6.Mõista kostjalt N. G.-lt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja menetluskulu summas 455 eurot.
7.Mõista kostjalt N. G.-lt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
2-25-106084 Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi N. G. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja T AS järelmaksuleping seadme Apple iPhone 13 Pro Max ostmiseks, mille maksumus on 1399 eurot. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 25,06% aastas ning intressimäär on 21,90% aastas. Lepingutasu on 19,90 eurot.
3.Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest.
4.Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja jättis arved tasumata. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajaks viivituses 20.08.2022, 20.09.2022, 20.10.2022 ja 20.11.2022 osamaksetega. T AS saatis kostjale 07.09.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, mille kohaselt anti kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.09.2022. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles T AS kostjaga sõlmitud lepingu üles 25.11.2022. Kostjale oli saadetud lepingu ülesütlemise hoiatus lepingus märgitud e-posti
2
2-25-106084 aadressile ning selle kättesaamist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt eeldatakse. Kokku on kostja tasunud 811,84 eurot, mis on arvestatud vastavalt lepingu maksegraafikule (põhiosa ja intressi katteks).
5.T AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
6.Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga järelmaksulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 768,61 eurot. Lisaks on kostjal järelmaksulepingust tulenev intressivõlgnevus 51,11 eurot.
7.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitamist summas 25 eurot 27.11.2024 ja 07.02.2025 saadetud kirja eest.
8.Hageja arvestas sissenõutavaks muutunud viivist kolmekordne seaduses sätestatud viivisemäära alusel, mis kehtis arvete tasumise tähtajal, s.o 24% põhisummalt 768,61 eurot alates arve maksetähtajale järgnevast päevast, s.o 21.12.2022 kuni 11.04.2025. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 425,54 eurot.
9.Lisaks sellele hageja taotleb edasiulatuva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud kolmekordses määras, s.o 24% alates 12.04.2025 kuni põhinõude summas 768,61 eurot täitmiseni.
10.Hageja esitas alternatiivse nõude, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai lepingu alusel kauba kokku summas 1399,00 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 811,84 eurot. Kui arvestada kõik tagasimaksed põhiosa katteks, siis ei saaks sellisel juhul lugeda leping 25.11.2022 üles öelduks. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 587,16 eurot (1399-811,84) ning viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.10.2023 lepingus kokkulepitud viivisemääras 24% aastas. Kohtu seisukoht
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.09.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega. 3
2-25-106084
2.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused
3.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja T AS järelmaksulepingu seadme Apple iPhone 13 Pro Max ostmiseks. Kostja pidi tasuma krediidiandjale lepingutasu ja intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.
4.Kohtu hinnangul vastab viidatud leping tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
5.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis esialgne võlausaldaja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes kostja enda esile toodust.
4
2-25-106084 Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne võlausaldaja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
6.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.
7.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
8.Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 4034 lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ümberarvestust ei teinud ning palus mõista kostjalt välja, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, lepingu alusel saadud krediidisumma 587,16 eurot (1399 – 811,84) ning viivise alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o 21.10.2023, lepingus kokkulepitud viivisemääras 24% aastas. 5
2-25-106084
Hageja märkis, et kui arvestada kõik tagasimaksed põhiosa katteks, siis ei saaks sellisel juhul lugeda lepingu 25.11.2022 üles öelduks.
9.Kohus loeb hageja seisukoha põhjal, et järelmaksumüügilepingut ei ole kehtivalt üles öeldud. Samas oli kostja kohustatud tasuma järelmaksu lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel kuni 20.10.2023. Seega lõppes leping osamaksete tasumise tähtaja saabumisel, s.o 20.10.2023.
10.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Järelmaksumüügilepingu alusel sai kostja kauba maksumusega 1399 eurot ja lepingutasuga 19,90 euro. Hageja väidete kohaselt on kostjalt toimunud tagasimakseid esialgsele võlausaldajale järelmaksumüügilepingule kokku summas 811,84 eurot. Seega tasumata põhivõlgnevus on 587,16 eurot (1399 - 811,84).
11.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Antud juhul tuleb kohaldada VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagajärgi, kuivõrd esialgne võlausaldaja ei täitnud järelmaksumüügilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega tuleb arvestada viivist viidatud sätte kaudu rakenduvates määrades koostoimes VÕS § 113 lg 1 ls 2. Leping lõppes tähtaja saabumisega – 20.10.2023. Hageja nõuab viivise väljamõistmist alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.10.2023 lepingus kokkulepitud viivisemääras 24% aastas. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär on ajas muutunud järgmiselt: -
Viivise põhjendatud suurus viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt on 104,67 eurot (viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 21.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni (11.04.2025, k.a) kogu võlgnevuse summalt, st 587,16 eurot).
12.Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi esemest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja: -
põhivõlgnevuse 587,16 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 104,67 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude 6
2-25-106084 rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.
14.Hageja palus välja mõista kostjalt menetluskulu summas 673 eurot (riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot) ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 455 eurot ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
15.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.