P. P. hagi D. M. vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes
Hagi hind
1646,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: P. P., ik xxxx, lepinguline esindaja Tanel Riivits Kostja: D. M., ik xxxx, elukoht hagis: xxxx, tegelik elukoht teadmata Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt D. M. hageja P. P. kasuks tasumata põhivõlgnevus summas 1231 eurot, kahjuhüvitis 288 eurot ja 10.11.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 64,37 eurot.
3.Välja mõista kostjalt D. M. hageja P. P. kasuks edaspidine viivis põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt (kokku 1519 eurolt) alates 11.11.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Välja mõista kostjalt D. M. hageja P. P. kasuks menetluskulude katteks 757,80 eurot.
5.Välja mõista kostjalt D. M. hageja P. P. kasuks viivis menetluskuludelt (757,80 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.P. P. esitas 28.07.2021 Viru Maakohtule hagi D. M. vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt pöördus 2019 mai kuus kostja hageja poole sooviga saada hagejalt laenu kinnistu asukohaga xxxx väljaostuks. 27.05.2019 teostas hageja kostja palvel ja nimel järgmised ülekanded: Maa-ametile 1120 eurot, Maa-ametile 25 eurot ja Rahandusministeeriumile 6 eurot. Seega sai kostja hagejalt sihtotstarbelist laenu kogusummas 1151 eurot. Vastavalt poolte suulisele kokkuleppele pidi kostja kolmandatele isikutele kantud rahasummad tagastama hagejale igakuiste osamaksetena alates laenu saamisele järgnevast kalendrikuust. Osamakse(te) suurust ei määratletud. Intressi lisandumises kokku ei lepitud. Järgmisel kuul, s.o juuni 2019 pöördus kostja taas hageja poole sooviga saada raha. 19.06.2019 kandis kostja hageja arvelduskontole 250 eurot. 27.06.2019 kandis hageja kostjale täiendavalt 30 eurot. Sellega seoses sai kostja hagejalt lisalaenu kogusummas 280 eurot. Laenulepingu tingimusi ei muudetud. Eeltoodust tulenevalt on hageja andnud kostja kasutusse suulise laenulepingu alusel kokku 1431 eurot. 02.08.2019 teostas kostja hagejale laenulepingu katteks ülekande summas 150 eurot. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele rohkem tagasimakseid kostja hagejale ei teostanud, vaid andis järjepanu üksnes katteta lubadusi. Kuivõrd poolte omavahelised läbirääkimised võlaküsimuse lahendamise eesmärgil olid edutud, oli hageja sunnitud pöörduma lepingulise esindaja poole. 05.04.2021 saatis hageja lepingulise esindaja kaaskolleeg kostjale esmase võlanõude, millega andis kostjale tähtaja rahalise kohustuse täitmiseks hiljemalt 12.04.2021. Kostja vastas sellele suulises vormis, avaldades soovi sõlmida maksegraafik kuumaksega 100 eurot kuus kuni kohustuse kohase täitmiseni. Seega on kostja saadetud võlanõude kätte saanud ning selles sisalduvat nõuet tunnustanud. Maksegraafiku kokkulepet siiski ei sündinud. Ent, 20.05.2021 teostas kostja hagejale ülekande summas 50 eurot. See oli vähem kui kostja väidetav maksevõime. Kuivõrd e-kirjadele kostja ei vastanud ning teadaolev kontakttelefoninumber kaotas samuti aja möödudes kehtivuse, saatis hageja esindaja kostjale 02.06.2021 korduva võlanõude koos selleks
hetkeks lisandunud kõrvalnõuetega. Täiendavaid tagasimakseid ega ettepanekuid võlaküsimuse lahendamiseks kostja poolt saabunud ei ole. Hagejal on kostja vastu lepingulistest suhetest tulenev rahaline nõue. Hageja on täitnud omapoolse kohustuse andes kostjale üle kokkulepitud rahasummad. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt näiteks lahendi nr 3-2-1-54-11 p 18), saab raha üleandmiseks laenusaajale pidada ka seda, kui laenuandja on laenusaaja käsundi alusel teinud makseid kolmandale isikule. Seega on hageja täitnud oma lepingulise kohustuse, andes laenusummad kostja kasutusse kokkulepitud ajal ja viisil. Seevastu kostja ei ole laenusummat kokkuleppe kohaselt tagastanud, millega seoses on kostja rikkunud oma lepingulist kohustust. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Laenulepingule ei ole kehtestatud imperatiivset vorminõuet. Seega on laenulepingu sõlmimine suulises vormis aktsepteeritav. Hageja osundab, et pooled ei ole lepingutingimusi hiljem muutunud, teostanud tasaarvestust muude tehingutega vms. Seega on pooltevaheline laenusuhe kehtiv ning seda algselt kokkulepitud tingimustel. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. 05.04.2021, s.o ligikaudu 2 aasta möödumisel rahasumma andmisest hagejalt kostjale, saatis hageja esindaja kostjale võlanõude, milles määras kohustuse täitmise tähtajaks 7 päeva. Arvestades võlasuhte kestvust ja võlasumma suurust on hageja nõue ja hageja poolt määratud tähtaeg rahalise kohustuse täitmiseks mõistlik. Seega on kohustus muutunud sissenõutavaks seoses maksetähtpäeva möödumisega 13.04.2021. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Nii ei eksisteeri ka antud kaasuses vabandatavusi kostja poolt rahalise kohustuse mittetäitmiseks vms. Kostja on nõuet tunnustanud nii sõnades kui tegudes, olles andnud laenu tagastamiseks korduvalt kinnitusi nii hagejale kui tema esindajale ning tagatippu teostanud ka osalisi tagasimakseid. Vastuväiteid kostja antud võlasuhtele pole esitanud kostja kordagi ning poolte vahel pole ka muid rahalisi suhteid peale kõnealuse. Hageja nõuab kostjalt põhikohustuse täitmist ehk laenusumma jäägi summas 1231 eurot tagastamist. Kostja on hageja ees rahalise kohustuse täitmisega viivituses. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras. Hageja arvestab viivist alates võlanõudes antud tähtaja möödumisele (12.04.2021) järgnevast kuupäevast s.o 13.04.2021. Hagiavalduse esitamisel on arvestuslik viivis 28,75 eurot: s.h. perioodil 13.04.2021 – 20.05.2021 ehk 38 päeva eest 8% aastas põhinõudelt 1281 eurolt summas 10,67 eurot ning perioodil 21.05.2021 – 26.07.2021 ehk 67 päeva eest 8% aastas põhinõudelt 1231 eurolt summas 18,08 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viiviseid hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võla täieliku tasumiseni lähtuvalt TsMS § 367 sätestatud põhimõttest. Hageja on kasutanud oma õiguste maksma panekuks õigusabi. Selles osas tekkis tal kulu 288 eurot, mis vastab lepingulise esindaja kahele töötunnile tasuga 144 eurot/tund. Ajakulu seisnes asjaolude analüüsimises, võlanõude esitamises kostjale ning kostjaga läbirääkimiste pidamises. Õigusabikuludega seonduva hüvitamise nõude esitamise õigus tuleneb VÕS § 128 lg-st 3, mis reguleerib otsese varalise kahju hüvitamist. Seega tuleneb antud sättest, et ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud kahju kuulub hüvitamisele. Ei ole vaidlust selle üle, et kostja rikkus oma lepingulisi kohustust hageja ees. Seega kostja tekitas hagejale kahju. Kostja kohustuste rikkumisest tulenevalt kandis hageja rahalist kahju, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Kantud kulu ja kostja põhjustatud olukorra vahel eksisteerib põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Ka kohtupraktikas on välja toodud, et üldjuhul tuleb professionaalset õigusabi
kohtueelses menetluses pidada mõistlikuks ja õigusabile tehtud kulud hiljem VÕS § 128 lõike 3 alusel hüvitatavateks (vt RKTKo 3-2-1-79-08, RKTKo 3-2-1-19-13, p 11; RKTKo 3-2-1-138-10, p
29.Lähtuvalt VÕS §-st 101 lg 1 p 3, §-st 115 lg 1, §-st 127 lg-d 1 ja 4 ning § 128 järgi, tuleb see kahju kostjal hagejale seetõttu hüvitada. Hageja nõuab kahju hüvitamist summas 288 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhinõue summas 1231 eurot, viivised perioodi 13.04.2021 kuni 26.07.2021 eest summas 28,75 eurot, kahjuhüvitis (kohtuvälised õigusabikulud) summas 288 eurot ning edaspidine viivis rahuldatud põhinõude ja kahjuhüvitise summalt VÕS § 113 lg 1 kehtivas määras alates 27.07.2021 kuni nõuete täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
2.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 25.09.2021 TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 kohaselt avaldamisega 09.09.2021 Ametlikes Teadaannetes. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagi avalikult kätte toimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud.
4.Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avalikult kätte toimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 09.09.2021 ja loeti kättetoimetatuks 25.09.2021, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 11.10.2021. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega.
6.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 396 lg 1 ja 2 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Laenulepingule ei ole seadusega kehtestatud vorminõuet, seega eelnimetatud sätete kohaselt võib selle sõlmida ka suuliselt. Hageja on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud suuline laenuleping ning eeltoodu on tõendanud lisatud pangakonto väljavõtetega (dtl 9-13). Kõiki asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud VÕS § 396 lg 1 tunnustele vastav suuline laenuleping.
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole saadud laenu nõuetekohaselt tagastanud, seega ei ole ta oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tagastanud 1231 eurot või et tal ei ole kohustus hagejale summa tagastamiseks, siis on hageja põhinõue põhjendatud ning võlausaldajal ehk hagejal on õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist ehk antud laenu tagastamist. Seega rahuldab kohus hageja nõude tasumata laenu 1231 euro väljamõistmiseks kostjalt.
8.Hageja on kasutanud kohtueelseks menetluseks õigusabi oma õiguste maksma panekuks, millega seoses tekkis tal kulu 288 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel esitatud õigusabikulude kui kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Hageja viitab asjakohaselt Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-138-10 ja 3-2-1-19-13, mis jaatavad õigust nõuda kahjuna sellise kulu hüvitamist, mida pool kandis selleks, et nõuda kohtuväliselt kahju hüvitamist. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ning poolte vahelised läbirääkimised ei andnud tulemusi, mistõttu hageja oli sunnitud nõude vormistamiseks kasutama juba professionaalset õigusabi ja kandma sellega seonduvaid kulusid. Hageja on oma kohtueelsete õigusabikulude tõendamiseks esitanud arve nr 2021093 (dtl 20). Hagis esitatu kohaselt seisnes ajakulu 2 töötundi asjaolude analüüsimises, võlanõude esitamises kostjale ning kostjaga läbirääkimiste pidamises. Kuivõrd kohtul puudub põhjus kahelda kohtueelse menetluse- suhtluse ja toimingute ajakulus, siis ei pea kohus võimalikuks väita, et kahju ei ole selles suuruses tekkinud. Ilmselgelt on kahjunõude hüvitamise eeldusena olemas põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja teo (ehk tegevusetuse- vabatahtlik nõude mittetäitmine) vahel. Lepingulise kohustuse põhjendamatu mittetõuetekohane käitumine on tõlgendatav õigusvastase käitumisena. Kahju suuruse osas vaidlust ei ole. Kahjunõue kuulub rahuldamisele seega kogu nõutud ulatuses ehk summas 288 eurot
9.Kuna kostja ei ole vaatamata hageja korduvatele kohtueelsetele nõudmistele saadud laenusummat tagastanud, siis on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100 ning hageja on põhjendatult esitanud ka viivisenõude seadusjärgses määras. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
10.Hageja lähtub nõude sissenõutavaks muutumise määratlemisel viimasest kostjale esitatud võlanõudest, mille kohaselt tuli kostjal täita kohustus hageja ees hiljemalt 12.07.2021, mistõttu leiab hageja, et laenuraha muutus tervikuna sissenõutavaks maksetähtpäeva möödumisel 13.07.2021. Kostja ei ole vaidlustanud kohustuse sissenõutavaks muutumise aega ehk laenu tagastamise tähtaega.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis laenusummalt alates 13.07.2021 kuni 26.07.2021 summas 28,75 eurot. Kostja ei ole hageja viivisenõudele vastuväiteid esitanud. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Samuti palub
hageja kostjalt välja mõista edaspidine viivis nii põhinõudelt kui ka kahjuhüvitiselt (kokku 1519 eurolt) alates 27.07.2021 (hagi esitamisest) kuni nõuete täieliku täitmiseni, mistõttu tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise (8% aastas) 1519 eurolt kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 27.07.2021 – 10.11.2021 ehk 107 päeva eest summas 35,62 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee ). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 10.11.2021 seisuga kokku 64,37 eurot (28,75 eurot + 35,62 eurot).
12.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 11.11.2021 edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude ja kahjuhüvitise, kokku 1519 euro tasumiseni.
13.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
15.Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 225 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 532,80 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on põhjendatud õigusabikulu välja mõista koos käibemaksuga. Hagejale on osutatud õigusabi 3,7 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta ehk 144 eurot koos käibemaksuga, mis sisaldab hagiavalduse koostamist ja esitamist 3 tundi ja 30 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamist 0,2 tundi ehk 12 minutit. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele täielikult (144 x 3,7 = 532,80 eurot).
17.Kokkuvõttes on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele summas 757,80 eurot ( s.h riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 532,80 eurot).
18.Kostja ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
19.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
20.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.