nende Hageja: Ellrey Grupp OÜ (registrikood 11401664; asukoht Luha 6, 76608 Keila, e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Tanel Riivits (e-post [email protected]) Kostja: T. K. (isikukood xxxx; elukoht xxxx, e-post: xxxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistung lihtmenetlus
23.09.2020,
edasi
kirjalik
menetlus,
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ellrey Grupp OÜ hagi T. K. vastu võlgnevuse summas 443,47 euro saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud Ellrey Grupp OÜ kanda. Määrata, et T. K.l menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-20-15524 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Ellrey Grupp OÜ esitas 26.06.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 443,47 euro saamiseks. Kohus tegi 15.07.2019 võlgnikule makseettepaneku, võlgnik esitas 25.07.2019.a vastuväite. Pärnu Maakohtu 06.05.2019.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Ellrey Grupp OÜ esitas 23.10.2020 Harju Maakohtule hagi T. K.lt võlgnevuse saamiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmis hageja kostjaga 09.05.2019 a. sõiduauto xxxx, reg. xxxx rendilepingu nr xxxx, mille kohaselt oli sõiduauto kostja kasutuses 3 (kolm) päeva. Sõiduauto kasutamise eest kohustus kostja tasuma hagejale renti 70 eurot päevas. Lisaks leppisid pooled kokku omavastutuse määras. Lepingust tulenevalt rakendus omavastutus summas 490 eurot sõiduauto avarii või ärandamise korral. 12.05.2019 a. tagastas kostja sõiduauto poolte kokkuleppele vastavalt Mööblimaja ette ning sõiduauto võtmed pani postkasti. 13.05.2019 a. hommikul tuli kostja hageja kontorisse ning teatas, et unustas sõiduauto tankimata. Kostjale ulatati sõiduauto võtmed, mille järgselt suundus kostja Sõle tänaval asuvasse tanklasse.
3.Autopesu käigus avastas hageja, et sõiduauto on saanud kahjustada. Kahjustus seisneb mõras, mis paikneb sõiduki tagastangel. Kostjat teavitati koheselt telefoni teel. Kostja tuli kohale, ent kahju omaks ei tunnistanud. Samuti keeldus kostja allkirjastamast sõiduki vastuvõtu akti. Kostja käitumisest ajendatuna esitas hageja kostjale 13.05.2019. ka kirjaliku pretensiooni, milles andis kostjale võimaluse kuni 21.05.2019 kahju hüvitamiseks. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust sõiduauto ise korda teha. Kostja ei soostunud kahju hüvitama ega ka heastama, mistõttu fikseeris hageja kahju kindlustusjuhtumina ning debiteeris kostja arvelduskontolt 50 eurot nõude katteks.
4.Hageja selgitas, et kahjustused ilmnesid sõidukil alles sõiduki üleandmisevastuvõtmise järgselt. Sõiduk oli määrdunud, mistõttu ei olnud kahjustus koheselt märgatav ega fikseeritav. Kahjustus ilmnes alles autopesu käigus ning kostjat informeeriti sellest koheselt. Hageja peab oluliseks märkida, et sõiduki üleandmise ja autopesu vahele jäid loetud tunnid. Teisisõnu, sõidukit ei jõutud edasi rentida. Samuti ei ole tõenäoline, et sõiduk sai kahjustada ajal, mil viibis hageja parklas. Seega on igal juhul välistatud kolmanda isiku süü või vääramatu jõu esinemine. Hageja autorendi kasutustingimuste p 2.2.14 kohaselt kohustub rentnik rendifirma poolt esitatud nõude või selle suurusega
2-20-15524 mittenõustumisel esitama rendifirmale põhjendatud kirjaliku vastuväite 7 päeva jooksul. Juhul kui rentnik 7 päeva jooksul vastuväidet ei esita, eeldab rendifirma, et rentnik on nõude ja selle suurusega nõustunud. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja kahju hüvitamiseks või heastamiseks. Seega oli kostjal piisavalt aega kahju hüvitamiseks, kahju heastamiseks või süü puudumise kohta vastuväite esitamiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja neid võimalusi kohaselt ei realiseerinud ega esitanud mingeid ettepanekuid tekkinud olukorra mõistlikuks lahendamiseks. Hagejal ei jäänud üle muud kui pöörduda nõudega kohtusse.
5.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 440 eurot; viivis perioodi 22.05.2019 kuni 21.08.2019 eest summas 8,87 eurot; rahuldatud põhinõude summalt kohustada kostjat tasuma hagejale viivist VÕS § 113 kehtivas määras alates 22.08.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; kõik asjas kujunevad menetluskulud (sh riigilõiv) jätta kostja T. K. kanda. Rahuldatud menetluskuludelt mõista kostjalt hageja kasuks alates lahendi jõustumisest viivis VÕS § 113 kehtivas määras kuni nende täieliku tasumiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et rentis Pelgulinna autorendilt autot xxxx. Rendileping lõppes 12.05.2019 ja kostja tagastas auto. 13.05.2019 hommikul kell 9.00 läks kostja autot tankima ja üle andma. Auto vastuvõtmise juures olid mõlemad Pelgulinna autorendi esindajad G. R. ja A. K., kes auto üle vaatasid, auto oli puhas ja terve, ühtegi pretensiooni ei olnud. Sellega rendisuhe ka lõppes, kostja tagastas neile korras auto ja nemad võtsid selle vastu.
7.Umbes kell 14.30 13.05.2019 helistas kostjale hageja esindajana G. R., kes ütles, et sõitis selle autoga ja avastas sealt avarii tunnused, mida hommikul ei olnud, aga kuna klient on veel 7 päeva peale rendisuhte lõppemist vastutav kõikide vigade eest, mis autole võivad tekkida siis ta võtab kostja arve pealt mingisuguse summa raha, mida ta peab vajalikuks. Kostja käis autot vaatamas. Vigastused olid juba kaugelt näha. Kõige nähtavam vigastus oli keskelt pooleks olev iluliist, mille pilti rendifirma ei ole millegi pärast asja materjalidesse lisanud. Rendifirma hoiab rendiautosid tänava peal Mulla tänaval. Neil on olemas valvekaamera, mille salvestusi nad keeldusid vaatamast ja ka kostjale näitamast väites, et vahet pole, kes avarii tegi, nagunii maksab kostja selle kinni. Kostja leiab, et tema rendisuhte ajal seda vigastust ei tekkinud ja ta ei pea ka õigeks, et tema peaks maksma millegi eest, mida ei ole teinud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Käesoleva asja hind on 484,07 eurot, millest põhinõue on 440 eurot. Kohus leiab, et asja tuleb lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
2-20-15524
9.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ning kostja sõlmisid 09.05.2019 sõiduauto Xxxx, reg. xxxx rendilepingu nr xxxx, mille kohaselt oli sõiduauto kostja kasutuses 3 (kolm) päeva (dtl 23). Vaidlust ei ole selles, et kostja kasutusse anti vigastusteta sõiduk. Pooled ei vaidle iseenesest ka selle üle, et pärast sõiduki tagastamist leiti lepingu esemeks oleval sõidukil vigastusi. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Kuigi vaidlusalune leping on pealkirjastatud kui rendileping, on kohus seisukohal, et tegemist on siiski üürilepinguga, kuivõrd lepingu esemeks oli sõiduauto, mitte põllumajanduslik kinnisasi või käitis. Kohus selgitab, et rendilepingu esemeks saab olla üksnes viljakandev asi (VÕS § 339). Pooled vaidlevad selle üle, kas lepinguesemeks olevale sõidukile on vigastused tekkinud enne või pärast lepingueseme tagastamist hagejale, kas vigastused on tekitanud kostja ja kas kostja vastutab vigastuste eest.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. VÕS § 336 lg 1 on sätestatud, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada.
11.Üüriese tuleb seega üürileandjale tagastada seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele, st arvestades asja loomulikku kulumist. Selle kohustuse rikkumise korral tekib üürileandjal üürniku vastu kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115 lg 1). Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmise akt, siis eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis (VÕS § 334 lg 1). Seda, et üüriese on kahjustatud üle tavalisest kasutamisest tingitud kulumise määra, peab tõendama üürileandja. Samuti peab ta tõendama, milline oli üürieseme seisund üürnikule üleandmisel ja tagastamisel.
12.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist.
13.Riigikohus on selgitanud, et „hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27): kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS §
2-20-15524 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; RKTKo 08.01.2013.a, nr 3-2-1-173-12). Samas lahendis osundas tsiviilkolleegium, et põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.
14.Pooltevahelise lepingu lisaks olevate tüüptingimuste p 2.1.1 kohaselt on rentnik kohustatud hüvitama sõidukile või selle seadmetele rendiajal tekitatud kahjustused, millised ei kuulu hüvitamisele kindlustusandja poolt. Tüüptingimuste p 8.5 järgi on rentniku poolt tagastatud sõiduki suhtes rendifirmal õigus esitada pretensioon rentniku vastu 7 päeva jooksul alates sõiduki tagastamisest, kui ilmnevad rikked, kahjustused või vigastused, mida rendifirma ei näinud tavalise visuaalse ülevaatuse käigus rendisõiduki vastuvõtmisel. Tüüptingimuste 2.2.14 järgi, kui rentnik ei nõustu rendifirma poolt esitatud nõudega või selle suurusega, kohustub ta esitama rendifirmale põhjendatud kirjaliku vastuväite 7 päeva jooksul. Kui rentnik 7 päeva jooksul vastuväidet ei esita, eeldab rendifirma, et rentnik on nõude ja selle suurusega nõustunud.
15.Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendatud, et sõiduk kahjustus ajal, kui sõiduk oli kostja valduses ja kahju on tekitanud kostja. Pooled on ühel meelel selles, et kostja tagastas sõiduki 12.05.2019 õhtul jättes sõiduki Mööblimaja ette ja jättis võtmed postkasti. 13.05.2019 tuli kostja uuesti hageja juurde selgitades, et unustas sõidukile kütust võtta, sai uuesti võtmed, kostja käis tanklas ja tagastas uuesti sõiduki. Seega lõppes kostja valdus autole 13.05.2019 hommikul pärast tankimist ja võtmete üleandmist. Kostja väidab, et 13.05.2019 hommikul võtsid sõiduki vastu kaks hageja töötajat, kes mingeid vigastusi ei märganud ja sõidukil ka vigastused puudusid. Hageja on selgitanud, et avastas hiljem autopesu käigus, et sõiduki tagastange on saanud kahjustada.
16.Hageja on kahjustuse tõendamiseks esitanud foto sõiduki tagastangest, millel nähtub paremas nurgas juuspeenike pragu (dtl 24). Kohus märgib, et hagejal on õigus selles, et väike pragu tagastangel on iseenesest selline vigastus, mida on raske tavapärasel ülevaatusel märgata, eriti kui auto tagastatakse kerge tolmukihiga kaetult (VÕS § 336 lg 1). Seega on põhjendatud ka tüüptingimuste p 8.5,mille järgi on rentniku poolt tagastatud sõiduki suhtes rendifirmal õigus esitada pretensioon rentniku vastu 7 päeva jooksul alates sõiduki tagastamisest, kui ilmnevad rikked, kahjustused või vigastused, mida rendifirma ei näinud tavalise visuaalse ülevaatuse käigus rendisõiduki vastuvõtmisel.
17.Kuid kostja on menetluses segitanud, et kui teda 13.05.2019 pärastlõunal sõiduki vigastust vaatama kutsuti, oli sõidukil näha silmatorkavaid vigastusi, mida hommikul ei olnud. Kostja selgituse järgi oli 13.05.2019 pärastlõunal sõidukil vigastatud fotol näidatud koht, lisaks oli iluliist keskelt pooleks ja tagant vaadates vasakult poolt oli tagumine kaitseraud ebaloomulikus asendis. Kostja hinnangul ei saanud sellised vigastused hommikul hageja esindajatele ega ka kostjale endale kuidagi märkamata jääda ja need on tekkinud pärast sõiduki hagejale üleandmist. Hageja esitatud üleandmise-vastuvõtmise akti (mis küll kannab 13.02.2019 kuupäeva) kohaselt on sõiduki kahjustused tagastangel, kroomliistul, stange difuusoril avariijäljed, samas on hagi esitatud kahju hüvitamise nõudes, mis seisneb vaid mõras auto tagastangel.
18.Kohus palus hagejal 19.03.2020 kirjaga selgitada, kuidas ja kus sõidukit hoiti pärast kostja poolt sõiduki tagastamist, kas seda sõidukit kasutati pärast kostja poolt sõiduki üle andmist, kas sõidukile võis tekkida kahju näiteks ümbritsevast liiklusest. Hageja selgitas, et vigastus avastati loetud tundide jooksul pärast sõiduki vastuvõtmist ning sõidukit ei jõutud veel edasi rentida. Hageja hinnangul ei ole kuigi tõenäoline, et sõiduk sai
2-20-15524 kahjustada ajal, mil see viibis parklas. Ainuvõimalik ja tõenäoline on üksnes see, et sõiduk sai kahjustada kostja valduses oleku ajal. Toimus see kas sõiduki kasutamise ajal enne parklasse viimist või pärast polegi oluline.
19.Kohus hagejaga selles osas ei nõustu. Kostja ei pea vastutama sõidukile tekitatud vigastuste eest, mis on tekkinud pärast sõiduki vastuvõtmist hageja poolt. Samuti on üürileandjal VÕS § 336 lg 1 kohustus tagastatav asi viivitamatult üle vaadata ja tuvastada visuaalselt võimalikud puudused. Lepingu lisaks olevate tüüptingimuste p 2.2.14 järgi, kui rentnik ei nõustu rendifirma poolt esitatud nõudega või selle suurusega, kohustub ta esitama rendifirmale põhjendatud kirjaliku vastuväite 7 päeva jooksul. Kui rentnik 7 päeva jooksul vastuväidet ei esita, eeldab rendifirma, et rentnik on nõude ja selle suurusega nõustunud. Hageja on kostjale esitanud 14.05.2019 e-kirjaga nõude kahju hüvitamiseks, kostja on 20.05.2019 e-kirjaga hageja nõudele vastu vaielnud ning igasugust kahju tekitamist eitanud (dtl 60). Seega ei ole õige hageja positsioon, et kostja ei ole hageja nõudele vastu vaielnud ja on sellega nõustunud. Seega tuli hagejal oma nõuet ja kostja poolt kahju tekitamist tõendada või vähemalt muuta kohtule usutavaks, et kahjustus on tekkinud enne sõiduki kostja poolt üleandmist ja seda, et tegemist on sellise vigastusega, mida ei saanud kohe märgata. Käesoleval juhul hageja seda teinud ei ole.
20.Kohus selgitas 26.11.2020 kirjaga hagejale, et kuivõrd kostja on esile toonud, et 13.05.2019 pärastlõunal, kui teda kutsuti sõidukit üle vaatama olid sõidukil silmnähtavad vigastused siis kohtule esitatud foto juuspeene prao kohta tagastangel ei anna ülevaadet tekkinud vigastustest. Kohus palus hagejal esitada asjaolude õigeks väljaselgitamiseks täiendavat pildi või videomaterjali auto vigastustest nende fikseerimise hetkel. Hageja täiendavaid selgitusi ja täiendavaid tõendeid ei esitanud, kuigi on ka ise menetluses jaatanud näiteks iluliistu vigastust (dtl 58, p 1.6). Sama 26.11.2020 kirjaga selgitas kohus hagejale, et tema 13.04.2020 taotlus tunnistaja ärakuulamiseks on ebaselge ja palus seda täpsustada ning esile tuua selged faktiväited, mida ta tunnistaja ütlustega tõendada soovib. Hageja seda teinud ei ole. Kohus selgitab ,et TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Vastavalt TsMS § 238 lg 3 p 4 võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui /---/ tõendite esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud. See hõlmab ka olukorda, kus ei ole välja toodud konkreetseid asjaolusid, mida selle tõendiga tõendada soovitakse.
21.Samuti juhtis kohus 26.11.2019 tähelepanu, et kahju tegelik suurus on tõendamata. Kohus pidas vajalikuks asjaolude selgitamiseks korraldada 23.09.2020 poolte ärakuulamise, hageja sinna ei ilmunud vaid palus asi läbi vaadata ilma tema osavõtuta, seega ei saanud kohus ka ärakuulamisel hagejalt asjaolusid täiendavalt välja selgitada.
22.Kohus on nii 19.03.2020 kui ka 26.11.2020 kirjades selgitanud hagejale tõendamiskoormist, et see on hageja kohustus tõendada kahju tekkimist, kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, seda et ta ei ole kahju tekitanud. Samuti on vaidlusalune sõiduk hageja kontrolli all ning just hagejal on võimalik tõendada, millised vigastused on sõidukile tekkinud, kas tegemist oli tõesti vaid juuspeene praoga, mida ei saanud tolmu tõttu koheselt märgata või oli tegemist suuremate kahjustustega, mida pidi hageja koheselt märkama. Kuigi hageja leiab, et ei ole kuigi tõenäoline, et sõiduk sai kahjustada ajal, mil see viibis parklas ning ainuvõimalik ja tõenäoline on üksnes see, et sõiduk sai kahjustada kostja valduses oleku ajal, ei ole hageja oma seisukohta millegagi põhistanud. Hageja ei ole esile toonud, et sõiduk asus sellises parkimisalal, kuhu puudus juurdepääs teistel sõidukitel või ümbritsev liiklus. Kohus leiab seega, et hageja ei ole tõendanud, et
2-20-15524 kahjustuse autole on tekitanud just kostja ja see on tekkinud enne sõiduki tagastamist 13.05.2019 hagejale.
23.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
26.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjaoleks menetluses kasutanud lepingulise esindaja abi, seega ei ole kostjal saanud viidatud kulusid tekkida. Seega kohus kostja menetluskulusid hagejalt välja ei mõista.