lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-17426/4

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 11.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-17426/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1075
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-21-17426

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-17426

Tsiviilasi

R. R. ja T. P. O. hagi A. P. vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: R. R. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Hageja II: T. P. O. (registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja juhatuse liige R. R. Kostja: A. P. (registrikood XXX, asukoht XXX), esindajad juhatuse liikmed K. S. ja R. V.

RESOLUTSIOON

1.Jätta R. R. ja T. P. O. hagi A. P. vastu menetlusse võtmata.
2.Jätta menetluskulud R. R. ja T. P. O. kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Määrus toimetada kätte hagejatele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.R. R. (hageja I) ja T. P. O. (hageja II, koos: hagejad) esitasid 05.11.2021 Tartu Maakohtule hagi A. P. (kostja) vastu kahju nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja I oma XXX kätte saanud, seega langeb ära kostja nõue hageja II vastu. Hageja II soovib saada 6000 eurot alusetu väite eest, et kompensatsioonimaksed on kantud T. P. O. kontole. Tegelikult on kõik kompensatsioonimaksed laekunud hageja I isiklikule AS Swedbank kontole. Lisaks soovib hageja I saada kostjalt kompensatsiooni 20 000 eurot asjatundmatu asjaajamise, isiku maine kahjustamise ja tema isiku nimega seotud ettevõtte T. P. O. äritegevusse sekkumise ja korduvate eksimuste eest XXX ülekandmisel. 10.11.2021 esitasid hagejad hagiavalduse täienduse, milles tõid välja, et T. P. O. otsese kahju suurus on 2332,65 eurot, millele lisanduvad kaudsed kahjud summas 1095 eurot ning menetluskulud.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTU SEISUKOHT

2.Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuivõrd maakohus ei ole pädev asja lahendama (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1). Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hagiavaldus esitatud nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamise nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 ja § 1043, § 1045 lg 1 alusel maakohtusse kui tsiviilasi. Maakohtul tuleb kontrollida, kas asi kuulub lahendamisele tsiviilasjana maakohtus või haldusasjana halduskohtus (TsMS § 1 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 1). Hagejad heidavad kostjale peamiselt ette hagejate maine kahjustamist ning nii varalise kui mittevaralise kahju tekitamist seoses kostja tegevusega pensioniraha väljamakse tegemisel. Avalik-õiguslik vaidlus eeldab igal juhul, et õigussuhte üks osapooltest on avaliku võimu kandja, st riik, kohalik omavalitsus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraisik. Teisalt ei ole välistatud, et avalikke ülesandeid täidetakse eraõiguslikus vormis (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. 2017, § 1, lk 56). Riigikohus on rõhutanud, et haldus- ja tsiviilasjade eristamisel ei saa lähtuda ainuüksi sellest, kes on vaidluse pooled. Määrav on õigussuhte sisu ja nõude õiguslik iseloom (Riigikohtu 28.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-2894, p 13).
3.Hagejad tuginevad hagiavalduses kostja 05.11.2021 kirjale (tl 4), millega hagejad soovivad tõendada, et kostja tegevusega on hagejatele kahju tekkinud. Nimetatud kirjas teatas kostja, et sai AS LHV Pangalt teate, et kompensatsioonimakse tegemise järgselt teavitas panga kontohaldur kostjat, et makse saaja konto ja nimi ei langenud kokku ning makse tehtud alusetult hageja I konto asemel hageja II kontole. Kostja nõudis hagejalt II 5323,71 euro viivitamatult tagastamist. Kostja on XXX pidaja väärtpaberite registri pidamise seaduse (EVKS) § 13 lg 2 tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt on XXXpidaja aktsiaselts, kellele on antud EVKS § 25 alusel õigus XXX pidada. EVKS § 25 lg 1 kohaselt otsustab registripidaja määramise ja registripidajaga sõlmib halduslepingu valdkonna eest vastutav minister. Registripidajaga sõlmitava halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Rahandusministeerium. EVKS § 21 lg-s 2 on sätestatud pensioniregistripidaja osutatavate teenuste nimekiri, sh kogumispensioni seaduses (KoPS) sätestatud pensioniregistri pidaja osutatavad teenused. Mh avab registripidaja kohustatud isikule pensionikonto (KoPS § 17 lg 1) ja otsustab raha väljavõtmise (KoPS § 524 lg 41 ja § 431) ning tal on õigus kontrollida krediidiasutusest avaldusel märgitud isiku nime ja pangakonto numbri õigsust (KoPS § 524 lg 42). Järelikult on kostja eraõiguslik juriidiline isik, kes täidab 31.12.2019 sõlmitud halduslepingu alusel alates 01.01.2020 – 31.12.2024 avalik-õiguslikke ülesandeid (XXX).
4.Kohtu hinnangul on hagi ja selle nõuded eeltoodut arvestades seotud A. P. halduslepinguga antud ülesannete täitmisega. Kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue RVastS § 1 lg 1 kohaselt lahendada riigivastutuse seaduse alusel. RVastS § 17 lg 1 ja HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev lahendama halduskohus (Riigikohtu 14.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 12). Kuna RVastS § 1 lg 2 kohaselt ei laiene riigivastutusõigus nendele juhtudele, kui avaliku võimu kandja tegutseb eraõiguslikus vormis, peab avalike ülesannete täitmine toimuma avalik-õiguslikus vormis (Riigikohtu 07.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-16, p 12). RVastS § 12 lg 1 esimese lause kohaselt on kahju kannatanud isikule kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti.

RVastS § 12 lg 3 kohaselt vastutab füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju eest riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti. EVKS § 52 lg 1 kohaselt peab registripidaja hüvitama registripidamisel oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. KoPS § 5 lg 3 kohaselt kohaldatakse kogumispensionide seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetlus seaduse sätteid, arvestades kogumispensionide seadusest, Finantsinspektsiooni seadusest, investeerimisfondide seadusest, krediidiasutuste seadusest ja väärtpaberituru seadusest tulenevaid erisusi. Kostja tekitas hagejatele väidetava kahju täites halduslepingust tulenevaid avalikke ülesandeid (RVastS § 12 lg 2). Seega on tegemist avalik-õigusliku iseloomuga tegevusega.

5.RVastS § 17 lg 1 ja HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev lahendama halduskohus (Riigikohtu 14.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 12). Järelikult ei ole Tartu Maakohus antud asjas pädev kohus ning hagejate hagiavaldus tuleb TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel jätta menetlusse võtmata. Kuigi hagiavaldusel esinevad nii vormi- kui sisupuudused ning tasumata on riigilõiv, ei pea kohus vajalikuks anda hagejatele puuduste kõrvaldamiseks tähtaega, kuivõrd kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest pädevuse puudumise tõttu.
6.TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannavad hagejad menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hagejate kanda. Kuna menetluskulusid tekkinud ei ole, puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja