OÜ RealWay hagi Black Belt Baltic OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9441,63 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ RealWay, registrikood 10955906 Hageja lepinguline esindaja: V.S; e-post XXX Kostja: Black Belt Baltic OÜ, registrikood 14186439 Kostja seaduslik esindaja: J.P; e-post XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu OÜ RealWay hagist osaline loobumine 2811,82 euro põhinõude ulatuses ning lõpetada selles osas menetlus.
2.Rahuldada hagi.
3.Mõista Black Belt Baltic OÜ-lt OÜ RealWay kasuks välja:
1.1.võlgnevus 3829,14 eurot, sh põhinõue 2303,28 eurot, sissenõudmiskulud 400 eurot, 07.07.2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1125,86 eurot;
1.2.viivis 0,15% põhinõudelt 2303,28 eurolt päevas alates 08.07.2021. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Määrata OÜ RealWay menetluskulude rahaliseks suuruseks 1522 eurot.
6.Mõista Black Belt Baltic OÜ-lt OÜ RealWay kasuks välja menetluskulud 1522 eurot, sh 550 eurot riigilõiv ning 972 eurot hageja lepingulise esindaja kulu. Menetluskulud tuleb tasuda D.C.O. arvelduskontole nr XXX AS-s LHV Pank, selgitusega „2-21-115627, Black Belt Baltic OÜ“.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.OÜ RealWay (hageja) sõlmis XX.XX.XXXX K.K.O. (registrikood XXX) äriruumi üürilepingu XXX, mille koos lisadega ja nendest tulenevate kohustustega võttis 01.07.2019. a täies mahus üle Black Belt Baltic OÜ (kostja). Üürilepingu esemeks on XXX asuvad töökojaruumid nr XXX kasuliku pindalaga 107,6 m2. Lepingu lisa nr 1 järgi on üüritasu suuruseks 591,80 eurot (käibemaksuta) ning lisaks kõrvalkulud kõrvalteenuste (halduskulu, prügivedu, soojusenergia) eest summas 161,40 eurot (käibemaksuta), millele lisandusid elekter ja vesi vastavalt arvesti näitudele. Hageja on kostjale lepingu alusel esitanud arved, mille kostja on jätnud tasumata vaatamata korduvatele kirjalikele ja suulistele pöördumistele. Seejuures ei ole kostja esitanud ka ühtki pretensiooni teenuse kvaliteedi või lepingutingimustele mittevastavuse kohta.
2.Hageja pöördus kohtuväliselt võlgnevuse sissenõudmiseks D.C.O. poole, kes edastas 19.03.2021. a kostjale e-võlateatise ning palus võlgnevuse koos sellele lisanduvate kõrvalkuludega tasuda hiljemalt 26.03.2021. a. Kuna võlgnevust ei tasutud, edastas hageja D.C.O. vahendusel 19.04.2021. a kostjale hagi- ja pankrotihoiatuse ning palus võlgnevuse koos sellele lisanduvate kõrvalkuludega tasuda hiljemalt 23.04.2021. a. Kostja on võlateatisele reageerinud e-posti teel tunnistades võlgnevust, kuid pole siiski võlgnevust tasunud.
3.Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja üürilepingust tuleneva põhivõla summas 5115,20 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 1134,72 eurot, edasiulatuvalt viivise põhivõlalt lepingujärgses määras 0,15% päevas kuni põhivõla täitmiseni ja võla sissenõudmiskulu summas 400 eurot.
4.Kuna kostja tasus pärast hagi esitamist osa põhivõlast, täpsustas hageja 19.10.2021. a nõuet ja viivisearvestust. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 2303,28 eurot, viivise 1125,86 eurot, sissenõudmiskulu 400 eurot ja viivise põhivõlalt 0,15% päevas alates 08.07.2021. a kuni põhivõla tasumiseni.
5.Hageja on kostjale teinud ka kompromissettepaneku, mille kohaselt kostja tasub hagejale kokku 4584,14 eurot igakuiste osamaksetena alates 2021. aasta novembrist, kuid kostja kompromissettepanekule ei reageerinud. Kostja vastuses pakutud kompromissettepanekuga hageja nõustuda ei saa, kuivõrd selle kohaselt tasub kostja vaid põhivõla ja sedagi aasta jooksul. Kostja vastuväited
6.Kostja avaldas 29.09.2021. a hagile esitatud vastuses, et peab võimalikuks lahendada vaidlus kompromissiga selliselt, et tasub hagejale kokku 2343,28 eurot hiljemalt 15.10.2022. a osamaksetena.
7.Täiendavas vastuses tunnistas kostja hageja nõuet summas 2906,21 eurot järgmiselt: 2303,28 eurot on põhinõue, 562,93 eurot on mõistliku suurusega viivised ja 40 eurot sissenõudekulud. Ka selle summa peale on kostja nõus sõlmima kompromissi.
8.Kostja taotleb viivise vähendamist mõistliku suuruseni. Võrreldes põhinõudega on hageja poolt küsitava viivise suurus ebamõistlik. Hageja ei ole enam kui poole aastase perioodi jooksul pidanud vajalikuks lepingut erakorraliselt üles öelda, olenemata sellest, et kostja on makseviivituses. Seega on hageja viivisest teinud endale täiendava sissetulekuallika. Põhinõude ja viivise tasumine hagis toodud ulatuses paneks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
9.Ka vaidleb kostja vastu sissenõudmiskuludele 40 eurot ületavas osas. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu. Kohtuotsuse põhjendused
10.Olles analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
12.Kohus analüüsib esmalt, kas ning milline leping oli poolte vahel sõlmitud ja kas hagejal on tekkinud kohustuse täitmise nõudeõigus (I), lahendab viivisenõude (II), sissenõudmiskulude nõuda (III) ning jaotab menetluskulud koos nende rahalise suuruse kindlaksmääramisega (IV).
13.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes:
− hageja ja K.K.O. sõlmisid XX.XX.XXXX äriruumi üürilepingu XXX, mille koos lisadega ja nendest tulenevate kohustustega võttis 01.07.2019. a täies mahus üle kostja; − üürilepingu punkti 3. ja lisa nr 1 järgi on üüritasu suuruseks 591,80 eurot (käibemaksuta), kõrvalkulud (halduskulu, prügivedu, soojusenergia) 161,40 eurot (käibemaksuta) ning elekter ja vesi vastavalt arvesti näitudele; − üürilepingu punkti 6.2. kohaselt maksab üürnik lepingu punktis 3. ettenähtud üüri või kõrvalkulude õigeaegselt tasumata jätmise korral viivist 0,15 % maksmisega viivitatud summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest; − hageja on kostjale esitanud arveid üürilepingu alusel üüri ja kõrvalkulude tasumiseks ning tasumata summadelt arvestanud lepingujärgset viivist; − kostja on tasunud valikuliselt tasunud hageja esitatud arved ning on jätnud arved tasumata käesolevas vaidluses esitatud nõude ulatuses; − kostjal lepingutingimuste osas pretensioone olnud ei ole.
14.Hageja on vähendanud põhinõuet 2303,28 euroni võrreldes algse 5115,20 euroga. Riigikohus on lahendi nr XXX punktis 17 märkinud, et haginõude vähendamist ei peeta TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi küll hagi muutmiseks, kuid sellest tuleneb vaid see, et vähendamisele ei kehti TsMS § 376 lg 1 järgsed piirangud hagi muutmiseks, eelkõige, et muutmiseks on vajalik kostja või kohtu nõusolek. Menetluslikult saab olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata või menetlus lõpetada. Kohtu hinnangul on hageja loobunud hagist osaliselt, s.o põhinõudest 2811,82 euro ulatuses. Kohus võtab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel loobumise vastu ning lõpetab selle summa ulatuses menetluse. I Üürilepingust tulenev nõue
15.Hageja esitatud asjaolude pinnalt võib hageja põhinõue kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et nende vahel on sõlmitud kirjalik üürileping, mille kohaselt kostja üüris töökojaruume.
16.Kohus leiab, et pooled sõlmisid üürilepingu VÕS § 271 tähenduses. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Poolte vahel puudub vaidlus üürilepingu sõlmimise ja üürilepingu tingimuste osas. Hageja on võimaldanud kostjal ruumide kasutamise ja kostja on ruume kasutanud, kuid ei ole hagejale üüri ega kõrvalkulusid vastavalt lepingule tasunud.
17.VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 2303,28 eurot.
II Viivis
18.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
19.Viivisenõude kohaldamise eelduseks on võlgniku vastutus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagi esitamise seisuga olnud rahalise kohustuse täitmisega (üüri ja kõrvalkulude tasumisega) viivituses. Seega on hageja viivisenõude eeldus täidetud.
20.Hageja on esitanud viivisearvestuse, millest nähtuvalt on hageja arvestanud viivist tasumata põhinõudelt 2303,28 eurolt ning millest tulenevalt on sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 07.07.2021. a, s.o hagi esitamise seisuga kokku 1125,86 eurot. Kostja viivise arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja hinnangul on viivis ebamõistlikult suur ning seda tuleks vähendada mõistliku ulatuseni. Koos põhinõudega viivise tasumine hagejale asetaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
21.Kohus loeb hageja viivisearvestuse õigeks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 1125,86 eurot perioodi 16.11.2020. a – 07.07.2021. a eest. Hageja on viivisearvestusel lähtunud üürilepingu punktis 6.2. kokku lepitud viivisemäärast. Viivisemäär ei ole kohtu hinnangul tavapärastest juriidiliste isikute vahel sõlmitud üürilepingutes kokku lepitud viivisemääradest märkimisväärselt erinev. Lisaks on kostja ise tekitanud olukorra, mille tõttu hageja viivisenõude esitas – kostja jättis igakuised maksed nõuetekohaselt tasumata, seejuures ise võlgnevust tunnistades. Ka ei nõustu kohus kostja väidetega, mille kohaselt on hageja viivisenõudest teinud enda täiendava sissetulekuallika, kuna pole kostjaga üürilepingut üles öelnud. Viivisenõude esitamise õigus ei ole seotud lepingu lõpetamisega. Kui kostja leiab, et ta ei soovi lepingu jätkumist, on ka kostjal võimalik leping üles öelda. Kostja ei ole seda samuti teinud, mistõttu on ilmne, et pooltel on endiselt huvi üürilepingu jätkumise vastu. Eeltoodu tõttu on leping kehtiv ning pooltele täitmiseks kohustuslik.
22.TsMS § 367 alusel mõistab kohus kostjalt välja ka viivise 0,15% tasumata põhinõudelt päevas alates 08.07.2021. a kuni põhinõude tasumiseni. III Sissenõudmiskulud
23.Hageja on esitanud ka nõude sissenõudmiskulude summas 400 eurot väljamõistmiseks kostjalt.
24.VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas
hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas (VÕS § 1131 lg 2).
25.Hageja seisukoht, mis tuleneb õiguskirjandusest, on õige. Nimelt on õiguskirjanduses leitud, et sissenõudmiskulu hüvitamist saab nõuda iga üksiku rahalise kohustusega seoses. Seega, kui võlausaldajal on õigus nõuda viivist mitme rahalise kohustusega viivitamise eest, saab ta nõuda 40-eurost sissenõudmiskulude hüvitamist iga kohustuse eest eraldi. Sissenõudmiskulude hüvitamist ei saa nõuda mitte iga sissenõudmiseks tehtava toimingu eest, vaid kõigi konkreetse kohustuse sissenõudmiseks tehtud toimingute eest kokku. EL-i direktiivi nr 2011/7/EL art 5 kohaselt võivad lepingupooled riigisisese õiguse alusel kokku leppida maksegraafikutes ning sellisel juhul võib võlausaldaja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist iga osamaksega viivitamise eest. Sellest tuleb lähtuda ka VÕS § 1131 lg 1 tõlgendamisel. Seega tuleneb eelnevast, et hagejal on õigus nõuda sissenõudmiskulu 40 eurot iga kord, kui kostja viivitab omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisega ning hagejal tekib seetõttu õigus nõuda viivist.
26.Kuna kostja on viivitanud kokku 10 arve tasumisega, on hagejal õigus nõuda 400 euro sissenõudmiskulu hüvitamist ja hageja vastav nõue tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulu 400 eurot. IV Menetluskulud
27.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
28.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
29.Hageja on 29.10.2021. a kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub hageja kostjalt menetluskuluna välja mõista 1522 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad järgnevast:
28.1.hageja õigusabikulud summas 972 eurot , sh dokumentatsiooniga tutvumine ning dokumentatsiooni õiguslik analüüs, hagiavalduse koostamine ning edastamine kohtule, asjakohase kohtupraktikaga tutvumine, kostja vastusega tutvumine, vastuse koostamine kostja seisukohtade osas, menetluskulude nimekirja koostamine ning esitamine (kokku 8 tundi ja 10 minutit);
28.2.riigilõiv 550 eurot.
30.Kostja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud ei ole.
31.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.
32.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
33.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust.
34.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 550 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1 (hagilt hinnaga 9441,63 eurot tuli hagiavalduse esitamisel RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 550 eurot). Seega on hageja menetluskulud tasutud riigilõivu osas põhjendatud.
35.Kostjat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja – V.S. Hageja on kohtule esitanud hagiavalduse, vastanud kostja seisukohtadele ning esitanud menetluskulude nimekirja. Kõik eeltoodud toimingud on asja lahendamise seisukohalt olnud põhjendatud ja vajalikud. Ka on toimingutele kulunud aeg mõistlik. Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 972 euro väljamõistmiseks.
36.Menetluskulude jaotus ja hageja menetluskulude põhjendatud suurust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 1522 eurot (972 eurot õigusabikulud + 550 eurot riigilõiv).
37.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esindaja esitas taotluse kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ning kohus rahuldab selle.
38.TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.