Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-11268
Tsiviilasi
OÜ Avesco hagi AS Creditinfo Eesti vastu õigusvastase tegevuse lõpetamise ja sellest hoidumise nõudes ning kostjate AS Creditinfo Eesti AS ja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ vastu solidaarselt kahju hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
13 830 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Avesco (registrikood 10503541, Väljaotsa 1, Saue linn, Harju maakond 76505); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paul Keres (Advokaadibüroo LEVIN, Maakri 19, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostjad: 1) Creditinfo Eesti AS (registrikood 10256137, Narva mnt 5, 10117 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Friedenthal (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, F.R. Kreutzwaldi 3, 10120 Tallinn, e-post: [email protected]); 2) Antifire Tuleohutuslahendused OÜ (registrikood 12209202, Laki 11B, 12915 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kalju Hanni (Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ, Rävala pst 2, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 29.03.2021 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paul Keres Kohtuistungil osalesid Kostjate lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tarmo Friedenthal, vandeadvokaat Kalju Hanni
RESOLUTSIOON
Jätta hagi kostja Creditinfo Eesti AS vastu maksehäireregistris 18.12.2018 hageja kohta avaldatud maksehäire teatise eemaldamise ja edaspidi avaldamisest hoidumise nõudes ning
kostjate vastu solidaarselt esitatud varalise kahju 330 euro ja ebaõigete andmete avaldamise hüvitise 10 000 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Mõista hagejalt OÜ-lt Avesco (registrikood 10503541) kostja AS Creditinfo Eesti AS (registrikood 10256137) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile 1972 (üks tuhat üheksasada seitsekümmend kaks) eurot.
3.Mõista hagejalt OÜ-lt Avesco (registrikood 10503541) kostja AS Creditinfo Eesti AS (registrikood 10256137) kasuks välja viivis menetluskuludelt 1972 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista hagejalt OÜ-lt Avesco (registrikood 10503541) kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ (registrikood 12209202) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile 1900 (üks tuhat üheksasada) eurot.
5.Mõista hagejalt OÜ-lt Avesco (registrikood 10503541) kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ (registrikood 12209202) kasuks välja viivis menetluskuludelt 1900 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kohustada kostjat Creditinfo Eesti AS eemaldama ja edaspidi hoiduma oma maksehäireregistris Antifire Tuleohutuslahendused OÜ esitatud avalduse alusel Avesco AS kohta 18.12.2018 avalikustatud 03.10.2018 alustatud kehtiva maksehäire teatise avaldamisest VÕS § 1055 lg 1 alusel. Samuti palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja ebaõigete andmete avaldamisega hagejale tekitatud kahju hüvitise 330 eurot ja mainekahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, mille suuruseks hageja ise hindas 10 000 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt pakub kostja Creditinfo Eesti AS majandus- ning finantsinformatsiooni nii Eesti kui välisettevõtete kohta. Kostja Creditinfo Eesti AS hallatav on ka Creditinfo Ametlik Maksehäireregister. Creditinfo Ametlik Maksehäireregister on kostja enda määratluse kohaselt võlainfot sisaldav register, kuhu on erinevatel ettevõtetel õigus sisestada informatsiooni oma lepingupartnerite kohta, kes on poolte vahelisest lepingust tulenevat rahalist kohustust rikkunud. Maksehäireregistrisse sisestatakse üksnes selline maksehäire, mis on tekkinud lepingu rikkumisest ja selle rikkumise algusest on möödas vähemalt 45 päeva alates maksetähtpäevale
järgnevast päevast, moodustab koos intresside ja viivistega vähemalt 30 eurot ega ole vaidlustatud.
3.Eelnevast ühtlasi tuleneb, et iga maksehäire avaldamisega väidab kostja Creditinfo Eesti AS avalikkusele seda, et maksehäires nimetatud kohustus tuleneb lepingust, on sissenõutav vähemalt 45 päeva ega ole võlasuhte poolte vahel vaidluse all. Maksehäireregistrisse ei kanta andmeid erinevate lepingupoolte vaidluste ja nende vaidluste väärtuste kohta.
4.Kostja Creditinfo Eesti AS hallatava maksehäireregistri teenused on suunatud kõigile olulisematele Eesti krediteerijatele kõikidest elutähtsatest valdkondadest nagu näiteks pangandus, side, telekommunikatsioon, kütus, kaubandus, ehitus, rentimine, veondus jne. Hagejal on koostöölepinguid kõigi selliste ettevõtetega ja on seni omanud oma olulisemate lepingupartnerite ees laitmatut ärialast mainet.
5.Kostja Creditinfo Eesti AS edastas 18.12.2018 hagejale teatise, et kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ on esitanud 18.12.2018 taotluse avalikustada maksehäire summas 1852,92 eurot maksehäireregistris. Hageja esitas kostjale Creditinfo Eesti AS-le 20.12.2018 nõude ebaõigete andmete avaldamisest hoidumiseks VÕS § 1055 lg 1 alusel, milles hageja leidis, et tegemist ei ole kostja enda määratluse järgi maksehäirega, sest kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ esitatud nõuded on täies ulatuses vaidlustatud. Samale asjaolule on hageja esindaja korduvalt viidanud nõudekirjale eelnenud kirjavahetuses kostjatega. Hoolimata sellest kuvab kostja Creditinfo Eesti AS käesoleva hetkeni ebaõigeid andmeid hageja kohta oma maksehäireregistris.
6.03.01.2019 esitas kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ hageja vastu hagiavalduse seoses vaidluse all oleva ja osaliselt maksehäirete registris avaldatud nõudega. Hagiavalduse järgi oli kostja põhinõue summas 16 244,28 eurot ning sissenõutavaks muutnud viivisenõuee summas 3363,64 eurot. Sellele hagiavaldusele on hageja vastu vaielnud täies osas, muuhulgas selles osas, mis on maksehäirena kuvatud. Seega pole tegemist maksehäirega kostja Creditinfo Eesti AS portaalis esitatud eelduste järgi ning kostja Creditinfo Eesti AS on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid.
7.Pärast Antifire Tuleohutuslahendused OÜ hagiavaldusele vastuse esitamist esitas hageja 26.02.2019 kostjale Creditinfo Eesti AS-le korduva nõude ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks VÕS § 1055 lg 1 alusel. Kostja Creditinfo Eesti AS aga teatas 18.03.2019 hagejale, et hageja vaie ei ole põhjendatud ega esine alust maksehäire avaldamist lõpetada.
8.Hagejale on tekkinud kahju ebaõigete andmete avaldamise tagajärjel eelkõige majandustegevusega seotud tulu võimaluste kaotuse ja õigusabi kulude kandmise näol. Hageja pidi kandma kulusid Creditinfo Eesti AS-le korduvate nõuete ning nendele järgnenud nõudekirjade esitamisega. Kokku on hageja kandnud õigusabikulusid, mis on seotud ebaõigete andmete avaldamisega kostjate poolt summas 330 eurot. Õigusabikulud on kujunenud järgnevalt: Arve nr 1801230 järgi 2,5 h tööd tunnihinnaga 110 eurot kogusummas 275 eurot ja arve nr 1900196 järgi 0,5 h tööd tunnihinnaga 110 eurot kogusummas 55 eurot. Selguse mõttes märgib hageja, et arvete lk-l 1 kajastatud summa on suurem ning lähtuda tuleb lk-l 2 toodud väljavõttest, kuna arvelt on käesolevas kohtuasjas tõendina esitamisel välja jäetud muu kliendile osutatud õigusabi sisu ja kulud.
9.Majandustegevusega seotud tulu võimaluste kaotust iseloomustab hageja koostööpartneri 08.02.2019 kiri, milles keeldutakse lepingu sõlmimisest ilma täiendavate tingimuste täitmiseta. Kirjas tuuakse selgelt välja sellise käitumise põhjus, milleks on maksehäirete esinemine. Kuivõrd hagejal ei ole ühtki teist maksehäiret olnud ega avalikustatud, on vihjatud just nimelt käesoleva hagi aluseks olev avaldatud ebaõige maksehäire.
10.Hageja esitab nõude ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks VÕS § 1055 lg 1 alusel ning nende andmete avaldamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude VÕS § 1045 lg 1 p 3 ja § 1047 alusel. Maksehäireregistris kajastuv info sisaldab hageja kohta ebaõigeid andmeid, on sinna sisestanud pahauskse lepingupartneri poolt hageja ärialase maine kahjustamise ja väljapressimise eesmärgil, on hageja majandus-ja kutsetegevust pärssiva iseloomuga ning on endaga kaasa toonud kahju.
11.Hageja nõuab kostjalt Creditinfo Eesti AS-lt ebaõigete andmete avaldamise lõpetamist VÕS § 1055 lg 1 alusel. Kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid oma maksehäireregistris. Kostja on avaldanud, et hagejal on kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ees võlgnevus summas 1852,92 eurot. Avaldades sellise info oma maksehäireregistris, on kostja Creditinfo Eesti AS omistanud hagejale järgneva: tekkinud lepingu rikkumisest tulenev võlgnevus ja rikkumise algusest on möödas vähemalt 45 päeva alates maksetähtpäevale järgnevast päevast, võlgnevus moodustab koos intresside ja viivistega vähemalt 30 eurot ning võlgnevus ei ole vaidlustatud.
12.Hageja on täies osas vastu vaielnud kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ hagiavaldusele, muuhulgas ka osas, milles on kostja nõudnud 1852,92 euro suuruse väidetava viivise hüvitamist. Järelikult ei ole õiged Creditinfo Eesti AS avaldatud andmed, et hageja ja kostja vahel on vaidlustamata nõue 1852,92 euro osas.
13.Kostjale Creditinfo Eesti AS-le avaldas ebaõigeid andmeid kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ. Kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ pidi teadma, et kostja Creditinfo Eesti AS maksehäireregistris avalikustatakse vaid vaidlustamata nõuded, kui ta esitas vaidlusalused andmed. Samuti pidi kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ teadma andmete avalikustamisel, et hageja on nõude täies osas vaidlustanud. Ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ teadis, et hageja on maksehäirena avaldatud nõude vaidlustanud pärast hageja vastust hagiavaldusele. Kostja Creditinfo Eesti AS küsis arvamust kostjalt Antifire Tuleohutuslahedndused OÜ andmete edasise avaldamise osas, kui hageja esitas korduva nõude andmete eemaldamiseks. Kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ selgelt mõjutas kostjat Creditinfo Eesti AS andmeid edasi avalikustama, sest kostja vastuses seisab, et on enne maksehäire võimalikku kustutamist konsulteerinud „Andmete sisestajaga“ ehk kostjaga Antifire Tuleohutuslahendused OÜ-ga, seejuures aru saades, et tegemist on ebaõigete andmete avaldamisega.
14.Kostja Creditinfo Eesti AS ei ole tegelikult mõistnud oma õigusvastase käitumise olemust selles mõttes, et ta peab õiguspäraseks mistahes teise ettevõtja kohta andmete esitamist pelgalt surve alusel. Seejuures ei ole kumbki kostja rakendanud piisavalt põhjalikku kontrolli andmete avaldamise osas. Hageja on andmete avaldamisele eelnevalt kinnitanud mõlemale kostjale, et vaidleb maksehäire aluseks olevale nõudele vastu ning on andmete avaldamisele järgnenud kohtuvaidluses esitanud vastuväite. Sellisel juhul on nõude vaidluse all olemine ilmne isegi juriidilise hariduseta isikutele, rääkimata kostjatest, kellest üks tegeleb maksehäirete avalikustamisega oma majandus- ja kutsetegevuses ning teist esindas maksehäire avalikustamisel vandeadvokaat. Valeandmete avaldamist teise poole survestamise eesmärgil saab üldisemate heade ärikommete ja hea usu põhimõtte kontekstis pidada veel iseäranis taunimisväärseks.
15.Kostjatel puudus õigustatud huvi andmeid avaldada. Ühelgi kolmandal isikul või laiemal avalikkusel ei saa olla õigustatud huvi valeandmete kohta. Maksehäirete kajastamise süsteem on rajatud sellele, et süsteemis olev info oleks usaldusväärne, õige ning kajastaks makseraskustes isikuid ning selle põhjal oleks võimalikel äripartneritel võimalik enne tehingute tegemist isikute kohta tõepärast teavet saada.
16.Kostja Creditinfo Eesti AS kodulehel on märgitud, et võlainfo sisestamine maksehäireregistrisse hoiatab teisi ettevõtjaid halva maksekäitumisega koostööpartneri eest. Hageja aga keeldus kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ nõuete rahuldamisest, sest need on õiguslikult põhjendamatud. Tegu ei olnud makseraskusega ega häirega, vaid lepingulise vaidlusega. Valeandmete sisestamine seab ohtu kogu maksehäiresüsteemi usaldusväärsuse.
17.Lepingu rikkumise seisukohast oli tegu ebaolulise ja asjasse puutumatu summaga. Riigikohus on ka varem lahendanud kostja Creditinfo Eesti AS hallatava maksehäire andmebaasis olevate andmetega seotud vaidlusi ning rõhutanud, et avalduse esitajal ei ole põhjendatud andmebaasis edastada ning avaldada andmeid, mis on lepingu rikkumise seisukohast ilmselgelt ebaolulised või asjassepuutumatud (RKo 2-17-1026, p 25). Nõue tuleneb pooltevahelisest töövõtulepingust, mille järgselt oli tööde eest ettenähtud tasu ligi 150 000 eurot. Seega on 1852,92 euro suurune vaidlusalune summa lepingu rikkumise kontekstis ilmselgelt ebaoluline, mistõttu puudub ka õigustatud huvi selliseid andmeid avaldada.
18.Kostjad on hageja kohta avaldanud ebaõigeid andmeid. Kostja Creditinfo Eesti AS õigusvastaseks teoks on teadvalt ebaõigete andmete avaldamine maksehäireregistris. Tegemist on VÕS § 1045 lg 1 p 6 alusel õigusvastase teoga. Ebaõigete andmete avaldamise tulemusena tekkis hagejale otsene varaline kahju. Kui kostja Creditinfo Eesti AS ei oleks avaldanud ebaõigeid andmeid, ei oleks hagejal tekkinud õigusabikulusid, sest hageja ei oleks pidanud koostama nõudekirju. Kostjale pidi olema ettenähtav, et ebaõigete andmete avaldamisel on hageja sunnitud esitama nõudekirja, mille ettevalmistamisel ja koostamisel kasutab hageja advokaadi abi, millest tulenevad ka õigusabikulud. Järelikult on kostjate õigusvastase teo ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kahju on normi eesmärgiga kooskõlas.
19.Ebaõigete andmete avaldamisega on hagejale tekkinud ka selline kahju, mille olemasolu on kindel, aga mille täpset suurust ei ole võimalik kindlaks määrata. VÕS § 1047 lg 1 kaitseb muuhulgas majandustegevusega seotud au, mille riive on võimalik ebaõige fakti väitmise või levitamisega, mis võib ohustada kannatanu usalduslikkust või tekitada muud kahju tema majandustegevuse edule. Ebaõigete andmete avaldamine võib ohustada isiku krediidivõimalusi või tekitada muud kahju tema majandus- või kutsetegevuse edule. Hageja koostööpartnerid on keeldunud krediidi andmisest nimelt maksehäirena avaldatud ebaõigete andmete tõttu. Hageja on Šveitsis asuva emaettevõtte tütarettevõtja, kes on alates 1993. aastast olnud ühe suurima ehitusja rasketehnika, jõuseadmete ja generaatorite tootja Caterpillari ametlik edasimüüja, kes teostab ka masinatele remonti ja hooldust. Seega on hageja teinud aastaid oma majandustegevusega ettevalmistusi, et näida võimalikele koostööpartneritele usaldusväärsena.
20.Õigusliku kvalifikatsiooni poolest ei saa äriühingu mainekahju käsitleda mittevaralise kahjuna, sest juriidilisele isikule ei ole võimalik tekitada füüsilist ega hingelist valu või kannatusi. Äriühingu hea nimi ja maine turuosaliste silmis, mida rahvusvaheliselt tuntakse ka goodwill’ina, omab osaliselt otsest varalist ja osaliselt puhtmajanduslikku väärtust ning mõned omistavad goodwill’ile eraldi numbrilise väärtuse, mida arvestatakse ettevõtte väärtuse hindamisel. Hageja ärialane maine on kahjustunud, st kahju tekkimine on kindlaks tehtud, ent selle täpne kvantifitseerimine on ebamõistlikult keerukas või isegi võimatu. Hageja arvates on tema mainekahju suuruseks hinnanguliselt 10 000 eurot, mille järgi arvestab hageja tsiviilasja hinda.
21.Hagiavalduse täienduses 03.10.2019 palus hageja kohustada kostjat Creditinfo Eesti AS eemaldama ning edaspidi hoiduma oma maksehäireregistris Antifire Tuleohutuslahendused OÜ poolt esitatud avalduse alusel hageja kohta 18.12.2018 avalikustatud 03.10.2018 alustatud kehtiva maksehäire teatise avaldamisest VÕS § 1055 lg 1 alusel. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja varalise kahju hüvitise 330 eurot ja kahju hüvitise 10 000 eurot. Nõudekirja koostamise tõttu tekkinud kahju eest vastutavad kostjad solidaarselt, sest kuigi nõudekiri oli
suunatud kostjale Creditinfo Eesti AS-le, oli talle andmeid avaldanud kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ. Sellisel juhul tekib VÕS § 65 lg 2 ja § 137 lg 1 alusel solidaarvastutus, sest mõlema kostja tegevusel oli üks tagajärg ehk ebaõige maksehäire avaldamine ning sellega seoses tekkis hagejale sama kahju.
22.Järgmises hagiavalduse täienduses leidis hageja endiselt, et talle on tekkinud mainekahju, mis on otsese varalise kahju ja puhtmajandusliku kahju hübriid. Mainekahjuga on tegemist siis, kui ebaõigete andmete levitamisega on rikutud isiku usalduslikkust või muul viisil kahjustatud majandustegevuse eduväljavaateid. Kostjate solidaarvastutus tuleneb sellest, et kostjad on ebaõigeid andmeid hageja kohta avaldanud ühiselt. Kuidas jaotub vastutus kostjate sisesuhtes, ei puuduta hagejat.
23.Kostja Creditinfo Eesti AS vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kui tsiviilasjas nr 2-19-108 tuvastatakse võlgnevuse olemasolu, ei olnud maksehäire avaldamine õigusvastane ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on hagiavalduses välja toonud maksehäire avaldamise eeldused, milliste kohaselt juhul, kui isikute vahel on vaidlus nõude ja/või selle ulatuse üle, ei ole tegemist mitte maksehäirega, vaid tsiviilvaidlusega. Maksehäireregistri tegevuse eesmärgiks ei ole olla ühe poole survevahendiks teise vaidluspoole suhtes.
24.Seega ei ole käesolevas kohtumenetluses vaja mitte tuvastada, kas kostjal Antifire Tuleohutuslahendused OÜ-l on tekkinud hageja vastu viivisenõue, vaid tuvastada tuleb, kas Creditinfo Eesti AS oli õigustatud vastavalt maksehäire avaldamise eeldustele maksehäiret avaldama. Lähtuda tuleb seega sellest, kas kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ hageja vastu esitatud viivisenõue oli vaidlustatud või mitte ning kas vaidlustatud viivisenõude avaldamine oli kohane ja proportsionaalne. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et viivisenõue on tsiviilasjas 2-19-108 vaidlustatud. Poolte vahel ei saa olla sisulist vaidlust selles, et arvestades vaidlusaluse lepingu mahtu 43 740 eurot on nn maksehäire tühine ning on avaldatud surve avaldamiseks läbirääkimiste toimumise ajal. Kohus saab neid asjaolusid hinnata iseseisvalt ega pea ära ootama kohtulahendit tsiviilasjas 2-19-108.
25.14.12.2020 seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Ebaõigete andmete avaldamisega on hagejale tekkinud selline kahju, mille olemasolu on kindel, aga mille täpset suurust ei ole võimalik kindlaks määrata. VÕS § 1047 lg 1 kaitseb muuhulgas majandustegevusega seotud au, mille riive on võimalik ebaõige fakti väitmise või levitamisega, mis võib ohustada kannatanu usalduslikkust või tekitada muud kahju tema majandustegevuse edule. Äriühingu tegevuse eesmärgiks on varaliste tehingute ja lisandväärtuse loomise läbi tulu teenimine, mistõttu iga sellise ühingu tegevuse aspekt on lahutamatult seotud ühingu varalise sfääriga. Äriühingu hea nimi ja maine turuosaliste silmis, mida rahvusvaheliselt tuntakse ka goodwill’ina,omab osaliselt otsest varalist ja osaliselt puhtmajanduslikku väärtust ning mõned omistavad goodwill’ile eraldi numbrilise väärtuse, mida arvestatakse ettevõtte väärtuse hindamisel.
26.Äriühingu kahju, mis on tekkinud ebaõigete faktiväidete avaldamise ning maine kahjustamise tõttu, ei ole Eesti kohtupraktikas erakordne. Selliseid nõudeid on varasemalt esitatud mitmel korral. Erinevalt käesolevast vaidlusest on varasemalt nõude esitajad taotlenud selle kvalifitseerimist mittevaralise kahjuna. Selliste vaidluste läbivaks tendentsiks on nõude rahuldamata jätmine põhjendusel, et varasemalt pole kohtud vastavat nõuet tunnustanud. Samas on reeglina kohus nentinud tõsiasja, et õiguslik olukord äriühingu maine kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise lahendamisel on vastuoluline, seadus ei välista vastavat nõuet ning erialakirjandus toetab isegi juriidilise isiku mittevaralise kahju hüvitamise nõude tunnustamist.
27.Hageja on kohtu ette toonud kõik faktilised asjaolud ja tõendid kinnitamaks, et ta on saanud ebaõige maksehäire avaldamise tulemusel kahju. Kahju olemuse eripärast tingituna, on selle täpse suuruse kindlaks tegemine ja tõendamine ebaproportsionaalselt keeruline, mis aga ei tähenda seda, et tekitatud kahju ei peaks hüvitama. Tegemist on diskretsioonilise kahjuga, mille hüvitise suuruse kindlaks määramise pädevus on kohtul. Ebaselge suurusega kahju hüvitise välja mõistmisest alljärgnevalt.
28.Hageja arvates võis kostjal isegi viivisenõue olemas olla, ent kuna see oli vaidlustatud, ei oleks kostja Creditinfo Eesti AS tohtinud seda avalikkusele esitleda maksehäirena, mis kostja enda definitsiooni järgi hõlmab vaid vaidlustamata nõudeid. Isegi, kui faktiväide viivisenõude olemasolu kohta oli õige, on maksehäire avaldamine kostja Creditinfo Eesti AS poolt sellisel viisil vähemalt eksitav ja mittetäielik, mis kõrvuti ebaõigete faktiväidete esitamisega on VÕS § 1047 lg 1 mõttes õigusvastane. Kostjate tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb VÕS § 1046 lg 1 kohaselt võtta arvesse ka nende motiive hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisel. Kostja Creditinfo Eesti AS motiiviks oli raha teenimine. Kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ motiiviks oli hageja maine kahjustamine teiste võlausaldajate ees, mida kostja lepinguline esindaja Enno Heringson kinnitas hageja esindajale saadetud e-kirjas.
29.Kohtueelse õigusabi kasutamise vajaduse tingis asjaolu, et kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ palus kostjal Creditinfo Eesti AS-l avaldada hageja kohta ebaõigeid andmeid. Kohtueelsete õigusabikulude suurus on 330 eurot. Hagejale tekkis kohtueelne õigusabikulu seoses 20.12.2018 ebaõigete andmete avaldamisest hoidumise nõude koostamisega (kiri on hagiavalduse lisa 3, kulu tõendab lisa 10.1. ja selles näidatud 2018.a detsembris tehtud töö 2,5 h tunni ulatuses * 110 eurot käibemaksuta) ning 26.02.2019 maksehäire avalikustamise lõpetamise nõudega (kiri on hagiavalduse lisa 8, kulu tõendab lisa 10.2. ja selles näidatud 2019.a veebruaris tehtud töö 0,3 h ulatuses * 110 eurot käibemaksuta). 2018. a detsembri kirja koostamisele kulus seega 2,5 h ja 2019. a veebruari kirja koostamisele kulus 0,3 h. Mõlema kirja koostamise kulu on hageja arvates mõistlik. Kostjad ei ole kulu mõistlikule suurusele vastuväiteid esitanud.
30.Asjaolu, et mõlema kirja adressaat oli kostja Creditinfo Eesti AS, ei muuda kostjate solidaarvastutust. Kostjate solidaarvastutuse aluseks on asjaolu, et maksehäire avaldati kostjate tegevuste koosmõjus. Kostja Antifire Tuleohutuslahenduesd OÜ edastas ebaõiged andmed kostjale Creditinfo Eesti AS-le, kes valmistus neid avaldama ja avaldas need, põhjustades seega nõuete esitamise enda vastu.
31.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 2 392 eurot ilma käibemaksuta ning hagi esitamisel tasutud riigilõivu. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Hagejal on lepingulise esindaja kulusid tekkinud kokku summas 2 392,00 eurot (käibemaksuta) keskmise tunnihinnaga 120,8 eurot/h (käibemaksuta), mida võib pidada mõistlikuks turuhinnale vastavaks tunnihinnaks.
32.Täiendavas menetluskulude taotluses palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuludena 2866 eurot ilma käibemaksuta ning kulud hageja lepingulise esindaja osalemisele 29.03.2021 istungil tunnihinnaga 170 eurot ilma käibemaksuta, vastavalt istungi ajalisele kestvusele. Ühtlasi palus hageja kostjatelt endiselt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Varasemalt palus hageja lepingulise esindaja kuludena seisuga 01.12.2019 välja mõista 2 392 eurot, millele lisandus riigilõiv. Ajavahemikul 02.12.2019- 26.03.2021 on hagejal tekkinud täiendavad lepingulise esindaja kulud kokku summas 2866 eurot ilma käibemaksuta keskmise tunnihinnaga 135 eurot/h, mille suurus vastab viimase aja kohtupraktikas tunnustatud tasumäärale.
KOSTJATE VASTUVÄITED
Kostja Creditinfo Eesti AS vastuväited
33.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et asja lahendamisel omab tähtsust tsiviilasjas nr 2-19108 tehtav lahend. Hagi faktiliseks aluseks on hageja väide, et tema kohta alates 18.12.2018 avalikustatud maksehäire, mille alguseks on märgitud 03.10.2018, on ebaõige. Kostja leidis, et maksehäire andmed on tõesed, mistõttu ei ole avaldamine õigusvastane. Hageja on tuginenud deliktivastutuse üldkoosseisule, mille kohaldamiseks peab ta põhjendama, et maksehäire on ebaõige. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on vastava normi kohaldamise eelduseks ebaõigete andmete avaldamine, millisel juhul on vastavate andmete avaldamine õigusvastane. Seega eeldab hagi rahuldamine maksehäire avaldamise õigusvastasuse tuvastamist, mis omakorda tähendab, et tuleb tõendada, kas kostjal Antifire Tuleohutuslahendused OÜ-l oli viivisenõue või mitte.
34.Maksehäire avaldamise õigusvastasuse peaks tõendama hageja koos kahju ja põhjusliku seosega. Antud juhul on maksehäire tõele vastavuse tõendanud kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja seda nii enne käesolevas asjas hagi esitamist vastavalt kostja „pretensioonide lahendamise korrale“ kui ka 11.12.2019 vastuses hagile. Samuti on vastavate andmete õigsus tõendatud Harju Maakohtu tsiviilasjas 2-19-108. Olukorras, kus hageja on viivitanud kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ põhinõude täitmisega ning pooltevahelises suhetes on sätestatud selliseks juhuks viivise nõudmise õigus, on raskesti arusaadav, milles avaldatud maksehäire faktiline ebaõigsus seisneb. Pelgalt maksehäirega mittenõustumine ei ole võrdsustav selle põhjendatud vaidlustamisega. Tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine, isegi kui see kahjustab isiku mainet, ei ole õigusvastane.
35.Isegi juhul, kui maksehäire aluseks oleksid ebaõigeid andmed, välistab VÕS § 1047 lg 3 nende avaldamise õigusvastasuse. Nimelt on hageja ise tõendanud, et kostja kontrollis maksehäire kohta esitatud pretesiooni ning kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ põhjendas veenvalt, et maksehäire vastab tegelikkusele. Hageja on esitanud kirjavahetuse kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ-ga, mille põhjal on ilmne, et hageja ei soostunud maksehäirega, kuid ei esitanud sellele põhjendatud vastuväiteid.
36.Rahulolematus maksehäire avaldamisega ning sellel põhjendusel pretensiooni esitamine ei ole võrdsustatud maksehäire põhjendatud vaidlustamisega. Kostja on kehtestanud pretensioonide lahendamiseks korra, mille alusel ta esitatud vaideid menetleb ning selgitab välja, kas esitatud vaie on põhjendatud või mitte. Kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ esitas veenvad põhjendused maksehäire tegelikkusele vastavuse kohta, mistõttu otsustas kostja mitte peatada maksehäire avaldamist, millise teate ta hagejale edastas.
37.Kostja Creditinfo Eesti AS on piisava hoolsusega kontrollinud maksehäire aluseks olevaid andmeid. Teiseks on vaieldamatult olemas nii kostjal kui ka avalikkusel õigustatud huvi käibes osalevate isikute krediidikäitumise vastu, mistõttu on täidetud teine VÕS § 1047 lg 3 kohaldamise eeldus. Hageja kahju nõuded on alusetud, sest kahju nõuete esitamine eeldab kostja tegevuse õigusvastasust.
38.Hageja otsese varalise kahju nõue ei ole põhjendatud. Kostjale vaide esitamine maksehäire kohta ei nõua õiguslikke eriteadmisi, kuivõrd vaide esitamise kord on lihtne ja formaalne. Samuti ei toimu selle lahendamisel kohtuvaidlusega võrreldavaid õiguslikke vaidlusi, mistõttu profesionaalse õigusnõustaja kaasamine ei ole mõistlik ja vajalik. Hageja saanuks esitada vaide ka advokaadi vahenduseta ning selliselt hoida kokku kulu õigusteenusele. Järelikult ei ole hageja kindlaksmääratud varalise kahju nõue põhjendatud. Samadel põhjustel puudub põhjuslik seos.
39.10 000 euro suuruse kahju nõude esitamisel ei ole hageja põhistanud ega tõendanud maine
kahjustamist. Hageja ei ole maine kahjustamise kohta asjaolusid esile toonud. Cirkle K keeldumine üldkrediidilimiidi suurendamisest ei väljenda hageja mainele kahju tekkimist, vaid seda, et hageja esitatud finantsandmed ei võimalda krediiti suurendada. Hageja tuginemine üksnes maksehäirele, kui Cirkle K keeldumise alusele, on silmakirjalik, kuna keeldumise põhjusena on Cirkle K esile toonud maksehäire ja finantsandmed, mis ei võimalda üldkrediiti suurendada. Seega ei ole hageja loodud seos Cirkle K keelduva kirja ning hageja väidetava maine kahjustumise vahel adekvaatne.
40.Hagejal ei ole võimalik nõuda maine kahjustumisest tulenevat kahju samadel alustel mittevaralise kahju nõudmisega ehk mitte tõenditel, vaid hinnangul põhinevalt. Arusaadavalt ei ole mittevaralise kahju mõõtmine võimalik, vaid see on üksnes hinnatav. VÕS § 128 lg 5 alusel on mittevaralise kahju väljenduseks valu ja kannatused või emotsionaalsed läbielamised, mida juriidilisel isikul tekkida ei saa. Maine langusest tulenev kahju peab seega väljenduma hageja varalises sfääris ning selle tekkimise, suuruse ning kahju aluseks olevad asjaolud peab tõendama hageja.
41.25.01.2021 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks tema nõuet rahuldada. Kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ on esitanud tõendid, mille kohaselt on hageja võlgnevus tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Muuhulgas on hagejalt välja mõistetud viivis, mille alusel maksehäire avaldati. Seega on hagi alus ära langenud ning hageja väide, et maksehäire oli sisuliselt ebaõige, on kummutatud. Kuna maksehäire on õige, ei saa hageja viidata VÕS § 1055 lõikele 1, §-le 1043, § 1045 lg 1 punktile 6 ja § 1047 lõikele 1. Enne maksehäire avaldamist kontrollis kostja asjaolusid piisavalt.
42.Kostjad ei ole avaldanud maksehäire juures, et hageja ei ole maksehäire aluseks olevale nõudele vastu vaielnud. Tegu on meelevaldse hageja tuletusega. Hageja tugineb väljavõtetele kostja hallatavast veebilehest, mis on suunatud maksehäire sisestajale, mitte maksehäire kohta päringu teinud isikule. Seda rõhutas kostja ka istungil. Kostja Creditinfo Eesti AS selgitas, et hageja esitatud „Creditinfo maksehäireregistri kirjeldus“ kirjeldab maksehäire sisestamise tingimusi kostja kliendile ehk maksehäire sisestajale. See nähtub hageja esitatud tõendist, mis esmalt toob esile, miks maksehäiret sisestada, seejärel selgitab, kellel on õigus maksehäireid sisestada ja alles seejärel viitab, mis on maksehäire. Need andmed on äratuntavalt suunatud kostja Creditinfo Eesti AS proff-paketi kliendile, mitte maksehäireregistrisse päringu teinud isikule. Seega selgitus, et maksehäire peab olema vaidlustamata, ei ole teave, mille saab maksehäire kohta päringu teinud isik, vaid vastav teave on teadmiseks maksehäire sisestajale. Hageja loodud seos väidetava kostja definitsiooniga maksehäire tähenduse kohta ei ole tõene, vaid otsitud ja meelevaldne.
43.Hageja on esitanud tõendina informatsiooni, mille saab isiku maksehäirete kohta päringu tegija. Sellise päringu vastuses, s.t. maksehäireraportis, puuduvad mistahes viited sellele, et raportis sisalduvad andmed maksehäire kohta oleksid vaidlustamata. Kostja selgitas, kuidas kirjeldatakse raportis maksehäiret. Selles loetakse maksehäireks krediidisaaja rahalise kohustuse täitmata jätmist, mis on tekkinud lepingu rikkumisest ja selle algusest on möödas rohkem kui 45 päeva arvates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning mis koos intresside ja viivistega on vähemalt 30 eurot. Info maksehäirete kohta pärineb maksehäireregistri liikmetelt või teistelt lepingulistelt osapooltelt. Registris kuvatud maksehäire sisestaja on võlausaldaja või isik, kes tegutseb võlausaldaja volituse või käsundi alusel.
44.Maksehäireraportis ei ole märget või avaldust, et maksehäire aluseks olevale võlale ei oleks vastuväiteid esitatud või et maksehäire sisestaja nõue oleks vaidlustamata. Seega ei saa maksehäire infoga tutvuja teavet, et maksehäirele ei ole vastuväiteid esitatud. Kostja Creditinfo Eesti AS pidas ebatõenäoliseks, et vastava raporti saanud isik prooviks hakata selles sisalduvat teavet ümber hindama info põhjal, mis on mõeldud Proff-paketi kliendile ehk maksehäire
sisestajale. Isegi juhul, kui ta seda teeks, ei saaks sellise tegutsemise tulemusel tuletatud arusaama hakata omistama kostjale, vaid tegu on hageja arvamusega selle kohta, kuidas sisustada maksehäire mõistet. Mõistlik isik teeks seda maksehäireraporti, mitte andmete sisestajale suunatud Proff-paketi tingimuste põhjal.
45.Hageja proovib hiilida kõrvale kahju tekkimise ja selle suuruse tõendamisest. Deliktivastutuse üldkoosseisule tuginedes on hageja kohustus tõendada tegu, selle õigusvastasus, kahju tekkimine ning selle suurus ja põhjuslik seos. Hageja ei ole ühtegi loetletud elementi suutnud tõendada. Maksehäire andmed olid tõesed, seega ei olnud nende avaldamine õigusvastane. Maksehäire avaldamisel oli kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ jaoks legitiimne eesmärk, mis seisnes hageja üleskutsumises võla tasumisele ning hageja maksekäitumise kohta info jagamises. Arusaamatu on hageja väide, et kostja eesmärgiks oli „raha teenimine“. Kostja eesmärgiks oli hagejalt võla kättesaamine ning pigem oli hageja see, kes proovis põhjendamatult rikastuda kostja osutatud teenuse eest tasumata jättes. Samuti ei saa olla etteheidetav, kui maksehäire kohta avaldatakse andmed selleks ettenähtud teabeportaalis.
46.Hageja ei ole suutnud esitada ühtegi tõendit, et talle oleks võlaandmete avaldamise tõttu kahju tekkinud. Varalise kahju väljenduseks on kas otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu, millest kummagi olemasolu ei ole hageja tõendanud. Hageja väide talle tekkinud kahju kohta ei vasta VÕS § 126 lg-s 6 sätestatule, sest antud juhul ei ole küsimus kahju suuruse, vaid kahju tekkimise tõendamises. Kahju tekkimine tuleks igal juhul hagejal tõendada. Kuna juriidilisel isikul ei ole isikuõigusi, ei saa välja mõista mittevaralist kahju.
47.Kohtupraktikas on mittevaralise kahju hüvitamise võimalust jaatatud vaid juhul, kui vastav nõue on seaduses otseselt sätestatud s.t. mittevaralise kahju tekkimise juhud on seaduses loetletud ammendavalt. Pigem loetakse sellistel juhtudel mittevaraline kahju kompenseerituks maine kahjustamisega kaasnenud varalise kahju hüvitisega. Hageja ei ole tõendanud mitte mingit liiki kahju teket.
48.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud. Kostjale osutati õigusabi tunnitasu suurusega 120 eurot. Hagiavalduse analüüsile kulus 1 h 10 min, nõupidamisele kliendiga samti 1 h 10 min. Kostja vastuse koostamisele kulus 6 h 30 min. Eelistungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks, samuti kliendile tagasiside andmiseks kulus kokku 4 h 20 min. Toimiku materjalide läbitöötamiseks ja protokolli analüüsiks kulus 1 tund. 25.01.2021 kirjaliku seisukoha koostamiseks kulus 5 h 40 min. Istungiks valmistumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 2 tundi. Kokku kulus õigusabi osutamisele 21 h 50 min ehk 2620 eurot. Lisaks palus kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja viimasel istungil osalemise ajakulu vastavalt istungi kestvusele hinnaga 120 eurot tunnis. Kostja palus hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ vastuväited
49.Kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ vaidles samuti hagile vastu. Kostja ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Hageja ja kostja sõlmisid 11. aprillil 2018 ehituse töövõtulepingu 510.18-1700682, millega kostja kohustus paigaldama hageja tarnitud seadmetele (buldooserkobestid ja frontaallaadurid so lihtsalt väljendudes traktorid) tootja Ansul tulekustutussüsteemid. Ehitustööde viimase etapi eest esitas kostja hagejale kolm arvet. Kostja esitas arve nr 1803921 summas 8748 eurot maksetähtajaga 02. oktoober 2018, arve nr 1803922 summas 34 992 eurot maksetähtajaga 02. oktoober 2018 ja arve nr 1803923 summas 2880 eurot maksetähtajaga 02. oktoober 2018. Kokku esitati arveid summas 46 620 eurot ning tasumise tähtaeg oli 02.10.2018.
50.Kuivõrd hageja ei tasunud arveid tähtaegselt ega esitanud neile ega tööde kvaliteedile mistahes vastuväiteid, edastas kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ 19. oktoobril 2019 hagejale nõude tasuda teostatud tööde eest. Hageja kirjale ei vastanud, mistõttu edastas Antifire Tuleohutuslahenduesed OÜ uuesti nõude tasuda teostatud tööde eest 09. novembril 2019. Viimasele nõudekirjale vastas hageja 12. novembril 2019. Vastuses ei avaldanud hageja, et ta ei ole rahul tööde kvaliteediga. Hageja leidis, et kostja sissenõutavaks muutunud nõue on 30 855,72 eurot ja ülejäänud nõude hageja tasaarvestas. Seega ei olnud nõude üle summas 30 855,72 eurot kunagi vaidlust ning hageja hoidis eeltoodud summat alusetult kinni. Summa, mille üle vaidlust ei olnud, kanti Antifire Tuleohutuslahendused OÜ-le üle alles 03. detsembril 2018, kuigi maksetähtaeg oli 02. oktoober 2018 ning hageja kinnitas 12. novembril 2018, et selles summas vaidlust ei ole.
51.Kuna vaidlustamata summa 30 855,72 eurot tasuti olulise hilinemisega, arvestas Antifire Tuleohutuslahendused OÜ nimetatud summalt viivist. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 14.2 arvestas kostja viivist 0,1% iga tasumisega viivitatud päeva eest ning nõudis, et hageja tasuks viivise 1852,92 eurot. Hageja kohustust ei täitnud ning Antifire Tuleohutuslahendused OÜ edastas võlgnevuse info Creditinfol Eesti AS-le avaldamiseks.
52.Kostja ei ole avaldanud ebaõiget infot. Hagejal puudusid vastuväited töö kvaliteedi osas. Hagejal ei olnud õigust kinni pidada töövõtutasu ulatuses, milles vaidlust ei olnud. Kostja arvestas viivist vaidlustamata nõude osalt 30 855,72 eurolt vastavalt pooltevahelisele lepingule. Hageja ei ole tänaseni esitanud ühtegi asjakohast vastuväidet nimetatud viivise nõudele.
53.Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Kui hageja oleks lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, ei oleks kostja viivist arvestanud. Kahju ega selle suurust ei ole hageja tõendanud. Ebaõige on hageja väide, et avaldatud maksehäire tõttu ei võimaldanud Circle K talle üldkrediiti. Circle K e-kirjast nähtub, et üldkrediidilimiidi saamine oli välistatud ka hageja finantsnäitajate tõttu. Kostja võttis viimase väljavõtte hageja finantsnäitajate kohta 06. novembril 2019 ning selle kohaselt ei ole krediit soovitav. Ettevõtte reiting on rahuldav ja maksejõuetuse tõenäosus kõrge. Ettevõtte maksekombeid on peetud mitterahuldavateks. Hageja ei saa väita, et talle tekkis kahju kostjate tegevuse tõttu. VÕS § 1045 lg 1 p 6 alusel võiks kahju hüvitamine tulla kõne alla eelkõige juhul, kui seiskub VÕS § 1049 alusel majandus- ja kutsetegevus. Hageja tegevus ei katkenud, hageja ei ole kahju saanud ega ole väidetavat kahju tõendanud.
54.25.01.2021 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et tema avaldatud faktiväide oli õige. Antifire Tuleohutuslahendused OÜ-l oli hageja vastu töövõtulepingust tulenev nõue 46 620 eurot, millest 30 855,72 eurot tasus hageja viivitusega ning ülejäänud nõude tasaarvestas. Antifire Tuleohutuslahendused OÜ arvestas 30 855,72 euro tasumisega viivitatud aja eest viivist 1852,92 eurot. Kuna hageja keeldus viivist tasumast, edastas kostja selle nõude Creditinfo Eesti AS-le avaldamiseks.
55.Kostja pöördus tasumata põhinõude ja viivise sissenõudmiseks hagiga kohtusse. Kostja nõudis viivise (sh 1852,92 euro viivise ja täiendavalt tekkinud viivise) ning põhinõude väljamõistmist. 11.06.2020 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr. 2-19-108 lahendi, milles rahuldas kostja hagi täielikult, sh Creditinfo Eesti AS avaldatud 1852,92 euro viivise nõudes. Hageja vaidlustas otsuse ringkonnakohtus, mis jättis 30.09.2020 apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kuna hageja kassatsioonkaebust ei esitanud, jõustus tsiviilasja nr 2-19-108 kohtuotsus 31.10.2020. Maa-ja ringkonnakohus on tunnustanud Antifire Tuleohutuslahendused OÜ õigust saada hagejalt avaldatud 1852,92 euro suurust viivist ja täiendavalt sissenõutavaks muutnud viivist, samuti tunnustati õigust põhinõudele 16 244 eurole ja kahjuhüvitisele 1056 eurole. Antifire Tuleohutuslahendused OÜ poolt Creditinfo Eesti AS-le avaldamiseks esitatud 1852,92 euro suurune nõue on õige ja läbinud kahe kohtuastme kontrolli.
56.Seega vastab avaldatud faktiväide tõele ega saa rikkuda hageja õigusi. Meelevaldsed on hageja väited tema maine kahjustamise kohta teiste võlausaldajate ees. Kostja eesmärgiks oli teabe avaldamisega mõjutada hagejat täitma lepingulisi kohustusi ehk tasuma võlgnevust. Hageja kahju nõuded on alusetud, sest avaldatud faktiväide vastas tõele. Nõudekirja kulu pole põhjendatud ka seetõttu, et hageja oleks saanud sellise nõude esitada ise ilma advokaadi vahenduseta. Kostjate solidaarvastutus puudub. Hageja taotles nõudekirjaga, et Creditinfo Eesti AS hoiduks maksehäireregistris Antifire Tuleohutuslahendused OÜ sisestatud andmete avaldamisest. Nõudekiri oli saadetud teabe avaldamisest hoidumiseks Creditinfo Eesti AS-le, mitte Antifire Tuleohutuslahendused OÜ-le sisestatud andmete kustutamiseks või andmete eemaldamiseks.
57.Kuigi hageja soovib jätta endast laitmatu renomeega äriühingu muljet nähtub tõenditest vastupidine. Creditinfo Eesti AS avaldatud teabe järgi oli hagejal juba 2018. aasta alguses kostja nõudega sarnane võlgnevus Forestline OÜ ees. Hageja ei ole tõendanud, et väidetav kahju on tekkinud ainult kostjate tegevuse tõttu. Isegi kui hagejal oleks mingil põhjusel kahju tekkinud, oleks ta saanud seda vältida. Kui hageja oleks täitnud oma lepingulise kohustuse ja maksnud õigeaegselt tasumisele kuuluvad summad, ei oleks kostja pidanud maksehäiret sisestama ning kogu vaidlus oleks jäänud olemata.
58.Menetluskuludena palus kostja välja mõista kulud õigusabile 18 tunni eest summas 2160 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Kostja palus kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hagi materjalidega tutvumiseks kulus 1 tund ja hagile vastamiseks 3 h 24 min. Hageja seisukohaga tutvumisele kulus 36 minutit ja teise kostja seisukohaga tutvumisele ja vastuse koostamisele 3 tundi. Istungiks valmistumiseks ja materjalidega tutvumiseks kulus 2 h 36 min. Hageja 25.01.2021 seisukohaga tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulus 5 h 54 min. Viimaseks istungiks valmistumiseks ja menetluskulude nimekirja koostmaiseks kulus 1 h 30 min. Lisaks palus kostja hagejalt välja mõista esindaja kulu viimasel istungil osalemiseks vastavalt istungi ajalisele kestvusele. Hageja menetluskulude tunnitasu määrale vaidles kostja vastu. Hageja on lähtunud tunnitasu määrast 170 eurot ilma käibemaksuta, mis ületab keskmist.
KOHTU PÕHJENDUSED
59.Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
60.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja Creditinfo Eesti AS on maksehäireregistri pidaja; 2) maksehäireregistris on kosta Creditinfo Eesti AS-ga lepingu sõlminud isikutel võimalik avaldada teavet oma partnerite kohta, kes on lepingust tulenevat rahalist kohustust rikkunud; 3) kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ avalduse alusel avalikustas kostja Creditinfo Eesti AS maksehäireregistris 18.12.2018 teatise hageja maksehäire kohta; 4) kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ esitas Harju Maakohtule hageja vastu hagiavalduse, milles muuhulgas palus välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 1852,92 eurot, mis oli maksehäire avaldamisel aluseks; 5) Harju Maakohus rahuldas kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ nõude hageja vastu ning Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata.
61.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja Creditinfo Eesti AS peaks eemaldama 18.12.2018 avaldatud maksehäire hageja kohta ja edaspidi hoiduma selle avaldamisest. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista hageja maine
62.Hageja leidis, et kostja Creditinfo Eesti AS peetava maksehäireregistri kodulehel avaldatu kohaselt saab maksehäireks pidada sellist võlgnevust, mida ei ole vaidlustatud. Hageja vaidlustas kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ nõude ning teatas nõude vaidlustamisest kostja Creditinfo Eesti AS-le. Hageja vaidles vastu kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ esitatud hagile. Seega oli maksehäires kajastatud nõue vaidlustatud ja maksehäire avaldamine ebaõige. Maksehäire avaldamine rikkus hageja mainet ja tekitas kahju 10 000 eurot. Tegu on sellise kahju nõudega, mille suurust peab kohus ise diskretsiooni alusel hindama. Lisaks kandis hageja kahju õigusabikulude näol seoses kostja Creditinfo Eesti AS-le nõudekirjade saatmisega.
63.Kostjad leidsid, et hageja kohta avaldatud maksehäire sisaldas tõeseid andmeid ja seda kinnitavad tsiviilasjas nr 2-19-108 tehtud kohtulahendid. Hageja kahju nõude 10 000 eurot ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kostja Creditinfo Eesti leidis, et ainult maksehäirega mittenõustumine ei ole samastatav selle põhjendatud vaidlustamisega. Kostja Creditinfo Eesti AS ei ole maksehäire avaldamisel märkinud, et hageja ei ole häiret vaidlustanud. Hageja tugineb sellele osale kostja veebilehest, mis on suunatud maksehäire sisestajale, mitte maksehäire kohta päringu teinud isikule.
64.Kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ osundas, et ta oli hagejaga sõlminud töövõtulepingu. Hageja ei vaidlustanud, et tal tuli lepingu alusel tasuda põhinõudena vähemalt 30 855,72 eurot, kuid selle summa tasus hageja hilinemisega, mistõttu oli kostjal õigus nõuda sellelt lepingu alusel viivist 1852,92 eurot. Sama summa alusel esitas kostja avalduse maksehäire avaldamiseks. Sisulisi vastuväiteid viivisenõudele hageja ei esitanud.
65.Kohus leiab, et ükski hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole põhistanud, miks on kostjad õigusvastaselt avaldanud tema suhtes ebaõigeid andmeid. Seega ei ole hageja põhistanud ega tõendanud kostjate õigusvastast tegu. Ainuüksi õigusvastase teo puudumine välistab hageja kahju hüvitise nõuete rahuldamise. VÕS § 1045 lg 1 p 6 kohaselt võib kahju tekitamine olla õigusvastane, kui see tekitati isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. Sisuliselt on hageja väitnud, et kostjad sekkusid alusetult tema majandustegevusse, sest avaldasid alusetult hageja suhtes maksehäire teatise.
66.VÕS § 1047 lg 1 näeb ette, te isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
67.Kohus iseenesest nõustub sellega, et kui juriidilise isiku kohta avalikustatakse maksehäire, kuid juriidilisel isikul tegelikult võlgnevus maksehäire avaldamist soovinud isiku ees ei ole, on tegemist juriidilisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamisega. Majanduslik kahju võib väljenduda selles, et äriühingu mainet ei pea tema äripartnerid enam laimatuks, millest tulenevalt ei sõlmita temaga enam lepinguid või järgnevad muud kahjulikud tagajärjed. Seega tuli kostjatel käesolevas asjas tõendada, et maksehäires ei avaldatud hageja suhtes ebaõigeid andmeid. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole õigusvastane (RKTKo nr 3-2-1-67-10, p 18).
68.VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise,
tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
69.Hageja esitas esimese nõude kostja Creditinfo Eesti AS vastu eelviidatud õiguslikul alusel. VÕS § 1055 lg 1 alusel saab aga esitada nõuet siis, kui kannatanu suhtes on pandud toime tegu, mis vastab mõne deliktilise üldvastutuse aluseks oleva õigusvastase teo tunnustele ja on kestva iseloomuga. VÕS § 1055 lg 1 alusel nõude esitamiseks peab hageja tõendama, et kostja on pannud toime õigusvastase teo. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist kostjate poolt õigusvastase teo toimepanek ehk VÕS § 1047 lg 2 mõistes ebaõige ja hagejale majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine. 28.10.2020 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 159-160) selgitas kohus hagejale VÕS § 1055, kuid vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei põhistanud.
70.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 18.12.2018 saatis kostja Creditinfo Eesti AS hagejale maksehäire teatise (toimiku 1. kd, lk 11). Teatises märgitu kohaselt oli kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ esitanud 18.12.2018 taotluse avalikustada hageja kohta maksehäire summas 1852,92 eurot. Teatises pakuti hagejale, et kui ta tasub oma võla hiljemalt 25.12.2018, siis maksehäiret ei avalikustata. Hagejale teatati, et võla tasumata jätmisel see avalikustatakse avalikus maksehäireregistris. Seega järeldub asjas kogutud tõenditest, et maksehäire avaldamise põhjuseks oli 1852,92 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivisenõude tasumata jätmine.
71.Kostja Creditinfo Eesti AS maksehäireregistris (toimiku 1. kd, lk 22) on järgnevalt hageja kohta avaldatud, et seisuga 03.10.2018 oli tal Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ees maksehäire vahemikus 640-3200 eurot. Teate juures on avaldatud maksehäireregistri info, mille kohaselt loetakse maksehäireks krediidisaaja poolt rahalise kohustuse täitmata jätmist, mis on tekkinud lepingu rikkumisest ja selle algusest on möödas rohkem kui 45 päeva arvates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning mis koos intresside ja viivistega on vähemalt 30 eurot. Info maksehäirete kohta pärineb maksehäireregistri liikmetelt või teistelt lepingulistelt osapooltelt. Esitatav informatsioon pidi sisaldama maksehäire tekkimise ja lõppemise kuupäeva või seisu, summa suurusjärku ja päritolu. Samuti on selgitatud, millised on maksehäire rahalised vahemikud ning et maksehäire sisestaja on võlausaldaja või isik, kes tegutseb võlausaldaja volituse või käsundi alusel.
72.Kohus nõustub kostja Creditinfo Eesti AS väitega, et hagejat puudutava maksehäire teatise juures ei ole avaldatud, kas võlgnevus on vaidlustatud või mitte. Võlgnevuse vaidlustamise või mittevaidlustamise kohta ei ole maksehäire teatises üldse informatsiooni avaldatud. Faktiväite avaldamisel tuleb kohtu hinnangul lähtuda sellest, mida avaldaja on kolmanda mõistliku isiku seisukohalt lähtudes objektiivselt avaldanud, mitte sellest, kuidas mõistab avaldatut kannatanu. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja on subjektiivselt järeldanud, et kostjad avaldasid maksehäireteatises andmeid selle kohta, kas võlgnevus oli vaidlustatud või mitte. Kostja Creditinfo Eesti AS avaldas maksehäire teatises, et hagejal on tekkinud kostja ees võlgnevus vahemikus 640-3200 eurot ning selle võlgnevuse tekkimise algusest on möödas enam kui 45. Kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ei ole kostja Creditinfo Eesti AS kaudu samuti avaldanud midagi enamat.
73.Kohus nõustub, et kostjate esitatud tõendite kohaselt oli hagejal tõepoolest võlgnevus maksehäireteatises märgitud suuruses ja see oli tekkinud teatises märgitud ajal. Kostjad ei ole avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid.
74.Kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ esitas kohtule hagejaga sõlmitud ehituse töövõtulepingu koos lisadega (toimiku 1. kd, lk 94-102). Muuhulgas nägi lepingu punkt 6.3 ette, et tellija maksetähtaeg on kuni 14 päeva alates arve kättesaamisest. Lepingu punkt 14.2 nägi ette,
et kui tellija ei täida tähtaegselt tasu maksmise kohustust, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,1% tasumisele kuuluva makse summast iga arve tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Seega nägi leping hagejale ette tasu maksmise tähtaja ja viivise tasumise kohustuse juhuks, kui ta makset õigeaegselt ei tee.
75.Kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ esitas hagejale 18.09.2018 kolm arvet lepingu alusel (toimiku 1. kd, lk 103-105). Kolme arve alusel pidi hageja tasuma kostjale 46 620 eurot hiljemalt 02.10.2018. 09.11.2018 esitas kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ hagejale nõude lepinguliste kohustuste täitmiseks (toimiku 1. kd, lk 106-109). 12.11.2018 esitas hageja Avesco AS kostjale vastuse ja tasaarvestamise avalduse (toimiku 1. kd, lk 110-112), milles tasaarvestas kostja tasunõude summaga 13 364,28 eurot ning leidis, et tasaarvestuse tulemusena on kostja sissenõutavaks muutunud nõue 30 855,72 eurot. Nimetatud summa tasus hageja kostjale 03.12.2018 (toimiku 1. kd, lk 113). Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja kinnitas kostja ees lepingust tuleneva rahalise kohustuse olemasolu summas 30 855,72 eurot. Vastava rahalise kohustuse täitis hageja kostja ees hilinemisega, mistõttu tuli tal kostjale Antifire Tuleohutuslahendused OÜ tasuda lepingu alusel viivist.
76.03.01.2019 esitas kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ Harju Maakohtusse hagiavalduse Avesco AS vastu (toimiku 1. kd, lk 23-30). Hagiavalduses nõudis kostja hagejalt põhinõude tasumist summas 16 244,28 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 3363,64 eurot, samuti tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise tasumist.
77.Hagiavalduse kohaselt oli hageja Avesco AS tasunud kostjale 03.12.2018 30 375,72 eurot, kuid jättis tasumata sellelt summalt sissenõutavaks muutunud viivise 1852,92 eurot. 11.06.2020 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-19-108 otsuse (toimiku 1. kd, lk 172-180), milles rahuldas Antifire Tuleohutuslahendused OÜ hagi Avesco AS vastu ning mõistis viimaselt välja töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 16 244,28 eurot, viivise 3 363,64 eurot (sealhulgas sissenõutavaks muutunud viivise 1852,92 eurot), kahju hüvitise 1056 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.09.2020 tehtud otsusega samas tsiviilasjas maakohtu otsuse muutmata (toimiku 1. kd, lk 177-180). Kohtulahend on hagejale kui vaidluse osapoolele siduv. Seega võib asjas kogutud tõenditest järeldada, et hagejal Avesco OÜ-l oli tekkinud kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ees kohustus tasuda viivist summas 1852,92 eurot. Kuna nimelt sellele tasumata viivisele tuginedes avaldati maksehäire, ei ole kostjad hageja suhtes ebaõigeid andmeid avaldanud.
78.Kohus leiab, et isegi juhul, kui oleksid põhjendatud hageja väited selle kohta, et maksehäire avaldamise eelduseks olnud rahaline nõue pidi olema vaidlustamata, ei ole kostjad hageja kohta ebaõigeid andmeid avaldanud. Hageja esitas kohtule väljavõtte kostja Creditinfo Eesti AS peetava maksehäireregistri kirjeldusest (toimiku 1. kd, lk 8-10). Kirjelduse kohaselt võivad maksehäirete infot sisestada ja kasutada Eesti krediteerijad kõikidest elutähtsatest valdkondadest. Sama tõendi järgi on maksehäirete sisestamise õigus ettevõtetel, kes on sõlminud kostjaga Proffpaketi lepingu. Järgnevalt on kodulehel kirjeldatud, millistele tingimustele peab sisestatav maksehäire vastama. Kodulehe kirjelduse võib sisestada maksehäiret, mis on tekkinud lepingu rikkumisest ja selle rikkumise algusest on möödas vähemalt 45 päeva alates maksetähtpäevale järgnevast päevast, moodustab koos intresside ja viivistega vähemalt 30 eurot ega ole vaidlustatud. Kohus nõustub kostja Creditinfo Eesti AS väitega, et tegemist on tingimustega, mida pidi järgima maksehäire sisestaja. Kohus kordab, et maksehäires endas ei ole kostjad avaldanud, kas võlgnevust oli vaidlustatud või mitte.
79.Kui aga nõustuda hageja väitega, et maksehäire kohta informatsiooni sooviv isik pidi kodulehel toodud kirjelduse alusel eeldama vaidlustamata võlgnevuse olemasolu, ei ole kostjad siiski hageja suhtes ebaõigeid andmeid avaldanud. Nimelt ei nähtu ühestki asjas kogutud tõendist, et hageja oleks maksehäire aluseks olnud viivisenõuet sisuliselt vaidlustanud või esile
toonud ühtegi faktilist või õiguslikku põhjendust, miks ta ei ole kohustatud viivist tasuma.
80.Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et viivisenõude suurus tulenes sellest põhinõude summast, mida hageja ise tunnistas ning kostjale tasus. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tal oli sõlmitud töövõtulepingu alusel ette nähtud tasumise tähtaeg ja kohustus tasuda viivist juhul, kui ta seda tähtaega ei järgi.
81.Hageja ja kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ esindajate vahelisest e-kirjade vahetusest novembris ja detsembris 2018 (toimiku 1. kd, lk 15-21) nähtub, et kostja tõstatas küsimuse, miks ei tasu hageja viivist põhinõudelt, mille tasumisele hagejal vastuväiteid ei olnud. Kostja soovis hagejaga võla tasumise osas kokku leppida. Hageja ei vastanud kostja pöördumistele kordagi sisuliselt. 04.12.2018 saatis kostja esindaja e-kirja, milles osundas, et hageja on suures osas tasunud põhivõla, kuid kostja ei loobunud viivise nõudest. Kostja selgitas, et 03.11.2018 tasutud summalt 30 375,72 eurolt tuleks hagejal tasuda viivist 1852,92 eurot, kuna hageja viivitas põhivõla tasumisega 61 päeva. Arve pidi laekuma 02.10.2018, kuid laekus 03.11.2018. Kostja palus selgesõnaliselt selgitada, millised vastuväited hagejal viivisenõudele on. Vastuseks hageja seda ei selgitanud, vaid tegi üksnes etteheiteid maksehäire avaldamise kohta. 13.12.2018 saatis hageja esindaja kostjale lakoonilise teate, et viivisenõue on vaidlustatud. Kostja küsimusele, millisel alusel vaidlustab hageja viivisenõude 1852,92 eurot, hageja ei vastanud.
82.Tsiviilasjas nr 2-19-108 esitatud hagile vaidles AS Avesco vastu (toimiku 1. kd, lk 31-36). Sissenõutavaks muutunud viivisenõuet 1852,92 eurot pidas hageja alusetuks, kuid ei põhistanud ka kohtumenetluses ühelgi viisil, miks tal puudub viivise tasumise kohustus. Tallinna Ringkonnakohus osundas 30.09.2020 tehtud otsuses (toimiku 1. kd, lk 177-180) muuhulgas sellele, et AS Avesco ei esitanud sisulisi vastuväiteid viivisenõude väljamõistmise vaidlustamiseks.
83.19.12.2018 saatis hageja kostjale Creditinfo Eesti AS-le nõude teatise avaldamisest hoidumiseks (toimiku 1. kd, lk 12-14), milles ta leidis, et on kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ nõudele vastu vaielnud, mistõttu sisaldab maksehäire hageja kohta ebaõigeid andmeid. Millistel sisulistel põhjustel vaidleb hageja viivisenõudele vastu, ta ei põhjendanud. Kostja Creditinfo Eesti AS vastas hagejale 18.03.2019 (toimiku 1. kd, lk 40) ja leidis, et hageja vaie ei ole põhjendatud. Kostja avaldas vastuses, et on konsulteerinud andmete sisestajaga ja kontrollinud võlgnevuse alusdokumente. 26.02.2019 saatis hageja kostjale Creditinfo Eesti AS-le nõude teatise avaldamise lõpetamiseks (toimiku 1. kd, lk 37-39). Hageja viitas sellele, et ta on kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ esitatud hagiavaldusele vastu vaielnud, kuid ei põhistanud endiselt, millised vastuväited tal viivise nõudele on.
84.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et maksehäires toodud võlgnevuse vaidlustamiseks ei saa pidada olukorda, kus võlgnik lihtsalt üldsõnaliselt ja ilma põhistusteta keeldub nõude tasumisest ning soovib maksehäire eemaldamist. Kostja kodulehel avaldatud tingimusi selle kohta, millistele nõuetele peab sisestatav maksehäire vastama, võib pidada tüüptingimusteks. VÕS § 39 lg 1 järgi tuleb tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Tüüptingimust, mis sisaldus kostjate omavahelises lepingus, tuleb kohtu hinnangul tõlgendada viisil, kus nõude vaidlustamine tähendab nõude osas sisuliste põhistatud vastuväidete esitamist, mitte formaalset nõudega mittenõustumist. Analoogiliselt võib olukorda võrrelda nõude aegumise peatamisega TsÜS § 167 lg 1 alusel läbirääkimiste tõttu, kus Riigikohus on selgitanud, et läbirääkimisteks saab pidada olukorda, kus pooled püüavad välja selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid ning leida lahendust, mitte formaalsete kirjade saatmist (RK TKo 3-2-1-53-15, p 11, 3-2-1-54-16, p 14).
85.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kohustada kostjat Creditinfo Eesti AS eemaldama maksehäire registrist ja edaspidi hoiduma selle avaldamisest VÕS § 1055 lg 1 alusel
ei kuulu rahuldamisele, sest puudub kummagi kostja õigusvastane tegu. Kummagi kostja õigusvastase teo puudumise tõttu ei kuulu rahuldamisele mõlemad hageja kahju hüvitamise nõuded summades 330 eurot ja 10 000 eurot.
86.Vastates poolte väidetele leiab kohus, et 330 euro suuruse nõude esitamist mõlema kostja vastu solidaarselt ei ole hageja põhistanud. Hageja nõudis kostjatelt solidaarselt 330 euro väljamõistmist seoses nõudekirjade koostamiseks vajaliku õigusabiga (arved toimiku 1. kd, lk 41-42), kuid tegelikult edastas hageja nõudekirju vaid kostjale AS-le Creditinfo Eesti. Kuna nõudekirju saadeti vaid ühele kostjale, puudus hagejal VÕS § 128 lg 3 alusel kahju hüvitise nõudeõigus solidaarselt kahe kostja vastu.
87.Samuti nõustub kohus kostjate väidetega, et 10 000 euro suuruse kahju nõude tekkimist hageja ei põhistanud ega tõendanud. Ekslik on hageja arusaam, et temal kui juriidilisel isikul on õigus nõuda ebaõigete andmete avaldamise korral mainekahju hüvitamist, mille tekkimise aluseks olevaid asjaolusid ta esile tooma ega tõendama ei pea. Ainsa asjaoluna viitas hageja Circle K Eesti AS 08.02.2019 e-kirjale (toimiku 1. kd, lk 43), kuid selles ei ole keeldutud krediidi väljastamisest ainuüksi vaidlusaluse maksehäire tõttu. Kostja esitas väljavõtte hageja krediidinäitajate kohta (toimiku 1. kd, lk 115-119), millest nähtub, et krediidi andmist hagejale ei loetud soovitavaks. Keeldumisest tulenevalt 10 000 euro suuruse kahju tekkimist ei ole hageja põhistanud ega tõendanud.
88.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
89.Kostja Creditinfo Eesti AS palus hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud. Kostjale osutati õigusabi tunnitasu suurusega 120 eurot. Hagiavalduse analüüsile kulus 1 h 10 min, nõupidamisele kliendiga 1 h 10 min. Kostja vastuse koostamisele kulus 6 h 30 min. Eelistungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks, samuti kliendile tagasiside andmiseks kulus kokku 4 h 20 min. Toimiku materjalide läbitöötamiseks ja protokolli analüüsiks kulus 1 tund. 25.01.2021 kirjaliku seisukoha koostamiseks kulus 5 h 40 min. Istungiks valmistumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 2 tundi. Kokku kulus õigusabi osutamisele 21 h 50 min ehk 2620 eurot. Lisaks palus kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja viimasel istungil osalemise ajakulu vastavalt istungi kestvusele hinnaga 120 eurot tunnis. Kostja palus hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
90.Kohus leiab, et kostja Creditinfo Eesti AS esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Kostja lepingulise esindaja osutatud õigusabi mahtu loeb kohus põhjendatuks osaliselt. Arvestades aega, mis esindajal kulus hagi analüüsile ja kliendiga nõupidamisele, loeb kohus mõistlikuks ajakuluks hagile vastamisel 5 tundi. 28.10.2020 eelistung kestis 1 tund ning sellel ei toonud pooled esile uusi asjaolusid. Kohus leiab, et istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks sai kokku kuluda 2 tundi. Protokolli analüüsiks ei saanud kuluda enam kui 30 minutit. Kokku loeb kohus põhjendatuks kostja esindaja õigusabi osutamise ajakulu 16 tundi, millele lisandub ajakulu viimasel istungil osalemise eest 26 minutit. Kokku on kostja õigusabikulud põhjendatud 16 h 26 minuti ja 1972 euro ulatuses.
91.Hagejalt tuleb kostja Creditinfo Eesti AS kasuks menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile 1972 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja Creditinfo Eesti AS
kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 1972 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
92.Kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ palus samuti hagejalt menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile tunnitasuga 120 eurot. Antud tunnitasu loeb kohus mõistlikuks. Hagi materjalidega tutvumiseks kulus 1 tund ja hagile vastamiseks 3 h 24 min. Hageja seisukohaga tutvumisele kulus 36 minutit ja teise kostja seisukohaga tutvumisele ja vastuse koostamisele 3 tundi. Istungiks valmistumiseks ja materjalidega tutvumiseks kulus 2 h 36 min. Hageja 25.01.2021 seisukohaga tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulus 5 h 54 min. Viimaseks istungiks valmistumiseks ja menetluskulude nimekirja koostmaiseks kulus 1 h 30 min. Lisaks palus kostja hagejalt välja mõista esindaja kulu viimasel istungil osalemiseks vastavalt istungi ajalisele kestvusele.
93.Kohus leiab, et ka Antifire Tuleohutuslahendused OÜ lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et teise kostja vastusega tutvumise ja seisukoha koostamise põhjendatud aeg on 2 tundi. Samuti leiab kohus, et eelistungiks valmistumise mõistlik aeg ei saanud ületada ühte tundi. Muus osas loeb kohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks. Seega on kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ lepingulise esindaja kulud põhjendatud 15 h 24 minuti ulatuses, millele lisandub viimasel istungil osalemise ajakulu 26 minutit. Seega on kostja õigusabikulud põhjendatud 15 h 50 minutit ehk 1900 eurot.
94.Hagejalt tuleb kostja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ kasuks menetluskuludena välja mõista 1900 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 1900 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.