OÜ Avesco hagi AS-i CREDITINFO EESTI vastu õigusvastase tegevuse lõpetamise ja sellest hoidumise nõudes ning AS-i CREDITINFO EESTI ja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ vastu solidaarselt kahju hüvitise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. aprilli 2021. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Avesco 20. mai 2021. a apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
13 830 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant) OÜ Avesco (registrikood 10503541), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres Kostja I AS CREDITINFO EESTI (registrikood 10256137), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Kostja II Antifire Tuleohutuslahendused OÜ (registrikood 12209202), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni Kohtuistungi toimumise aeg
18. oktoober 2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20. aprilli 2021. a otsus muutmata ja OÜ Avesco apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Poolte maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta OÜ Avesco kanda.
Välja mõista OÜ-lt Avesco AS CREDITINFO EESTI kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis 1200 eurot.
1(7)
4.Kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb OÜ-l Avesco tasuda AS-le CREDITINFO EESTI hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Välja mõista OÜ-lt Avesco Antifire Tuleohutuslahendused OÜ kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis 744 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Avesco (hageja) esitas 26. juulil 2019 Harju Maakohtule hagi AS-i CREDITINFO EESTI (kostja I) ja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ (kostja II) vastu. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hageja esitas kostjate vastu järgmised nõuded: 1) kohustada kostjat I eemaldama ja edaspidi hoiduma oma maksehäireregistris kostja II esitatud avalduse alusel hageja kohta 18.12.2018 avalikustatud 03.10.2018 alustatud kehtiva maksehäire teatise avaldamisest; 2) mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja ebaõigete andmete avaldamisega hagejale tekitatud kahjuhüvitis 330 eurot ja mainekahju hüvitis 10 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt edastas kostja I hagejale 18. detsembril 2018 teatise, mille kohaselt kostja II on esitanud taotluse avalikustada kostjale I kuuluvas maksehäireregistris maksehäire summas 1852,92 eurot. Hageja palus kostjale I 20. detsembril 2018 esitatud nõudes ebaõigete andmete avaldamisest hoiduda. Hageja leidis, et tegemist ei ole maksehäirega, sest kostja II poolt esitatud nõuded on hageja täies ulatuses vaidlustanud. Maksehäireregistris on ebaõiged andmed hageja kohta. Kostja I teatas hagejale, et ei esine alust maksehäire avaldamise lõpetamiseks. Hagejale on tekkinud kahju ebaõigete andmete avaldamise tagajärjel, mis seisneb majandustegevusega seotud tuluvõimaluste kaotuses ja õigusabikulude kandmises. Hageja pidi kandma kulusid kostjale I esitatud korduvate nõuete ning nendele järgnenud nõudekirjade esitamisega. Kokku on hageja kandnud õigusabikulusid 330 eurot. Majandustegevusega seotud tuluvõimaluste kaotust iseloomustab hageja koostööpartneri 8. veebruari 2019. a kiri, milles keeldutakse lepingu sõlmimisest ilma täiendavate tingimuste täitmiseta. Kirjas tuuakse välja ka sellise käitumise põhjus – maksehäirete esinemine. 1852,92 euro suurune summa on lepingu rikkumise kontekstis ebaoluline, mistõttu puudub õigustatud huvi selliseid andmeid avaldada. Vaidlust tuleneb töövõtulepingust, mille hind oli 150 000 eurot. Lisaks avaldati maksehäire läbirääkimiste ajal hagejale surve avaldamise eesmärgil.
2(7)
Hageja mainekahju suurus on hinnanguliselt 10 000 eurot. Ebaõigete andmete avaldamisega on hagejale tekkinud ka selline kahju, mille olemasolu on kindel, aga mille täpset suurust ei ole võimalik kindlaks määrata. Ebaõigete andmete avaldamise kaudu ohustatakse usaldusväärsust. VÕS § 1047 lg 1 kaitseb muuhulgas majandustegevusega seotud au, mille riive on võimalik ebaõige fakti väitmise või levitamisega, mis võib ohustada kannatanu usalduslikkust või tekitada muud kahju tema majandustegevuse edule. Mainekahju on otsese varalise kahju ja puhtmajandusliku kahju hübriid ning sellisena varalise kahjuna hüvitatav. Arvestada tuleb andmete avaldamise viisi, s.o andmete avaldamist maksehäireregistris, mis ongi mõeldud krediidiandjatele ja ettevõtjatele usaldusväärse teabe kogumiseks teiste ettevõtjate maksekäitumise ja -võime kohta. Sellise avaldamisega on mainekahju suurim. Arvestada tuleb ka kostjate motiive, st kostja I puhul raha teenimist ja kostja II puhul soovi kahjustada hageja mainet teiste võlausaldajate ees. Kostjate vastuväited
2.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja II on seisukohal, et ta ei ole hageja kohta tegelikkusele mittevastavaid faktiväiteid avaldanud. Hageja ja kostja II sõlmisid 11. aprillil 2018 ehituse töövõtulepingu ning kostja II kohustus paigaldama hageja poolt tarnitud seadmetele tulekustutussüsteemid. Ehitustööde viimase etapi eest esitas kostja II hagejale kolm arvet: arve nr 1803921 8748 euro tasumiseks; arve nr 1803922 34 992 euro tasumiseks; arve nr 1803923 2880 euro tasumiseks. Arvete maksetähtaeg oli 2. oktoober 2018. Kostjal II oli hageja vastu nõue kokku 46 620 eurot. Hageja leidis kostjale
12.novembril 2019 saadetud vastuses, et kostja II sissenõutava nõude suurus on 30 855,72 eurot ja ülejäänud nõude hageja tasaarvestab. 30 855,72 euro osas ei olnud pooltel vaidlust ning hageja hoidis seda summat alusetult kinni 2. oktoober 2018 - 3. detsember 2018. Hageja esindaja kinnitas juba 12. novembril 2018, et selles summas vaidlust ei ole. Arvestades, et vaidlustamata summa 30 855,72 eurot tasuti olulise hilinemisega, arvestas kostja II nimetatud summalt viivist vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 14.2 0,1% iga tasumisega viivitatud päeva eest ning nõudis, et hageja tasuks viivist summas 1852,92 eurot. Hageja nimetatud kohustust ei täitnud ning kostja II edastas võlgnevuse info kostjale I avaldamiseks. Kostja arvestas viivist vaidlustamata nõude osalt ja ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja ei ole kahju tekkimist 10 000 euro ulatuses ka tõendanud. Tsiviilasjas nr 2-19-108 jõustus 31. oktoobril 2020 kohtuotsus. Maa- ja ringkonnakohus on tunnustanud kostja II õigust saada hagejalt 1852,92 euro suurust viivist.
3.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maksehäire andmed on tõesed, mistõttu ei ole selle avaldamine õigusvastane. Andmete õigsus on tõendatud ka tsiviilasja nr 2-19-108 menetluses, milles ostja II on esitanud hageja vastu hagi võlgnevuse, mh maksehäires kajastamist leidnud viivise, sissenõudmiseks. Kostja II esitas veenvad põhjendused maksehäire tegelikkusele vastavuse kohta, mistõttu otsustas kostja I jätkata maksehäire avaldamist. Kostja I on piisava hoolsusstandardiga kontrollinud maksehäire aluseks olevaid andmeid. Kostjal ja avalikkusel on õigustatud huvi käibes osalevate isikute krediidikäitumise vastu. Maksehäire avaldamine on VÕS § 1047 lg 3 alusel õiguspärane ka juhul kui andmed osutuvad ebaõigeks. Maksehäire avaldamise õiguspärasusest tulenevalt ei saa
3(7)
hageja nõuda kahju hüvitamist. Kahjunõue on põhjendamata ja tõendamata. Hageja oleks saanud vaide esitada ka advokaadi vahenduseta ning selliselt hoida kokku kulu õigusteenusele. Hageja ei ole tõendanud, et tema maine on kahjustada saanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks menetluskuludena välja 1972 eurot ja kostja II kasuks menetluskuludena välja 1900 eurot ning viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - kostja I on maksehäireregistri pidaja; - maksehäireregistris on kostjaga I lepingu sõlminud isikutel võimalik avaldada teavet oma partnerite kohta, kes on lepingust tulenevat rahalist kohustust rikkunud; - kostja I ja hageja vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingu punkti 6.3 kohaselt oli hageja maksetähtaeg kuni 14 päeva alates arve kättesaamisest; lepingu punkt 14.2 nägi ette, et kui tellija ei täida tähtaegselt tasu maksmise kohustust, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,1% tasumisele kuuluva makse summast iga arve tasumisega viivitatud kalendripäeva eest; - hageja kinnitas kostja ees lepingust tuleneva rahalise kohustuse olemasolu 30 855,72 euro ulatuses ja täitis vastava rahalise kohustuse kostja ees hilinemisega, mistõttu tuli tal kostjale II tasuda lepingu alusel viivist; - kostja II avalduse alusel avalikustas kostja I maksehäireregistris 18. detsembril 2018 teatise hageja maksehäire kohta, mille kohaselt hagejal oli tekkinud kostja ees võlgnevus vahemikus 640-3200 eurot ning selle võlgnevuse tekkimise algusest on möödas enam kui 45 päeva. - kostja II esitas Harju Maakohtule hageja vastu hagiavalduse, milles palus mh välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 1852,92 eurot, mis oli maksehäire avaldamisel aluseks; - hageja vaidles kostja II viivisenõudele vastu, kuid ei esitanud ei kohtuväliselt ega kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-19-108 sisulisi vastuväiteid viivisenõudele; - Harju Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-19-108 kostja II hagi hageja vastu ning mõistis hagejalt välja töövõtulepingust tulenev võlgnevuse, sh sissenõutavaks muutunud viivis 1852,92 eurot; otsus on jõustunud. Hageja nõuded ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole põhistanud ega tõendanud kostjate õigusvastast tegu ja see välistab hageja kahju hüvitise nõuete rahuldamise. VÕS § 1045 lg 1 p 6 kohaselt võib kahju tekitamine olla õigusvastane, kui see tekitati isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. Sisuliselt on hageja väitnud, et kostjad sekkusid alusetult tema majandustegevusse, sest avaldasid alusetult hageja suhtes maksehäire teatise. Kui juriidilise isiku kohta avalikustatakse maksehäire, kuid juriidilisel isikul tegelikult võlgnevus maksehäire avaldamist soovinud isiku ees ei ole, on tegemist juriidilisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamisega. Majanduslik kahju võib väljenduda selles, et äriühingu mainet ei pea tema äripartnerid enam laitmatuks, millest tulenevalt ei sõlmita temaga enam lepinguid või järgnevad muud kahjulikud tagajärjed. Seega tuli kostjatel käesolevas asjas tõendada, et maksehäires ei avaldatud hageja suhtes ebaõigeid andmeid. Tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine ei ole õigusvastane, isegi kui see kahjustab isiku mainet. Võlgnevuse vaidlustamise või mittevaidlustamise kohta ei ole maksehäire teatises informatsiooni avaldatud. Kostjate esitatud tõendite kohaselt oli hagejal võlgnevus maksehäireteatises märgitud suuruses ja see oli tekkinud teatises märgitud ajal.
4(7)
Seega võib asjas kogutud tõenditest järeldada, et hagejal oli tekkinud kostja II ees kohustus tasuda viivist 1852,92 eurot. Kuna nimelt sellele tasumata viivisele tuginedes avaldati maksehäire, ei ole kostjad hageja suhtes ebaõigeid andmeid avaldanud Maakohus märkis, et kui nõustuda hageja väitega, et maksehäire kohta informatsiooni sooviv isik pidi kodulehel toodud kirjelduse alusel eeldama vaidlustamata võlgnevuse olemasolu, ei ole kostjad siiski hageja suhtes ebaõigeid andmeid avaldanud. Nimelt ei nähtu ühestki asjas kogutud tõendist, et hageja oleks maksehäire aluseks olnud viivisenõuet sisuliselt vaidlustanud või esile toonud põhjendust, miks ta ei ole kohustatud viivist tasuma. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et viivisenõude suurus tulenes sellest põhinõude summast, mida hageja ise tunnistas ning kostjale tasus. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tal oli sõlmitud töövõtulepingu alusel ette nähtud tasumise tähtaeg ja kohustus tasuda viivist juhul, kui ta seda tähtaega ei järgi. Tsiviilasjas nr 2-19-108 esitatud hagile vaidles hageja vastu. Sissenõutavaks muutunud viivisenõuet 1852,92 eurot pidas hageja alusetuks, kuid ei põhistanud, miks tal puudub viivise tasumise kohustus. Tallinna Ringkonnakohus osundas 30. septembril 2020 tehtud otsuses muuhulgas sellele, et hageja ei esitanud sisulisi vastuväiteid viivisenõude väljamõistmise vaidlustamiseks. Maksehäires toodud võlgnevuse vaidlustamiseks ei saa pidada olukorda, kus võlgnik üldsõnaliselt ja ilma põhistusteta keeldub nõude tasumisest ning soovib maksehäire eemaldamist. Kostja kodulehel avaldatud tingimusi selle kohta, millistele nõuetele peab sisestatav maksehäire vastama, võib pidada tüüptingimusteks. VÕS § 39 lg 1 järgi tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Tüüptingimust, mis sisaldus kostjate omavahelises lepingus, tuleb kohtu hinnangul tõlgendada viisil, kus nõude vaidlustamine tähendab nõude osas sisuliste põhistatud vastuväidete esitamist, mitte formaalset nõudega mittenõustumist. Lisaks leidis maakohus, et 330 euro suuruse nõude esitamist mõlema kostja vastu solidaarselt ei ole hageja põhistanud. Kuna nõudekirju saadeti vaid kostjale I, puudus hagejal VÕS § 128 lg 3 alusel kahju hüvitise nõudeõigus solidaarselt kahe kostja vastu. Kohus nõustus kostjatega selles, et 10 000 euro suuruse kahju nõude tekkimist ei ole hageja põhistanud ega tõendanud. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagiavaldus rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja leiab, et maakohus on rikkunud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevat tõendite igakülgse hindamise kohustust, mistõttu jõudis maakohus ebaõigesti järeldusele, et hageja kohta avaldatud andmed polnud ebaõiged. Hageja on seisukohal, et kostja I on tema kohta avaldanud ebaõige faktiväite nagu oleks kostjal II hageja vastu vaidlustamata nõue. Hageja teavitas kostjat I korduvalt, et tegemist on täies ulatuses vaidlustatud nõudega, mille avaldamine maksehäireregistris ei ole selle reeglitega vastavuses. Kuigi hageja kohta avaldatud maksehäire teatises ei ole selle vaidlustatuse kohta midagi kirjas, järeldub see kaudselt teistest asjaoludest. Kostja I peetava maksehäireregistri kodulehel avaldatud info kohaselt saab sinna sisestada vaid vaidlustamata nõudeid. Seega järeldub maksehäireregistrit kasutavale isikule, et kostja I peetavas registris on avaldatud üksnes vaidlustamata nõuded.
5(7)
Vastus apellatsioonkaebusele
6.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, järgib neid ja ei korda (TsMS § 654 lg 6). Maakohus ei ole rikkunud tõendite igakülgse hindamise nõuet (TsMS 232 lg 1). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
9.Maksehäirete registris avaldatud andmete kahjulikkuse hindamisel tuli maakohtul esmase eeldusena tuvastada, kas need olid ebaõiged (VÕS § 1047 lg 1). Selleks tuli hinnata, kas hagejal oli täitmata kohustusi kostja II ees. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejal oli maksehäire teatises märgitud võlgnevus kostja II ees.
10.Maakohus on lähtunud esmalt asjaolust, et maksehäire raportis ei kajastu andmeid selle kohta, kas hageja on nõude vaidlustanud või mitte. Lisaks nähtub maakohtu otsuse põhjendustest, et maakohus hindas tõendina ka kostja I peetava maksehäireregistri kirjeldust (maakohtu otsuse p 78) ja olukorda, kus registri kasutaja võis lähtuvalt kodulehel avaldatud registri üldtingimustest kui tüüptingimustest (mitte maksehäire raportist) järeldada, et sisestatud on vaidlustamata nõue (maakohtu otsuse p 84).
11.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et maksehäireregistris toodud võlgnevuse vaidlustamiseks ei saanud kostja II kodulehel avaldatud tüüptingimuse kohaselt pidada olukorda, kus võlgnik üldsõnaliselt ja ilma põhistamata keeldub nõude tasumisest ning soovib maksehäire eemaldamist. Isegi kui hageja teavitas kostjat I, et on nõude vaidlustanud, pidi ta esitama nõudele sisulised vastuväited ja põhjendused. Maakohus tuvastas, et kuigi hageja vaidles ka tsiviilasjas 2-19-108 hagile vastu, ei esitanud hageja maksehäire aluseks olevale viivisenõudele sisulisi vastuväiteid.
12.Sisuliste vastuväidete ja põhjenduste esitamata jätmisel oli kostjal I õigus hinnata vaidlustamise põhjendatust ja jätkates andmete avaldamist võtta risk, et andmed osutuvad hiljem ebaõigeks. Selline risk praegusel juhul ei realiseerunud.
13.Kokkuvõttes leidis maakohus põhjendatult, et kostja I ei avaldanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet, mistõttu puudub kahju hüvitamise esmane eeldus – õigusvastane tegu (VÕS § 1045 lg 1 p 6 mõttes). Seetõttu puudub vajadus hinnata hageja väiteid kahju tekkimise ja selle võimaliku suuruse kohta.
14.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
14.1.Kostja I palub hagejalt välja mõista oma lepingulise esindaja kulude katteks 1770 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale I osutatud õigusabi 14 h 40 min ulatuses tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta). Kostja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse toiminguteks olid maakohtu otsusega tutvumine, nõupidamine kliendiga 40 min, apellatsioonkaebusega tutvumine, maakohtu otsusega tutvumine,
6(7)
nõupidamine kliendiga 2 h 10 min, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, töö kohtuotsuse põhjendustega, kliendiga seisukohtade kooskõlastamine, esitamine ringkonnakohtule 9 h 40 min, kaaskostja vastuse läbitöötamine, tagasiside kliendile 40 min, kohtuistungiks ettevalmistamine ja menetluskulude nimekirja koostamine 1h 30 min. Lisaks palus kostja I hüvitada kohtuistungist osavõtu kulu vastavalt sellele kulunud ajale, st 42 min eest. Kokku 15 h 22 min. Kostja I kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning taotles kulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kostja palus kohustada hagejat tasuma väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud korras. Hageja kostja I menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
14.2.Arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse sisu ning mahtu, maakohtus esitatud seisukohtade suures ulatuses kordamist, peab ringkonnakohus apellatsioonkaebusega tutvumise, kliendiga suhtlemise, apellatsioonkaebusele vastamise, kaaskostja vastusega tutvumise, kohtuistungiks ettevalmistumise, menetluskulude nimekirja koostamise ja istungil osalemise ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks 10 h ulatuses. Tunnihind 120 eurot on vaidluse vähest keerukust ja asjaolusid arvestades mõistlik. Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja I kasuks apellatsioonimenetluse menetluskulu 120 x 10 h =1200 eurot.
14.3.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja I taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.4.Kostja II on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palub hagejalt välja mõista oma lepingulise esindaja kulude katteks 660 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi 5 h 30 min ulatuses tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta). Kostja II lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse toiminguteks olid apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 4 h 30 min ja istungiks ettevalmistumine, menetluskulude nimekirja koostamine 1 h. Lisaks palus kostja II hüvitada kohtuistungist osavõtu kulu vastavalt sellele kulunud ajale, st 42 min eest. Kostja II kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja kostja II menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
14.5.Ringkonnakohus leiab, et kostja II esindaja õigusabitoimingud olid apellatsioonimenetluses vajalikud ning nende toimingute ajakulu, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtu hinnangul mõistlik. Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja II kasuks apellatsioonimenetluse menetluskulu 6 h 12 min x 120 = 744 eurot.
14.6.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv, Peeter Pällin, Neve Uudelt
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.