Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

alusel. Kostja jättis täielikult tasumata augustikuu, septembrikuu ja oktoobrikuu osamaksed, mistõttu laenuandja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses ning laenuandja oli õigustatud nõudma kohustuste täitmist. Laenuandja saatis 20.06.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja 14 kalendripäeva võlgnevuse likvideerimiseks ning pakkus võimalust läbirääkimisteks (lisa 8). Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevus ei likvideerinud ega võtnud laenuandjaga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks, mistõttu ütles laenuandja 05.07.2022 laenulepingu nr S204175397 üles ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale Omega Invest OÜ-le (lisa 9). Kõik kirjad saadetakse läbi süsteemi kliendi poolt andmebaasis sisestatud e-posti aadressile (xxx). Seega lepingu ülesütlemise avaldus oli kostjale kätte toimetatud TsÜS § 69 lg 3 mõttes. Olles tutvunud portaalihalduri OÜ Omaraha poolt hallatava e-teenuste keskkonna laenutingimustega ja laenusaaja tingimustega (lisa 10) sõlmis S.A portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel 08.09.2020 laenulepingu nr S204281937, mille alusel sai kostja laenu summas 590,00 eurot (lisa 11). Laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 26,57% aastas (vt. teabeleht punk 3), perioodiks lepiti kokku 5 aastat. Tulenevalt lepingu tingimustest viivise määr võrdub intressiga, so 26,57% aastas (0,073% päevas) (vt. teabeleht punk 3, kaasnevad kulud). Krediidi kulukuse määr on 33,50% aastas, mis on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 590,00 €, intressimäär on 26,57%, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 11,80 € ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Kostja sai küll raha kätte, kuid kokkuleppelisi osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel. Kostja jättis täielikult tasumata augustikuu, septembrikuu ja oktoobrikuu osamaksed, mistõttu laenuandja nõue on muutunud sissenõutavaks ning laenuandja oli õigustatud nõudma kohustuste täitmist. Laenuandja saatis 01.06.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja 14 kalendripäeva võlgnevuse likvideerimiseks ning pakkus võimalust läbirääkimisteks (lisa 12). Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevus ei likvideerinud ega võtnud laenuandjaga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks, mistõttu ütles laenuandja 16.06.2022 laenulepingu nr S204281937 üles ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale Omega Invest OÜ-le (lisa 13). Kõik kirjad saadetakse läbi süsteemi kliendi poolt andmebaasis sisestatud e-posti aadressile (xxx). Seega lepingu ülesütlemise avaldus oli kostjale kätte toimetatud TsÜS § 69 lg 3 mõttes. Olles tutvunud portaalihalduri OÜ Omaraha poolt hallatava e-teenuste keskkonna laenutingimustega ja laenusaaja tingimustega (lisa 14) sõlmis S.A portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel 03.03.2021 laenulepingu nr S214661063, mille alusel sai kostja laenu summas 1 110,00 eurot (lisa 15). Laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 27,17% aastas (vt. teabeleht punk 3), perioodiks lepiti kokku 5 aastat. Tulenevalt lepingu tingimustest viivise määr võrdub intressiga, so 27,17% aastas (0,075% päevas) (vt. teabeleht punk 3, kaasnevad kulud). Krediidi kulukuse määr on 34,60% aastas, mis on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 1 110,00 €, intressimäär on 27,17%, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 22,20 € ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Kostja sai küll raha kätte, kuid kokkuleppelisi osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel. Kostja jättis täielikult tasumata augustikuu, septembrikuu ja oktoobrikuu osamaksed, mistõttu laenuandja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses ning laenuandja oli õigustatud nõudma kohustuste täitmist. Laenuandja saatis 27.06.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja 14 kalendripäeva võlgnevuse likvideerimiseks ning pakkus võimalust läbirääkimisteks (lisa 16). Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevus ei likvideerinud ega võtnud laenuandjaga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks,

mistõttu ütles laenuandja 12.07.2022 laenulepingu nr S214661063 üles ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale Omega Invest OÜ-le (lisa 17). Kõik kirjad saadetakse läbi süsteemi kliendi poolt andmebaasis sisestatud e-posti aadressile (xxx). Seega lepingu ülesütlemise avaldus oli kostjale kätte toimetatud TsÜS § 69 lg 3 mõttes. Olles tutvunud portaalihalduri OÜ Omaraha poolt hallatava e-teenuste keskkonna laenutingimustega ja laenusaaja tingimustega (lisa 18) sõlmis S.A portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel 06.07.2021 laenulepingu nr S214883064, mille alusel sai kostja laenu summas 3 160,00 eurot (lisa 19). Laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 34,80% aastas (vt. teabeleht punk 3), perioodiks lepiti kokku 5 aastat. Tulenevalt lepingu tingimustest viivise määr võrdub intressiga, so 34,80% aastas (0,096% päevas) (vt. teabeleht punk 3, kaasnevad kulud). Krediidi kulukuse määr on 45,30% aastas, mis on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 3 160,00 €, intressimäär on 34,80%, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 63,20 € ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Kostja sai küll raha kätte, kuid kokkuleppelisi osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel. Kostja jättis täielikult tasumata augustikuu, septembrikuu ja oktoobrikuu osamaksed, mistõttu laenuandja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses ning laenuandja oli õigustatud nõudma kohustuste täitmist. Laenuandja saatis 27.06.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja 14 kalendripäeva võlgnevuse likvideerimiseks ning pakkus võimalust läbirääkimisteks (lisa 20). Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevus ei likvideerinud ega võtnud laenuandja ühendust kokkuleppe sõlmimiseks, mistõttu ütles laenuandja 12.07.2022 laenulepingu nr S214661063 üles ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale Omega Invest OÜ-le (lisa 21). Kõik kirjad saadetakse läbi süsteemi kliendi poolt andmebaasis sisestatud e-posti aadressile (xxx). Seega lepingu ülesütlemise avaldus oli kostjale kätte toimetatud TsÜS § 69 lg 3 mõttes. Lepingu S193055241 kehtivuse ajal tasus kostja maksegraafiku alusel põhinõude katteks kokku 500,91 eurot, seejuures kostja viimane tagasimakse laenusumma katteks oli 14.05.2022 summas 23,09 eurot. Pärast lepingu lõppemist kostja poolt ei olnud ühtegi tagasimakset põhivõla katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevust summas 999,09 eurot (1 500,00 – 500,91). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostjal on hageja ees tasumata intressi vastavalt lepingu tingimustele perioodil 31.03.2022 kuni (lepingu ülesütlemiseni) summas 99,51 eurot tulenevalt maksegraafikust 31,01% aastas. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja nõuab kostjalt viivitusintressi kokku lepitud intressimäära alusel tulenevalt Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punktist 3 summas 380,27 eurot alates laenulepingu ülesütlemisest järgneval päeval 12.07.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.10.2023. a. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Sissenõudmiskuludeks võivad olla kulutused, mis on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks, näiteks võlgnikule helistamiseks või talle meeldetuletuskirjade saatmiseks, inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud jms. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Hageja korduvalt saatis kostja e-posti aadressile (xxx) meeldetuletused seoses tasumata võlgnevusega –

18.07.2022 (lisa 23) 25.07.2022 (lisa 24). Seega palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 20,00 eurot VÕS § 113 2 lg 2 p 2 alusel. Lepingu S204175397 kehtivuse ajal tasus kostja maksegraafiku alusel põhinõude katteks kokku 183,02 eurot, seejuures kostja viimane tagasimakse laenusumma katteks oli 29.04.2022 summas 11,62 eurot. Pärast lepingu lõppemist kostja poolt ei olnud ühtegi tagasimakset põhivõla katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevust summas 456,98 eurot (640,00 – 183,02). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostjal on hageja ees tasumata intressi vastavalt lepingu tingimustele perioodil 27.03.2022 kuni 05.07.2022 (lepingu ülesütlemiseni) summas 38,38 eurot tulenevalt maksegraafikust 26,21% aastas. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja nõuab kostjalt viivitusintressi kokku lepitud intressimäära alusel tulenevalt Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punktist 3 summas 148,98 eurot alates laenulepingu ülesütlemisest järgneval päeval 06.07.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.10.2023. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Sissenõudmiskuludeks võivad olla kulutused, mis on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks, näiteks võlgnikule helistamiseks või talle meeldetuletuskirjade saatmiseks, inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud jms. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Esimene nõudekiri hageja poolt oli saadetud võlgniku e-posti aadressile (xxx) 11.07.2022 (lisa 26). Hageja korduvalt saatis koostjale meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega – 14.07.2022 (lisa 27), 25.07.2022 (lisa 28). Seega palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 20,00 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Lepingu S204281937 kehtivuse ajal tasus kostja maksegraafiku alusel põhinõude katteks kokku 101,83 eurot, seejuures kostja viimane tagasimakse laenusumma katteks oli 29.04.2022 summas 7,08 eurot. Pärast lepingu lõppemist kostja poolt ei olnud ühtegi tagasimakset põhivõla katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevust summas 488,17 eurot (590,00 – 101,83). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostjal on hageja ees tasumata intressi vastavalt lepingu tingimustele perioodil 08.03.2022 kuni 16.06.2022 (lepingu ülesütlemiseni) summas 42,27 eurot tulenevalt maksegraafikust 26,57% aastas alljärgneva arvestuse alusel (vt. hagiavalduse lisa 11). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja nõuab kostjalt viivitusintressi kokku lepitud intressimäära alusel tulenevalt Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punktist 3 summas 168,09 eurot alates laenulepingu ülesütlemisest järgneval päeval 17.06.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.10.2023. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Sissenõudmiskuludeks võivad olla kulutused, mis on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks, näiteks võlgnikule helistamiseks või talle meeldetuletuskirjade saatmiseks,

inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud jms. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Esimene nõudekiri hageja poolt oli saadetud võlgniku e-posti aadressile (xxx) 21.06.2022 (lisa 30). Hageja korduvalt saatis koostjale meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega – 29.06.2022 (lisa 31), 14.07.2022 (lisa 32), 25.07.2022 (lisa 33). Seega palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 25,00 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Lepingu S214661063 kehtivuse ajal tasus kostja maksegraafiku alusel põhinõude katteks kokku 124,24 eurot, seejuures kostja viimane tagasimakse laenusumma katteks oli 14.05.2022 summas 11,67 eurot. Pärast lepingu lõppemist kostja poolt ei olnud ühtegi tagasimakset põhivõla katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevust summas 985,76 eurot (1 110,00 – 124,24). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostjal on hageja ees tasumata intressi vastavalt lepingu tingimustele perioodil 03.04.2022 kuni 12.07.2022 (lepingu ülesütlemiseni) summas 87,60 eurot tulenevalt maksegraafikust 27,17% aastas. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja nõuab kostjalt viivitusintressi kokku lepitud intressimäära alusel tulenevalt Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punktist 3 summas 328,00 eurot alates laenulepingu ülesütlemisest järgneval päeval 13.07.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.10.2023. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Sissenõudmiskuludeks võivad olla kulutused, mis on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks, näiteks võlgnikule helistamiseks või talle meeldetuletuskirjade saatmiseks, inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud jms. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Hageja korduvalt saatis kostja e-posti aadressile (xxx) meeldetuletused seoses tasumata võlgnevusega – 18.07.2022 (lisa 35) 25.07.2022 (lisa 36). Seega palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 20,00 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel. Lepingu S214883064 kehtivuse ajal tasus kostja maksegraafiku alusel põhinõude katteks kokku 177,65 eurot, seejuures kostja viimane tagasimakse laenusumma katteks oli 29.04.2022 summas 24,63 eurot. Pärast lepingu lõppemist kostja poolt ei olnud ühtegi tagasimakset põhivõla katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevust summas 2 982,35 eurot (3 160,00 – 177,65). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostjal on hageja ees tasumata intressi vastavalt lepingu tingimustele perioodil 06.04.2022 kuni 14.06.2022 (lepingu ülesütlemiseni) summas 256,61 eurot tulenevalt maksegraafikust 34,80% aastas. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja nõuab kostjalt viivitusintressi kokku lepitud intressimäära alusel tulenevalt Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punktist 3 summas 1 350,64 eurot alates laenulepingu ülesütlemisest järgneval päeval 15.06.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.10.2023. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus

võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Sissenõudmiskuludeks võivad olla kulutused, mis on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks, näiteks võlgnikule helistamiseks või talle meeldetuletuskirjade saatmiseks, inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud jms. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Esimene nõudekiri hageja poolt oli saadetud võlgniku e-posti aadressile (xxx) 21.06.2022 (lisa 38), 29.06.2022 (lisa 39), 14.07.2022 (lisa 40), 25.07.2022 (lisa 41). Seega palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on rikkunud Laenulepingut sellega, et ta ei ole vastavalt Laenulepingule tasunud hagejale igakuiseid laenu- ja intressi makseid. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda lepingu üles. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seoses kostjapoolse krediidi- ja intressimaksete mittetasumisega ütles hageja VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 195 lg 1 kohaselt lepingu üles ja nõudis kostjalt kogu võlgnevuse kohest tagastamist. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis krediidiandja peab järgima ka VÕS § 416 lg 1 sätestatud 7nõudeid. Hageja hinnangul krediidiandja täitis seaduses sätestatud kriteeriume, et lõpetada kostjaga lepingulised suhted seaduspäraselt andes kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ning pakkudes võimalust olukorra reguleerimiseks läbirääkimiste teel. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisestkuni kohase täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Antud juhul tugineb hageja viivise arvestamisel sõlmitud lepingu tingimustele. VÕS §§ 404 ja 405 sätestavad kohustuslikud andmed, mis peavad olema välja toodud lepingus. Hageja märgib, et kõik olulised ja kohustuslikud andmed on sätestatud kas lepingu üldtingimustes või Tarbijakrediidi Teabelehes, mis on lepingu lahutamatu osa. Kostja vastus Kostja sai 25.07.2024. a kätte eelmenetluse lõpetamise kohtumääruse koos kohtu selgitustega. Kostja kohtule ei vastanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasjas kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.

•

•

•

•

•

Omaraha OÜ ja kostja sõlmisid 22.07.2019. a laenulepingu nr S193055241, mille alusel laenuandja andis kostjale laenu summas 1 500 eurot, intressiga 31% aastas. 11.07.2022. a ütles laenuandja lepingu üles. Kostja oli teostanud laenuandjale tagasimakseid summas 1 556,47 eurot (dtl 32-41, 130, 131, 135-192). Omaraha OÜ ja kostja sõlmisid 27.07.2020. a laenulepingu nr S204175397, mille alusel laenuandja andis kostjale laenu summas 640 eurot, intressiga 26% aastas. 5.07.2022. a ütles laenuandja lepingu üles. Kostja oli teostanud laenuandjale tagasimakseid summas 417,91 eurot (dtl 42-54, 193-196). Omaraha OÜ ja kostja sõlmisid 8.09.2020. a laenulepingu nr S204281937, mille alusel laenuandja andis kostjale laenu summas 590 eurot, intressiga 27% aastas. 16.06.2022. a ütles laenuandja lepingu üles. Kostja oli teostanud laenuandjale tagasimakseid summas 312,37 eurot (dtl 55-67, 197-198). Omaraha OÜ ja kostja sõlmisid 3.03.2021. a laenulepingu nr S214661063, mille alusel laenuandja andis kostjale laenu summas 1 100 eurot, intressiga 27% aastas. 16.06.2022. a ütles laenuandja lepingu üles. Kostja oli teostanud laenuandjale tagasimakseid summas 417,57 eurot (dtl 68-80, 199-201). Omaraha OÜ ja kostja sõlmisid 6.07.2021. a laenulepingu nr S214883064, mille alusel laenuandja andis kostjale laenu summas 3 160 eurot, intressiga 35% aastas. 16.06.2022. a ütles laenuandja lepingu üles. Kostja oli teostanud laenuandjale tagasimakseid summas 908,16 eurot (dtl 82-94, 202-204).

põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2025. a otsusega nr 2-2314025.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.