Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

jaanuari arve) summas 1789,97 eurot, mis muutus sissenõutavaks 07.02.2020; arve nr xxx (2020 veebruari arve) summas 1952,88 eurot, mis muutus sissenõutavaks 07.03.2020. Kokku on kostjal hageja ees kõrvalkuludest tulenev võlgnevus summas 4850,50 eurot. Pooled on üürilepingu punktis 3.7 kokku leppinud, et üürnik peab lepinguliste kohustuste täitmisega viivitamisel maksma viivist summas 0,15% viivitatud summast päevas. Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis summas 392,87 eurot. Hageja on kostjale korduvalt meelde tuletanud, et kostjal on hageja ees võlgnevus, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Tulenevalt pikaajalisest võlgnevusest ütles hageja 16.03.2020 üürilepingu üles. Üürileping lõppes 23.03.2020. Pooled on üürilepingu punktis 7.5.1 kokku leppinud, et üürileandja võib üürilepingu erakorraliselt üles öelda ilma etteteatamistähtaega järgimata, kui üürniku võlgnevus on kestnud vähemalt 30 järjestikust päeva (i), võlgnevus on kestnud vähemalt 40 päeva kalendriaasta jooksul (ii) või üürniku võlgnevus ületab 1000 eurot. Praegusel juhul olid hageja poolt üürilepingu ülesütlemisavalduse esitamise hetkel täidetud kõik kolm lepingu punktis 7.5.1 nimetatud üürilepingu erakorralise ülesütlemise alust. Hageja võlgnevus üürilepingu ülesütlemise ajaks oli 4850,50 eurot (ilma viiviseta). Esimene kõrvalkulude arve oktoobri kuu kommunaalteenuste eest muutus sissenõutavaks 07.11.2019. Seega on hageja olnud viivituses üle 40 päeva kalendriaasta jooksul (nii 2019. aastal kui ka 2020. aastal) ning võlgnevus on kestnud vähemalt 30 järjestikust päeva. Eeltoodust tulenevalt oli üürileandjal lepingust tulenev õigus üürileping erakorraliselt üles öelda. Tulenevalt asjaolust, et hageja ja kostja vahel sõlmitud üürileping lõppes 23.03.2020, puudub kostjal alates 23.03.2020 õiguslik alus üüripinna kasutamiseks. Kostja kohustus anda hagejale üle üürilepingu objekti valdus muutus sissenõutavaks 23.03.2020. Käesolevaks ajaks ei ole kostja oma kohustust täitnud. Kostja on lepingu sõlmimisel tasunud hagejale üürilepingu punktis 3.9 kokku lepitud tagatisraha summas 2550 eurot. Kuna üürileping on lõppenud, siis on kostjal hageja vastu nõue tagatisraha tagastamiseks. Üürilepingu punkti 3.9 kohaselt on hagejal õigus tagatisrahast maha võtta oma nõuded kostja vastu, sh tasumata kõrvalkulud ja viivise nõude. Hageja tasaarvestab oma viivise nõude summas 392,87 eurot ja osaliselt täitmisnõude summas 4850,50 eurot kattuvas ulatuses kostja nõudega hageja vastu tagatisraha tagastamiseks, st summas 2550 eurot. Pärast tasaarvestust jääb hagejal kostja vastu täitmisnõue summas 2693,37 eurot. Pooled on üürilepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kostja tasub üürilepingu objekti kasutamise eest tasu summas 850 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on tasunud üüri koos käibemaksuga summas 1020 eurot. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt kahjuhüvitist summas 1020 eurot kuus alates üürilepingu lõppemisest (23.03.2020) kuni kostja poolt hagejale üürilepingu objekti valduse üleandmiseni. Pooled on üürilepingu punktis 8.2 kokku leppinud, et juhul kui üürnik viivitab üürilepingu objekti valduse üürileandjale üle andmisega, kohustub üürnik tasuma lisaks üüritasule ja kõrvalkuludele leppetrahvi 0,15% üüritasust iga viivitatud päeva eest. Viidatud sätte alusel nõuab hageja kostjalt leppetrahvi summas 1,53 eurot (0,15% 1020-st) päevas alates 23.03.2020 kuni üürilepingu objekti valduse hagejale üleandmiseni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja: kohustada kostjat vabastama kinnisasja aadressil xxx (registriosa nr xxx) valdus; valduse vabastamise kohustuse täitmata jätmisel tõsta kostja koos talle

kuuluva varaga kinnisasjal aadressil xxx asuvatest ruumidest välja; mõista kostjalt hageja kasuks välja üürilepingust tulenev võlgnevus summas 2693,37 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis määraga 0,15% päevas kuni kohustuse täieliku täitmiseni; mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 1020 eurot (koos käibemaksuga) kuus alates 23.03.2020 kuni kostja poolt kinnisasja aadressil xxx valduse vabastamiseni ning kohustuse täitmisega viivitamisel viivis määraga 0,15% tasumata summalt päevas kuni kohustuse täieliku täitmiseni; mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv summas 1,53 eurot päevas alates 23.03.2020 kuni kostja poolt kinnisasja aadressil xxx valduse vabastamiseni. 30.04.2020 seisukohas suurendas hageja oma nõuet 4792,09 euro võrra tulenevalt pärast hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutunud täiendavatest kõrvalkuludest. Hageja on 31.03.2020 esitanud kostjale arve nr xxx märtsi kuu kommunaalteenuste eest. Arve maksmise tähtaeg saabus 07.04.2020. 17.09.2020 suurendas hageja täiendavalt oma kommunaalkulude nõuet 10 918,43 euro võrra. Hageja on kostjale esitanud alljärgnevad kommunaalkulude arved, mida kostja ei ole tasunud: 20.05.2020 arve nr xxx summas 2370,46 eurot maksetähtajaga 27.05.2020 (aprill 2020 kommunaalkulud); 31.05.2020 arve nr xxx summas 2518,20 eurot maksetähtajaga 07.06.2020 (mai 2020 kommunaalkulud); 30.06.2020 arve nr xxx summas 2182,27 eurot maksetähtajaga 07.07.2020 (juuni 2020 kommunaalkulud); 31.07.2020 arve nr xxx summas 1077,49 eurot maksetähtajaga 07.08.2020 (juuli 2020 kommunaalkulud); 31.08.2020 arve nr xxx summas 2770,01 eurot maksetähtajaga 07.09.2020 (august 2020 kommunaalkulud). Samuti selgitab hageja, et kostja nõustus esialgu maksma jooksvalt üüri edasi, mistõttu ei nõua kostja kahju hüvitamist 2020 märtsi, aprilli, mai, juuni ja juuli kuu üürisumma ulatuses. Kuna varasemalt nõustus kostja tasuma üüri eest jooksvalt edasi arve alusel, siis esitas hageja kostjale üüriarved ka augusti ja septembri kuu eest kokku summas 2040 eurot. Kostja ei ole neid arveid tasunud. Seega teavitab hageja kohut, et kostja on vabatahtlikult täitnud hageja hagiavalduses esitatud edasiulatuva kahjuhüvitise nõude 2020 märtsi, aprilli, mai, juuni ja juuli kuu eest, mistõttu ei nõua hageja käesolevas menetluses nimetatud kuude eest kahju hüvitamist. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista kahjuhüvitis summas 1020 eurot kuus alates 01.08.2020. Hageja suurendab ka hagis esitatud viivise nõuet. Käesolevaks ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis summas 3018,85 eurot, sh viivis kommunaalkulude nõudelt summas 2950 eurot ja kahjuhüvitiselt summas 68,85 eurot. 18.11.2020 suurendas hageja korduvalt oma haginõuet. Hageja märkis, et kostja andis hagejale vaidlusaluse kinnisasja valduse üle 02.11.2020. Seega on kostja valduse vabastanud ning hageja lõplikud nõuded kostja vastu selgunud. Eeltoodu tõttu võtab hageja tagasi ka valduse vabastamise nõude. Lisaks hagiavalduse, 30.04.2020 menetlusdokumendi ja 17.09.2020 menetlusdokumendi lisadena esitatud arvetele on hageja kostjale esitanud kaks kommunaalkulude arvet, mida kostja ei ole tasunud: 30.09.2020 arve nr xxx summas 2079,30 eurot maksetähtajaga 07.10.2020 (september 2020 kommunaalkulud); 30.10.2020 arve nr xxx summas 1625,65 eurot maksetähtajaga 06.11.2020 (oktoober 2020 kommunaalkulud). Hageja suurendab kommunaalkulude nõuet kokku 3704,95 euro võrra. Seega on hageja kommunaalkulude nõude suurus kokku 22 108,84 eurot. Kostja vabastas valduse 02.11.2020, mistõttu saab leppetrahvi nõuda kuni nimetatud kuupäevani. Kostja viivitas valduse vabastamisega kokku 225 päeva (23.03.2020 kuni 02.11.2020), mistõttu on sissenõutavaks muutunud leppetrahvi nõue summas 344,25 eurot (225 x 1,53 eurot). Samuti on

hageja esitanud kostjale 2020. a oktoobri kuu üüri arve summas 1020 eurot, mida kostja ei ole tasunud. Hageja suurendab ka hagis esitatud viivise nõuet. Käesolevaks ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis summas 5204,45 eurot, sh viivis kommunaalkulude nõudelt summas 4877,03 eurot ja kahjuhüvitiselt summas 327,42 eurot. Seoses asjaoluga, et kostja andis hagejale käesoleva kohtumenetluse jooksul üle valduse vaidlusalusele kinnisasjale, on hagejal asjaolude muutumise tõttu tekkinud täiendav kahju seoses sellega, et kostja on kinnisasja seisukorda kahjustanud. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti 6.1.3 kohaselt kohustub üürnik hüvitama üüripinnale tekkinud kahjustused. Üürilepingu punkti 6.1.6 kohaselt kohustus üürnik andma üüripinna üle seisukorras, milline see oli üürnikule üleandmise ajal võttes arvesse normaalset kulumist. Kostja ei tagastanud hagejale ruumide võtmeid. Kostja juhatuse liige viibis küll 02.11.2020 kohtumisel ning hageja sai aru, et kostja soovib ruumide valdust üle anda (kostja oli ruumid tühjaks teinud), kuid kostja ei andnud hagejale üle ruumide võtmeid ega allkirjastanud üleandmisakti. Hageja tellis L OÜ-lt luku vahetuse, mille eest on L OÜ hagejale esitanud arve nr xxx summas 52,32 eurot. Hageja andis kostjale üürisuhte alguses üle puhtad koristatud ruumid. Seega pidi kostja lepingu punkti 6.1.6 kohaselt hagejale tagastama samuti puhtad ruumid. Kostja andis hagejale 02.11.2020 üle ruumid, mis olid koristamata – põrandad olid puhastamata, seinad olid mullased ja pesemata, sanitaarruumid, uksed, aknad olid pesemata. Puhastusteenust pakkuv ettevõte R OÜ on teinud hagejale hinnapakkumise nr 320, mille kohaselt maksab ruumide puhastus 735 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja andis kostjale üürisuhte alguses üle tervete ilma aukudeta seinte ja lagedega ruumid. Seega pidi kostja lepingu punkti 6.1.6 kohaselt hagejale tagastama samuti ruumid, mille seintes ei ole auke. Hageja on saanud S G OÜ-lt hinnapakkumise, mille kohaselt kulub hagejal ruumide taastamiseks 9509 eurot, millele lisandub käibemaks. Hinnapakkumine sisaldab aukudega seinte krohvimist/pahteldamist ja värvimist, 6 Sandwich paneeli vahetust ning 8 roostevabast metallist seinatahvlite vahetust. Hageja selgitab, et ruumid olid ettevalmistatud selliselt, et mh on võimalik ruumis külmutada toiduaineid. Kui Sandwich paneelides on augud, siis on oluliselt kahjustunud seina sooja- ja külmapidavus ning ruumi ei saa enam toidu külmutamiseks kasutada. Seetõttu on endise olukorra taastamiseks vajalik välja vahetada seintes aukudega Sandwich paneelid. Kostja on kahjustanud lisaks üüripinnale ka hagejale kuuluvat kinnisasja osa, mis ei olnud kostja valduses. 2020 augustis toimus kostja valduses olnud ruumidest veeleke alumisel korrusel asuvatesse ruumidesse. Kostja valduses olnud ruumid asusid hoone teisel korrusel. Hoone esimesel korrusel asuvaid ruume valdab üürnik S OÜ. 2020. a augustis tilkus teiselt korruselt (kostja valduses olevatest ruumidest) läbi lae vesi S OÜ valduses olevatesse esimese korruse ruumidesse. Kostja ise veekahjustust ei likvideerinud. S G OÜ on teinud hagejale hinnapakkumise, mille kohaselt veekahjustustega pindade taastamiseks kulub hagejal 6241,90 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja kohustub hüvitama hagejale ruumide taastamise kulud. Kuna 2020. a augustis ei olnud hageja ja kostja vahel enam lepingulist suhet (üürileping oli lõppenud), siis nõuab hageja kahju hüvitamist lepinguvälise kahju hüvitamise sätete alusel. Kostja valduses olnud ruumidest alguse saanud veelekke tõttu tekkis veekahjustus hageja kinnisasjal asuvates ruumides. Kostja ei võimaldanud hagejale kui kinnisasja omanikule ka juurdepääsu kostja valduses olnud ruumidele veelekke ajal, mistõttu ei olnud hagejal võimalik kahju tekkimist ära hoida või vähendada.

Tulenevalt eeltoodust palus hageja lõplikult kostjalt välja mõista: võlgnevuse summas 22 108,84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 4877,03 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise määraga 0,15% päevas alates 19.11.2020 kuni kohustuse täieliku täitmiseni; leppetrahvi summas 344,25 eurot; kahjuhüvitise seoses kinnisasja ebaseadusliku valdamisega summas 3060 eurot (koos käibemaksuga), sissenõutavaks muutunud viivise summas 327,42 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise määraga 0,15% tasumata summalt päevas alates 19.11.2020 kuni kohustuse täieliku täitmiseni; kahjuhüvitise seoses kinnisasja seisukorra kahjustamisega summas 16 538,22 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 19.11.2020 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Hageja ja kostja sõlmitud üürilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma nende kommunaalkulude eest, mis puudutasid tema majandustegevust, st reaalselt tarbitavate kommunaalkulude eest. Samuti oli lepingu kohaselt kostjal kohustus tasuda kommunaalteenuste eest üksnes mõõdikute näitude alusel. Hageja kohustus üüripinna kasutamise eest väljastama üüriarved ja kostja poolt tarbitud kommunaalteenuste eest arved, mis pidid tuginema mõõdikute näitajatele. Hageja keeldus – kostja korduvatest nõudmistest hoolimata – kostja tarbitud kommunaalkulude ulatusele vastavate arvete esitamisest. Samuti keeldus hageja andma kostjale teavet selle kohta, millele tuginevalt hageja kommunaalkulude arvestust üldse peab, kuna mõõdikute näitajaid ei esitatud. Hageja esitas kostjale suvalisi arveid, lisas arvetele kommunaalteenuseid, mida kostja ei kasutanud (nt gaas) ning pole kostja nõudmistest hoolimata tõendanud kommunaalkulude ulatust (nt pole esitanud elektriarvesti näite). See on viinud poolte suhted usalduskriisi, mille käigus on kostja avaldanud hagejale korduvalt usaldamatust ja nõudnud kommunaalarvete tõendamist – hageja on aga enda nõude (kommunaalkulud) tõendamisest keeldunud. 10.12.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis kostjalt väidetava kommunaalteenuste võlgnevuse tasumist. Nõudekirja järgi võlgnes kostja hagejale kahe arve alusel makstavate kommunaalteenuste maksumuse. Hageja nõudekirjas märgitud teenused ei olnud aga pooltevahelise lepingu osaks, mistõttu keeldus kostja nende arvete tasumisest. Samasugune küsimus tõusetus ka järgnevate arvete kohta detsembris, jaanuaris ja veebruaris. Hoolimata kostja soovist lepingu täitmise tingimustes kokkuleppele jõuda, esitas hageja 16.03.2020 hagejale üürilepingu ülesütlemisavalduse. Kostja ei nõustu hagejapoolse üürilepingu ülesütlemisega. Kuna kostjal ei ole hageja ees võlgnevust tekkinud, siis ei saa olla hageja poolt lepingu ülesütlemine kehtiv ning hagejal puudub õigus nõuda kostjalt hagis märgitud rahasummasid. Üürilepingu ülesütlemine on õiguspärane üksnes sellisel juhul, kui kostja on jätnud õigusvastaselt hagejale raha tasumata ning kui selline võlgnevus vastab ühele kolmest lepingu punktis 7.5.1 sätestatud tingimusest. Kuna aga need eeldused täidetud ei ole, on hageja üürilepingu ülesütlemisavaldus tühine. Lepingust (punktid 3.3 ja 3.4) tuleneb, et kostja kohustub kommunaalteenuste eest tasuma üksnes ulatuses, milles ta neid reaalselt kasutab ning maksmise aluseks on arvestite näitajad. Samuti on kostjal õigus loobuda kommunaalteenustest, mida kostja faktiliselt ei kasuta. Järelikult ei pea kostja tasuma gaasikulu eest ning peab tasuma elektri eest üksnes ulatuses, mille kohta on hageja esitanud korrektse kommunaalteenuste arve ja kostja nõudel tõendanud arve kujunemist. Kostja ei

ole kordagi kasutanud oma üüripinnal asuvaid kütteseadmed. Seda põhjusel, et kostja tegeleb üüripinnal taimede kastavamisega ning selle tarvis kasutatavatest UV-lampidest kiirgub juba niigi üleliigne hulk soojusenergiat. Selleks, et seda liigset soojusenergiat ümber juhtida, ehitas kostja enne üüripinna kasutamist ringi hoones asuvad ventilatsiooniseadmed. Hageja ei ole senini saatnud elektriarvesti näite, olgugi et kostja on seda hagejalt mitmel korral nõudnud. Hageja arvestab kostja kommunaalkulusid proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt, võttes arvesse tõenäoliselt kasutatavate ruutmeetrite arvu. Nimelt asub samas hoones S OÜ, mis tegeleb erinevate metallitoodete töötlemisega. Tekkinud on olukord, kus hageja soovib kostjalt ka nende kommunaalkulude hüvitamist, mille tegelikuks kasutajaks on tõenäoliselt S OÜ. Samuti märgib kostja, et kuna hageja ei ole kogu üürisuhte vältel esitanud kostjale ühtegi tõendit selle kohta, mille alusel on kujunenud tema kommunaalteenuste arved ning kuna hagejal puuduvad mõõteseadmed kostja tarbitud elektrienergia kohta, ei ole kommunaalteenuste tasunõue muutunud veel sissenõutavaks. Kuna kostja valdab asja õiguspäraselt, puudub hagejal alus ka leppetrahvi nõudmiseks. Viivisenõude tekkimise aluseks on tulenevalt VÕS §-st 113 rahalise kohustuse täitmisega viivitamine. Hageja on hagiavalduses seda viivitust seostanud kommunaalteenuste eest maksmise ja kahju hüvitamise kohustusega. Kuna aga kumbki kohustust sissenõutav ei ole, ei saa neilt arvestada ka viivist. Samuti on kostja menetluses leidnud, et hageja pole suutnud ühtegi asjal lasuvat „puudust“ tõendada, seega ei saa ta kostjalt nõuda hinnapakkumiste alusel ka nende remontimist. Menetluse käik 10.02.2021 määrusega võttis kohus vastu hageja 18.11.2020 esitatud osalise hagist tagasivõtmise valduse vabastamise nõude osas ja jättis hagi selles osas läbi vaatamata. Kohtu põhjendused

erakorraliselt ülesöelnud, kuna kostja on jätnud hagejale tasumata kõrvalkulude arved. Kostja menetluses hagejapoolse üürilepingu ülesütlemisega ei nõustunud, kuna kostjal ei ole tema hinnangul võlgnevust tekkinud. 08.09.2020 on kostja esitanud hagejale üürilepingu erakorralise ülesütlemise teate, mille kohaselt lõpeb üürileping 31.10.2020 (kd I lk 122). Seega tuleb kohtul esmalt anda oma hinnang, kas ja millal on üürileping lõppenud.

üheskoos fikseerida näidud. Tagantjärele tugineda sellele, et üüripinna üleandmisel elektrinäite ei fikseeritud, on kohtu hinnangul pahatahtlik, kuna kostja valdas kinnisasja ca aasta ning kogu selle aja jooksul oli kostjal endal juurdepääs elektriarvestitele. Kuna kinnistul oli kaks elektritarbijat, siis on kohtu hinnangul käesoleval juhul võimalik tuvastada kostja elektritarbimine kogu elektrienergia kulu ja teise elektritarbija (s.o S OÜ) elektri tarbimise võrdlusest. 7.2 Küttekulude osas on hageja selgitanud, et küttekulu jagati üürnike vahel proportsionaalselt vastavalt üüripinna suurusele ning et kostja valduses oli 16,7% hoone köetavast pinnast ja S OÜ valduses oli 83,3% hoone köetavast pinnast. Ühtegi tõendit pindade suhtarvude kui ka pindade võrreldavuse osas ei ole hageja aga kohtule esitanud. Samuti puudus lepingus kokkulepe küttekulu arvestamiseks vastavalt üüripinna suurusele. Kostja 16.01.2020 e-kiri poolte kokkulepet ei kinnita (kd I lk 68). Seega ei tõenda ka alusarveid T OÜ-lt ja OÜ-lt T G (kd I lk 70-72, kd II lk 47-48), kas ja kui palju on kostja konkreetselt gaasi tarbinud. 7.3 Valveteenuse osas on hageja esitanud kohtule AS-i G Eesti arved (kd II lk 49-61) ning OÜ V tulekahjusignalisatsiooni korralise hoolduse arved (kd II lk 62-66). Samas ei nähtu üürilepingust, et pooled oleksid valveteenuse osutamises või tarbimises kokku leppinud. Kostja saaks kanda aga valveteenuse kulusid üksnes juhul, kui selles oleks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. 7.4 Hageja on kostjale esitanud oktoobri 2019 eest arve nr xxx summas 406,50 eurot (kd I lk 13). Arve on esitatud elektri ja kütte eest. Hageja on tõendanud, et OÜ K esitas hagejale arve summas 2177,99 eurot (+ km), kus on märgitud elektrienergia koguseks kokku 14 783 kWh (kd I lk 79). Hageja poolt kostjale esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 283 kWh. Hageja poolt S OÜ-le esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 14 500 kWh (kd II lk 34). Kostja elektritarbimise maht (283) ja S OÜ elektritarbimise maht (14 500) moodustab OÜ-le K esitatud kogu elektritarbimise mahu, mis on nähtav OÜ K arvelt (283 + 14 500 = 14 783). OÜ K poolt esitatud arvel (kõik read kokku) oli ühe kWh hinnaks 0,147 eurot (2177,99 : 14783). Hageja ei ole tõendanud vajadust lisada täiendavalt kostja arvele 0,015 eurot ühe kWh kohta jooksvate elektrivõrgu hooldamise kulude katmiseks. Seega on oktoobri 2019 arve elektri osas põhjendatud kohtu hinnangul 41,60 euro ulatuses (283*0,147), millele lisandub käibemaks, s.o kokku 49,92 eurot. Arves märgitud küttekulu on tõendamata (vt selles osas otsuse p 7.2). Seega on arve nr xxx põhjendatud kokku summas 49,92 eurot. Arve tasumise kuupäevaks oli 07.11.2019 ning seega muutus arve sissenõutavaks 08.11.2019. Puudub vaidlus, et nimetatud arve on tasumata. 7.5 Hageja on kostjale esitanud novembri 2019 eest arve nr xxx summas 705,15 eurot (kd I lk 14). Arve on esitatud elektri, kütte ja valveteenuse eest. Hageja on tõendanud, et OÜ K esitas hagejale arve summas 2631,21 eurot (+ km), arvel on märgitud elektrienergia koguseks kokku 18 383 kWh (kd I lk 78). Hageja poolt kostjale esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 961 kWh. Hageja poolt S OÜ-le esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 17 422 kWh (kd II lk 35). Kostja elektritarbimise

maht (961) ja S OÜ elektritarbimise maht (17 422) moodustab OÜ-le K esitatud kogu elektritarbimise mahu, mis on nähtav OÜ K arvelt (961 + 17 422 = 18 383). OÜ K poolt esitatud arvel (kõik read kokku) oli ühe kWh hinnaks 0,143 eurot (2631,21 : 18383). Hageja ei ole tõendanud vajadust lisada täiendavalt kostja arvele 0,019 eurot ühe kWh kohta jooksvate elektrivõrgu hooldamise kulude katmiseks. Seega on novembri 2019 arve elektri osas põhjendatud kohtu hinnangul 137,42 eurot (961*0,143), millele lisandub käibemaks, s.o kokku 164,90 eurot. Arves märgitud küttekulu ja valveteenus on tõendamata (vt selles osas otsuse p 7.2, p 7.3). Seega on novembri 2019 arve nr xxx põhjendatud kokku summas 164,90 eurot. Arve tasumise kuupäevaks oli 07.12.2019 ning seega muutus arve sissenõutavaks 08.12.2019. Puudub vaidlus, et nimetatud arve on tasumata. 7.6 Hageja on kostjale esitanud detsembri 2019 ning jaanuari 2020 eest arve nr xxx summas 1789,97 eurot (kd I lk 15). Arve on esitatud elektri ja valveteenuse eest. Hageja on tõendanud, et OÜ K esitas hagejale detsembris arve summas 1920,74 eurot (+ km), kus on märgitud elektrienergia koguseks kokku 12 882 kWh (kd I lk 76) ning jaanuaris 2020 arve summas 2794,84 eurot (+ km), kus on märgitud elektrienergia koguseks kokku 19 797 kWh (kd I lk 77). Kokku oli kahe kuu elektriarve 4715,58 eurot (+ km) ning tarbimise maht 32 679 kWh. Hageja poolt kostjale esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 9112 kWh. Hageja poolt S OÜ-le 2019 detsembris esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 12 882 kWh ning 2020 jaanuaris esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 10 685 kWh (kd II lk 36, 37). Kostja elektritarbimise maht (9112) ja S OÜ elektritarbimise maht (12 882 + 10 685) moodustab OÜ-le K esitatud kogu elektritarbimise mahu, mis on nähtav OÜ K arvelt (9112 + 12 882 + 10 685 = 32 679). OÜ K poolt esitatud arvel (kõik read kokku) oli ühe kWh hinnaks 0,144 eurot (4715,58 : 32 679). Hageja ei ole tõendanud vajadust lisada täiendavalt kostja arvele 0,018 eurot ühe kWh kohta jooksvate elektrivõrgu hooldamise kulude katmiseks. Seega on detsembri 2019 ja jaanuari 2020 arve põhjendatud kohtu hinnangul kokku 1312,13 eurot (9112*0,144), millele lisandub käibemaks, s.o kokku 1574,56 eurot. Arves märgitud valveteenus on tõendamata (vt selles osas otsuse p 7.3). Seega on detsembri 2019 ja jaanuari 2020 arve nr xxx põhjendatud kokku summas 1574,56 eurot. Arve tasumise kuupäevaks oli 07.02.2020 ning seega muutus arve sissenõutavaks 08.02.2020. Puudub vaidlus, et nimetatud arve on tasumata. 7.7 Hageja on kostjale esitanud veebruari 2020 eest arve nr xxx summas 1958,88 eurot (kd I lk 16). Arve on esitatud elektri ja valveteenuse eest. Hageja on tõendanud, et OÜ K esitas hagejale arve summas 3265,36 eurot (+ km), kus on märgitud elektrienergia koguseks kokku 23 326 kWh (kd I lk 75). Hageja poolt kostjale esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 9950 kWh. Hageja poolt S OÜ-le esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 13 376 kWh (kd II lk 38). Kostja elektritarbimise maht (9950) ja S OÜ elektritarbimise maht (13 376) moodustab OÜ-le K esitatud kogu elektritarbimise mahu, mis on nähtav OÜ K arvelt (9950 + 13 376 = 23 326). OÜ K poolt esitatud arvel (kõik read kokku) oli ühe kWh hinnaks 0,14 eurot (3265,36:23326). Hageja ei ole tõendanud vajadust lisada täiendavalt kostja arvele 0,022

eurot ühe kWh kohta jooksvate elektrivõrgu hooldamise kulude katmiseks. Seega on veebruari 2020 arve elektri osas põhjendatud kohtu hinnangul 1393 eurot (9950*01,14), millele lisandub käibemaks, s.o kokku 1671,60 eurot. Arves märgitud valveteenus on tõendamata (vt selles osas otsuse p 7.3). Seega on veebruari arve nr xxx põhjendatud kokku summas 1671,60 eurot. Arve tasumise kuupäevaks oli 07.03.2020 ning seega muutus arve sissenõutavaks 08.03.2020. Puudub vaidlus, et nimetatud arve on tasumata.

9.4 Hageja on kostjale esitanud märts 2020 eest arve nr xxx summas 4792,09 eurot (kd I lk 82). Arve on esitatud elektri ja valveteenuse eest. Hageja on tõendanud, et OÜ K esitas hagejale arve summas 3727,86 eurot (+ km), arvel on märgitud elektrienergia koguseks kokku 26 914 kWh (kd II lk 7). Hageja poolt kostjale esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 24 555 kWh. Hageja poolt S OÜ-le esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 2359 kWh (kd II lk 39). Kostja elektritarbimise maht (24 555) ja S OÜ elektritarbimise maht (2359) moodustab OÜ-le K esitatud kogu elektritarbimise mahu, mis on nähtav OÜ K arvelt (24 555 + 2359 = 26 914). OÜ K poolt esitatud arvel (kõik read kokku) oli ühe kWh hinnaks 0,139 eurot (3727,86:26914). Hageja ei ole tõendanud vajadust lisada täiendavalt kostja arvele 0,023 eurot ühe kWh kohta jooksvate elektrivõrgu hooldamise kulude katmiseks. Seega on märtsi 2020 arve elektri osas põhjendatud kohtu hinnangul 3413,15 eurot (24 555*0,139), millele lisandub käibemaks, s.o kokku 4095,78 eurot. Arves märgitud valveteenus ei ole põhjendatud (vt selles osas otsuse p 7.3). Arve tasumise kuupäevaks oli 07.04.2020 ning seega muutus arve sissenõutavaks 08.04.2020. Puudub vaidlus, et nimetatud arve on tasumata. 9.5 Hageja on kostjale esitanud aprill 2020 eest arve nr xxx summas 2370,46 eurot (kd I lk 92). Arve on esitatud elektri ja valveteenuse eest. Hageja on tõendanud, et OÜ K esitas hagejale arve summas 3387,12 eurot (+ km), arvel on märgitud elektrienergia koguseks kokku 24 226 kWh (kd II lk 8). Hageja poolt kostjale esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 12 098 kWh. Hageja poolt S OÜ-le esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 12 128 kWh (kd II lk 40). Kostja elektritarbimise maht (12 098) ja S OÜ elektritarbimise maht (12 128) moodustab OÜ-le K esitatud kogu elektritarbimise mahu, mis on nähtav OÜ K arvelt (12 098 + 12 128 = 24 226). OÜ K poolt esitatud arvel (kõik read kokku) oli ühe kWh hinnaks 0,14 eurot (3387,12:24226). Hageja ei ole tõendanud vajadust lisada täiendavalt kostja arvele 0,022 eurot ühe kWh kohta jooksvate elektrivõrgu hooldamise kulude katmiseks. Seega on aprilli 2020 arve elektri osas põhjendatud kohtu hinnangul 1693,72 eurot (12098*0,14), millele lisandub käibemaks, s.o kokku 2032,46 eurot. Arves märgitud valveteenus ei ole põhjendatud (vt selles osas otsuse p 7.3). Arve tasumise kuupäevaks oli 27.05.2020 ning seega muutus arve sissenõutavaks 28.05.2020. Puudub vaidlus, et nimetatud arve on tasumata. 9.6 Hageja on kostjale esitanud mai 2020 eest arve nr xxx summas 2518,20 eurot (kd I lk 93). Arve on esitatud elektri ja valveteenuse eest. Hageja on tõendanud, et OÜ K esitas hagejale arve summas 3564,03 eurot (+ km), kus on märgitud elektrienergia koguseks kokku 25 631 kWh (kd II lk 9). Hageja poolt kostjale esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 12 858 kWh. Hageja poolt S OÜ-le esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 12 773 kWh (kd II lk 41). Kostja elektritarbimise maht (12 858) ja S OÜ elektritarbimise maht (12 773) moodustab OÜ-le K esitatud kogu elektritarbimise mahu, mis on nähtav OÜ K arvelt (12 858 + 12 773 = 25

631). OÜ K poolt esitatud arvel (kõik read kokku) oli ühe kWh hinnaks 0,139 eurot (3564,03:25631). Hageja ei ole tõendanud vajadust lisada täiendavalt kostja arvele 0,023 eurot ühe kWh kohta jooksvate elektrivõrgu hooldamise kulude katmiseks. Seega on mai 2020 arve põhjendatud elektri osas kohtu hinnangul 1787,26 eurot (12858*0,139), millele lisandub käibemaks, s.o kokku 2144,71 eurot. Arves märgitud valveteenus ei ole põhjendatud (vt selles osas otsuse p 7.3). Arve tasumise kuupäevaks oli 07.06.2020 ning seega muutus arve sissenõutavaks 08.06.2020. Puudub vaidlus, et nimetatud arve on tasumata. 9.7 Hageja on kostjale esitanud juuni 2020 eest arve nr xxx summas 2182,27 eurot (kd I lk 94). Arve on esitatud elektri ja valveteenuse eest. Hageja on tõendanud, et OÜ K esitas hagejale arve summas 2717,27 eurot (+ km), kus on märgitud elektrienergia koguseks kokku 19 594 kWh (kd II lk 10). Hageja poolt kostjale esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 11 130 kWh. Hageja poolt S OÜ-le esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 8464 kWh (kd II lk 42). Kostja elektritarbimise maht (11 130) ja S OÜ elektritarbimise maht (8464) moodustab OÜ-le K esitatud kogu elektritarbimise mahu, mis on nähtav OÜ K arvelt (11 130 + 8464 = 19 594). OÜ K poolt esitatud arvel (kõik read kokku) oli ühe kWh hinnaks 0,139 eurot (2717,27:19594). Hageja ei ole tõendanud vajadust lisada täiendavalt kostja arvele 0,023 eurot ühe kWh kohta jooksvate elektrivõrgu hooldamise kulude katmiseks. Seega on juuni 2020 arve põhjendatud elektri osas kohtu hinnangul 1547,07 eurot (11130*0,139), millele lisandub käibemaks, s.o kokku 1856,48 eurot. Arves märgitud valveteenus ei ole põhjendatud (vt selles osas otsuse p 7.3). Arve tasumise kuupäevaks oli 07.07.2020 ning seega muutus arve sissenõutavaks 08.07.2020. Puudub vaidlus, et nimetatud arve on tasumata. 9.8 Hageja on kostjale esitanud juuli 2020 eest arve nr xxx summas 1077,49 eurot (kd I lk 95). Arve on esitatud elektri ja valveteenuse eest. Hageja on tõendanud, et OÜ K esitas hagejale arve summas 2150,19 eurot (+ km), kus on märgitud elektrienergia koguseks kokku 14 989 kWh (kd II lk 11). Hageja poolt kostjale esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 5447 kWh. Hageja poolt S OÜ-le esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 9542 kWh (kd II lk 43). Kostja elektritarbimise maht (5447) ja S OÜ elektritarbimise maht (9542) moodustab OÜ-le K esitatud kogu elektritarbimise mahu, mis on nähtav OÜ K arvelt (5447 + 9542 = 14 989). OÜ K poolt esitatud arvel (kõik read kokku) oli ühe kWh hinnaks 0,143 eurot (2150,19:14989). Hageja ei ole tõendanud vajadust lisada täiendavalt kostja arvele 0,019 eurot ühe kWh kohta jooksvate elektrivõrgu hooldamise kulude katmiseks. Seega on juuli 2020 arve põhjendatud elektri osas kohtu hinnangul 778,92 eurot (5447*0,143), millele lisandub käibemaks, s.o kokku 934,70 eurot. Arves märgitud valveteenus ei ole põhjendatud (vt selles osas otsuse p 7.3). Arve tasumise kuupäevaks oli 07.08.2020 ning seega muutus arve sissenõutavaks 08.08.2020. Puudub vaidlus, et nimetatud arve on tasumata.

9.9 Hageja on kostjale esitanud august 2020 eest arve nr xxx summas 2770,01 eurot (kd I lk 96). Arve on esitatud elektri ja valveteenuse eest ning vee eest jaanuar – august. Hageja on tõendanud, et OÜ K esitas hagejale arve summas 2516,12 eurot (+ km), kus on märgitud elektrienergia koguseks kokku 18 069 kWh (kd II lk 12). Hageja poolt kostjale esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 7999 kWh. Hageja poolt S OÜ-le esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 10 070 kWh (kd II lk 44). Kostja elektritarbimise maht (7999) ja S OÜ elektritarbimise maht (10 070) moodustab OÜ-le K esitatud kogu elektritarbimise mahu, mis on nähtav OÜ K arvelt (7999 + 10 070 = 18 069). OÜ K poolt esitatud arvel (kõik read kokku) oli ühe kWh hinnaks 0,139 eurot (2516,12:18069). Hageja ei ole tõendanud vajadust lisada täiendavalt kostja arvele 0,023 eurot ühe kWh kohta jooksvate elektrivõrgu hooldamise kulude katmiseks. Seega on august 2020 arve põhjendatud elektri osas kohtu hinnangul 111,86 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 334,23 eurot (7999*0,139). Arves märgitud valveteenus ei ole põhjendatud (vt selles osas otsuse p 7.3). Vee arvestuse osas ei hageja tõendanud, kui palju on kostja vett tarbinud. Samuti ei ole esitatud ühtegi alusdokumenti arvel märgitud summa kontrollimiseks. Seega ei ole veekulu väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Arve tasumise kuupäevaks oli 07.09.2019 ning seega muutus arve sissenõutavaks 08.09.2019. Puudub vaidlus, et nimetatud arve on tasumata. 9.10 Hageja on kostjale esitanud september 2020 eest arve nr xxx summas 2079,30 eurot (kd I lk 176). Arve on esitatud elektri, vee ja valveteenuse eest. Hageja on tõendanud, et OÜ K esitas hagejale arve summas 2934,21 eurot (+ km), kus on märgitud elektrienergia koguseks kokku 21 015 kWh (kd II lk 13). Hageja poolt kostjale esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 9831 kWh. Hageja poolt S OÜ-le esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 11 184 kWh (kd II lk 45). Kostja elektritarbimise maht (9831) ja S OÜ elektritarbimise maht (11 184) moodustab OÜ-le K esitatud kogu elektritarbimise mahu, mis on nähtav OÜ K arvelt (9831 + 11 184 = 21 015). OÜ K poolt esitatud arvel (kõik read kokku) oli ühe kWh hinnaks 0,140 eurot (2934,21:21015). Hageja ei ole tõendanud vajadust lisada täiendavalt kostja arvele 0,022 eurot ühe kWh kohta jooksvate elektrivõrgu hooldamise kulude katmiseks. Seega on september 2020 arve põhjendatud elektri osas kohtu hinnangul 1376,34 eurot (9831*0,140), millele lisandub käibemaks, s.o kokku 1651,61 eurot. Arves märgitud valveteenus ei ole põhjendatud (vt selles osas otsuse p 7.3). Vee arvestuse osas ei hageja tõendanud, kui palju on kostja vett tarbinud. Samuti ei ole esitatud ühtegi alusdokumenti arvel märgitud summa kontrollimiseks. Seega ei ole veekulu väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Arve tasumise kuupäevaks oli 07.10.2020 ning seega muutus arve sissenõutavaks 08.10.2020. Puudub vaidlus, et nimetatud arve on tasumata. 9.11 Hageja on kostjale esitanud oktoober 2020 eest arve nr xxx summas 1625,65 eurot (kd I lk 177). Arve on esitatud elektri, vee ja valveteenuse eest. Hageja on tõendanud, et OÜ K esitas hagejale arve summas 3057,05 eurot (+ km), kus on märgitud elektrienergia koguseks kokku 21 952 kWh (kd II lk 14). Hageja poolt kostjale esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 7959 kWh. Hageja poolt S OÜ-le

esitatud arvel on elektrienergia koguseks märgitud 13 993 kWh (kd II lk 46). Kostja elektritarbimise maht (7959) ja S OÜ elektritarbimise maht (13 993) moodustab OÜ-le K esitatud kogu elektritarbimise mahu, mis on nähtav OÜ K arvelt (7959 + 13 993 = 21 952). OÜ K poolt esitatud arvel (kõik read kokku) oli ühe kWh hinnaks 0,139 eurot (3057,05:21952). Hageja ei ole tõendanud vajadust lisada täiendavalt kostja arvele 0,023 eurot ühe kWh kohta jooksvate elektrivõrgu hooldamise kulude katmiseks. Seega on september 2020 arve põhjendatud elektri osas kohtu hinnangul 1106,30 eurot (7959*0,139), millele lisandub käibemaks, s.o kokku 1327,56 eurot. Arves märgitud valveteenus ei ole põhjendatud (vt selles osas otsuse p 7.3). Vee arvestuse osas ei hageja tõendanud, kui palju on kostja vett tarbinud. Samuti ei ole esitatud ühtegi alusdokumenti arvel märgitud summa kontrollimiseks. Seega ei ole veekulu väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Arve tasumise kuupäevaks oli 06.11.2020 ning seega muutus arve sissenõutavaks 07.11.2020. Puudub vaidlus, et nimetatud arve on tasumata. 9.12 Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevus (s.h kommunaalkulud ja kahju seoses kommunaalkuludega) põhjendatud kokku 17 838,51 euro ulatuses.

määraga 0,15% tasumata summalt päevas alates 19.11.2020 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hageja on esitanud kostjale augusti 2020, septembri 2020 ning oktoobri 2020 üüri eest arved kogusummas 3060 eurot (kd I lk 97, 98, 178). Kohus märgib, et kuigi üürileping oli nimetatud ajaks lõppenud, siis on hageja õigustatud nõudma nimetatud kahju VÕS § 335 alusel. Üürilepingu p-s 3.1 olid pooled kokku leppinud üüris summas 850 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on hageja kahju summas 3060 eurot põhjendatud. Kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks nimetatud summa hagejale tasunud, siis on hageja õigustatud nõudma nimetatult kahjult ka viivist, mis moodustab seisuga 18.11.2020 327,42 eurot (kd I lk 171 pöördel) ning TsMS § 367 alusel viivist 0,15% päevas tasumata summalt alates 19.11.2020 kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

andmisel korras. Kohtu hinnangul tähendab see m.h seda, et üüripinna seinad ja laed olid ilma aukudeta ja üüripind ise puhas. Üüripinna hea seisukord üürile andmisel on tõendatud ka tunnistaja M P ütlustega, kes kinnitas, et üürile andmisel olid ruumid puhtad ja viisakad, seintes ega lagedes juhtmeid, konkse ega orasid ei olnud (kd II lk 82-83). 14.3 Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tõendamist leidnud, et üüripind oli tagastamise ajal halvemas seisukorras, kui selle üleandmise ajal. Üleandmise- ja vastuvõtmise akti kohaselt olid kolmes avatud ruumis konksud ja augud seinas ning laes ning ruumid olid koristamata (kd I lk 190). Hageja poolt esitatud fotodelt on näha augud seintel (s.h roostevabast materjalist seinas) ja konksud laes (kd I lk 180-185). Samuti on tunnistaja M P kinnitanud konksude olemasolu laes. 14.4 Hageja on esitanud kohtule S G OÜ hinnapakkumise, mille kohaselt kulub hagejal ruumide taastamiseks 9509 eurot, millele lisandub käibemaks (kd I lk 196). Hinnapakkumine sisaldab aukudega seinte krohvimist/pahteldamist ja värvimist, 6 Sandwich paneeli vahetust ning 8 roostevabast metallist seinatahvlite vahetust. Arvestades aukudega seintes (s.h metallist seinatahvlis) peab kohus põhjendatud kulutusteks seinte krohvimist/pahteldamist ja värvimist ning metallist seinatahvlite vahetust kokku summas 7342 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 8810,40 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud tööd vajalikud seinte korda tegemiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud töid oleks võimalik odavamalt teostada. Kohus ei pea põhjendatuks aga Sandwich paneelide vahetust, kuna hageja ei ole tõendanud nende vahetamise vajadust. 14.5 Hageja on välja toonud, et andis kostjale üürisuhte alguses üle puhtad koristatud ruumid, kuid kostja andis hagejale 02.11.2020 üle ruumid, mis olid koristamata – põrandad olid puhastamata, seinad olid mullased ja pesemata, sanitaarruumid, uksed, aknad olid pesemata. Puhastusteenust pakkuv ettevõte R OÜ on teinud hagejale hinnapakkumise, mille kohaselt maksab ruumide puhastus 735 eurot, millele lisandub käibemaks (kd I lk 189). Kohtu hinnangul ei nähtu aga hageja poolt esitatud fotodest, et koristustööde jaoks oleks vajalik tellida koristusteenust (kd I lk 186-187). Hageja esitatud piltidelt ei saa järeldada, et kostja oleks ruumid jätnud niivõrd kehva seisukorda, et neid oli tingimata vaja täiendavalt puhastada. Ka tunnistaja ütlused, ei kinnita laiaulatusliku koristusteenuse vajadust. Samuti on tõendamata, et sanitaarruumid, uksed ning aknad olid pesemata. Seega ei ole kahju seoses koristusteenusega põhjendatud. 14.6 Hageja on välja toonud, et kostja ei tagastanud hagejale ruumide võtmeid. Hageja tellis L OÜ-lt luku vahetuse, mille eest on L OÜ hagejale esitanud arve nr xxx summas 52,32 eurot (kd I lk 188). Nimetatud arve ei ole esitatud aga hagejale vaid osaühingule S. Seega ei ole hageja tõendanud nimetatud kulu olemasolu. Samuti märgib kohus, et tunnistaja M P ütluste kohaselt jättis kostja juhatuse liige võtmed üüripinna põrandale ning need on siiamaani seal. Kohtu hinnangul võib seega eeldada, et võtmed on tagastatud. 14.7 Samuti on hageja välja toonud, et kostja on kahjustanud lisaks üüripinnale ka hagejale kuuluvat kinnisasja osa, mis ei olnud kostja valduses. Hageja tugineb veelekkele, mis väidetavalt sai alguse hageja ruumidest (hageja esindaja 11.08.2020 e-kiri, kd I lk 197, fotod 198-200, kd II lk 1-5). S G OÜ on teinud hagejale hinnapakkumise, mille kohaselt

veekahjustustega pindade taastamiseks kulub hagejal 6241,90 eurot, millele lisandub käibemaks (kd II lk 6). Samas ei ole hageja tõendanud, et veelekke eest vastutaks kostja. Seega ei ole nimetatud kahju väljamõistmine kostjalt põhjendatud. 14.8 Seega on hageja kahjuhüvitise nõue seoses üüripinna kahjustamisega põhjendatud kokku 8810,40 euro ulatuses. Tulenevalt TsMS § 367 on põhjendatud ka viivise väljamõistmine alates 19.11.2020 kuni kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 70 % ulatuses kostja kanda ning 30 % ulatuses hageja kanda. Kohus arvestab hagi rahuldamise ulatusega ja asjaoluga, et hageja on valduse vabastamise nõude tagasi võtnud, kuna kostja on menetluse käigus valduse vabastanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.