Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) osaühing Probus (registrikood 10655707), lepinguline esindaja vandeadvokaat MartinJohannes Raude Kostja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 25. oktoober 2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19. juuli 2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-19-16057 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Probus (hageja) esitas 15. oktoobril 2019 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise 12 735,80 eurot ja viivise põhinõudelt (12 735,80 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud määras alates 15. oktoobrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on AS Süda Maja (pankrotis) suhtes 17. detsembril 2013 välja kuulutatud pankrot. AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses esitasid nõuded hageja summas 12 749 474,28 eurot, kostja summas 74 962,20 eurot ja Expericom OÜ summas 180 eurot. Expericom OÜ vaidlustas hageja nõude ja hageja Expericom OÜ nõude, mistõttu mõlemad nõuded jäid rahuldamata. Hageja tasus 14. mail 2014 Expericom OÜ nõude, hoiustades raha notari kontol. Hageja esitas 9. juunil 2014 Expericom OÜ vastu nõude tunnustamise hagi (tsiviilasi 2-14-21692) ja Expericom OÜ esitas 11. juunil 2014 hageja vastu nõude tunnustamise hagi (tsiviilasi 2-14-53134). Tsiviilasjas 2-14-53134 tehtud kohtuotsusega on tuvastatud, et 180 euro hoiustamisega Expericom OÜ nõue lõppes. Tsiviilasjas 2-14-21692 rahuldas kohus hageja hagi Expericom OÜ vastu osaliselt ja jättis menetluskulud 81% ulatuses Expericom OÜ kanda.
2.1.Expericom OÜ esitas kostja poolt 5. juunil 2014, s.o pärast Expericom OÜ nõude tasumist, allkirjastatud teate, mille järgi oli kostja enda nõude Expericom OÜ-le loovutanud. Expericom OÜ sai hageja nõudele vastu vaielda, sest kostja loovutas oma nõude Expericom OÜ-le. Expericom OÜ oli nõude loovutamise ajal praktiliselt varatu ning tema suhtes oli esitatud kustutamishoiatus, sest ta ei olnud esitanud äriregistrile 2012. ja 2013. aasta majandusaastaaruandeid. Expericom OÜ 2011. majandusaasta aruande järgi oli Expericom OÜ (toonase nimega Upfront OÜ) omakapital negatiivne ega vastanud äriseadustiku (ÄS) § 136 nõuetele ning Expericom OÜ-l oli alates 2011. aastast maksuvõlg. Expericom OÜ juhataja oli C ning osanik Asutamis- ja Likvideerimisteenuste OÜ, mille osanik oli Tuulte Ulg OÜ kaudu samuti C, kes oli tuntud kui firmade likvideerija. Pärast menetluskulude osas kohtuotsuse jõustumist 18. detsembril 2017, loovutas Expericom OÜ nõude tagasi kostjale. Hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitis 12 735,80 eurot jäi täitmata Expericom OÜ-l puuduvate varade ja mittetoimiva majandustegevuse tõttu. Expericom OÜ on registrist kustutatud.
2.2.Hageja leiab, et kostja loovutas oma nõude Expericom OÜ-le üksnes selleks, et hagejale vastu vaielda ning tagasiloovutamise järel vältida menetluskuludest tulenevaid kohustusi. Selline tegevus on heade kommete vastane ja VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi õigusvastane. Kostja pidi oma käitumise õigusvastasust mõistma ja möönma, et see võib hagejale hüvitamata jäävate menetluskulude näol kahju tuua, sest Expericom OÜ-l menetluskulude tasumiseks vara ei olnud. Kuna selline käitumine on vastuolus heade kommetega, on kostja kohustatud hüvitama Expericom OÜ-lt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude näol 12 735,80 eurot hagejale tekkinud kahju.
2-19-16057 Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja vastuväidete kohaselt ei saa õigusvastaselt kahju tekitamise teona kostjale ette heita nõude loovutamist ega selle uuesti omandamist. Tekkinud kahju pole põhjuslikus seoses kostjale etteheidetava käitumisega, kahju väljamõistmine ei vastaks mõistlikule riskijaotusele. Menetluskulude tekkimise aluseks olnud tsiviilasja vaidluse all olevate küsimuste ja menetlusosaliste ring oli laiem kui üksnes kostjalt loovutamisega saadud nõue. Kostja ei teinud üldse tegu, mis käivitanuks sündmuste ahela, mille tõttu pidi hageja pöörduma kohtusse Expericom OÜ vastu. Kostjal ei olnud nõuet Expericom OÜ-le võõrandades tahet hagejat kahjustada. Kui Expericom OÜ-l on õigus esitada hageja nõudele vastuväide, siis ei saa kostja vastutada selle eest, et Expericom OÜ vastuväite esitas ning hageja ja Expericom OÜ lahendasid omavahelisi vaidlusi kohtus. Samuti ei muuda kostja tegevust õigusvastaseks see, et Expericom OÜ-l oli nii ajal, mil kostja nõude talle loovutas, kui ka siis, kui Expericom OÜ loovutas nõude kostjale tagasi, esitamata majandusaasta aruanded ja tema varaline seis ei pruukinud olla hea. Kostjale ei pidanud sellised asjaolud olema teada ning sellest ei saa ka järeldada tahtlikku heade kommete vastast tegevust.
5.Menetluskulud oleksid tekkinud ka juhul, kui kostja ei oleks oma nõuet Expericom OÜ-le loovutanud. Kui X poleks oma nõuet Expericom OÜ-le loovutanud, pidanuks hageja ikkagi pöörduma nõude tunnustamiseks Expericom OÜ vastu kohtusse, kuna vastasel juhul jäänukski tema nõue tunnustamata. Expericom OÜ-l tekkis hageja ees menetluskulude hüvitamise kohustus alles 2019. aastal ehk tunduvalt pärast seda, kui Expericom OÜ oli nõude kostjale tagasi loovutanud. Isegi kui kõik hageja väited peaksid paika ja oleksid tõendatud, oleks maksimaalne kahju, mille hüvitamist hageja saaks kostjalt nõuda 737,45 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 19. juuli 2021 otsusega hagi ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks 12 735,80 eurot ja seadusjärgse viivise alates 15. oktoobrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
7.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võõrandas kostja AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõude Expericom OÜ-le tsiviilasja nr 2-14-21692 menetlemise ajaks, kelle puhul oli ilmne, et tal puuduvad hageja menetluskulude hüvitamiseks vahendid. Kostja teatas oma nõude Expericom OÜ-le loovutamisest pärast seda, kui hageja oli tasunud Expericom OÜ nõude ja Expericom OÜ oli kaotanud õigustatud huvi hageja nõudele vastu vaielda. Kostja loovutas oma nõude Expericom OÜ-le, kellel puudus majandustegevus, kellele oli tehtud kustutamishoiatus, kellel oli negatiivne omakapital ja maksuvõlg ning kelle juhatuse liige oli tuntud firmade likvideerijana. Kostja omandas oma nõude Expericom OÜ-lt tagasi pärast seda, kui kohus oli jõustunud kohtuotsusega hageja menetluskulud Expericom OÜ kanda jätnud ja Expericom OÜ pidi asuma (mh kostjalt omandatud nõude arvelt) hageja menetluskulusid hüvitama.
8.Kostja tegevus nõude loovutamisel ja tagasiomandamisel oli kantud eesmärgist hageja poolt AS Süda Maja (pankrotis) pankrotipessa esitatud nõudele vastu vaielda ja samas hagejale menetluskulude näol tekkiva kahju hüvitamist vältida. Kostja on toime pannud heade kommetega vastuolus oleva õigusvastase teo, millega on tekitanud hagejale kahju. Riigikohus
2-19-16057 on asunud seisukohale, et heade kommete vastase käitumise korral kannab menetluskuludega seonduvat riski ka menetlusväline isik (RKTKo nr 3-2-1-18-15 p 10). Kostja käitus hageja suhtes õigusvastaselt VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Kostja pidi mõistma oma käitumise õigusvastasust ja möönma, et tema käitumine nõude loovutamisel ja tagasiomandamisel võib tekitada hagejale kahju, kuna hagejal on võimatu saada Expericom OÜ-lt kätte menetluskulude hüvitist, millega on tõendatud kostja tahe hagejat kahjustada.
9.Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2018 määrusega mõisteti Expericom OÜ-lt hageja kasuks välja menetluskulud 12 735,80 eurot. Kostja poolt tekitatud kahjuks hagejale on Expericom OÜ-lt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud 12 735,80 eurot. Kuigi loovutatud nõue ei olnud ainus nõue, mida tsiviilasja nr 2-14-21692 raames menetleti ja ka riigilõivu ei tasutud põhjusel, et kostja loovutas oma nõude Expericom OÜ-le, siis tuleb kostja käitumist vaadata tervikuna. Kohtul tuli hageja nõue nõude tunnustamiseks seoses kostjalt nõude omandamisega lahendada sisuliselt. Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et see, et hageja nõutav summa on tingitud kostja poolt nõude võõrandamisest, nähtub muu hulgas Expericom OÜ poolt tsiviilasjas nr 2-14-21692 tehtud avaldustest, et kuivõrd Expericom OÜ on AS Süda Maja (pankrotis) vastu omandanud nõude ka X-lt, siis peab kohus osaühingu Probus nõude osas tegema sisulise otsuse sõltumata sellest, kas tsiviilasjas nr 2-14-53134 Expericom OÜ 180 euro suurune nõue tunnustatakse või mitte. Expericom OÜ tugines nimetatud menetluses sellele, et isegi, kui hageja oli Expericom OÜ 180 euro suuruse nõude tasunud, tuleb Expericom OÜ vastuväidet hageja nõudele ikkagi arvestada, sest kostja oli võõrandanud Expericom OÜ-le tunnustatud nõude. Kostja teadis tsiviilasja nr 2-14-21692 menetlusest, sest soovis ka ise sellesse astuda ning Expericom OÜ toetas kostja menetlusse astumist. Pärast tsiviilasjas nr 2-14-21692 otsuse jõustumist, millega jäeti menetluskulud Expericom OÜ kanda, omandas kostja Expericom OÜ-le loovutatud nõude Expericom OÜ-lt tagasi. Tuvastamist leidis, et kostja võõrandas nõude Expericom OÜ-le vaid tsiviilasja nr 2-14-21692 menetlemise ajaks. Juhul, kui kostja ei oleks nõuet loovutanud Expericom OÜ-le ja jälle tagasi omandanud, siis ei oleks hagejal tekkinud kulusid seoses loovutatud nõudega. Hagejale tekkis kahju kostja tegevuse tagajärjel. Kostja tegevus oli kantud eesmärgist hageja poolt AS Süda Maja (pankrotis) pankrotipessa esitatud nõudele vastu vaielda ja samas hageja menetluskulude hüvitamise kohustust vältida, mistõttu mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 12 735,80 eurot. Apellatsioonkaebus
10.Kostja esitas 18. augustil 2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud nii esimeses kohtuastmes kui ka apellatsiooniastmes hageja kanda.
11.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme ja kohaldanud valesti materiaalõigust, samuti hinnanud ebaõigesti tõendeid.
11.1.Maakohtu põhjendustest ei saa järeldada, et kostja tegutses oma nõuet Expericom OÜ-le loovutades (kaudse) tahtlusega kahjustada hagejat. Kohtu põhjendused tuginevad valesti tuvastatud faktidel (sh tõenditega vastuolus oleval sündmuste ajalisel järjestusel) ja tõendamiskoormuse valel jagamisel. Tuvastamata, et nõude loovutamise eesmärk oli teist isikut tahtlikult kahjustada, ei saa lugeda kostjat vastutavaks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi.
11.2.Maakohus ei ole sisuliselt tuvastanud põhjuslikku seost väidetava õigusvastase teo ja kahju vahel. Hageja ja Expericom OÜ astusid omavahelistesse vaidlustesse ilma, et hageja oleks teadnud kostja nõude loovutusest. Seega ei saanud kostja olla kohtumenetluse ega
2-19-16057 seonduvate kulude põhjuseks. Kui hageja pöördus Expericom OÜ vastu kohtusse nõude loovutusest teadmata, annab see tunnistust põhjusliku seose puudumisest, mitte selle olemasolust.
11.3.Maakohus ei ole hinnanud kostja vastuväiteid kahjule. Kostja tõi maakohtu menetluses esile, et hageja tõenditest nähtuvalt seondus maksimaalselt 737,45 eurot ehk umbes 5,8% hageja menetluskulusid Expericom OÜ nende väidetega, mis puudutasid kostjalt omandatud nõuet ja isegi hageja kõigi muude nõuetega nõustumisel ei saanuks kohus sisuliselt tõendeid hinnates rahuldada hagi suuremas ulatuses.
11.4.Maakohus jättis vastamata kostja õiguslikule vastuväitele selle kohta, et hageja nõue ei vasta pooltevahelisele mõistlikule riskijaotusele. isegi, kui kõik muud kahjunõude eeldused olnuks täidetud, pidanuks kohus kaaluma, kas mõistlik riskijaotus võimaldab sellist nõuet või välistab selle VÕS § 127 lg 2 järgi, samuti vajadusel kohaldama VÕS § 139 ja 140. Vastustaja seisukoht
12.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
14.Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuigi maakohus ei ole andnud hinnangut kõigile kostja esitatud väidetele ning tõenditele eraldiseisvalt, vaid on neid hinnanud kogumis, millega on rikkunud TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust, ei ole selline rikkumine viinud ebaõige lahendini. Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusõiguslikud rikkumised kõrvaldada ja põhjendab otsust alljärgnevalt.
15.Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei tuvastanud VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamise eeldusi. Pooled ei vaidle hageja nõude õigusliku aluse üle. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Tahtlus on VÕS § 104 lg 5 järgi õigusvastase tagajärje soovimine. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane ka juhul, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib hagejale kaasa tuua kahju (vt RKTKo nr 3-2-1-18-15, p 10, RKTKo nr 3-2-1-101-16, p 16, RKTKo nr 2-157163 p 18). Seega on VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 järgi kahju tekitamine õigusvastane, kui isik pani talle etteheidetava heade kommete vastase teo toime tahtlikult ning sai aru või vähemalt pidi aru saama, et tema tegu võib kahjustada kannatanut ning tuua kaasa õigusvastase tagajärje. Hagejal oli kohustus esitada asjaolud ja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et kostja käitus heade kommete vastaselt ja seda, et ta tegi seda tahtlikult sooviga kahjustada hagejat.
16.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale sisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea
2-19-16057 kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Kostja väidab, et maakohtu põhjendustest ei saa järeldada, et kostja tegutses oma nõuet Expericom OÜ-le loovutades tahtlusega kahjustada hagejat. Maakohus tuvastas tõendeid kogumis hinnates, et kostja võõrandas AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõude Expericom OÜ-le tsiviilasja nr 2-14-21692 menetlemise ajaks, et hageja nõudele vastu vaielda ja hagejale menetluskulude näol tekkiva kahju hüvitamist vältida. Maakohus ei ole eelnimetatud asjaolu tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on sellele asjaolule õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust.
18.Maakohus tuvastas, et kostja teatas oma nõude Expericom OÜ-le loovutamisest pärast seda, kui hageja oli tasunud Expericom OÜ nõude ja Expericom OÜ oli kaotanud õigustatud huvi hageja nõudele vastu vaielda, sest tema enda nõue oli lõppenud. Kuna hageja rahuldas Expericom OÜ nõude 13. mail 2014 (I kd t.l 167) ning pooled ei vaidle, et kostja teatas oma nõude loovutamisest AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldurile peale hageja poolt Expericom OÜ nõude rahuldamist (I kd t.l. 170), siis on tõendatud, et kostja teatas oma nõude loovutamisest Expericom OÜ-le alles pärast seda, s.o 5. juunil 2014, kui hageja oli Expericom OÜ nõude rahuldanud. Apellatsioonkaebuses esitatud kostja väide, nagu poolte vahel ei oleks olnud maakohtus vaidlust kostja poolt Expericom OÜ-le nõude loovutamise või selle kuupäeva osas, ei vasta asja materjalidele, sest kostja ei ole enne apellatsioonkaebuse esitamist mitte kordagi tuginenud nõude loovutamise teates märgitud nõude loovutamise lepingu sõlmimise kuupäevale. Maakohtus esitatud poolte väited ja tõendid ei kinnita kostja väidet, et nõude loovutamine oleks toimunud varem, kui sellest teada anti. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et on eluliselt ebausutav, et nõude loovutamine kostjalt Expericom OÜ-le oleks toimunud varem, kui hageja rahuldas Expericom OÜ nõude. Kolleegiumi arvates maakohtu järeldus, et kostja loovutas oma nõude Expericom OÜ-le ajal, kui oli teada, et hageja on Expericom OÜ enda nõude rahuldanud, tugineb asjas esitatud poolte väidetele ja tõenditele.
19.Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus on jaganud tõendamiskoormuse valesti, kui väitis, et kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et kostja ja Expericom OÜ toonane juhataja C olid pikaajalised tuttavad ning kostja pidi teadma C tegevusest firmade likvideerijana ja Expericom OÜ-d ootavast likvideerimisest. Vaidlust ei ole, et pooltele on käesolevas menetluses olnud selge tõendamiskoormise jaotus ja kostja ei pea tõendama ei kostja ja Expericom OÜ toonase juhataja C seost ega asjaolusid, mida kostja teab Expericom OÜ-st. Maakohtu väitest, mille kohaselt ei ole kostja ümber lükanud hageja väidet, et kostja ja Expericom OÜ toonane juhataja C olid pikaajalised tuttavad ning kostja pidi teadma C tegevusest firmade likvideerijana ja Expericom OÜ-d ootavast likvideerimisest, ei saa järeldada etteheidet kostjale tõendite esitamata jätmise kohta olukorras, kus kostja ei pidanudki tõendama ega ümber lükkama enda seotust C-ga.
20.Maakohus tuvastas, et Expericom OÜ juhatuse liige C oli tuntud firmade likvideerijana (I kd t.l 184-197). Hageja on tõendanud, et ajal, kui kostja teatas oma nõude loovutamisest Expericom OÜ-le, oli C jätnud Expericom OÜ juhatajana esitamata Expericom OÜ kahe majandusaasta aruanded (I kdt t.l. 184) ning viimase Expericom OÜ esitatud majandusaasta aruande järgi oli Expericom OÜ omakapital negatiivne (I kd t.l. 186-191) ning viimased kolm aastat enne nõude loovutamist oli Expericom OÜ-l maksuvõlg (I kd t.l. 192). Kuna Expericom OÜ juhataja C tegevust firmade likvideerijana on kajastatud ajakirjanduses (I kd t.l 197, II kd t.l. 56-59) ning kostja on tunnistanud 2015. aastal kohtule vande all ütlusi andes, et ta teab tööalaselt C umbes viis aastat (II kd t.l. 60-62) ning C on määratud kostjale kuulunud ja kostja juhitud äriühingu likvideerijaks (III kd t.l. 93-94), siis on kõigi eeltoodud tõenditele tuginedes
2-19-16057 võimalik kindlaks teha, et kostja ja Expericom OÜ toonane juhataja C on pikaajalised tuttavad ja kostja pidi teadma C tegevusest firmade likvideerijana ja Expericom OÜ-d ootavast likvideerimisest. Kolleegiumi arvates on põhjendatud järeldada, et kui kostja tunneb tööalaselt C, kes on firmade likvideerija ja Expericom OÜ juhatuse liige ning kes määrati ka kostja äriühingu likvideerijaks, siis teadis kostja, et C on firmade likvideerija. Samuti on põhjendatud järeldada, et kui äriühingul ei ole ei tegevust ega vara ning esitamata on majandusaasta aruanded, siis äriühingu tegevus lõpeb või lõpetatakse likvideerimise kaudu.
21.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et pärast hageja poolt Expericom OÜ nõude täitmist ei saanud Expericom OÜ-l olla ühtegi eraldiseisvat huvi menetluses osalemiseks. Kohus märkis Expericom OÜ 180 euro suuruse nõude tunnustamata jätmise kohta tehtud otsuses, et võlgniku kohustus oli kolmanda isiku (hageja) poolt täidetud, mistõttu on Expericom OÜ vaidlusalune nõue täitmisega lõppenud ning Expericom OÜ ja võlgniku vahel puudub võlasuhe, mille täitmist võlgnikult nõudeavalduses nõuda (I kd t.l 171-175). Ringkonnakohus märkis hageja nõude tunnustamise kohta tehtud otsuses, et pärast seda, kui Expericom OÜ nõue jäi tunnustamata, ei ole ta enam Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajaks, kes saab vastu vaielda hageja nõude tunnustamisele ja Expericom OÜ vastuväiteid hageja nõudele ei ole alust arvestada (I kd t.l. 198-207). Eeltoodud otsustele tuginedes on õige maakohtu järeldus, et pärast hageja poolt Expericom OÜ nõude täitmist ei saanud Expericom OÜ-l olla ühtegi eraldiseisvat huvi tsiviilasja nr 2-14-21692 menetluses osalemiseks. Kostja väitest, et tsiviilasjas nr 2-14-21692 rahuldati hageja nõue Expericom OÜ vastu osaliselt, ei saa kuidagi järeldada, et see oli seotud Expericom OÜ õiguste ja huvidega vaielda vastu hageja nõude tunnustamisele, kui neid vastuväiteid ei olnud põhjust üldse arvestada. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme tõendite hindamisel, kui jõudis järeldusele, et Expericom OÜ-l ei olnud eraldiseisvat huvi tsiviilasjas nr 2-14-21692 menetluses osalemiseks.
22.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu kostja ka maakohtu järeldusega, et nõude tagasi omandamine oli seotud sellega, et Expericom OÜ pidi hüvitama hagejale menetluskulud. Maakohus on tuvastanud, et kohtuotsus, millega jäeti menetluskulud Expericom OÜ kanda, jõustus 13. novembril 2017 (I kd t.l 198-207). Maakohus on nõustunud, et hageja on veenvalt põhjendanud, et kostja ja Expericom OÜ tegutsesid AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses ühiselt ja kooskõlastatult. Kolleegiumi arvates on maakohtu järeldus tõendeid kogumis hinnates õige, et olukorras, kus Expericom OÜ tugines hageja nõudele vastu vaieldes sellele, et Expericom OÜ-l oli kostjalt nõude omandamise tõttu õigustatud huvi hageja nõude tunnustamisele vastu vaielda (I kd t.l 182-183), kus kostja esitas ise avalduse enda kaasamiseks hageja ja Expericom OÜ vahel toimuvasse kohtuvaidlusesse (III kd t.l 72-73), siis pidi kostja teadma ka hageja ja Expericom OÜ kohtuvaidluse lõppemisest, kui kostja omandas nõude tagasi.
23.Asjaolu, et maakohus on jätnud hindamata iga konkreetse kostja väite nõude tagasi omandamise kohta, ei luba ringkonnakohtu arvates asuda teistsugusele järeldusele maakohtust, et kostja tegevus oli algusest peale kantud eesmärgist hageja poolt AS Süda Maja (pankrotis) pankrotipessa esitatud nõudele vastu vaielda ja samas hageja menetluskulude näol tekkiva kahju hüvitamist vältida. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus ei ole hinnanud kõiki kostja väiteid eraldi nõude tagasi omandamise kohta, kuid ringkonnakohus saab kõrvaldada apellatsioonimenetluses selle vea, täiendades maakohtu põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Kolleegium nõustub hagejaga, et kostja seisukohad nõude loovutamise ja nõude tagasi omandamise kohta on menetlust läbivalt olnud vastuolulised. Kui alguses väitis kostja, et nõude tagasi omandamise eesmärgiks oli saada endale juurde hääli AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses, siis hiljem väitis kostja, et nõude tagasi omandamise tingis nõude eest tasukohustuse täitmata jätmine. Kui kostja on väitnud, et nõude omandamise initsiatiiv tuli
2-19-16057 Expericom OÜ-lt, siis Expericom OÜ juhataja C kinnitusel tuli nõude võõrandamise initsiatiiv kostjalt (III kd t.l 55). Kostja väide, et nõude võõrandamine oleks toimunud mingi tasu eest või 7031 euro eest, ei ole veenev. Ei ole ka eluliselt usutav, et kostja oleks andnud Expericom OÜle üldse nõude tasu eest või ilma ühegi dokumendita, võttes arvesse, et Expericom OÜ-l ei olnud raha (II kd t.l 2-12), tal oli 2011. aastast maksuvõlg, talle oli tehtud kustutamishoiatus (I kd t.l 185-192) ning selline nõue ei kajastunud Expericom OÜ 2014. aasta ja 2015. aasta majandusaastaaruannetes (II kd t.l 8-12). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et see, et hüvitatavate menetluskulude täpne suurus määrati kindlaks hiljem, ei oma tähtsust, sest nõude tagasi omandamise ajaks oli menetluskulude hüvitamiskohustuse tekkimine ettenähtav ja kindel.
24.Lähtudes eeltoodust tuvastas maakohus õigesti, et kostja loovutas oma nõude isikule, kellel puudus majandustegevus, kellele oli tehtud kustutamishoiatus, kellel oli negatiivne omakapital ja maksuvõlg ning kelle juhatuse liige oli firmade likvideerija. Maakohus tuvastas, et kostja omandas oma nõude Expericom OÜ-lt tagasi pärast seda, kui jõustus lahend hageja menetluskulude Expericom OÜ kanda jätmise kohta. Kostja omandas nõude tagasi isikult, kellel puudusid majandustegevus ja varad ning keda ähvardas kustutamine. Seega on maakohus tõendeid kogumis hinnates leidnud õigesti, et kostja käitumine oli seotud hageja ja Expericom OÜ vahel toimunud vaidlusega, kus kostjalt omandatud nõudele tuginedes oli kostjal seeläbi eesmärgiks vastu vaielda hageja nõudele tunnustada AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõudele, sest Expericom OÜ-l endal õigustatud huvi vaidlemiseks polnud, mistõttu pidi kostja mõistma oma käitumise õigusvastasust ja möönma, et tema selline käitumine nõude loovutamisel ja tagasiomandamisel tekitab hagejale kahju, kuna hagejal on võimatu saada Expericom OÜ-lt menetluskulude hüvitist ja kostja soovis hagejale menetluskulude näol tekkiva kahju hüvitamist vältida.
25.Seega on maakohus õigesti leidnud, et tõendatud on, et kostja võõrandas oma nõude Expericom OÜ-le vaid hageja nõude tunnustamise vaidluse ajaks, s.o tsiviilasja nr 2-14-21692 menetlemise ajaks, kui kostja teatas nõude loovutamisest, et hageja nõudele vastu vaielda, ja nõude omandamisest, kui oli vaja asuda hageja menetluskulusid hüvitama. Kolleegium leiab, et kostja tegevus nõude loovutamisel, mille eesmärgiks oli hageja poolt AS Süda Maja (pankrotis) pankrotipessa esitatud nõudele vastu vaielda ja samas hagejale menetluskulude näol tekkiva kahju hüvitamist vältida, on heade kommete vastane. Hageja on tõendanud asjaolusid, millest saab järeldada, et kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis algusest peale, et selline nõude loovutamine hageja nõudele vastuvaidlemiseks, olukorras, kus Expericom OÜ-l endal puuduvad rahalised vahendid hagejale menetluskulude hüvitamiseks ja nõude tagasi omandamine, et välistada ka nõude arvelt menetluskulude hüvitamine, toob kaasa hagejale kahju, sest hageja kasuks väljamõistetavad menetluskulud jäävad hüvitamata.
26.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostja poolt nõude loovutamise ja tagasiomandamisega on hagejal tekkinud kahju 12 735,80 eurot. Kostja väitel ei ole kostja tegevuse tõttu hagejal kahju tekkinud. Igal juhul ei ole kostja väidetel tekkinud hagejal kahju rohkem kui 737,45 eurot.
27.Vaidlust ei ole, et 13. mai 2014 AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue tunnustamata, sest Expericom OÜ esitas hageja nõudele vastuväite (I kd t.l 159-164) ja 9. juunil 2014 esitas hageja Expericom OÜ vastu nõude tunnustamise hagi (I kd t.l. 176-181), millele vastates 7. juulil 2014 tugines Expericom OÜ kostjalt omandatud nõudele (I kd t.l. 182-183). Vaidlust ei ole, et tsiviilasjas nr 2-14-21692 Expericom OÜ tugines menetlust läbivalt sellel, et hageja poolt Expericom OÜ nõude rahuldamisest hoolimata tuleb Expericom OÜ vastuväidet hageja nõudele arvestada, sest
2-19-16057 kostja oli võõrandanud Expericom OÜ-le tunnustatud nõude, siis on põhjendatud arvata, et tsiviilasja nr 2-14-21692 raames tuli kohtul seoses kostjalt nõude omandamisega lahendada asi sisuliselt vaid seetõttu, et kostja loovutas nõude, millele tuginedes esitati vastuväiteid ja kanti menetluskulusid. Kuna kogu vaidlus tsiviilasjas nr 2-14-21692 toimus eelkõige kostjalt omandatud nõudele tuginedes ja seda hoolimata sellest, et kostja võlausaldajana AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses ei kasutanud oma õigust hageja nõudele vahetult ise vastu vaielda, siis leidis maakohus õigesti, et kostja käitumist seoses nõude loovutamise ja tagasiomandamisega tsiviilasjas nr 2-14-21692 menetluskulude tekkimisel tuleb vaadata tervikuna. Kui vaidlus tsiviilasjas nr 2-14-21692 toimus eelkõige kostjalt omandatud nõudele tuginedes, siis pole ka ringkonnakohtu arvates võimalik järeldada, et hageja kahju menetluskulude näol, mis on jäänud Expericom OÜ poolt hüvitamata, võiks olla menetluskulude jaotust arvestades väiksem kui 12 735,80 eurot, sest siis oleks ka menetluskulude jaotus ja kindlaksmääratud menetluskulude summa olnud teistsugused. Kuna hageja nõudele vastuvaidlemisega on tekkinud hagejal märkimisväärsed menetluskulud ning hageja kasuks väljamõistetud menetluskulusid ei ole sundtäidetud seetõttu, et Expericom OÜ-l polnud vara ja kostja omandas tagasi kostja loovutatud nõude, siis on tõendatud, et kui kostja ei oleks oma nõuet Expericom OÜ-le loovutanud ja tagasiomandanud, et hageja nõudele tsiviilasjas nr 2-1421692 vastu vaielda, siis ei oleks hagejal menetluskulusid seoses kostja poolt loovutatud nõudel põhinevate vastuväidete tõttu tekkinudki ning need poleks jäänud hagejale hüvitamata summas 12 735,80 eurot. Kostja omandades oma nõude Expericom OÜ-lt tagasi ajal, kui jõustus kohtuotsus hageja menetluskulude Expericom OÜ kanda jätmise kohta (I kd t.l 198-207, II kd t.l 1), võttis hagejalt ka võimaluse täita menetluskulude hüvitamise nõuet 12 735,80 eurot kostja poolt Expericom OÜ-le loovutatud nõude enampakkumisel müümisest saadava raha arvelt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja tegevusega on hagejale põhjustatud kahju kogu tsiviilasjas nr 2-14-21692 hüvitamata jäänud menetluskulude näol. Kuna Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et on tõendatud, et kostja tegevusega on hagejal tekkinud kahju 12 735,80 eurot, siis ei ole ringkonnakohtu arvates otstarbekas hinnata kostja väiteid, miks see kahju ei ole 737,45 eurot ja seetõttu ei ole ka maakohus rikkunud menetlusnorme jättes kostja sellekohased väited hindamata.
28.Kuna maakohus ei ole hinnanud eraldi kostja väiteid selle kohta, et mõistlik riskijaotus välistab hageja nõude rahuldamise, siis saab ka selles osas ringkonnakohus täiendada maakohtu põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et mõistlik riskijaotus ei võimaldakski hageja nõuet täies ulatuses rahuldada. VÕS § 127 lg 2 järgi kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kolleegium leiab, et VÕS § 1045 lg 1 p 8 kaitse-eesmärgiks on kannatanu kaitsmine kahju eest, mis on tekitatud heade kommete vastase tahtliku tegevusega, mille eesmärgiks oli vastu vaielda hageja nõudele ja vältida hagejale menetluskulude hüvitamist, mistõttu ei ole välistatud VÕS § 127 lg-st 2 tulenevalt tekkinud menetluskulude hüvitamata jätmisest tekkinud kahju hüvitamine kostja poolt.
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaalõiguse norme, kui ei ole vähendanud ega piiranud kahjuhüvitist. Kostja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, millest oleks maakohus saanud järeldada kahju tekkimist hagejast tulenevatel asjaoludel, et tekkinud kahjuhüvitist vähendada. Samuti ei ole asjaolu, et hageja on äriühing ja kostja füüsiline isik selliseks asjaoluks, mille alusel saaks kuidagi järeldada, et kostja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu sellise kahjuhüvitise väljamõistmine, et seda piirata VÕS § 140 alusel.
2-19-16057
30.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Menetluskulude jaotus
31.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.