Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910), lepinguline esindaja Darina Koivunen
vastu võla
Kostja: P.B (isikukood XXX) Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagi P.B vastu osaliselt.
2.Mõista P.B-lt PLACET GROUP OÜ kasuks 3. aprilli 2024 tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel välja 2301,74 eurot (s.o põhivõlg 2000 eurot, intress 30,10 eurot, 11. oktoobrist 2024 kuni 30. septembrini 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 261,64 eurot ning võla sissenõudmiskulu 10 eurot).
3.Mõista P.B-lt PLACET GROUP OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (2000 eurot) alates 1. oktoobrist 2025 kuni põhivõla täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud 84% ulatuses P.B kanda ja 16% ulatuses PLACET GROUP OÜ kanda.
Mõista P.B-lt PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 323,40 eurot.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja
jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 10. oktoobril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse P.B-lt (kostja) 2296,53 euro saamiseks. Kuivõrd kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, edastas Pärnu Maakohus 8. jaanuaril 2025 asja menetlemiseks Viru Maakohtule.
2.Hageja esitas 21. jaanuaril 2025 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja põhivõla 2000 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi 284,45 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot, kuni 20. jaanuarini 2025 sissenõutavaks muutunud viivise 224,40 eurot ning viivise põhivõlalt alates 21. jaanuarist 2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 3. aprillil 2024 krediidikonto lepingu nr XXX, mille alusel võimaldas hageja kostjal kasutada krediidilimiiti 2000 eurot. Leping oli tähtajatu. Kostjal oli kohustus teha igakuiselt tagasimakseid vastavalt krediidiandja esitatud makseteatisele. Minimaalse osamakse suuruseks on 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot. Lepingu sõlmimisel oli krediidi kulukuse aastamäär 48,70% ja aastane intressimäär 40%. Lepingu krediidikulukuse määra arvutamiseks kasutatud osised olid krediidikonto limiit 2000 eurot, intressimäär 40% aastas, igakuine tagasimakse suurus, maksekuupäev
5.kuupäev ning intressivaba periood 3. aprill 2024-3. juuni 2024. Hageja veendus lepingu sõlmimisel kostja krediidivõimekuses. Kostjal kehtivad maksehäired puudusid (Creditinfo.ee ja Taust.ee). Maksu- ja Tolliamet kinnitas, et kostjal maksuvõlad puudusid. Rahvastikuregistri päringuga tuvastas hageja, et kostjal ei ole ülalpeetavaid. Kostja kohta puudusid Ametlikud Teadaanded. Hageja tuvastas Maksu- ja Tolliameti vastuse alusel, et kostja nelja kuu keskmine igakuine sissetulek oli 1494,50 eurot. Laenutaotluses märkis kostja enda sissetulekuks 1300 eurot, finantskohustuseks 99,11 eurot ja majapidamiskuludeks 0 eurot. Hageja arvestas laenu andmisel kostja sissetulekuna 1494,50 eurot, finantskohustus 99,11 eurot, taotletava laenu osamakset 106,67 eurot ja kostja igakuise majapidamiskuluna 340 eurot (vastavalt hageja sise-eeskirjadele). Majapidamiskuludena on mõeldud kõiki kulusid, mida on vaja katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadusteks, sh kulutused toidule ning individuaalsed kulutused, mis ei ole seotud toiduga. Kostja krediidivõimekuse kontrolli tulemusel jäi kostjale igakuine reserv 948,72 eurot (1494,50-99,11-106,67-340). Hageja tegi kostjale väljamakseid kokku 2000 eurot. Kostja jäi viivitusse juuli, augusti, septembri ja oktoobri 2024. a osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei tagastanud saadud laenu. Hageja edastas kostjale mitmeid võlateatisi, milles teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest ning võimalusest võlgnevus likvideerida. 2
Hageja edastas 4. septembril 2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg 18. septembrini 2024 võla tasumiseks. Kuivõrd kostja võlga ei tasunud, ütles hageja lepingu 10. oktoobril 2024 üles. Kuna ülesütlemise hoiatus edastati kostjale e-posti teel 4. septembril 2024, siis vastavalt üldtingimuste p-le 14.3.3 on kostja saanud ülesütlemise avalduse kätte ühe kalendripäeva möödumisel ehk 5. septembril 2024. Hageja nõuab kostjalt tasumata põhivõla 2000 eurot tasumist. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tasumata intressid kokku 284,45 euro. Kostja jättis kuni lepingu ülesütlemiseni intressid tasumata 2024. a juuli eest 60 eurot, augusti eest 68,89 eurot, septembri eest 68,89 eurot, oktoobri eest 66,67 eurot ja novembri 9 päeva eest 20 eurot (s.o 66,67 eurot÷30 päeva×9 päeva). Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 16. juuli 2024 (5 eurot) ja 13. augusti 2024 (5 eurot) kostja e-postile edastatud meeldetuletuste eest võla sissenõudmise kulusid kokku 10 eurot. Varasemad tasuta meeldetuletuskirjad edastati kostja e-posti aadressile
6.juulil 2024 ja 5. augustil 2024. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise lepinguga ettenähtud määras, s.o 0,11% päevas tasumata põhivõlalt 2000 eurot (VÕS § 113 lg 1). Hageja on viivist arvestanud alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 11. oktoobrist 2024 kuni 20. jaanuarini 2025 (perioodis viivitatud päevi 102) 224,40 eurot. Samuti palub hageja mõista välja viivise põhivõlalt alates 21. jaanuarist 2025 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel. Hageja esitas 28. aprillil 2025 nõude ümberarvestuse, mille järgi on ümberarvestatud intressinõue alates intressivaba perioodi lõppemisele järgnevast päevast (4. juuni 2024) arvestades põhiosa 2000 eurot kuni krediidikonto lepingu ülesütlemiseni 9. oktoobril 2024 30,10 eurot.
KOSTJA SEISUKOHT
3.Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
5.Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
6.Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406 2 lg 1 esimese 3
lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidiandja ja kostja sõlmisid 3. aprillil 2024 tarbijakrediidilepingu nr XXX (krediidikonto leping, dtl 28-41) maksimaalse krediidilimiidiga 2000 eurot. Kostjale kanti üle 3. aprillil 2024 ja 7. aprillil 2024 kokku 2000 eurot (dtl 59-60). Lepingu sõlmimise ajaks oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 30. novembri 2023 seisuga 17,36% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 52,08%. Lepingus on krediidi kulukuse määr 48,7% (dtl 47), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on krediidi kulukuse määra kujunemist selgitanud hagiavalduse p-des 2.6-2.7 (dtl 21) ja esitanud arvutused (dtl 51). Krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse krediidisumma limiit 2000 eurot, intressimäära 40% aastas, igakuise tagasimakse suurust, tagasimakse kuupäeva (5. kuupäev) ning intressivaba perioodi (3. aprill 2024-3. juuni 2024). Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid ja arvutusi. Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
7.Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
4
8.Hageja leiab, et on vastutustundliku laenamise põhimõtet lepingu sõlmimisel järginud. Hageja tuvastas kostja Maksu- ja Tolliameti päringu alusel kostja sissetuleku 1494,50 eurot, kostja laenutaotluses märgitud kohustused 99,11 eurot, kostja majandamiskulud 340 eurot (hageja siseeeskirjade järgi). Hageja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ning võib võtta täiendava igakuise kohustuse 106,67 eurot.
9.Hageja ei ole kohtule vaatamata 24. jaanuari 2025 selgitustele teatanud, kas ta küsis kostjalt lepingu sõlmimisel pangakonto väljavõtet ega ole seda tõendina esitanud kohtule. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave on piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandjal on kohustus kontrollida tarbija esitatud andmeid, mh tarbija kohustuste ja majandamiskulude kohta. Hageja ei ole kostjaga krediidilepingu sõlmimisel kontrollinud, kas kostja märgitud olemasolevad kohustused (99,11 eurot kuus) vastavad tegelikkusele või oli kostjal veel kohustusi. Üksnes maksehäirete, maksuvõla puudumine ja Ametlike Teadaannete puudumine ei tähenda, et kostja oli võimeline täiendavaid kohustusi võtma. Nende päringute põhjal saadud andmete alusel ei saa kontrollida tarbija kohustuste igakuist suurust ega kogusuurust. Kostja pangakonto väljavõtte küsimisel saanuks kostja esitatud andmeid kontrollida. Ka on hageja määranud kostja majandamiskulude suuruse enda sise-eeskirjade järgi 340 eurot kuus. Hageja ei ole tuvastanud, millised on kostja tegelikud majandamiskulud (nt kulud eluasemele). Ka selle teabe oleks hageja saanud kostja pangakonto väljavõtet kontrollides. Hageja ei ole põhjendanud, miks lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja keskmisest ühe kuus sissetulekust 1494,50 eurot kuus, mille tuvastas Maksu- ja Tolliameti esitatud andmetel, kuigi kostja oli ise hinnanud enda sissetulekut väiksemaks – 1300 eurot kuus. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kuivõrd hageja ei ole küsinud ega kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet, siis ei saanud hageja veenduda ka kostja krediidivõimelisuses. Pangakonto väljavõtte kontrollimine võimaldab mitte üksnes kontrollida tarbija esitatud teavet, aga ka seda, kas tarbija finantskäitumises esineb muid asjaolusid, mis välistaks tarbijale krediidi andmise (nt hasartmängude mängimine jmt).
10.Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega hinnanud rikkudes tarbija kohta teabe kogumise kohustust. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on tuvastatud, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise 5
tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
5.veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).
12.Kohus tuvastab järgmisena, kas hageja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostjal oli lepingu järgi kohustus teha igakuiseid tagasimakseid, kuid tegemist oli tähtajatu lepinguga (dtl 28). Tagasimakseid tuli kostjal teha iga kuu 5. kuupäevaks vastavalt esitatud arvele (dtl 28). Hagiavalduse kohaselt jäi kostja viivitusse juba esimese arve tasumisega (ka nõude ümberarvestuse korral), sest kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Seega oli kostja viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega (2024. a juuli, august, september ja oktoober (dtl 23)). Hageja ütles lepingu üles 10. oktoobril 2024. Kohus leiab, et hageja esiletoodud asjaolude kohaselt oleks kostja olnud tagasimaksetega viivituses ka nõude ümberarvestuste korral, sest kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Hageja saatis 4. septembril 2024 kostjale ülesütlemise hoiatuse (dtl 61-63). Hageja selline seisukoht on põhjendatud. Seega olid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral (VÕS § 416 lg 1) ning hagejal oli õigus laenuleping 10. oktoobril 2024 erakorraliselt üles öelda (dtl 64-65).
13.Hageja on 28. aprilli 2025 menetlusdokumendis välja toonud nõude ümberarvestuse (dtl 127). Hageja nõuab selle järgi põhivõlga 2000 eurot ja intresse 30,10 eurot. Lisaks viiviseid alates 21. jaanuarist 2025 seadusjärgses määras. Kohus selgitab, et tegemist ei ole ega saa olla alternatiivse nõudega TsMS § 370 lg 1 tähenduses, vaid hagi osalise rahuldamisega. Hageja ei saa sama nõude näilikult alternatiivse nõudena esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj, § 370, p 3.5.3c). Hageja on kostjale kandnud ümberarvestuse järgi väljastanud kostjale laenu 2000 eurot (dtl 59-60), millest kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 2000 eurot (VÕS § 108 lg 1).
14.Lepinguga lepiti kokku intressimääras 40% aastas (dtl 36). VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kuna see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Hageja on ümberarvestuses lähtunud VÕS § 94 lg-1 sätestatud määrast 4,5% ja 4,25% aastas (dtl 129). Hageja ümberarvestatud intressinõue on 30,10 eurot, s.o perioodi 4. juuni 2024 kuni 9. oktoober 2024 eest. Kohus leiab, et hageja intressiarvestus on jälgitav ja kontrollitav. Seega rahuldab kohus hageja intressinõude 30,10 eurot. Hageja intressinõue (284,45 eurot) jääb 30,10 eurot ületavas osas rahuldamata.
15.Hageja nõuab hagis viiviseid ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 11. oktoobrist 2024 kuni 20. jaanuarini 2025 ja alates 21. jaanuarist 2025 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgses intressimääras määras (dtl 25 ja VÕS § 113 lg 1). Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär (0,11% päevas), sest see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Seega tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära.
6
11.oktoobrist 2024 kuni hagi esitamiseni (20. jaanuarini 2025) on sissenõutavaks muutunud viivis 67,11 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee-ga, viivitatud päevade arv 102). Järelikult jääb hageja 20. jaanuariks 2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgses määras arvutatud viivisenõue (224,40 eurot) osaliselt rahuldamata. Lisaks tuleb rahuldada hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlalt alates 21. jaanuarist 2025 kuni põhivõla rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsuse tegemise seisuga (30. september 2025) on sissenõutavaks muutunud 149,53 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil, viivitatud päevade arv 253). Seega mõistab kohus kostjalt välja otsuse tegemise seisuga 149,53 eurot. Kokku perioodil 11. oktoober 2024 kuni 30. september 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 216,64 eurot (67,11+149,53). Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis edasiulatuvalt, s.o põhivõlalt alates otsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras (TsMS § 367). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 2000 eurolt alates 1. oktoobrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt.
16.Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 10 eurot, s.o lepingu kehtivuse ajal 16. juulil 2024 ja 13. augustil 2024 saadetud meeldetuletuskirjade kulu VÕS § 113 2 lg 1 alusel. Iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava ühe meeldetuletuskirja eest võib nõuda kuni 5 eurot. Hüvitist on õigus nõuda juhul, kui eelnevalt on saadetud tarbijale vähemalt üks tasuta meeldetuletus. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2 21-125271, p 9). Hageja on kostjale edastanud lepingu kehtivuse ajal meeldetuletuskirju 16. juulil 2024 ja 13. augustil 2024 (dtl 95-100). Hageja on tõendanud, et on eelnevalt saatnud vähemalt kaks tasuta meeldetuletuskirja 6. juulil 2024 ja 5. augustil 2025 (dtl 102-106). Hagejal on õigus nõuda kummagi tasulise meeldetuletuskirja eest 5 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud kokku 10 eurot.
17.Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 2000 eurot, intressi 30,10 eurot ja viivise alates 11. oktoobrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras ja sissenõudmiskulud 10 eurot. Arvestades hageja nõudeid (hagis kokku 2518,85 eurot) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks (20. jaanuari 2025 seisuga) välja 2107,21 eurot, rahuldab kohus hagi ca 84% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 84% kostja kanda ja 16% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
18.Hageja esitas menetluskulude nimekirjad (dtl 26 ja 130), mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud esindajakuludest (õigusabikulud) 150 eurot ja riigilõivust 385 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 385 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).
19.Hagejat esindas Darina Koivunen. Kohus palus 24. jaanuari 2025 kohtunõudes selgitada, kas tegemist on õigusabilepingu alusel esindamisega või on D. Koivunen hageja töötaja. Hageja esitas 28. jaanuaril 2025 menetluskulude nimekirja ja volikirja ja diplomi, kuid ei ole esitanud selgitusi, kas D. Koivunen on hageja töötaja või mitte. 7
Kohtule esitatud volikirjas nähtub, et D. Koivuneni aadress on sama, mis hagejal (F. R. Kreutzwaldi 4, Tallinn). Kuna hageja ei ole tõendanud ega selgitanud, et D. Koivunen ei ole tema töötaja, loeb kohus, et D. Koivunen on hageja töötaja. TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt väidetav kulu koosneb tõendite kogumise ja analüüsi ning hagi koostamise eest. Kohtul ei ole andmeid selle kohta, et asjas oleks hagejat esindanud töötajal tekkinud sõidukulud. Kuna hageja ei saa oma töötajaga seonduvalt esitada muid lepingulise esindaja kulutusi, jätab kohus hageja taotluse lepingulise esindaja kulude 150 eurot väljamõistmiseks rahuldamata. Seega on hageja menetluskulud kokku põhjendatud 385 eurot (riigilõiv). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 323,40 eurot (s.o 84% 385 eurost). (allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.