle masinaga töötada. Tekkis küsimus, kuidas oli võimalik, et masinat kasutati nii, et pealüliti taga puudusid juhtmed ja mootoris puudus õli. Ta selgitas istungil, et kui ei ole õli, aga lüliti taga on juhtmed olemas, siis mootor käivitub, aga mootor jookseb kokku. Ta selgitas ka pealülitiga seonduvat. Operaator oli talle selgitanud, et lülitas pealüliti välja, aga pealüliti on sisselülitatud asendis. M. M selgitas, et kui lüliti on välja lülitatud, siis on ta suunaga paremale, kui lüliti on sisse lülitatud, siis ta on all. Selgituseks arvamuse foto 128 kohta (dtl 245) märkis, et kui juhtmed oleksid olnud põlenud masinal nii nagu peab olema, siis oleksid hävinenud juhtme isolatsiooni materjal, kummist kaitsekatted, aga vasest juhtmekiud peaksid olema samas asendis. Vastuseks kohtu küsimusele, miks need ei võinud olla ära põlenud, märkis ta, et kõrge keskkonna temperatuuri korral peaksid vasest juhtme peale tekkima vasetilgad, temperatuur peaks olema vähemalt pluss 1085 kraadi C, kõrge temperatuuriga muutuvad juhtmed rabedaks, mida nad polnud. Lisaks selgitas ta arvamuse fotode (dtl 247, foto 132 ja 133, dtl 248 foto 134) kohta, et klemmidel oli deformatsioon ja juhtmete asend olid katkemise järgselt ühes suunas. Kui pistiku pooled on koos ja on tulekahju situatsioon, siis need ei lähe omavahel lahku, kuna on lisaks klambriga lukus, ja siis sulavad need omavahel kokku. Vastuseks hageja küsimusele (istung 01.04.2024), selgitas ta, et juhtme otste klemmide deformatsioon viitab ühes suunas juhtmete puruksrebimisele; need juhtmed ei olnud ühendatud üldisesse vooluvõrku. Kui pistiku mõlemad pooled oleksid olnud ühendatud tulekahju ajal, siis oleks tulekahjustusi omanud ka pistiku teine pool ja pistiku klemmid ei oleks saanud olla nähtavad, sest pistiku korpused sulavad omavahel kokku. Juhul kui juhtmeköidis oleks olnud enne tulekahju paigaldatud nii nagu see on analoogsel masinal, siis see peaks lebama aknapesu paagi krontseini peal (06.05.2024 istungi protokoll). Ta selgitas arvamuse fotol nr 129 nähtut, millel asetsevad mõlemad juhtmed lüliti mutrite all allasuunas, juhtme otsad koos klemmidega on vales asendis mutrite all, mis viitab ebaprofesionaalsele remondile või paigaldusele. Selline juhtmete paigaldus võib masina kasutamise ajal kaasa tuua elektrisüsteemi rikke või halvimal juhul tulekahju. Pealüliti taga juhtmed ei olnud katkenud mitte selle pärast, et need oleksid olnud rabedad. Vaatluse käigus pidi M. M pildistamiseks neid liigutama. Ta selgitas, et vasest juhtme osad olid elastsed, selles piirkonnas ei olnud temperatuur tõusnud piisavalt kõrgele. Täiendavalt selgitas ta, et pealüliti taga olnud juhtmed ei olnud mitte ainult katkenud, vaid need puudusid koos juhtmepundiga, ligikaudu 50 cm pikkused, mis pidanuks olema ühendatud masina üldise elektrisüsteemiga.

Tema selgituste ja arvamuse järgi on ebaloogiline, et käiguteel ei olnud temperatuuri kahjustusi, aga rehvil oli. Käigutee värvakatte süttimistemperatuuri kohta tegi ta katse sõiduauto detailiga, värvkatte isesüttimistemperatuur on +220 kuni 250 kraadi C ja tõenäoliselt on metsaveo masina värvkatte isesüttimistemperatuur samas suurusjärgus. Selgitas, et praktikas pole olnud, et metsaveo masina värvkate oleks kõrgema temperatuuri taluvusega. Ta tegi katse ka analoogse rehvi kohta ja selle isesüttimistemperatuur on +350 kuni 400 kraadi C. Ta selgitas, et juhul kui värvkate oleks hävinenud soojuskiirguse mõjul mootoriruumi poolsest osast, siis arvestades käigutee materjali soojusjuhtivust, peaks olema see hävinenud olulises osas kogu detailil. Lisaks kinnitas ta, et kabiini all on paneelil spetsiaalne kustutusava, kuhu operaator lasi väidetavalt kustuti, kuid kabiinialust ruumi ei kustutatud pulberkustutiga, kuna ladestusi polnud kabiini all ega kabiini aluses ruumis. Sinna on päästjatel keeruline kustutusvett lasta, kuna ei pääse ligi ja vesi ei saa neid pulbrijääke eemaldada. Ta selgitas istungil, et operaatori istme ees puudus suurem põlemiskoormus, mis oleks saanud sinna ulatuslikud kahjustused tekitada, kabiini keskel on aga eraldi kolle. Vastuseks hageja küsimusele võimalikest puiduosakestest masina mootoriruumis, selgitas ta, et teatud juhtudel ei põle see täilikult, ja kui need on olnud, siis on ladestused näha, kuid üldine vaade mootoriruumist oli puhas, põhjas oli muda, antud masina puhul oli tegemist materjali väljaveo masinaga. Kohtu küsimisele vastas ta, et ta välistab, et mootor töötas kui tulekahju tekkis ja operaatori jutt ei lähe tehioludega kokku ning tulekahju tekkimine masina töötamisest on välistatud. Vastuseks hageja küsimusele, ütles ta, et mootori kummitihendid ei oma mootori õli lekke osas tähtsust kui need said kahjustada tulekahju käigus, sest õlitase karteris on allpool igasuguseid kummitihendeid. Ta selgitas, et karter on õlivann, kuhu koguneb mootoriõli. Karterist võtab õlivõtja õli ja see pumbatakse läbi õlipumba punktidesse, mis vajavad õliga määrimist. Üleliigne õli valgub uuesti alla karterisse. Mis puudutab kustutusvahendeid, siis selgitas tunnistaja, et kustutamiseks on vajalik lasta kustutuspulber sisse kustutusavadest. Tulekahju algstaadiumis ei ole temperatuur nii kõrge ja leegid veel nii suured, et need takistaks kustutuspulbri avadesse sisselaskmist ja seda väidetavalt ka operaator tegi. Ta selgitas, et kui sõidukit on pulberkustutiga kustutatud, siis on see asjaolu juba eemalt nähtav. Kustutuspulber on jahvatatud sool ja see tekitab agressiivse keskkonna eriti metallidele, mis hakkavad intensiivselt korrodeeruma ja eriti on nähtav vasest juhtmete sinakas-roheliste värvused. Tema arvamuse ja ütluste kohaselt pidanuks pulbri jäägid olema igal pool, aga neid ei olnud seal. Tuletõrjujad ei ole kabiinialust kustutanud, viidates arvamuse fotole 139, tuletõrjujad kustutasid kabiini alust selle all olevate avade kaudu. D

Operaator, käesoleval juhul vaidlusaluse Xxx juht, kes töötas masinaga, on isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab tingimuste E100/2018 p 20.1 järgi (kindlustusvõtjaga on võrdsustud isik, kes töötab kindlustusvõtja juures, kindlustusvõtja poolt majandustegevuses kasutatav isik). Hageja esitatud Xxx OÜ arvamuses on kirjeldatutud operaatori selgitusi uuringu teostajatele J. Lile ja H. Rile, et operaator tuli masinaga mööda teed langile, kus sõitis ca 15-10 meetrit kui masin ootamatult ilma rikke tunnusteta seiskus. Masina juht asus helistama masina omanikule ja märkas kabiinis olles masinast väljaspool vasakul ukse taga mootoriruumi pool nähtavat leeki. Seejärel üritas masina juht, kasutades masina kabiinis olevat 2 kg pulberkustutit, leeki ukse vahelt summutada ning hüppas seejärel masinast ukse kaudu välja.

Operaator kirjeldas kindlustusandjale kahju käsitlemise uuringut teostanud M. Mele, et ta sõitis mööda kruusateed viimaselt langilt 4-5 km ja kui teise langi peale jõudis, oli masina kiirus 7-8 km, masin jäi järsku seisma, mootor suri välja, seejärel tuli kabiini alt vasakult 1 m kõrgune leek (enne suitsu). Seega on operaator andnud selgitusi kindlustusandjale, et ta sõitis masinaga mööda kruusateed langile, kus vaidlusalune juhtum aset leidis. Kohtule esitatud R. P arvamuse ja tema ütluste kohaselt ei ole masin sõitnud vaidlusalusele langile mööda kruusateed ning see toodi langi juurde (langile) treileriga, kuna maas asuvad mahalaadimise jäljed. Masin oli tema arvamuse kohaselt langil sõitnud 20 m. R. P vaatas sündmuskoha ja Xxx üle ca 10 päeva pärast juhtumit ehk ajal kui sündmust kajastavad jäljed on veel kõige värskemad. R. Pl on magistrikraad transpordimasinate alal, ta on eksperdina töötanud alates 1998. aastast, on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) maanteetranspordi tehnika ekspert ja sõidukite hindaja. Seega on tal eriteadmiseks ja oskused eeltoodud alal. Kohtul puudub igasugune alus kahelda R. P oskusteks ja teadmistes, et ta märkas uuringu käigus maapinnal treileri ja Xxx külge ühendatud adra jälgi. Viidatud R. P arvamust ning ütlusi istungil hinnates leiab kohus, et kindlustusandjale uuringu käigus antud selgitused Xxx sõitmisest mööda kruusateed langile, ei ole õiged. R. P kirjalikust, M. Me kirjalikust arvamustest ning Xxx OÜ arvamusest nähtub, et operaatori sõnutsi kasutas ta kolme pulberkustutit tulekahju kustutamiseks. Sellest üks oli kabiinis, mida ta kasutas masina vasakult kabiini altpoolt tuleva leegi kustumiseks (olles ise kabiinis), teine masina küljes väljas, mille ta tõi ära ja üritas kabiini alust leeki kustutada ja kolmanda tõi ära oma autost. Operaator ütles M. Mele, et kõik kustutikestad jäid sündmuskohale ning kui ta koos paarimehega läks järgmisel hommikul sündmuskohale, oli ära varastatud akud, mille päästjad olid klemmidest lahti ühendanud, samuti olid ära võetud kustutite tühjad kestad. Asja arutamise käigus istungil tõusis küsimus sellest, et kahe esimese pulberkustuti (mis mõlemad lasti kabiini alla tühjaks nagu operaator seletas) jäägid võisid kuumuse tõttu aurustuda, mistõttu polnud neis kohtades, kuhu pulber lasti, pulbriladestusi, ja kuna neid kestasi võib uueks kasutamiseks täita, siis võidi kestad sealt ära viia. Need väited ei ole eluliselt usutavad. Nimelt. Operaator kirjeldas M. Mele (arvamuse lk 6, I kd 110p), et lasi kaks esimest kustutit tühjaks masina kabiini alla. M. Me kirjalikust arvamusest nähtub, et pulberkustuti jäägid olid vaid masina (mootoriruumi) esiosas radiaatori võrede juures, mujal jälgi ei olnud. Ehkki masina esiosas (radiaatori võrede vahel) olid pulberkustuti jäljed, jõudis M. M uuringut tehes arvamusele, et tegelikult ei kasutatud tulekustuteid tulekahju kustutamiseks, kuna mujal ei olnud pulberkustuti ladestusi. Xxx OÜ arvamuse kohaselt ei jää teatud juhtudel alles pulberkustuti ladestusi. Xxx OÜ asjatundjad tegid vastava teadmise saamiseks eksperimendi, mis nähtub arvamusest. Samas ei ole katse fotodelt nähtuvad katse asjaolud samased, mis olid Xxx tulekahju juhtumi puhul. OÜ Xxx asjatundjad kasutasid rehvi, mille nad süütasid ja mille lahtisele leegile lasid nad pulberkustutist tulekustutusvahendit, aga need asjaolud ei ole samased Xxx põlenguga, arvestades operaatori kirjeldusi, M. Me toodud masina ehitust ja operaatori kirjeldatud leekide kohti. Nimelt kirjeldas operaator M. Mele (I kd tl 110p), et tühjendas kaks esimest kustutit mõlemal korral kabiini alla, sellest teise lasi sinna kabiini alla paneelide vahele. Viimase, mille ta tühjaks lasi, oli autost toodud 1-1,5 kilogrammine kustuti, mille lasi mootoriruumi 1,5-2 m kauguselt võre vahelt sisse, kuid see tulekustuti tema sõnutsi midagi ei teinud, sest leegid olid suured. Seega ei nähtu mitte kuskilt, et operaator oleks viimast tulekustutit kasutanud masina mootoriruumi esiosas (radiaatori juures), mille puhul saanuks sinna jääda 1-1,5 kg pulberkustuti jäägid ja seda olukorras, kus operaatori kinnitusel lasi ta seda hoopis masina külje pealt võrede vahele 1,5-2 m kauguselt, kuna oli väga kuum.

Eeltoodud M. Me arvamust, ütlusi istungil, operaatori selgitusi, Xxx OÜ arvamust hinnates, ei ole eluliselt usutav, et pärast õhtust põlengut ja päästjate lahkumist, kui sündmuskohale jäid veel M. Me arvamuses operaatori sõnutsi operaator ja tema ülemus, varastati tühjad tulekustuti kestad tulekahju järgselt lihtsalt ära. Sama moodi ei ole usutav asjaolu, et langile jäänud ja väidetavalt päästjate poolt klemmidest lahti ühendatud akud varastati tulekahju järgselt ära. Nimetatud kaalutlustel eeltoodud operaatori kirjeldusi ning M. Me kirjalikku arvamust, ütlusi hinnates, asub kohus järeldusele, et ebausutavad on hageja väited sellest, et Xxx tulekahju kustutamiseks kasutati tegelikult tulekustuteid, kuna usutav ei ole nende kadumine pärast põlengut sündmuskohalt, sest pulberkustuti ladestused olid seal, kuhu kustutit polnud üldse suunatud (suunatud oli 2 tükki kabiini alla ja viimane väike kustuti masina külje pealt 1-2,5 m kauguselt masina võrede suunas ja mis ka midagi ei aidanud). Isegi, kui Xxx OÜ katse järgi ei jää teatud juhtudel kustutuspulbri jääke, ja kui kahe esimese kustuti pulbrijääke just põlengu tõttu ei jäänudki, on M. Mi arvamust ja ütlusi hinnates kohtul võimalik järeldada, et ka selle 3nda ja 1,5-2 meetri kauguselt mootori võrede vahel oleva leegi kustutamiseks (millest polnud operaatori sõnul ka abi), ei saanud sellisel juhul jääda ladestusjääke, veel vähem neid sattuda masina mootori esiotsa radiaatori võrede vahele. Kohtul on alust M. Me arvamust, suulisi ütlusi hinnates, aga arvestades ka kustutite kestade puudumist, asuda järeldusele, et tegelikult ei ole Xxx tulekahju kustutamiseks üldse tulekustuteid kasutatud. Kohtu arvates viitavad pulbrijäljed radiaatori võrede juures hilisemale, näiteks tulekahju järgsele kasutamisele eesmärgiga luua näilik pilt sellest, nagu oleks üritatud tulekahju kustutada. Seega on ebaõiged hageja väited, et masina tulekahjut üritati kustutada, sj kolme tulekustuvahendiga. M. Me kirjalikust arvamusest nähtub, et operaator seletas talle, et lülitas masina pealülitist välja. Nii Xxx OÜ asjatundjad kui M. M tuvastasid masina ülevaatusel, et tegelikult oli lüliti sisselülitatud asendis, sealjuures kirjeldasid kõik asjatundjad üheselt, et lüliti tagant puudus juhtmeköidis, see oli puruksrebitud tunnustega. M. Me arvamuse ja ütluste kohaselt olid allesjäänud osad mutri all ebaloogilises asendis. Eeltoodu alusel on M. Me arvamuse ja ütlustega tõendatud, et väited, et operaator lülitas lüliti välja, ei ole õiged ning seda ei kinnita ka hageja esitatud Xxx OÜ arvamus. Viidatud Xxx OÜ arvamuses, J. Li ütlustest ega M. Me arvamusest ja ütlustest ei nähtu, et masina tulekahju oleks saanud alguse elektrisüsteemi rikkest. Isegi kui masin oli langil endal (mitte kruusateel) liikunud (sõitnud), mis nähtub R. P arvamusest, ei tähenda märgitu seda, et masin oli tegelikult sõiduvõimeline vahetult enne tulekahjut. Nagu Xxx OÜ ja M. Me arvamusest ja ütlustest nähtub, puudus pealüliti tagant elektrijuhtmestik, kuid viimane on vajalik masina mootori töötamiseks, kuid M. Mele ei olnud esitatud andmeid, et elektrisüsteem oleks olnud masinal ümber ehitatud. Seda, et lüliti tagusel juhtmeköidisel olid rebenemise tunnused, nähtub hageja enda esitatud Xxx OÜ aktist ja nagu kohus viitas, nähtub see M. Me arvamusest ja ütlustest ning et tegemist ei olnud tulekahju tõttu juhtmete ärasulamisega. Kohtul puudub igasugune alus eeldada M. Me teadmistes materjalide sulamise kohta, kuivõrd kirjalikust arvamusest nähtuvalt on ta uuringut tehes kasutanud vastava ala kirjandust ning tal on ka tema ütluste kohaselt vastava ala teadmised ja kogemused. Lisaks on M. M kirjeldanud ja selgitanud, miks ei saanud operaator näha ühemeetrist vertikaalset tuleleeki masina kabiini alt väljumas, kuna masin on ehituslikult selline, kus 1 meetri kõrgune väljunud leek ei saanud masina ehituslike väikeste avade tõttu üles tõusta. Eeltoodu alusel asub kohus järeldusele, et ebaõiged on andmed, et masin sõitis langil, masin jäi järsku seisma, mootor seiskus ja siis lahvates kõrge 1 meetrine leek masina kabiini vasakpoolsest küljest kabiini alt. Lisaks nähtub Xxx OÜ arvamusest, J. Li ütlustest, M. Me arvamusest ja ütlustest, et elektrisüsteemi rikke tõttu ei tekkinud tulekahju. R. P arvamusest ja ütlustest istungil nähtub, masina kabiini uks oli tulekahju ajal suletud, mida kinnitas kiilunud lukusti. M. Me arvamusest nähtuvalt selgitas operaator talle, et ta jättis

kabiinist väljudes ukse lahti, kuid M. M tuvastas uuringut tehes, et tegelikult oli kabiini uks kinni, sest ukse polster oli sulanud kabiini põrandale ja ukseavas oli ukse kummist tihendid ja põrandamatt kahjustusteta ning lävepakul oli värvkate ning alumiiniumist liist säilinud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ka need väited, et operaator väljus kabiinist (pärast seda kui ta oli 1. tulekustutiga väidetavalt esimesed leegid kustutanud) ja jättis ukse lahti, pole õiged. Kohus leiab eeltoodu alusel, et operaator on esitanud ebaõigeid andmeid selle kohta, et ta viibis tegelikult kabiinis, kui tulekahju tekkis. Nii R. P arvamus ja ütlused kui ka M. Me arvamus ja tema ütlused kinnitavad, et tulekahju põhjuseks on põlevvedelikku süttimine masina erinevates osades ehk et tulekahju ei tekkinud masina enda tööprotsessi käigus. OÜ Xxx asjatundjad ja J. L oma ütlustega ei välistanud eeltoodut. OÜ Xxx asjatundjad ja M. M ei tuvastanud masina mootoriruumis selle tehnosüsteemidest põlvmaterjali lekkeid, mis võinuks tulekahju põhjustada. Xxx OÜ arvamuse kohaselt on kahjustused ulatuslikud ja täpselt pole seda võimalik kindlaks teha, kas tulekahju tekkis tehnosüsteemist tekkinud põlvmaterjali lekke tõttu ja sattumisel kõrgtemperatuuri pinnale. Xxx OÜ asjatundjad on vaid arvanud, et tehniliselt on võimalik, et tuli leviski mootoriruumist edasi kabiini, kabiinialusesse ossa, kuid J. L ütles istungil, et Xxx OÜ arvamuses ei ole antud kategoorilist seisukohta tulekahju põhjuste kohta. R. P kui M. Me arvamuse kohaselt ei ole tekkinud tulekahju masina tööprotsessi tulemusel. M. Me arvamusest ning ütlustest nähtuvalt ei ole operaatori selgitused tulekahju asjaolude kohta, arvestades seejuures masina ehitusliku külge, töötamise põhimõtteid, kooskõlas tulekahju tekkimise, leviku seaduspärasustega. M. M on mitu korda masinat uurinud, arvamuses on kirjeldatud tules kahjustada saanud masina osi, materjale, sh aknaklaaside kahjustusi, tahmaosade asetust või puudumist nendel, arvamuses kajastuvad võrdlused samalaadse masina osadega, tal on tulekahju ja materjalide teadusalased eriteadmised. Oma seisukohti ja järeldusi selgitas ka istungil. Seetõttu ei kahtle kohus tema järeldustes, et masinal on olnud, arvestades tulekahju teket, levikut, masina ehitust, põlenud materjale, põlemise ulatust, samaaegselt mitu iseseisvat tulekahju kollet. Kohtu arvates on kostja M. Me arvamuse ja ütlustega tõendanud, et masinal oli vähemalt neli sõltumatut tulekahju kollet, millest üks asus mootoriruumis, teine kabiinis, kolmas kabiini all ja neljas vasakpoolse esimese rehvi peal ning nendest kaks kõrge temperatuuriga piirkonda asusid mootoriruumis, üks keskosas vasakul ja peal ning teine taga vasakul. Lisaks on tema ütluste ja arvamusega tõendatud, et operaatori kirjeldused sündmustest ei ole kooskõlas tulekahju seaduspärasustega, masina vaatlusel tuvastatud masina olukorraga. Nagu eelpool kohus tuvastas, lükkab R. P arvamus ümber väited ja selgitused sellest, et operaator sõitis masinaga langile, sest R. P ütluste ja arvamusega on tõendatud, et masin toodi langile puksiiriga, kus masin võis liikuda mõned meetrid sinna kus ta hiljem põles. See aga ei tähenda, nagu kohus eespool tuvastas, et masin oleks olnud vahetult enne tulekahju tekkimist liikumisvõime (vt ettepoole juhtmeköidise kohta). M. Me arvamus, ütlused ei ole vastuolus OÜ Xxx arvamusega, mille kohaselt oli masina pealüliti sisselülitatud asendis, mis on otseses vastuolus operaatori jutuga, et see oli väljalülitatud. Lisaks on operaatori selgitused, et ta lahkus kabiinist ja jättis selle ukse lahti, otseses vastuolus R. P, M. Me ja OÜ Xxx arvamusega, kus on märgitud, et kabiini uks oli tegelikult tulekahju ajal suletud. Istungil tõstsid hageja ja 3. isik üles küsimuse sellest, et masina vasakpoolne esimene rehv võis minna põlema ikkagi seetõttu, et tuli levis masinalt (kas kabiini alt, mootoriruumist, kabiinist) rehvi peale, kuigi masina ja käigutee värvkate polnud termiliselt kahjustatud. Kohus märgib, et selline väide ei ole siiski õige. Nimelt nähtub R. P ütlustest, et rehvi süttimise koht oli põlengust teatud maa eemal nagu oleks mingi vedelik selle süüdanud, rehv oli pealt ja mitte masinapoolsest küljest põlenud. Viidatud põlengukoht on näha M. Me arvamuse fotodelt 64, 65 (I kd tl 128p). Seega ei ole tema arvamus rehvi põlemise asjaoludest vastuolus M. Me poolt

tuvastatuga, et üks tulekahju sõltumatu kolle asus vasakpoolse rehvi esiküljel. Nii ei oma siinkohal tähtsust hageja ja 3. isiku kahtlus sellest, et masina käigutee värvkate ja masina värvkate ei ole tulekahjustustega vaid seetõttu, et värvkatte isesüttimistemperatuur on kõrgem võrreldes rehvi isesüttimistemperatuuriga, ja mille tõttu võis tuli kanduda/levida masina pealt rehvile, ilma masina värvkatete ja käigutee värvkatet kahjustamata. R. P arvamusest (I kd tl 61) nähtub, et masina rehvid olid rebenenud, purunemas, masina raamil, kabiinil oli töö käigus tekkinud deformatsioonid, akukastid olid täitunud mudaga, mis pärinesid 2019.a. kevadel asetleidnud kahjujuhtumist ja olid seni puhastamata. Lisaks oli masina esiosa trepp deformeerinud, selle ajam polnud töökorras, kõrvaldamata olid eelmisest 2019.a. juhtumist tekkinud vigastused jne. Nii on R. P arvamusega on tõendatud, et masin oli tulekahju eelselt halvas tehnilises seisundis. M. Me arvamuse kohaselt oli masina juhtumieelne müügihind, arvestades masina seisundit ja võrreldes seda sarnaste masinate turusituatsiooniga, 77000 eurot ja põlenud jäänuk 15000 eurot. Hageja on esile toonud, et liisinguandjal õnnestus võõrandada masin 15000 euroga (eeltoodud hinnad kõik käibemaksuta). Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et asjas on tõendatud M. Me arvamusega, et juhtumi eelne Xxx turuväärtus oli 77000 eurot. Kohtul puudub alus kahelda arvamuses, kuivõrd juba jäänuki müügihind 15000 eurot viitab M. Me põhjendatud arvamusele, lisaks on ta arvamuse andmisel võrrelnud sarnaste masinate müügihindu (arvamuse enda lk 165 jj, I kd tlk 190-205). Viidatud M. Me ja R. P arvamustega on ümber lükatud hageja esitatud T Ai arvamuses 17.01.2022 toodud Xxx müügihind 110 200 eurot (2019. oktoober), Xxx ostu-müügilepingus märgitud ostuhind, Seesami kindlustuspakkumises märgitu, XXX 2018.a pakkumises märgitu, Kaarlaid OÜ 02.09.21 pakkumises märgitu. Seega ei võimalda hageja poolt väidetud ning nõude arvestuse aluseks olnud 110 000 eurot (hageja võttis arvestuses maha omavastutuse) järeldada suuremat juhtumieelset Xxx turuhinda. Kohus märgib siinkohal, et T. A on andnud hinnangu M. Me arvamusele masina turuväärtuse kohta, kuid tõendeid hindab kohus ning ühe tõendi hinnang teisele tõendile ei ole kohtule siduv. Lisaks ei võimalda ostu-müügilepingus toodud ostuhind, kindlustuspakkumuses märgitu tõendada masina juhtumieelset väärtust, sest arvesse pole võetud konkreetseid masina omadusi, puudusi, tehnoseisundit, mis tollel oli juhtumi ajal novembris 2019.a. Samuti ei kinnita seda xxx OÜ pakkumine Xxx veoks, xxx remondihinna pakkumine 2019.a., mis tõstaks Xxx juhtumieelset turuväärtust (II kd tl 50-77, dtl 446 jj). Kohus märgib siinkohal, et asjas esitatud Seesami kindlustustingimused (II kd tl 55) on esitatud hageja poolt koos kindlustuspakkumisega, kuid need ei ole mingilgi viisil kohaldavad hageja ja kostja vahelisele vaidlusele (sellele pole ka tuginetud). Lisaks pole samal põhjusel kohaldatavad LHV, Salva, BTA masina ja seadmekindlustuse tingimused ega ka nendes tingimistes toodud kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse välistused (II kd 81-100). Kohus ei hinda seetõttu ka hageja taotletud ja kostjalt nõutud R. P poolt Xxx turuväärtuse määramise aluseks olnud akti lisades olevaid masinate turuväärtuste päringuid (III kd tl 80-82, dtl 899) ega kostja tehtud kindlustuse hinnapakkumist (III kd tl 82, dtl 901). Nimetatud põhjendustel on Xxx varakahju ulatus tingimuste p 6.3, 13.1 ja VÕS § 128 lg 2, 3, § 476 lg 1 järgi 62 000 eurot /77 000 – 15000/, mitte nagu väitis hageja 110 000 eurot või 55000 eurot või 59 000 eurot nagu väitis kostja. Kohus asub kõiki kostja esitatud tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et kindlustusvõtja on avaldanud kindlustusandjale Xxx teekonna, temaga sõitmise, tööprotsessi järsu väidetava seisma jäämise, tulekahju enda asjaolude, pärast tulekahju tekkimist koha peal tegutsemise kohta (uks jäeti lahti, tegelikult kinni; kolme tulekustutiga kustutamine, mis ei ole tõendatud; pealüliti väljalülitamine, tegelikult oli lüliti sees, kuid juhtmeköidis puudus selle tagant ja oli rebimisjälgedega; juhi iste oli pööratud tegelikult avariiväljapääsu poole mitte ukse poole; sealt, kus operaator võttis teise kustuti, ei olnud kustuti paiknemisele iseloomulikke kinnitusjälgi, sest

masin töötades vibreerib ja kustuti hõõrdudes jätaks jäljed) ebaõigeid andmeid, rääkimata ebatõenäolisest akude ja tulekustutite varastamisest pärast tulekahju. Kohus märgib siinkohal, et ka hageja esitatud Xxx OÜ arvamus ja J. Li ütlused ei ole tegelikult vastuolus kostja tõenditega. Kostja on tõendanud, et Xxx ei olnud piisavalt hooldatud pärast samal aastal varem toimunud juhtumit, masina tehnoseisund, rehvide seisund oli asjatundjate M. Me, R. P arvamusi arvestades halb. Kostja on tõendanud hageja 2019. aasta majandusaasta aruandega, et hageja tegeleb metsamajandust abistavate tegevustega ja tema põhitegevusaladeks on metsauuendusteenuse pakkumine metsaäkkega ja metsamaterjali väljavedu, millega pidi jätkama 2020. aastal (II kd tl 43, dtl 833). See võimaldab järeldada, et halvas tehnilises olukorras Xxx eest hüvitise saamine läbi väidetava justkui ootamatult tööprotsessi käigus tekkinud tulekahjujuhtumi, on hageja huvides, et teenida hüvitise kaudu kas uue või parandatud masinat kasutades oma majanduslikke huve. Siinkohal ei oma tähtsust hageja esitatud tõendid, et halvas tehnilises seisundis oleva masinaga töötati, mida kinnitavad hageja esitatud 2019.a. novembris tehtud tööde aktid ja lepingud (II kd t l 56, dtl 856-860), sest märgitu ei väära masina ja selle rehvide halba tehnoseisundit. Nii on kostja tõendanud, et kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale tulekahju asjaolude kohta ebaõigeid andmeid selleks, et luua kindlustusandjale teadlikult vale ettekujutus ootamatult ettenägematust Xxxga tööprotsessi käigus tekkinud tulekahjust, mida kohtu hinnangul ei saanud toime panna keegi võõras hagejaga mitteseotud isik. Eelviidatud tõendid kinnitavad seda, et tegelikult pole juhtum aset leidnud nii nagu seda on kindlustusvõtja kindlustusandjale kahju käsitlemise käigus deklareerinud. See juhtum on tekitatud ja aset leidnud kindlustusvõtja huvides, et juhtumi kaudu saada kostjalt rahalist hüvitist halvas tehnilises olukorras oleva töömasina eest. Ükski tõend ei kinnita ega tõstata isegi kahtlust, et teo võis toime panna halvas seisundis oleva masina osas hoopis kolmas isik (kes teadis, millal masin tuuakse langile, rebis ära juhtmeköidise pealüliti tagant, lülitas sisse pealüliti, muutis kabiinis istme asendit, pani kabiini ukse kinni, pani masina põlema, tuli kohale pärast tulekahju ja võttis ära tulekustutite tühjad kestad, akud), mis võimaldaks pidada juhtunut tingimuste p 2.2.3 mõttes vandalismiks. Kostja on tõendanud, et vaidlusalune juhtum ei ole VÕS § 423 lg 1 ja tingimuste E100/2018 p 2.2.1 ja p 2.2.3 tähenduse kindlustusjuhtum. Nii on ebaõige hageja väide, et tegemist on kindlustusjuhtumiga. Nimetatud põhjendustel ei ole kostjal ka VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2, § 422 lg 1, § 476 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 108 lg 1 alusel ja tingimuste p 12 ja 13 järgi kohustust maksta hüvitist kahjustatud Xxx eest 62 000 eurot, sinna kabiini põlenud metsaäkke XXX xxx juhtimispult-kontrolleri eest 4765 eurot ega Xxx langilt (pärast põlengut) äravedamise kulude hüvitist 371 eurot, Kohus jääb eeltoodu juurde, kuid märgib täiendavalt järgmist. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Isegi kui lugeda juhtum kindlustusjuhtumiks, leiab kohus, et kindlustusvõtja poolt käesolevas asjas ebaõigete andmete esitamine juhtunu asjaolude kohta (sündmusest ebaõige ettekujutuse loomine kindlustusandjale) on tingimuste p 4.3 tähenduses teadlik ning VÕS § 448 lg 2 mõttes tahtlik tegu, et panna kindlustusandja olukorda, kus kindlustusandja maksas talle vale ettekujutuse alusel loodud kindlustusjuhtumi eest kindlustusvõtjale hüvitist. Selline kindlustusvõtja tegevus on VÕS § 104 lg 5 järgi oma lepingupartnerile ehk kindlustusandjale kahju tekitamine varalise kohustuse näol, mida kindlustusandjal tegelikke asjaolusid arvestades pole. Kohtu hinnangul on selline kindlustusvõtja tegevus, kus ta soovib alusetult kindlustusandjalt saada hüvitust, tahtlik õigusvastase tagajärje soovimine. Seetõttu on kostjal õigus keelduda ka VÕS § 449 l g 2 alusel täielikult kahju hüvitamist. Siinkohal ei ole kohtul vaja analüüsida, kas kindlustusandjal oli õigus keelduda kahju hüvitamisest tingimuste p 3.20

(välistus kui ese ei vastanud tehnoseisundile) või tingimuste p 10.11.1 ja VÕS § 139 järgi kahju hüvist vähenda (põhjusel, et tulekustuteid ei kasutatud). Eeltoodu alusel jääb hagi rahuldamata kahju hüvitamiseks kui ka nõudelt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, TsMS § 367 järig viivise saamiseks. Seetõttu ei oma asjas tähendust, kas asjas kohalduvad kindlustuslepingule kindlustuslepingute üldtingimused U100/2019 (p 16.7 viivise määr 0,03% väljamaksmata hüvitisest iga päeva eest, I kd tl 16 jj, dtl 23jj). Hageja palus määrata kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et tema kasuks kohtuotsusega väljamõistetud summad tasutakse kolmanda isiku Hallogren OÜ pangakontole (nr XXX Swedbank). Kuna hagi jääb rahuldamata, siis ei määra kohus TsMS § 445 lg 1 järgi kindlaks otsuse täitmise korda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda, kostja menetluskulud jäävad hageja kanda ning § 167 lg 2 alusel jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist (TsMs § 177 lg 1 p 2, lg 2). Protokolli parandused Kohus koostas 09.10.2023 istungi kohta protokolli. Hageja esitas protokolli parandamise taotluse, mida kostja ei toetanud. TsMS § 53 lg 4 järgi leiab kohus, et taotlus tuleb rahuldada ja 09.10.2023 istungi protokolli tuleb parandada järgmiselt: ajamärke 00:38:36 juures sõnastada hageja esindaja selgitus järgmiselt: „Jah, on olemas kokkuleppe saanud. 28.01.2022 esitasime oma seisukohad ja tõendid, kuidas seisukohad leidsime. Viide 515 dtl, lk 534 dtl:“; ajamärke 00:49:57 juures sõnastada kohtu selgitus järgmiselt: „Kohus viitab kostja 26.09.23 tõenditele. Kas võtta asja materjalide juurde ekspertiisiakt ja tõendid?“; ajamärke 00:53:35 juures parandada kohtu suulises määruses sõna „toimiku“ sõnaga „toimikust“; ajamärke 00:51:15 juures sõnastada hageja esindaja selgitus järgmiselt: „Me vaidleme vastu kostja taotlusele kutsuda tunnistajad istungile. Juhul kui kohus rahuldab taotluse, siis me soovime ka üle kuulata oma tunnistajaid. Majandusaasta aruandele me ei vaidle vastu ja tugineme ise ka sellest. Ekspertiisi akti vastuväiteid ei esita.“; ajamärke 01:02.23 juures asendada kostja esindaja lauses sõna „sõidu“ sõnaga „sõiduk“; ajamärke 01:15:22 juures asendada hageja esindaja selgituses kolmas lause järgnevaga: „Kostja ei ole esitanud meie 06.10.2023.a. esitatud dokumendis punktis 8 viidatud P akti lisa 4. Lisaks parandab kohus omal algatusel 11.12.2023 protokollis läbivalt tunnistaja M Me eesnime ning õigeks eesnimeks tuleb M asemel lugeda M.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2025 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.