Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.06.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-5767
Kohtuasi
Puhver OÜ hagi AB “Lietuvos draudimas“ vastu kindlustushüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.06.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Puhver OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
140 977,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Puhver OÜ (registrikood 12411607), lepinguline esindaja TV Kostja AB “Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi juriidiliste isikute registri registreerimisnumber 110051834, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829), lepinguline esindaja KV Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Hallogren OÜ (registrikood 11606088), lepinguline esindaja TV Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Võtta tsiviilasja materjalidesse vastu JL 08.09.2022 selgitus.
2.Harju Maakohtu 16.06.2022 otsus tühistada.
3.Saata tsiviilasi tagasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks asja uuesti lahendav maakohus lõpplahendis.
2-20-5767 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja (kindlustusvõtja) palub mõista kostjalt (kindlustusandjalt) välja kindlustushüvitise 61 777,01 eurot metsatraktori (traktor) Forwarder Komatsu 855.1 (VIN 8550000293) osas ja 4765 eurot metsaäkke UOT 3000 (VIN kood 1304301) juhtimispult-kontrolleri (pult) osas soodustatud isiku AS LHV Pank (liisinguandja, pank) kasuks, 49 222,99 eurot traktori osas hageja kasuks, 12 124,60 eurot sissenõutavaks muutunud viivist hageja kasuks ja viivist arvestatuna nõudelt 116 136 eurot alates 01.01.2021 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni määras 0,03% maksmata hüvitisest iga viivitatud päeva eest hageja kasuks. Hageja taotles kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et hagejale väljamõistetud summad kantakse kolmandale isikule Hallogren OÜ-le.
2.08.11.2019 läks Valgamaal Vilaski metsa vahel töötamise ajal põlema ning hävis tules metsatraktor. Tules hävis ka haakes olnud metsaäkke juhtimispult-kontroller (pult), mis asus traktori kabiinis. Masin ja pult kuulusid liisinguandjale ja olid kindlustatud kostja poolt. 27.01.2020 saatis kostja teate kahju hüvitamisest keeldumise kohta selgitusega „kindlustusandja tellis asjaolude kindlakstegemiseks ekspertiisi riiklikult tunnustatud ekspert MMlt. Ekspertiisi kohaselt ei süttinud ehitusmasin tööprotsessi käigus, vaid tegemist on süütamisega”. Täiendavatest selgitustest kostja keeldus, samuti ekspertiisiakti väljastamisest. Kostja teatas pangale, et seoses kindlustuspettuse katsega esitati materjalid politseile kriminaalmenetluse algatamiseks.
3.Hagejale ei ole teada asjaolusid, mis viitaks tahtlikule süütamisele ja kindlustuspettusele. Hageja juhatuse liige tegi 14.02.2020 politseile avalduse kriminaalasja algatamiseks, et tuvastada, kas traktor hävis süütamise tagajärjel ning kes pani(d) süütamise toime. Kriminaalasi algatati, kuid menetluse käigus tuvastati, et puudub kriminaalmenetluse alus ja asi lõpetati.
4.Kindlustuslepingutes on kindlustatud riskiks mh tuli. Mõlemad esemed hävisid sama kindlustusjuhtumi käigus. Süütamine ei ole tõendatud. Traktor oli kindlustatud summas 126 000 eurot, jäägi realiseerimisel sai pank 15 000 eurot, seega moodustab kahju 126 000 – 15 000 = 111 000 eurot. Omavastutuse 640 eurot on hageja metsaäkke kontrolleri nõudes juba enda kanda jätnud. Hageja nõuab hüvitist ka hävinud traktori sündmuskohalt ära vedamise eest (veokulu 371 eurot käibemaksuta). Kindlustusandja
2-20-5767 on kohustatud kindlustushüvitise väljamaksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,03% välja maksmata hüvitisest iga viivitatud päeva eest.
5.Hageja sõlmis 12.10.2021 nõuete loovutamise lepingu Hallogren OÜ-ga.
6.Komatsude maaletooja ja müügiesindaja hinnangul oli traktori turuhinnaks kindlustusjuhtumi toimumise ajal 120 000 eurot. Eksperdi arvamuse kohaselt oli eeldatav kohalik turuhind oktoobris 2019 110 200 eurot. Hüvitise arvutamisel tuleb aluseks võtta kindlustusväärtus 126 000 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
8.Teate kohaselt toimus kahjujuhtum 07.11.2019 ja teate sisu oli järgnev: „Töömees lõpetas ühe tüki maapinna ettevalmistamise ära ja suundus uue tüki peale. Kui jõudis kohale ja alustas tööd oli masin seiskunud. Siis nägi kabiini alt tulevat tossu/tuld.“...“Tekkis tulekahju ja hävis traktori kabiin ja seal sees olnud adra juhtpult“. Kindlustusandja käsitas juhtumeid koos.
9.Põlengu asjaolude uurimiseks tellis kostja ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt RP-lt (RR) ja täiendava ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt MM-lt (MM). RR tuvastas, et traktor süttis välistel põhjustel, lahtisest tule allikast ning kustutid süttinud masina kustutamiseks puudusid. MM tuvastas, et tulekahju põhjustasid mitmed kõrvalised lahtise tule allikad; masinal on olnud samaaegselt mitu iseseisvat, teineteisega mitte seotud tulekahju piirkonda. Ekspert tõi mh välja temale kindlustusvõtja antud ütlused: „Operaator lõpetas ühel langil kündmise (mineraliseerimise) ja sõitis masinaga mööda kruusateed teisele langile. Jõudes langile, siis masin seiskus, mootor suri välja ja kohe lõi kabiini ukse juurest üles ligikaudu 1 meetri kõrguse leegi millele järgnes suits.“ Kuna ekspertiiside tulemused ja osapoolte ütlused olid vastuolus, keeldus kindlustusandja kahju hüvitamisest ja esitas avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.
10.Kostjal ei ole kohustust kindlustushüvitise tasumiseks. Hageja väited ning nõuded on ebaõiged ja tõendamata. Tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Kindlustusvõtja ütlustest nähtub, et traktor süttis sõidu ajal, mille tagajärjel tekkis kahju ka kabiinis puldile. Ekspertiisidest nähtub, et tulekahju põhjustasid lahtise tule allikad, mis on teineteisest sõltumatud, st tegemist on süütamisega ja see on toimunud mitmest eraldi paiknevast kohast. Seega ei vasta hageja versioon juhtunust tegelikkusele ja kindlustusvõtja on esitanud andmeid ja ütlusi, mis ei ole eluliselt usutavad.
11.Hageja on hagiavalduses asunud seisukohale, et juhul kui tegemist on süütamisega, on kahju tekkinud vandalismi tagajärjel. Hageja sellekohane väide on vastuolus kindlustusvõtja varasemate ütlustega. Ei ole eluliselt usutav, et sõitmise ajal süüdati traktor kindlustusvõtjale märkamatult mitmest kohast, kusjuures ekspertiisi kohaselt asus üks tulekolle kabiinis. Soodustatud isik on ekspertiisidega tutvunud ega ole esitanud vastuväiteid.
12.Kostja ei nõustu ka nõude suurusega. Kindlustatud eseme kindlustusväärtuseks on selle turuväärtus. MM leidis, et traktori tulekahjueelne turuväärtus oli 77 000 eurot ja jäänuki
2-20-5767 väärtus 15 000 eurot. RP leidis, et tulekahjueelseks turuväärtuseks oli 80 000 eurot ja jäänuki väärtuseks 25 000 eurot.
13.Juhul kui soodustatud isik on märgitud kindlustuspoliisile, ei ole täitmise nõue kindlustusvõtjal, vaid üksnes soodustatud isikul. Seega kuna hagejal täitmise nõuet ei ole, ei ole võimalik hagi rahuldada. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Vaidluse all ei ole järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, mis ei vaja eraldi tõendamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõige 2, § 238 lõike 1 punkt 1): 07.11.2019 läks Valgamaal Tinu külas põlema ja hävis tules traktor koos haakes olnud äkke juhtimispultiga; mõlemad masinad kuulusid soodustatud isikule ja olid kindlustatud kostja poolt; traktor oli kindlustatud kindlustuslepinguga nr 2949309491 kindlustusperioodil 17.08.2019–16.08.2020 kindlustussummale 126 000 eurot, omavastutus 640 eurot, soodustatud isikuks oli pank; äke oli kindlustatud kindlustuslepinguga nr 2741013189 kindlustusperioodil 30.03.2019–29.03.2020 kindlustussummale 33 200 eurot, omavastutus 640 eurot, kindlustusvõtjaks oli hageja ja soodustatud isikuks pank; kindlustustingimusteks ja kindlustuslepingu osaks olid ehitusmasinate kindlustuse tingimused E100/2018; 08.11.2019 teavitas hageja kostjat kahjujuhtumist; 27.01.2020 saatis kostja hagejale teate kahju hüvitamisest keeldumise kohta; kostja tellis põlengu asjaolude uurimiseks ekspertiisid; hageja tellis põlengu asjaolude uurimiseks ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt HR-lt (HR) ja Lettore OÜ spetsialistilt JL-lt (JL); hageja tellis ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt TAlt (TA) traktori turuväärtuse väljaselgitamiseks enne põlengut.
16.Pooled vaidlevad, kas hagejal on õigus nõuda maksmist endale ja kas kostja vabaneb hüvitise maksmise kohustusest. Kostja ei nõustu ka nõude suurusega.
17.Kohtu hinnangul on lepingud nr 2949309491 ja 2741013189 kindlustuslepingud VÕS § 422 lõike 1 mõistes ja pank on soodustatud isikuks VÕS § 425 mõistes. Hageja kui kindlustusvõtja ei ole lepingutes soodustatud isikuna märgitud. Hagejal on õigus VÕS § 476 lõikest 1 tulenevate eelduste esinemisel esitada kindlustusandja vastu nõue, kuid mitte nõuda hüvitise maksmist endale, vaid VÕS § 425 lõike 1 kohaselt soodustatud isikule (RKTKo 3-2-1-125-12, punkt 10). Kui soodustatud isikuks ei ole kindlustusvõtja, on soodustatud isik kolmas isik VÕS § 80 tähenduses ja kindlustuslepingu näol on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kindlustusvõtjal tekib õigus nõuda kindlustusandjalt täitmist talle endale ainult juhul, kui soodustatud isik sellest loobub (VÕS III komm (2021), § 425). Hageja ei ole esitanud tõendeid, et soodustatud isik on loobunud täitmisest enda kasuks. Eeltoodust tulenevalt kohus ei saaks isegi hageja muude väidete põhjendatuse korral välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitist 49 222,99 eurot traktori osas ja 12 124,60 eurot sissenõutavaks muutunud viivist ega jooksvat viivist arvutatuna kahjuhüvitiselt. Ainuüksi seetõttu ei kuulu hagi nende nõuete osas rahuldamisele.
18.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (RKTKo 2-16-12587, punkt 10; 3-2-1-57-11, punkt 40). TsMS § 5 lõige 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning
2-20-5767 sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
19.Ehitusmasinate kindlustuse tingimuste E100/2018 (KT) punkti 2.2.1 kohaselt on kindlustusjuhtumiks mh tulekahju. Kindlustatud traktori ja äkke puldi põlemine ja selle tulemusena hävimine on antud juhul kindlustustingimuste kohaselt kindlustusjuhtum. Kostja seisukoha järgi vabaneb ta lepingute täitmise kohustusest, sest hageja on esitanud talle teadlikult valeandmeid kahju toimumise asjaolude kohta (KT punkt 4.3).
20.Kohtu hinnangul on hagejal nõuete rahuldamise saavutamiseks koormus tõendada, et tema väited kindlustusjuhtumi asjaolude kohta on tõesed. Samuti on hagejal võimalik ümber lükata kostja tõendid tulekahju põhjuse kohta. Kohus hindab järgnevalt, kas hageja väited kindlustusjuhtumi asjaolude kohta on tõesed ja kas hageja on ümber lükanud kostja tõendid tulekahju põhjuse kohta.
21.Pooltel puudub vaidlus, et 08.11.2019 teavitas hageja kostjat kahjujuhtumist. Hageja 08.11.2019 kahjuteate kohaselt: „Töömees lõpetas ühe tüki maapinna ettevalmistamise ära ja suundus uue tüki peale. Kui jõudis kohale ja alustas tööd oli masin seiskunud. Siis nägi kabiini alt tulevat toss/tuld. [---] Millal juhtus: 07.11.2019 Kellaaeg: 16:30 [--] Vigastused: Esi osa ja kabiin põlenud, kabiin alune osa samuti“. Hageja sama kuupäeva äkke puldi kahjuteate kohaselt: „Tekkis tulekahju ja hävis traktori kabiin ja seal sees olnud adra juhtpult. [---] Millal juhtus: 07.11.2019 Kellaaeg: 16:45 [---] Vigastused: Hävis adra juhtpult tulekahjus “. Kohtule esitatud 11.05.2020 määruse kohaselt kriminaalasjas number 20261000140: „[--] kuulati 30.04.2020 tunnistajana üle forwarderi operaator KK. KK rääkis ülekuulamise ajal, et teostas Valgamaal Valga vald Tinu küla RMK katastriüksusel maapinna ettevalmistust, kui äkitselt lõi forwarderi arvutiekraanil ette erinevad veateated ning seejärel nägi ta vasakult poolt kabiini alt tulemas leeki. Seejärel võttis juhitooli kõrvalt tulekustuti ning hakkas tulekahju kustutama, et pääseda forwarderist välja. Kokku kustutas KK teadmata asjaoludel põlema süttinud forwarderit vähemalt kolme erineva tulekustutiga. Samuti kutsus KK päästeameti tuld kustutama. Tema arvates võis tulekahju tekkida hüdrovooliku lõhkemisel.“. Hageja tellitud ekspertiisi kohaselt (HR, JL; akt nr 20005, 03.07.2020, lk 2): „Masina juhi KK ja masina omaniku Puhver OÜ juhatuse liikme TJ ́e küsitluse ja sündmuskoha 04.06.2020 ülevaatuse alusel: [---] Peale teelt mahasõitmist ja kündeketaste maha asetust sai masin kündmisrezhiimis liikuda ca 15...20m kui masin ootamatult ilma rikketunnusteta seiskus. Ekraanidele ilmusid mitmed veateated. Masina juht asus helistama masina omanikule ja märkas kabiinis olles masinast väljaspool vasakul ukse taga mootoriruumi pool nähtavat leeki. Seejärel üritas masina juht, kasutades masina kabiinis olevat 2kg pulberkustutit, leeki ukse vahelt summutada ning hüppas seejärel masinast ukse kaudu välja. Edasi üritas masina juht jätkata kustutamist masina tõstenoole küljes paiknenud 6kg kustuti abil. Põleng toimus masina mootoriruumis ja kabiini aluses ruumis. Kustuti abil oli võimalik lahtised leegid summutada. Seejärel jooksis masina juht ca 120m kaugusel paiknenud sõiduauto juurde, et tuua sealt
2-20-5767 täiendav 1,5kg kustuti. Peale masina juurde naasmist oli masin leekides ja esiklaas oli purunenud. Peale 1,5kg kustuti kasutust, mis ei võimaldanud põlengut likvideerida, helistas masina juht Häirekeskusesse ning sõitis neile oma sõiduautoga vastu.“ Kohus hindab ekspertiisiakti dokumentaalse tõendina, mis sisaldab asjatundja arvamust asjast tähtsust omavate asjaolude kohta. Akt ei ole eksperdiarvamus TsMS § 301 tähenduses. Kostja tellitud ekspertiisi kohaselt (MM; ekspertiis nr 200101, allkirjastatud 24.01.2020, lk 3): „Sündmuse lühikirjeldus: Operaator lõpetas ühel langil kündmise (mineraliseerimise) ja sõitis masinaga mööda kruusateed teisele langile. Jõudes langile, siis masin seiskus, mootor suri välja ja kohe lõi kabiini ukse juurest üles ligikaudu 1 meetri kõrguse leegi millele järgnes suits. Masina arvuti ekraanile ilmusid erinevad veakoodid. Operaator haaras kabiinis olnud 2kg pulberkustuti, tegi kabiini ukse lahti ja kustutas kabiini alt tulnud leegi maha. Seejärel väljus kabiinist, lasi kustutisse jäänud pulbri kabiini alla läbi kattepaneeli avade. Võttis paremalt poolt masina kraana pöördsilindrite küljes rihmadega olnud teise 6kg pulberkustuti ja tühjendas ka selle vasakult poolt kabiini alla ning lülitas välja masina elektri pealülitist. Kustutid lasi operaator järjest lõpuni tühjaks. Seejärel jooksis operaator auto juurde tooma viimast 1kg pulberkustutit, samal ajal helistades häirekeskusesse. Kui operaator auto juurest joostes tagasi jõudis oli kabiin ja mootoriruum leekides. Mootoriruum oli nii kuum, et lähedale ei saanud minna ja operaator tühjendas viimase kustuti 1,5...2m kauguselt mootoriruumi suunas. Peale kustuti tühjendamist sõitis ta autoga vastu päästjatele teeristi, kus oli silt „Tõlliste 4“. Päästekomandoga tagasi masina juurde jõudes kustutasid päästjad masina ära. Peale päästjate lahkumist jäi masina operaator ja kasutaja (masina vastutav kasutaja) veel paariks tunniks masin juurde.“ Kohus hindab ekspertiisiakti dokumentaalse tõendina, mis sisaldab asjatundja arvamust asjast tähtsust omavate asjaolude kohta. Akt ei ole eksperdiarvamus TsMS § 301 tähenduses.
22.KT punkti 10.1 kohaselt on kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud, kellega kindlustusvõtjal on ühine majapidamine. Samuti soodustatud isikud, kindlustusvõtja juures töötavad isikud ja kindlustusvõtja poolt majandustegevuses kasutatavad isikud, kindlustatud eseme seaduslikud valdajad, isikud, kes kasutavad kindlustatud eset omaniku või seadusliku valdaja nõusolekul. Kindlustusvõtja lepingulised kohustused kehtivad ka temaga võrdsustatud isikute jaoks.
23.Hageja avaldatud kindlustusjuhtumi asjaoludest nähtub järgnev: kindlustatud traktor ja pult läksid põlema 07.11.2019 nende kasutamise ajal hageja poolt; põlemise tulemusena masinad hävisid; hageja püüdis korduvalt tulekustutitega masinaid kustutada; põleng sai alguse masinatest seesmiselt ja masinatest endast lähtuvatest tehnilistest põhjustest. Hageja tõendab enda väiteid peamiselt HH ja JL ekspertiisiga. Kohus ei loe TsMS § 229 mõistes tõendiks hageja menetlusdokumentides esitatud lepingulise esindaja seisukohti.
24.Aktist nr 20005 nähtuvalt esitati eksperdile järgmised küsimused: 1) millised on kokkuveotraktori Komatsu 855.1 (VIN 8550000293, masin) 07.11.2019 Valgamaal Valga vallas Tinu külas aset leidnud põlengu põhjused?; 2) kas masinal esinevad tahtliku süütamise tunnused? Arvamuse kohaselt oli põlengu algpõhjuseks kergsüttiva aine süttimine mootoriruumi tagaosas vasakul pool; kolde asukohas paiknevad kõrgtemperatuurilised väljalaskesüsteemi osad, mille pindade töötemperatuur on piisav, et süüdata antud piirkonnas paiknevatest toitesüsteemist lekkivat diislikütust; süütamisele viitavad objektiivsed tunnused puuduvad. Hageja tõend ei veena kohut ega ole usaldusväärne osas, mille järgi traktori põlengu algpõhjuseks on kergsüttiva aine
2-20-5767 süttimine mootoriruumis (mootoriruumi tagaosas vasakul pool) ja süütamisele viitavad objektiivsed tunnused puuduvad. Hageja tellitud ekspertiisi tegid riiklikult tunnustatud ekspert HR ja Lettore OÜ spetsialist JL, kelle ekspertiisi valdkonnaks ei ole riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kohaselt ja ekspertiisiaktist nähtuvalt erineva tehnika tulekahjude ekspertiis. Eksperdi ülesanne põlengu tekkimise põhjuste ja hinnangu andmiseks süütamise kohta eeldab konkreetse valdkonna eriteadmisi (tehnika tulekahjude ekspertiis), mida ei saa eeldada ekspertiisiakti nr 20005 koostanud isikutelt. Samuti on aktis (lk-l 5) oluliste asjaolude analüüsis üldsõnaliselt põhistamata välja toodud, et süütamisele viitavaid tunnuseid masina ja sündmuskoha ülevaatusel ei tuvastatud, milline järeldus ei ole järgitav. Seejuures põlengukahjustustega masina ja põlengukahjustusteta analoogmasina ülevaatus toimus Jõgevamaal Mustvee vallas Vilusi külas MFO OÜ territooriumil alles 04.06.2020 ning sündmuskoha ülevaatus alles 04.06.2020 (akti lk 1). Ekspertiisi uuringu (04.06.2020) ja tulekahju (07.11.2019) ajaline vahe on enam kui pool aastat, mis kohtu hinnangul välistas objektiivse hinnangu andmise masina tulekahju põhjuste ja süütamise kohta. Ajafaktori tõttu ei saanud ekspertide käsutuses olla kõiki olulisi andmeid objektiivse hinnangu andmiseks. See nähtub ka aktis välja toodust (lk-l 3), et uuringu teostamise hetkel ei olnud ligikaudu pooleaastase ajalise viivituse ja sündmuskoha läheduses olevate pinnatud teede seisukorra muutumise tõttu võimalik masina rataste jälgede alusel hinnata sündmuskohale liikumist ning sellega kaasnevaid asjaolusid.
25.Kohus nõustub hageja ekspertiisiakti nr 20005 järeldustega (lk-l 3) osas, et masina osadel ei tuvastatud kustutuspulbri ladestisi või jääke, mis on ühtlasi kooskõlas kostja tellitud ekspertiisiga riiklikult tunnustatud eksperdilt RP-lt (eksperdi arvamus nr 1160/2019, 18.11.2019). RP arvamuses (lk-del 3, 5) väljatoodu kohaselt viibis ekspert masina süttimiskohas 17.11.2019, kus seisis ka süttinud masin. Masina õnarustes puudusid kustutuspulbri ladestused ja masina ümbrusest ekspert tühjaks lastud tulekustuteid ei leidnud. Kohus ei loe tõendatuks, et hageja püüdis korduvalt tulekustutitega traktorit kustutada. Kohus leiab, et hageja ei kustutanud traktorit. Eeltoodust tulenevalt kohus ei loe tõendatuks hageja väiteid kindlustusjuhtumi asjaolude kohta (tulekahju algus masinatest seesmiselt ja tulekahju põhjus masinatest lähtuvatest tehnilistest põhjustest ning hageja püüdis korduvalt tulekustutitega masinat kustutada).
26.VÕS § 448 lõike 2 kohaselt võib kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist. VÕS § 449 lõike 2 kohaselt kui kindlustusvõtja rikub §-s 448 sätestatud kohustust tahtlikult, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest.
27.Kindlustusvõtja peab lisaks juhtumist teatamisele (VÕS § 448 lõige 1) andma infot ka kindlustusjuhtumi asjaolude, kahju suuruse, kahju tekitaja isiku jms kohta. Kindlustusvõtja peab andma tõest teavet. Kui kindlustusvõtja kindlustusandjale teadlikult valetab, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest (VÕS § 449 lõige 2) (VÕS III komm (2021), § 449, lk 119). KT punkti 4.3 kohaselt kostja vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja on esitanud teadlikult valeandmeid kahju toimumise asjaolude või kahju suuruse kohta.
28.Kohus ei lugenud tõendatuks hageja väiteid kindlustusjuhtumi asjaolude kohta (tulekahju algus masinatest seesmiselt ja tulekahju põhjus masinatest lähtuvatest tehnilistest põhjustest ning hageja püüdis korduvalt tulekustutitega masinat kustutada).
2-20-5767 Kostja tellis põlengu asjaolude uurimiseks riiklikult tunnustatud eksperdilt MM-lt ekspertiisi nr 200101 (allkirjastatud 24.01.2020). Ekspertide nimekirja kohaselt on eksperdi ekspertiisi valdkonnaks masinaehituse ja transporditehnika (sisepõlemismootorid, jõuülekanded, tehaste sisseseaded, rasketehnika: sh ehitus, põllumajandus-, materjalikäitlus- ja metsatehnika ning raskeveokid) ning nende tulekahjude ekspertiisid. Eksperdile esitati mh küsimus, mis on masina tulekahju tekkepõhjus. Ekspert vastas, et tulekahju põhjustasid mitmed kõrvalised lahtise tule allikad. Masinal on olnud samaaegselt mitu iseseisvat, teineteisega mitte seotud tulekahju kolde piirkonda. Kohus nõustub riiklikult tunnustatud eksperdi järeldusega, mille kohaselt mitmed kõrvalised lahtise tule allikad põhjustasid masina tulekahju. MMi arvamus on järgitav ja kooskõlas teises asjas kogutud tõendiga (riiklikult tunnustatud eksperdi RP arvamusega nr 1160/2019), mille kohaselt on masin süttinud kõrvalisest, lahtise tule allikast. Kohus leiab, et kuna keegi kohtuasjas ekspertiise esitanud ekspertidest ei ole otsesõnu leidnud, et traktor ja äkke juhtimispult-kontroller süüdati, ei saa lugeda tõsikindlalt tõendatuks põlengu põhjusena süütamist.
29.Hageja tõendamata väited kindlustusjuhtumi asjaolude kohta on otseses vastuolus kohtuasjas tõendamist leidnud tulekahju põhjustega (mitmed kõrvalised lahtise tule allikad põhjustasid masina tulekahju). Hageja ei ole ümber lükanud kostja tõendeid tulekahju põhjuse kohta. Tulekahju oli põhjustatud mitmetest kõrvalistest lahtise tule allikatest, mitte hageja väidetu järgi masina seesmiselt tehnilistel põhjustel.
30.Kohus leiab, et kindlustusandja vabanes kindlustuslepingute täitmise kohustusest täielikult, sest hageja kindlustusvõtjana rikkus KT punktist 4.3 ja VÕS § 448 lõikest 2 ning § 449 lõikest 2 tulenevat kohustust anda kindlustusandjale igakülgset, õiget ja täielikku infot kindlustusjuhtumi ja selle asjaolude kohta. Kindlustusvõtja on teadetes kindlustusandjale ja hilisemates selgitustes teadlikult ebaõigete andmete esitamisega raskendanud oluliselt kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamist. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab täies ulatuses rahuldamata hageja hagi kostja vastu.
31.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lõigetest 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
32.Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab TsMS § 162 lõike 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kohus jätab kolmanda isiku menetluskulud TsMS § 167 lõike 2 alusel tema enda kanda. Kostjal menetluskulusid ei tekkinud. Apellatsioonkaebus
33.Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja kindlustushüvitis hävinud metsaäkke kontrolleri eest 4765 eurot soodustatud isiku kasuks; mõista kostjalt välja kindlustushüvitis hävinud metsatraktori eest 111 000 eurot, samuti traktori sündmuskohalt äravedamise kulu 371 eurot soodustatud isiku kasuks; mõista kostjalt välja viivis maksmata hüvitiselt 4765 eurolt 0,03% iga viivitatud päeva eest alates 27.01.2020 kuni kohtuotsuse kuupäevani kindla summana ning edasi 0,03% päevas otsuse täitmiseni (alternatiivselt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras); mõista kostjalt välja viivis maksmata hüvitiselt 111 371 eurolt 0,03% iga viivitatud päeva eest alates
2-20-5767 27.01.2020 kuni kohtuotsuse kuupäevani kindla summana ning edasi 0,03% päevas otsuse täitmiseni (alternatiivselt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras).
34.Alternatiivselt – kui kohus leiab, et taotlusega mõista kogu hüvitis ja viivis välja soodustatud isiku kasuks oleks tegemist nõude muutmisega palub hageja teha otsuse, lähtudes VÕS § 463 lõigetest 2 ja 3 selliselt nagu hageja taotles esimeses astmes – 66 542 eurot panga kasuks (+ viivis sellelt summalt) ning 49 222,99 eurot hageja kasuks (+ viivis sellelt summalt) täitmisega Hallogren OÜ-le. Teise alternatiivina palub hageja saata asi tagasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
35.Puudub vaidlus, et tuli oli kindlustatud riskiks. Maakohus leidis põhjendatult, et KT punkti 2.2.1 kohaselt on traktori ja puldi põlemise tulemusena hävimine kindlustusjuhtumiks. Kostja leiab, et vabaneb hüvitise maksmise kohustusest, kuna “kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale teadlikult valeandmeid kahju toimumise asjaolude kohta”. Valeandmed seisnevad väidetavalt selles, et tema tellitud eksperdi MM järelduse kohaselt traktor ei süttinud töö käigus tehnilistel põhjustel, vaid süüdati. Samas asus maakohus seisukohale, et “ei saa lugeda tõsikindlalt tõendatuks metsatraktori Forwarder Komatsu 855.1 ja metsaäkke UOT 3000, juhtimispultkontroller põlengu põhjusena süütamist”. Seega jõudis maakohus järeldusele, et kostja väide teadlikult valeandmete esitamisest apellandi poolt on tõendamata. Muud hüvitise maksmisest keeldumise alust ei ole menetluses käsitatud. Kohus oleks pidanud, lähtudes VÕS § 422 lõikest 1 ja § 476 lõikest 1, hagi rahuldama.
36.Hageja ei nõustu, et tal ei ole õigust nõuda hüvitise maksmist endale. Hageja tugines (nõudes osa pangale, osa endale) VÕS § 463 lõigetele 2 ja 3. Vaidlust ei ole, et pank andis kindlustuslepingute sõlmimiseks nõusoleku, sest kindlustuspakkumused lepingute sõlmimiseks olid hagejale esitatud panga ja IIZI Kindlustusmaakleri ühisel blangil ja lepingud liisingvara suhtes sõlmiti panga otsesel nõudel. Välistades VÕS § 425 lõike 1 alusel hageja õiguse nõuda hüvitist osaliselt endale, maakohus ei põhjendanud, miks ei rakendu VÕS § 463 lõiked 2 ja 3.
37.Hageja ja panga vahel ei ole erinevat arusaama sellest, kui suur osa väljamõistetavast hüvitisest kuulub liisinguvõlgnevuse kustutamiseks pangale ja kui suur osa hagejale. Kaebuse esitamise ajaks on pank sõlminud hagejaga ja kolmanda isikuga kirjaliku kokkuleppe hüvitise ja viivise jagunemise osas summades, mida hageja esimeses astmes nõudis. Hageja ei esitanud esimeses astmes panga nõusolekut, sest enne kohtuistungit ei olnud kostja vaidlustanud hüvitise väljamõistmist osaliselt soodustatud isiku ning osaliselt hageja kasuks. Oleks kostja vastuväite esitanud, oleks hageja esitanud panga nõusoleku maakohtus.
38.Eeltoodule vaatamata, hoidmaks menetlust lihtsana, palub hageja käesolevaga kogu hüvitise ja viivise välja mõista soodustatud isiku kasuks, kes vastavalt omavahelisele kokkuleppele peab saadud summadest kinni liisinglepingujärgse võlgnevuse koos viivisega ning kannab ülejäänu kolmandale isikule. Hageja on seisukohal, et sellega ei muuda ta hagi TsMS § 374 mõttes. Alternatiivselt – kui kohus leiab, et nõude selline muutmine teises astmes ei ole võimalik, palub hageja teha otsus hagi rahuldamiseks viisil nagu see oli esitatud esimeses astmes.
39.Maakohtu otsus on vastuoluline. Kohus leidis ühelt poolt, et ei saa lugeda tõsikindlalt tõendatuks põlengu põhjusena süütamist, teiselt poolt aga tõdes nagu oleks süütamine
2-20-5767 tõendatud (leidis, et hageja väited tulekahju põhjuse kohta ei ole tõesed). Kuigi RP aktis ning selle refereeringus kostja poolt on märgitud, et sündmuskoha vaatlusel ei tuvastatud tühje pulberkustuteid, ei ole kostja väitnud, et keeldub hüvitise maksmisest seetõttu, et kümme päeva peale põlengut ei olnud traktori juures tühje kustuteid. Hageja nõue tulenes masinate hävimisest töö käigus puhkenud tulekahjus. Kostja vastuväide tugines järeldusel, nagu oleks traktor süüdatud ja kindlustusvõtja kirjeldus kahju toimumise asjaoludest on valeandmete esitamine.
40.Maakohus jaotas tõendamiskoormuse valesti, leides, et hageja peab tõendama, et süütamist ei olnud. Hageja on seisukohal, et kostja kohustuseks on tõendada süütamist või muud tahtlikku valeandmete esitamist. Kostja seda ei tõendanud.
41.Ainult tahtlik ebaõigete andmete esitamine annab aluse hüvitise maksmisest keelduda KT punkti 4.3 alusel. Tahtlus eeldab eesmärgi olemasolu, mille saavutamisele isiku tegevus on suunatud, ilma sellise reaalse või ettekujuteldava eesmärgita ei ole tahtlust. Hagejal ei ole mingit eesmärki või motiivi väita süütamise asemel süttimist, tahtlikul valetamisel puudub hageja jaoks igasugune ratsionaalne sisu.
42.Hageja esitas 28.01.2022 seisukohad ja vastuväited MM-i 22.01.2020 ekspertiisile ja selles tehtud järeldustele. Hageja jääb seisukoha juurde, et kostja ainus tõend “valeandmete esitamisest” on ebaobjektiivne, vastuolus tuvastatud faktidega, loogikaja loodusseadustega ning iseendaga ega tõenda väidet traktori süütamist. Maakohus jättis hageja seisukohad otsuses käsitamata, kuigi kostja ei ole ühtki esitatud seisukohta ümber lükanud. Hageja nõustub, et tema esitatud seisukohad, sh kostja tõendite kohta, ei ole tõendid TsMS § 229 tähenduses, kuid see ei anna alust nende täielikuks kõrvalejätmiseks. Maakohus rikkus TsMS § 442 lõike 8 nõuet põhjendada otsuses, miks ta ei nõustu hageja faktiliste väidetega, samuti ei analüüsinud kohus MM arvamust.
43.Maakohus jättis HR ja JL arvamuse kõrvale kui ebausaldusväärse üksnes põhjusel, et koostajatelt ei saa eeldada konkreetse valdkonna (tehnika tulekahjude) eriteadmisi. Hageja sellega ei nõustu. HR on tehnikateaduste doktor ja JL transporditehnika teadusmagister, mõlemad on riiklikult tunnustatud masinaehituse ja rasketehnika eksperdid. Kohus pidanuks näitama, milliste eriteadmiste puudumine põhjustas nende isikute ebausaldusväärsed järeldused “kergsüttiva aine sattumisest kõrgetemperatuurilistele väljalaskesüsteemi osadele” ning millised MM-i eriteadmised veensid kohut ning tõid kaasa usaldusväärse järelduse süütamisest. Väär ja vastuolus tõendiga on kohtu hinnang aktile, et selle “oluliste asjaolude analüüsis on üldsõnaliselt põhistamata välja toodud, et süütamisele viitavaid tunnuseid masina ja sündmuskoha ülevaatusel ei tuvastatud, milline järeldus ei ole järgitav”. Tegelikkuses on akti koostajad lk-l 4 loetlenud üldised tunnused, mille esinemisel võiks järeldada süütamist. Neid tunnuseid vaatlusel ei tuvastatud. Ühtki muud süütamisele viitavat tunnust ei tuvastanud ka MM, kes ainsa erinevusega luges neli suurema põlemiskahjustusega kohta neljaks iseseisvaks süttimiskohaks.
44.Maakohus jättis igakülgselt ja täielikult hindamata mõlema poole tõendid traktori kustutamise, kustutuspulbri esinemise ning tühjade kustutite kohta, mis viisid kohtu ebaõigele järeldusele, et “hageja ei kustutanud metsatraktorit”. Kohtu tähelepanu alt on jäänud välja järgnevad tõendites fikseeritud asjaolud: 1) kustutuspulbri esinemine traktoril – kohus viitas hageja aktile kustutuspulbri puudumisest traktoril, kuid jättis tähelepanuta samas aktis esitatud kustutuseksperimendi tulemuse, millega tuvastati, et
2-20-5767 “kustutamisel kasutatud sõiduki pulberkustuti (6kg) pulber ei ladestu põlengu tsoonis ega ka ümbritsevatel piirkondadel juhul, kui pulbrit pihustatakse intensiivsesse leegilisse põlengusse ning leegid pulbri mõjul ei kustu. Kustutuspulber kandub põlengu piirkonnast põlemisgaaside vahendusel eemale ja hajub. Kustutuspulbri ladestised on selgelt nähtavad kui pulbri mõjul leek kustub ja põleng lakkab”(akti lk-l 15). Ka MM fikseeris kustutuspulbri esinemise seal, kust leegid seda eemale ei kandnud – radiaatori kaitsevõrel (akti lk-l 47, fotod 75, 76; lk 130, foto 228 (õige foto 226)); 2) tühjad kustutid – kohus jättis tähelepanuta, et kümme päeva peale põlengut on RP, lisaks tühjade kustutite puudumisele, fikseerinud ka akupatareide puudumise sündmuskohal ning selle, et “välja on pumbatud ekspluatatsioonivedelikud” (akti lk-l 5). Hageja rõhutab, et põlengu päeval olid Komatsul akupatareid nagu ka kustutid olemas, kuna nendeta ei saa traktor töötada ning MM aktis on fikseeritud masinisti ütlused, et “mina näitasin päästjatele, kus akud asuvad, nemad keerasid akukastide katted maha ning võtsid akudelt klemmid maha. Järgmisel päeval läksime paarimehega masina juurest asju tooma ja siis olid ära varastatud kütus, akud, tööriistad, lindilukud, masti valgustid, tühjad tulekustutite kestad” (akti lk-l 7). Seega ei tõenda tühjade kustutite puudumine sündmuskohal kümme päeva peale põlengut traktori mittekustutamist; 3) ajaline vahe – kohus oleks pidanud näitama, millised asjas tähtsust omavad asjaolud olid vahepealse ajaga, mil MM uuris Komatsut (kaks kuud peale põlengut) läinud kaduma; jäänuk seisis kahe vaatluse ajal puutumatult MFO OÜ valvatavas parklas ning ükski detail, mida MM käsitab, ei olnud teise vaatluse ajaks kaduma läinud; 4) jäljed – kostja seisukoht süütamisest või muudest valeandmetest ei põhine väidetel masina rataste jälgedest või nende puudumisest; jälgede näol ei ole tegemist lahendi tegemiseks tähtsust omavate asjaoludega; ka MM ei maininud sündmuskohale liikumise jälgi või loogiliste jälgede puudumist; fotodelt on näha, et sündmuskoht oli MM-i vaatluse ajal lumevaba, 16tonnise Komatsu jäljed pehmel metsapinnasel säilivad aastaid; RP tuvastas, et “lähtudes maapinnal olevatest lindijälgedest oli seade liikunud tööpiirkonda lähedalasunud parkimiskohast”, aga RP fotografeeritud jäljed ei olnud Komatsu, vaid päästeameti kustutustehnika omad. Vastustaja seisukoht
45.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
46.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus asja lahendades oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. Ringkonnakohus ei saa rikkumiste laialdase ulatuse tõttu ise uut otsust teha, mistõttu tuleb asi saata tagasi maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis (TsMS § 657 lõike 1 punkt 3). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
47.Ringkonnakohtul on otsuse tegemise ajaks lahendamata apellatsioonkaebuses esitatud hageja taotlus võtta täiendava tõendina vastu 03.07.2020 Lettore OÜ ekspertiisiakti koostanud isikute HR ja JL selgitus nende pädevuse kohta rasketehnika süttimise põhjuste tuvastamisel. JL-i vastuse hageja lepingulise esindaja päringule esitas hageja 15.09.2022 (II kd tl 166–169).
2-20-5767 Kolleegium leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Maakohus jättis hageja asjatundjate arvamuse (I kd tl 93–101) tulekahju põhjuste osas tõendina arvestamata kui ebausaldusväärse põhjusel, et selle andnud isikud ei ole kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kui erineva tehnika tulekahjude eksperdid. Seega kohaldas maakohus TsMS § 238 lõiget 5, mille kohaselt on kohtul õigus jätta tõend hindamise järel arvestamata, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus asub otsuses seisukohale, et tegemist on ebausaldusväärse tõendiga, on kohus asunud sisuliselt seisukohale, et tõend on asjakohatu ning sellises olukorras oleks maakohus pidanud keelduma tõendi vastuvõtmisest ja andma tõendi esitanud menetlusosalisele TsMS § 230 lõike 2 teise lause järgi võimaluse tõendada asjas tähtsust omavat asjaolu muude tõenditega (RKTKo 20.06.2014, 3-2-1-41-14, punkt 10; 3-2-1-81-15, punkt 14). Seda aga maakohus praeguses asjas ei teinud. Samuti on kohtul olukorras, kus ta alles otsuse tegemisel tuvastab tõendi ebausaldusväärsuse, võimalus menetlusosalise õiguse rikkumise ärahoidmiseks menetlus TsMS § 437 punkti 1 alusel uuendada ja selgitada talle TsMS § 230 lõike 2 alusel õigust tõendada asjaolu muude tõenditega (TsMS I komm (2017), § 238, p 3.4.3). Ka seda maakohus ei teinud. Seega on ringkonnakohtul TsMS § 652 lõike 3 punkti 2 kohane alus 03.07.2020 arvamuse andnud asjatundjate pädevuse kohta täiendava tõendi vastuvõtmiseks.
48.Küll aga on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus rikkus asja lahendades oluliselt materiaalõiguse norme (VÕS § 449 lõike 2 ebaõige kohaldamine ja sama lõike 1 ning § 476 lõike 1 kohaldamata jätmine) ja jättis lahendi olulises osas põhjendamata (TsMS § 442 lõike 8 rikkumine), samuti rikkus osaliselt eelmenetluse ülesandeid (TsMS § 392 lõike 1 punkti 4). TsMS § 392 lõike 1 punkti 4 kohaselt tuleb kohtul eelmenetluses selgitada mh välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete tõendamiseks ja esitatud tõendite lubatavus. TsMS § 438 lõike 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud ning millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. TsMS § 436 lõike 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega. TsMS § 232 lõike 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. TsMS § 442 lõike 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldab.
49.Praeguses asjas puudub vaidlus, et kostja keeldus kindlustusjuhtumite (traktori ja selle kabiinis olnud puldi sama tulekahju tulemusena hävimine) toimumisel 27.01.2020 otsusega kindlustushüviste väljamaksmisest põhjendusega, et kindlustusvõtja esitas kindlustusandjale teadlikult valeandmeid kahju toimumise asjaolude või kahju suuruse kohta (I kd tl 20). Otsuses heitis kindlustusandja ette, et kahjuteate kohaselt algas põleng tööprotsessi käigus, kui töömees nägi kabiini alt tulevat tossu ja tuld, kuid kindlustusandja tellitud ekspertiisi kohaselt ei süttinud masin tööprotsessi käigus, vaid tegemist oli süütamisega. Otsusest ja maakohtus esiletoodud kostja väidetest selgub, et kostja tugineb asjaoludele, et kindlustusvõtja (juhatuse liikme ja traktoristi isikus) selgitused tulekahju puhkemisest erinevad oluliselt kostja tellitud riiklikult tunnustatud eksperdi arvamusest samade asjaolude kohta (hageja väidab tehnilist põhjust, ekspert väliseid tulekoldeid). Keeldumisel tugines kostja kindlustuslepingute osaks olnud Ehitusmasinate kindlustuse tingimuste E100/2018 (KT) punktile 4.3, mille kohaselt vabaneb kindlustusandja osaliselt või täielikult lepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja on esitanud teadlikult valeandmeid kahju toimumise asjaolude kohta.
2-20-5767
50.Kolleegium toob esile, et maakohtus tõi kostja keeldumise alusena lisaks esile VÕS § 452 lõike 1 (I kd tl 55 punkt 4.4), samuti väitis, et hageja ei ole tõendanud kindlustusjuhtumi toimumist (II kd tl 3 punkti 3.3 viimane lause) ning et tegemist oli süütamisega (II kd tl 133 pöördel ajamärk 00:28:14). Samal seisukohal on kostja vastuses apellatsioonkaebusele (punkt 2.3). Ringkonnakohus on juhib kostja ja maakohtu tähelepanu asjaolule, et kostja viide VÕS § 452 lõikele 1 on vastuolus kostja enda väidetega hüvitamise keeldumise eluliste asjaolude kohta ega ole asjakohane. Nimetatud sätte kohaselt vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult. Seega pidi kostja selle sätte alusel kohustusest vabanemiseks väitma ja tõendama lisaks kindlustusjuhtumi toimumisele vähemalt ühe sättes loetletud isiku tahtluse ja põhjusliku seose selle isiku tegevuse (tegevusetuse) ja juhtumi toimumise vahel (VÕS III komm (2021), § 452, punkt 3.1). Seejuures peab tahtlus olema suunatud juhtumi toimumisele. Tahtluse mõiste avamisel tuleb lähtuda VÕS §-st 104, mille lõike 5 kohaselt on tahtluseks õigusvastase tagajärje soovimine. Tahtlust hinnatakse subjektiivselt isikust lähtudes ja see peab olema suunatud mitte ainult teole, vaid ka tagajärjele (VÕS I komm (2016), § 104, punkt 6.1). Kindlustusõiguses on tegemist sellisel puhul eelkõige kindlustuspettuste juhtumitega (VÕS III komm (2021), § 452, punkt 3.1). Praeguses asjas väidab kostja küll süütamist ja püüdis seda maakohtus ka tõendada, kuid ei väitnud ega tõendanud, et traktori oleksid süüdanud isik või isikud, kelle eest vastutaks kindlustusvõtja ja / või soodustatud isik. Samuti ei ole kostja esitanud väiteid ega tõendeid, et keegi eelmises lauses nimetatud isikutest oleks süütamise pannud toime tahtlikult, st eesmärgiga, et hageja saaks masinate igapäevases majandustegevuses kasutamise asemel rahalise hüvitise kindlustusandjalt. Seega ei ole kostja väited ja maakohtu käsitus võimaliku süütamise kohta praeguses asjas asjakohane.
51.Maakohus tuvastas poolte tellitud asjatundjate arvamuste (I kd tl 61–64, 93–101, 108– 206) alusel, et tulekahju toimus hageja väidetud ajal ja kohas ning et selle tulemusena hävisid hageja väidetud asjad (traktor, selle kabiinis olnud pult). Puudub vaidlus, et kindlustuslepingute KT punktist 2.2.1 tulenevalt oli kokkulepitud kindlustusriskiks mh tulekahju (sh suits, tahm, kustutustööde põhjustatud kahju). Seega ei ole asjakohane kostja etteheide hagejale, et hageja ei ole tõendanud kindlustusjuhtumi toimumist. Praeguse vaidluse lahendamine sõltub esmalt seega sellest, kas kostja suudab tõendada hageja poolt kindlustusjuhtumi kohta ebaõige teabe andmist (VÕS § 448 lõike 2 rikkumist).
52.Ringkonnakohus on seisukohal, et kindlustusvõtjal puudub kohustus tõendada hagimenetluse mõistes (TsMS § 230jj) kindlustusandjale kindlustusjuhtumi (praeguses asjas tulekahju) täpset põhjust. VÕS § 448 lõike 2 kohaselt on kindlustusvõtjal kohustus kindlustusandja nõudmisel esitada lepingu täitmise kohustuse (kindlustusjuhtumi toimumise asjaolud, hüvitise suurust mõjutavad asjaolud) kindlakstegemiseks vajalikku teavet ja seda võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist. Õiguskirjanduses on selgitatud mh, et teabe andmise kohustus ei piirdu kindlustusandja küsimuse korral info andmisega, vaid lubama peab kindlustusandjal vajaliku info kogumist, et teha kindlaks oma täitmiskohustus (VÕS III komm (2021), § 448, punkt 3.2). Eeltoodust tulenevalt on peale seda, kui kindlustusvõtja on teatanud talle kindlustusjuhtumi toimumisest, kindlustusandjal kohustus teha kahjukäsitlusmenetluse käigus kindlaks kindlustusjuhtumi toimumine ja kahjuhüvitise ulatus, selleks on tal õigus nõuda kindlustusandjalt vajalikku infot. Olukorras, kus tuvastatud asjaolud viitavad võimalikule lepingu täitmisest keeldumise
2-20-5767 õigust andvale asjaolule, tuleb kindlustusandjal ka see kindlaks teha, kuna keeldumise aluse tõendamiskoormus lasub igal juhul kindlustusandjal. Praeguses asjas teatas hageja õigeaegselt kindlustatud esemete hävimisest tulekahjus, mis tekkis tema töötajate (traktorist, juhatuse liige) arvamuse kohaselt traktori sees töö käigus. Kindlustusandjal oli õigus kahjukäsitlusmenetluse käigus teha kindlaks tulekahju põhjus, milleks ta telliski kaks ekspertiisi. Eelpool käsitatud seadusest tulenevalt ei olnud kindlustusvõtja kohustatud tõendama kindlustusandjale tulekahju põhjust, vaid tooma välja õiged elulised asjaolud sündmuse, mida saab tema arvates käsitada kokkulepitud kindlusriski saabumisena, kohta.
53.Kostja keeldus kindlustushüvitise väljamaksmisest täielikult põhjusel, et kindlustusvõtja on esitanud teadlikult valeandmeid kahju toimumise asjaolude kohta. Sellise aluse keeldumiseks annab nii pooltevaheliste lepingute KT punkt 4.3 kui VÕS § 449 lõige 2. Seejuures KT punkt 4.3 kohaselt (millele tugines ka kindlustusandja 27.01.2020 otsuses) vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest täielikult või osaliselt. VÕS § 449 lõige 2 vabastab kindlustusandja täitmise kohustusest täielikult, kui kindlustusvõtja rikub tahtlikult §-s 448 sätestatud kohustust. VÕS § 427 lõike 1 kohaselt on §-st 449 kindlustusvõtja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kuna praeguses asjas olid pooled leppinud aga kokku kindlustusvõtja jaoks soodsama tingimuse võrreldes seadusega (teadlikult valeandmete esitamisel on võimalik ka osaline vabanemine lepingu täitmise kohustusest), tuli maakohtul valeandmete esitamisel kaaluda ka osalise vabanemise võimalust, mida aga maakohus ei teinud. Lisaks on õiguskirjanduses ka VÕS § 449 lõike 2 kohaldamise kohta selgitatud, et ka tahtliku rikkumise puhul tuleks arvestada põhjuslikku seost rikkumise ja kindlustusandjal tekkinud kahju vahel ning täielik keeldumine vähetähtsa ja kahju mittetekitava asjaolu kohta tahtlikult valeandmete andmise korral võib olla vastuolus hea usu põhimõttega ja seetõttu keelatud (VÕS III komm (2021), § 449, punkt 3.2). Seega tuli maakohtul isegi juhul, kui ta tuvastas tahtliku valeandmete esitamise, kaaluda rikkumise olulisust läbi selle, kas kindlustusandjal tekkis valeandmete esitamise tõttu kahju. Maakohus jättis nimetatud asjaolud VÕS § 449 lõike 2 kohaldamisel tuvastamata.
54.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus ei vasta tulekahju tekkimise ja kulgemise tuvastamise osas TsMS § 442 lõike 8 põhjendamise nõuetele, st maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme tuvastamaks, kas kindlustusvõtja esitas valeandmeid kahju toimumise asjaolude kohta. Viidatud sätte kohaselt peab kohus märkima otsuse põhjendavas osas, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega, samuti peab analüüsima kõiki tõendeid. TsMS § 232 lõikest 1 tulenevalt peab kohus siseveendumuse kohaseks otsustamiseks hindama seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Praeguses asjas on maakohus jätnud täielikult käsitamata hageja faktilised väited seonduvalt kostja asjatundja arvamuse analüüsiga (hageja 28.01.2022 menetlusdokument II kd tl 37–43). Maakohus tõdes küll õigesti, et tegemist ei ole TsMS § 229 kohase tõendiga, kuid jättis tähelepanuta, et tegemist oli hageja faktiliste väidetega kostja tõendis (MM-i arvamuses) esiletoodud faktiväidete ja / või järelduste kohta (võimalikud vastuolud, ebaloogilisused, ebaõigsused aktis) ja nendega mittenõustumist pidi maakohus käsitama. Hageja väited on selged, üksikasjalikud, viidetega MM-i akti konkreetsetele lehekülgedele, lausetele, väidetele, mistõttu on neisse põhjust suhtuda tähelepanelikult nii maakohtul kui kostjal. Kuigi ringkonnakohtu poolt tõendite hindamise tulemusena tuvastatud elulised asjaolud ei ole maakohtule asja uuel läbivaatamisel siduvad (TsMS § 658 lõige 2; RKTKo 14.06.2023, 2-19-8221, punkt 15), toob kolleegium esile, et tõendite ebapiisava
2-20-5767 hindamise tulemusena ja hageja vastuväidete tähelepanuta jätmise tulemusena tuvastas maakohus selgelt ebaõigesti, et MM-i arvamus tõendab, et vaatamata hageja väidetele ei püütud põlema läinud traktorit pulberkustutiga kustutada. MM-i arvamusest aga nähtub, et asjatundja siiski tuvastas masina vaatlemisel kustutuspulbri jälgi mootoriruumi katte ees, radiaatorite kaitsevõre alumises osas, kus temperatuurikahjustusi ei olnud (arvamuse lk 154). Hageja asjatundjad, kelle arvamuse jättis maakohus ebaõigesti tähelepanuta, on teinud pulberkustutiga kustutamise eksperimendi ja leidnud, et kui pulbrijuga on suunatud leegitseva ala tsentrisse ja kustutuse toimel ei suudeta leeki täielikult summutada, kandub pulber põlengutsoonist põlengugaaside voo toimel eemale ega ladestu hilisemalt eristatavalt põlengukahjustusega esemete pindadel (I kd tl 95, 100). Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel esmalt eelmenetluses otsustada, kas hageja asjatundjate arvamus on kohane tõend ja eitava vastuse korral anda hagejale võimalus esitada samade asjaolude tõendamiseks uus tõend või jaatava vastuse korral analüüsida kõiki esitatud tõendeid kogumis ja võtta põhjendatud seisukoht, kas hageja esitas kostjale kahjukäsitlusemenetluses ebaõigeid andmeid tulekahju toimumise kohta.
55.Otsuses eelpool leidis kolleegium, et maakohus jättis ebaõigesti analüüsimata hageja asjatundjate arvamuse (vt põhjenduste punkt 50; arvamus I kd tl 93–101) tulekahju asjaolude kohta. Seega ka selle tõendi osas on rikutud TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust. Kuna asja uuel läbivaatamisel ei ole maakohtule kohustuslikud ringkonnakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud (TsMS § 658 lõige 2), ei hinda kolleegium maakohtus kogutud tõendeid ega anna lõplikku hinnangut, kumma poole versioon tulekahju tekkimisest on tsiviilkohtumenetluse jaoks piisavalt veenvalt tõendatud. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata kõiki kogutud tõendeid kogumis ja tuvastada, kas hageja esitas kindlustusandjale ebaõiget teavet ja kui, siis milles konkreetselt ebaõigsus seisnes. Arvestades erinevate asjatundjate oluliselt erinevaid arvamusi, võib olla mõistlik teha pooltele TsMS § 230 lõike 2 teise lause alusel ettepanek kuulata asjatundjad kohtuistungil suuliselt tunnistajatena ära.
56.Maakohus jättis VÕS § 449 lõike 2 ja KT punkti 4.3 kohaldamisel täielikult tähelepanuta, et kindlustusandjale saab anda täielikuks keeldumiseks aluse ainult olukord, kui teabe andmise kohustust rikuti tahtlikult (teadlikult). Ka selle sätte puhul tuleb kohaldada VÕS § 104 lõiget 5, mille kohaselt on tahtluseks õigusvastase tagajärje soovimine. Tahtlust hinnatakse subjektiivselt isikust lähtudes ja see peab olema suunatud mitte ainult teole, vaid ka tagajärjele (VÕS I komm (2016), § 104, punkt 6.1). Elulised asjaolud, mille alusel peaks kohus tuvastama tahtluse (praegusel juhul kindlustusandjale teavet andnud isiku(te) tahtluse, et hageja saaks õigusvastaselt kindlustushüvitist), peab esile tooma ja tõendama kostja (TsMS § 230 lõige 1). Tahtluse eelduse tuvastamise vajadusest oli kostja esindaja teadlik (vt maakohtu selgitus 29.01.2021 istungil ajamärk 00:12:06). Eeltoodust tulenevalt on maakohus igal juhul tuvastanud ebaõigesti, et kostjal oli õigus täies ulatuses keelduda hüvitise maksmisest VÕS § 449 lõike 2 ja KT punkti 4.3 alusel.
57.Samas ei ole maakohus käsitanud ega pooltega arutanud (TsMS § 392 lõike 1 punktid 3, 41; § 436 lõiked 4, 7), et juhul, kui tõepoolest leiab tuvastamist ebaõige teabe andmine, oleks alust kohaldada VÕS § 449 lõiget 1. Viidatud sätte kohaselt kui kindlustusandjal tekib kindlustusvõtja §-s 448 sätestatud kohustuse rikkumise tagajärjel kahju, võib ta selle ulatuses täitmise kohustust vähendada. Säte kuulub kohaldamisele olukorras, kus teabe andmise kohustust rikuti, aga mitte tahtlikult ning sellisel juhul tekib kindlustusandjal õigus hüvitist vähendada, mitte maksmisest tervikuna keelduda.
2-20-5767 Sätte kohaldamiseks peab kindlustusandja tõendama, et kindlustusvõtja rikkus teabe või tõendite esitamise kohustust ja rikkumine tekitas talle kahju (VÕS III komm (2021), § 449, punkt 3.1). Praeguses asjas ei ole maakohus VÕS § 449 lõike 1 kohaldamist pooltega arutanud ja jättis selle sätte asja lahendamisel üldse tähelepanuta, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise.
58.Kuna maakohus tuvastas ebaõigesti kindlustusandja õiguse keelduda täies ulatuses kindlustuslepingute täitmisest, on maakohtu otsus olulises osas TsMS § 442 lõike 8 kohaselt põhjendamata, kuna puuduvad täielikult kindlustushüvitise suuruse kindlaksmääramiseks vajalikud viited kohalduvale materiaalõigusele, hinnang tõenditele ja vastused poolte faktilistele väidetele. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt vaidlevad pooled traktori osas kindlustushüvitise suuruse ning mõlema lepingujärgse hüvitise väljamaksmisega viivitamisel kohalduva viivisemäära üle. Hageja leiab, et traktori eest tuleb hüvitada 111 000 eurot, arvestatuna kindlustussummast, lisaks hävinud traktori äravedamise kulu, kostja on seisukohal, et lähtuda tuleb traktori turuväärtusest (samaväärse taassoetamise kulust) vahetult enne hävinemist (I kd tl 62 pöördel–63, 88–89; II kd tl 3, 44–49, 78–80). Pooled on esitanud väidete tõendamiseks olulises ulatuses dokumentaalseid tõendeid (I kd tl 91, 188 pöördel –206; II kd tl 50– 77, 81–100). Nende esmakordne hindamine ringkonnakohtu poolt tooks kaasa poolte edasikaebeõiguse olulise piirangu, kuna Riigikohus tõendeid ei uuri (TsMS § 688 lõige 5). Kindlustusandja hüvitamiskohustusele kohaldub VÕS § 476, mille lõike 1 kohaselt toimub kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine vastavalt lepingule. VÕS § 477 kohaselt ei ole kindlustusandja kohustatud hüvitama rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest (VÕS § 479) suurem.
59.Samuti on maakohtu otsus täielikult põhjendamata viivisenõude lahendamise osas. Selles osas nähtub poolte vahel õiguslik vaidlus rakenduva määra üle. Viivise puhul on hageja seisukohal, et lepingutele kohaldub ÜT U1900-2019 punktist 16.7 tulenevalt viivisemäär 0,03% iga viivitatud päeva eest, kostja vaidleb vastu, leides, et need tüüptingimused konkreetsetele lepingutele ei kohaldu.
60.Kuna kolleegium saadab tsiviilasja tagasi maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis, ei oma kaebuse lahendamisel otsest tähtsust kaebuse väited VÕS § 425 lõike 1 kohaldamise kohta, kuna hageja on kaebuses esitanud taotluse hüvitise väljamõistmiseks soodustatud isikule ja maakohus saab vajadusel hageja nõude selgusega eelmenetluses tegeleda. Siiski märgib kolleegium, et nõustub vaidlustatud otsuses maakohtu poolt väljendatuga, et kuigi hagejal kindlustusvõtjana on õigus hageda, ei ole tal VÕS § 425 lõike 1 alusel õigust nõuda kindlustushüvitise väljamõistmist endale, kui soodustatud isik ei ole hüvitise saamisest loobunud. Samas on Riigikohus 07.11.2012 lahendis nr 3-2-1-125-12 (punktis 10) selgitanud, et olukorras, kus hageja ei ole maakohtus esitanud nõuet mõista kogu hüvitis välja soodustatud isiku kasuks, kuid soovib viia haginõude kooskõlla VÕS § 425 lõikega 1, saab ta apellatsioonimenetluses hagi täiendada ja tegemist ei ole hagi muutmisega TsMS § 376 lõigete 1–3 mõttes. Seega ei ole nõude sõnastus praeguses asjas enam takistuseks hagi rahuldamisele ja tähtsust ei oma hageja põhjendused selle kohta, miks ta ei esitanud panga nõusolekut hüvitise osaliseks väljamõistmiseks hagejale enne apellatsioonimenetlust.
61.Eelneva kokkuvõtteks toob kolleegium välja juhised maakohtule asja uueks läbivaatamiseks: 1) eelmenetluses selgitada välja poolte esitatud tõendite lubatavus ja
2-20-5767 vajadusel anda poolele täiendav tähtaeg ebausaldusväärse tõendi asendamiseks uue tõendiga; 2) eelmenetluses arutada pooltega kindlustushüvitise vähendamise eeldusi ja ulatust alternatiivina täielikule keeldumisele, kui valeandmete esitamine leiab tõendamist; vajadusel anda pooltele seisukohtade / tõendite esitamiseks täiendav tähtaeg; 3) uurida ja hinnata kõiki kogutud tõendeid kogumis ning otsuse põhjendavas osas vastata poolte kõigile väidetele.
62.Otsuse tühistamise ja asja maakohtusse uuele arutamisele tagasisaatmise korral jääb menetluskulude jaotus (ja kindlaksmääramine) maakohtu otsustada (TsMS § 173 lõike 3 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.