5.Määrata AS ÜHISTEENUSED menetluskulude suuruseks 85 (kaheksakümmend viis) eurot.
6.Mõista I.H-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja menetluskulud 85 (kaheksakümmend viis) eurot.
7.Jätta kindlaks määramata ja I.H-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja mõistmata viivis 0,01 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada osas, millega määrati kindlaks menetluskulud. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Menetluse käik ja asjaolude kirjeldus
1.AS ÜHISTEENUSED esitas 25.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I.H-lt 64,57 euro saamiseks. I.H esitas 31.08.2025 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis 18.09.2025 määrusega asja lahendamiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus kohustas hagejat 18.09.2025 määrusega esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja teavitas 23.09.2025, et kostja tasus 21.09.2025 hagejale 64,57 eurot, kuid on jätnud tasumata menetluskulud. Hageja palub menetluse asjas lõpetada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud.
2.Kostja teavitas 23.09.2025, et on valmis hüvitama vaid poole hageja menetluskuludest, kuna kahtleb nõude seaduslikkuses ning leiab, et nõude sissenõudmise tähtaeg on möödunud.
3.Hageja täpsustas 24.09.2025, et soovib hagist loobuda ning palub kostjalt hageja kasuks mõista välja menetluskulud summas 85 eurot. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 teise lause kohaselt võetakse avaldus toimikusse, kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses. TsMS § 429 lg 3 esimene lause näeb ette, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja.
5.Hageja esitas kohtule hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Kohus küsis kostja seisukohta hagist loobumise avaldusele ning hageja menetluskulude suurusele. Kostja vaidleb vastu hageja taotlusele mõista kostjalt välja menetluskulud suuruses 85 eurot. Kostja kahtleb nõude seaduslikkuses ning leiab, et nõude sissenõudmise tähtaeg on möödunud. Kostja on valmis hüvitama poole hageja menetluskuludest.
6.TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Kostja on hageja nõude pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppemist rahuldanud. Seega on hageja eesmärk saavutatud ning puudub vajadus nõude menetlemiseks. Kohtu võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.
7.Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed
tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus lõpetab menetluse määrusega, mistõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning määrama kindlaks menetluskulud.
9.TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja tasus hagejale võlgnevuse 64,57 eurot 21.09.2025, s.o pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuna kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
10.TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. TsMS § 4842 näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
11.Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot, mis on vältimatu ja seega põhjendatud kulu. TsMS § 484 2 alusel kuulub hüvitamisele ka hagejal tekkinud menetluskulu suuruses 20 eurot. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 85 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
12.Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata viivise 0,01 eurot, mis ei ole menetluskulu.
13.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kuna vaidlustatav menetluskulude summa ei ületa 280 eurot, ei ole määrus menetluskulude kindlaksmääramise osas edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.