Hemp Futures OÜ hagi Osaühingu Mergo Invest vastu üürilepingu lõpetamise tühisuse tuvastamise nõudes. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. novembri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Hemp Futures OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja Hemp Futures OÜ (registrikood 14714275), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja Osaühing Mergo Invest (registrikood 10718388), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Lea Suurkivi Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Parandada Harju Maakohtu 13. novembri 2020. a määruses tsiviilasjas nr 2-20-4333 ilmne ebatäpsus ja asendada resolutsiooni punkti 3 teine sõna „hageja“ sõnaga „kostja“.
2.Jätta Harju Maakohtu 13. novembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-4333 muutmata osas, millega maakohus mõistis Hemp Futures OÜ-lt Osaühingu Mergo Invest kasuks välja menetluskulud 420 eurot ületavas osas ja sellelt viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohtu määrus on muus osas jõustunud.
Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põhimenetluses menetlesid kohtud Hemp Futures OÜ (hageja) 19. märtsil 2020 maakohtule esitatud hagi Osaühingu Mergo Invest (kostja) vastu üürilepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise nõudes.
2.Kostja esitas 18. mail 2020 ja 21. septembril 2020 menetluskulude nimekirja, milles palus hagejalt enda kasuks välja mõista kokku menetluskulud 1476 eurot. Samuti palus kostja välja mõista viivise menetluskulude hüvitiselt. Menetluskulude nimekirjade järgi tegi lepinguline esindaja tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) kostjat esindades kokku toiminguid 12 tunni ja 18 minuti ulatuses, sh: hagiavalduse ja hagi tagamise taotlusega tutvumine, analüüs, suhtlus kliendiga ja seisukoha koostamine 5 tundi; 20. mail 2020 kohtunõudega tutvumine, edastamine kliendile 18 minutit;
28.mail 2020 menetluse peatamise kohtumäärusega tutvumine, edastamine kliendile 24 minutit; 18. juunil 2020 hageja määruskaebusega tutvumine ja analüüs 36 minutit; 18. juunil 2020 kohtumine kliendiga, seisukohtade kujundamine 1 tund ja 36 minutit; 19. juunil 2020 vastuse koostamine hageja määruskaebusele 54 minutit; 25. juunil 2020 arutelu kliendiga, vastuse koostamine hageja määruskaebusele 42 minutit; 25. juunil 2020 vastuse esitamine kohtule e-toimiku vahendusel 6 minutit; 26. augustil 2020 hagi tagamise taotluse vastuvõtmine, tutvumine 24 minutit; 26. augustil 2020 nõupidamine kliendiga hagi tagamise taotlusele seisukoha esitamise osas 1 tund ja 6 minutit; 21. septembril 2020 hagist loobumise osas seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund ja 12 minutit.
3.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus lõpetas 13. novembri 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) menetluse seoses hagist loobumisega, jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 740 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning määras, et menetluskulud tuleb tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele. Samuti rahuldas maakohus hageja taotlused riigilõivu ja tagatise tagastamiseks. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot mõistlik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kohtul ei ole võimalik toimiku põhjal veenduda mitmete toimingute tegemises ja nende sisus, sellest tulenevalt ka hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust. Eelkõige peab kohus silmas konsultatsioone, esindatava teavitamisi jm. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindajate kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis kostja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks 6 tundi ja 10 minutit. Kuna menetluskulud peavad olema ettenähtavad ega pea olema hüvitatavad piiramatus ulatuses, ei pea kohus lepinguliste esindajate kulude väljamõistmist käesoleva vaidluse asjaoludel nimetatud ulatust ületavas osas põhjendatuks. Eelnevat arvestades tuleb õigusabikulude kogusummaks määrata 740 eurot (= 6 tundi ja 10 minutit x 120 eurot). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 740 eurot ja viivise menetluskuludelt 740 eurot ning teha uue määruse, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 420 eurot ja viivise menetluskuludelt 420 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. Määruskaebuse kohaselt on hagiavaldusega tutvumise ja vastuse koostamise ajakulu 5 tunni asemel põhjendatud ajakulu 2 tundi. Poolte vahel on sama nõude üle käimas vaidlus tsiviilasjas nr 2-20-4793, kus praeguse menetluse kostja on esitanud hagi praeguse menetluse hageja vastu, tuginedes väidetavalt maksmata jäänud arvetele ning paludes hagejalt üüripinna vabastamist ja kostja kasuks üüripinna kasutamise eest võlgnevuse välja mõistmist. Kostja vastus sisaldab 2 (5)
üksnes võlgnevuste kalkulatsioone ja üldiseid õiguslikke seisukohti, mille kostja on juba esitanud nimetatud tsiviilasjas. Seejuures on teises asjas esitanud kostja hagi 27. märtsil 2020, aga praeguses asjas on kostja esitanud esimese dokumendi 18. mail 2020, seega ei saanud kostjal asjaolude analüüsimiseks kuluda niivõrd kaua aega, kuna need olid talle eelnevalt teada. Kostjal on kulunud erinevate dokumentidega tutvumiseks ja suhtluseks kliendiga 4 tundi ja 24 minutit. Tegemist on õiguslikult väga vähekeeruka vaidlusega ja kliendiga niivõrd suures mahus suhtlemine ei ole põhjendatud, arvestades ka seda, et asjaolud pidid esindajale olema teada tulenevalt teises tsiviilasjas samade asjaoludega seonduva nõude esitamisest. Samuti ei ole asjas esitatud niivõrd mahukaid dokumente, et nendega tutvumisele võiks kuluda mitmeid tunde. Seega on põhjendatud ajakulu 1 tund. Lisaks tuleks määruskaebusele vastuse koostamise ja selle esitamise ajakulu vähendada 1,7 tunnilt 0,25 tunnini. Tegemist on üheleheküljelise dokumendiga, millest pool on osapoolte andmed, veerand kirjeldab menetluse käiku ja sisu on mõne üksiku lause jagu. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 1,2 tunni asemel on põhjendatud ajakulu 0,25 tundi, sest see ei sisalda õiguslikke küsimusi ja menetluskulude nimekirja põhjad on alati samasugused.
6.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata, kuid TsMS § 447 lg-st 2 juhindudes parandab ringkonnakohus selle resolutsioonis ilmse vea. Määruskaebus jääb rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
9.Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 420 eurot ületavas osas koos seadusjärgse viivise maksmise kohustusega (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4–5). Muus osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).
10.Kolleegium selgitab, et kohus määrab lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaks hagita menetluse sätete järgi, lähtudes mh uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg-d 5 ja 7). Kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).
11.Määruskaebuse väidetest saab järeldada, et hageja hinnangul on maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu kontrollimisel rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Maakohus on kostja kasuks väljamõistetavate kulude ulatust mõistliku suuruseni vähendanud. Kolleegium selgitab, et põhjenduste napisõnalisus teatud toimingutele kulunud aja hindamisel ei tähenda tingimata, et alama astme kohus on jõudnud ebaõigele tulemusele menetluskulude välja mõistmise osas (vt Riigikohtu 6. jaanuari 2021. a otsus haldusasjas nr 3-19-1207/21, p 29). Ainuüksi teise menetlusosalise hinnang sellele, kui ajamahukas konkreetne menetlustoiming võis olla, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsuse muutmiseks. 3 (5)
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
11.1.Hageja on määruskaebuses leidnud, et kostja lepingulise esindaja hagiavalduse ja hagi tagamise avaldusega tutvumise ja vastuse koostamise ajakulu on ülemäärane, sest kostja vastus sisaldab üksnes võlgnevuste kalkulatsioone ja üldiseid õiguslikke seisukohti, mille kostja on juba esitanud tsiviilasjas nr 2-20-4793 ning asjaolud olid samuti kostja lepingulise esindajale teisest tsiviilasjast teada. Kolleegium märgib, et kostja on esitanud tsiviilasjas nr 2-20-4793 hagi hageja vastu kinnisasja valduse vabastamise nõudes ning lepingust tuleneva võlgnevuse, kahjuhüvitise ja leppetrahvi nõudes, mistõttu tuleb teises tsiviilasjas hagi lahendamisel samuti kindlaks teha, kas kostja üürilepingu ülesütlemine oli kehtiv. Samas ei nõustu kolleegium hagejaga, et kostja vastus kordab vaid teises tsiviilasjas esitatud seisukohti. Kostja ei esitanud kõnealuses menetlusdokumendis sisulisi vastuväiteid hagile, s.o põhjuseid, miks üürileping on kehtivalt üles öeldud, vaid see sisaldab vastuväited hagi menetlusse võtmisele ja hageja hagi tagamise avaldusele, muuhulgas selgitusi, miks hagi tagamata jätmine ei tekita kostja väitel hagejale kahju, aga hagi tagamine oleks kostja jaoks liialt koormav. Tsiviilasjas nr 2-20-4793 ei arutatud praeguse hagiavalduse menetlemise (menetlusse võtmine, peatamine või hagide liitmine) ega hagi tagamise avaldusega seotud küsimusi. Kuigi kostja on ka viidatud tsiviilasjas esitanud kommunaalkulude arved ja nende tasumata jätmisest tuleneva võlgnevuse arvestuse, siis moodustas see väikese mahu praeguses asjas kostja esitatud vastusest, olles seotud seejuures ka küsimusega, millises summas võiks olla põhjendatud hagejalt tagatise nõudmine, mille üle samuti teises tsiviilasjas ei vaieldud. Kostja on kinnitanud, et kõik kulud on seotud praeguse tsiviilasjaga. Kostja erinevates tsiviilasjades koostatud menetlusdokumendid ei kattu sellisel määral, et kohus saaks asuda seisukohale, et esindaja on märkinud töömahu ülepaisutatuna. Kahe tunniga ei ole võimalik teha vajalikke menetlustoiminguid, s.o tutvuda hagiavalduse ja hagi tagamise avaldusega, analüüsida asjaolusid ja tõendeid, välja töötada õiguslik positsioon, arutada kliendiga läbi ja koostada vastus.
11.2.Kuigi kostja lepinguline esindaja on kulutanud põhjendamatult palju aega erinevate dokumentidega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele, hageja määruskaebusele vastuse kootamisele ja esitamisele ning menetluskulude nimekirja koostamisele, siis ei nõustu kolleegium hageja poolt põhjendatuks peetud ajakuluga 1 tund ja 30 minutit. Hageja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust kostja lepingulise esindaja ajakulu täiendavalt vähendada. Kolleegium märgib, et kuigi asja menetlusega seotud esindaja ja menetlusosalise suhtlus ning tutvumine kohtulahenditega ja vastaspoole menetlusdokumentidega on põhjendatud ja vajalik kvaliteetse õigusabi osutamiseks, siis on kostja lepingulisel esindajal kõnealusteks toiminguteks kulunud aeg osaliselt ülepaisutatud. Vaatamata sellele, et menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka analüüsi, positsiooni väljatöötamisest ja selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks, siis on iseenesest õige ka hageja järeldus, et kostja lepinguline esindaja on 25. juuni 2020. a määruskaebuse vastuse koostamisele ja sellega seotud toimingute tegemisele (ajavahemikus
19.juunist kuni 25. juunini 2020) kulutanud põhjendamatult palju aega. Hageja on vaidlustanud ka menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu. Kuigi kostja viitab iseenesest õigesti, et
21.septembri 2020. a menetluskulude nimekiri sisaldab ka kostja seisukohta hagist loobumise ja menetluskulude jaotuse kohta, siis nimetatud dokumendi sisu ja mahtu arvestades on kostja lepingulise esindaja ajakulu kõnealuse menetlusdokumendi koostamiseks ülemäärane. Samas ei anna kolleegiumi hinnangul eeltoodu alust maakohtu määruse muutmiseks, sest maakohus on toimiku materjalidele tuginedes kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust ja vajalikkust hinnates õigesti kostja lepingulise esindaja ajakulu juba 6 tunni ja 8 minuti võrra vähendanud. 4 (5)
12.Kolleegiumi hinnangul ei ole 6 tundi ja 10 minutit ülemäärane aeg kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingute teostamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud kostja lepingulise esindaja ajakulu jätta muutmata. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse põhjendatust. Kolleegiumi hinnangul on 120 eurot tunnis vastavuses kohtupraktikaga. Seega jääb maakohtu poolt hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitis muutmata.
13.TsMS § 447 lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. See kehtib TsMS § 463 lg 2 järgi ka kohtumäärusele. Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud kõik menetluskulud hageja kanda ja mõistnud hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud, kuid on ekslikult resolutsiooni p-s 3 märkinud, et rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist ilmse ebatäpsusega. Maakohus on ka vaidlustatud määruse põhjendavas osas analüüsinud vaid kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute ja nende ajakulu põhjendatust ja vajalikkust ning määranud kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, leides, et kõik kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kuna vaidlustatud määruse sõnastusest ja mõttest on ülejäänud osas selgelt aru saada, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldatakse osaliselt, siis on resolutsiooni p-s 3 märgitud „hageja“ ilmne ebatäpsus, mille ringkonnakohus saab omal algatusel TsMS § 447 lg 2 alusel parandada. Parandus ei mõjuta vaidlustatud määruse sisu.
14.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
15.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.