Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K.M. vastu põhivõla 4780 euro 88 sendi, lepingu sõlmimise tasu 30 euro, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9591 eurot 76 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83, Tallinn 10115, Harju maakond. Hageja esindaja: C.K. e-post XXX Kostja: K.M, isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K.M. vastu põhivõla 4780 euro 88 sendi, lepingu sõlmimise tasu 30 euro, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks.
2.Mõista K.M. (M.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja:
2.1.8678 eurot 48 senti (sealhulgas põhivõlg 4780 eurot 88 senti, võla sissenõudmise kulu 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3862 eurot 60 senti);
2.2.viivis põhivõla 4780 euro 88 sendi jäägilt alates 27. maist 2021 kuni põhivõla 4780 euro 88 sendi tasumiseni määras 0,06 % päevas, kuid kokku mitte suuremas summas kui 883 eurot 28 senti.
3.Jätta aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K.M. vastu rahuldamata osas, milles aktsiaselts PlusPlus Capital palub mõista K.M. aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot.
4.Toimetada otsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud K.M. kanda.
6.Mõista K.M. (M.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 730 eurot.
7.Mõista K.M. (M.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 26. mail 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi K.M. (kostja) vastu põhivõla 4780 euro 88 sendi, lepingu sõlmimise tasu 30 euro, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt omas hageja kostja vastu XX.XX.XXXX väikelaenulepingust nr XXX tulenevat nõuet. Kostja võlgnes hagejale selle lepingu alusel 4817 eurot 49 senti ja viivise 2079 eurot 91 senti. Kostja ei suutnud seda summat tervikuna tasuda. Pooled sõlmisid XX.XX.XXXX kompromissilepingu / võlatunnistuse nr XXX, millega hageja loobus 242 euro 49 sendi ulatuses viivise nõudest ning võimaldas kostjal tasuda kohustuse osamaksetega kompromissisummas 6654 eurot 91 senti (4817 eurot 49 senti + 1837 eurot 42 senti). Kompromissisummale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja kinnitas kompromissile alla kirjutamisega, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Pooled lugesid lõppenuks kompromissi punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused hageja ees ning kompromissi sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale kompromissis märgitud kompromissisumma. Kostja tasus 66 eurot 61 senti. Sellest arvestati 30 eurot lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ja 36 eurot 61 senti kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Pooled leppisid kompromissi punktis 3.1 kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud ulatuses. Kostjat hoiatati, et juhul, kui ta hilineb vähemalt kahe graafikujärgse maksega, on hagejal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 20. juuni 2019 osamakse tähtaja möödumisest. Kostja nõustus kompromissi punkti 3.2. kohaselt maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama 21. juunist 2019. Kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlik.
Kostja võlgneb hagejale seega kompromissisumma põhiosa 4780 eurot 88 senti, kompromissisumma viivise 1837 eurot 42 senti ning viivise esialgselt põhisummalt 4780 eurolt 88 sendilt alates 21. juunist 2019 kuni 26. maini 2021 määras 0,06 % päevas kokku 2025 eurot 18 senti. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt määras 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, ent mitte rohkem kui 883 eurot 28 senti. Hageja esindaja saatis kostjale 1. juulil 2019, 20. veebruaril 2020 ja 20. oktoobril 2020 võlateatise. Hagejal tekkis sellest tulenevalt võla sissenõudmiskulu 35 eurot.
2.Kostja märkis hagile esitatud vastuses, et tal ei ole sissetulekut. Kostja koondati. Kostja vara müüdi eelmise aasta juunis kohtutäituri oksjonil. Hageja teab nendest asjaoludest. Kostja ei ole seetõttu nõus tasuma kõiki kohtukulusid. Võlalepingust lähtuvalt on summa ilmselt õige. Kostja allkirjastas ise võlatunnistuse, millega sisuliselt ei olegi enam vaidlust.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Hagiavalduse ning hagiavaldusele lisatud hageja ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud kompromissilepingu / võlatunnistuse nr XXX (edaspidi: leping nr XXX) p 1.1 kohaselt omas hageja kostja vastu XX.XX.XXXX väikelaenulepingust nr XXX tulenevat nõuet. Hageja sai nõude L.F.A. nõude loovutamise teel. Nõue koosnes põhiosanõudest 4817 eurot 49 senti ja viivitusintressi nõudest 2079 eurot 91 senti. Lepingu nr XXX p 2.1 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja ja kostja sõlmivad lepingu nr XXX punktis 1.1 toodud nõude osas kompromissilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 tähenduses. Lepingu nr XXX p 2.1 järgi oli kompromissi eesmärk nõude osas võimalike vaidluste vältimine kui ka vastastikuste järeleandmiste teel täiendava kindluse saavutamine, et kostja suudab võetud kohustusi täita. Hageja loobus selleks lepingus toodud tingimustel edasisest viivisenõudest ja võla kohesest sissenõudmisest, kostja aga tunnistas selgelt ja vaieldamatult võlasuhet ning võttis kohustuse tasuda lepingujärgne võlg vastavalt lepingule. Lepingu nr XXX p 2.3 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja ja kostja loobuvad oma nõuetest (lõpetavad lepingu punktis 1.1 toodud võlasuhte) ning omandavad lepingu alusel uued õigused. Lepingu nr XXX p 2.4 kohaselt lugesid pooled punktis 1.1 kirjeldatud kohustused lõppenuks ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale kompromissisumma 6654 eurot 91 senti (edaspidi: kompromissisumma). Kostja kohustus lepingu nr XXX p 2.5 järgi tasuma kompromissisumma igakuiste perioodiliste maksetega lepingu lisas nr 1 toodud maksegraafiku alusel. Lepingu nr XXX p 5.1 järgi on lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja kohustus tasuma lepingu sõlmimise tasu koos kompromissisumma esimese osamaksega. Lepingul nr XXX on kostja allkiri. Kostja kinnitas hagile esitatud vastuses, et ta allkirjastas võlatunnistuse. Kostja ei vaielnud vastu, et leping nr XXX on VÕS § 578 lg 1 tähenduses kompromiss. Hageja ja kostja sõlmisid VÕS § 578 lg 1 tähenduses seega kehtiva kompromissi.
4.Hagiavalduse kohaselt tasus kostja hagejale lepingu nr XXX alusel 66 eurot 61 senti. Kostja ei väitnud, et ta oleks lepingu nr XXX täitmisena hagejale suurema summa tasunud. Hageja väitel arvestati sellest summast 30 eurot lepingu nr XXX punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ja 36 eurot 61 senti kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Lepingu nr XXX punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot muutus lepingu nr XXX p 5.1. järgi esimesena sissenõutavaks (20.03.2019 osamakse). Järgmisena muutus sissenõutavaks kompromissisumma, sh selles sisalduv põhivõla osa (20.04.2019 jj osamaksed). Kostja ei esitanud selles osas vastuväiteid. Hageja võis VÕS § 88 lg 4 ja 6 kohaselt seega määrata, et kostja poolt tasutud summast loetakse esmalt tasutuks lepingu sõlmimise tasu 30 eurot ja seejärel kompromissisummas sisalduv põhivõlg.
5.Kuna kostja tasus lepingu nr XXX punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, ei ole kostja seda kohustust rikkunud. Hageja nõue lepingu sõlmimise tasu 30 euro väljamõistmiseks tuleb jätta lepingu nr XXX ja VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldamata.
6.Kostja poolt tasutud summast ei piisanud aga teiste lepingu nr XXX alusel sissenõutavaks muutunud osamaksete tasumiseks. Kostja jättis tasumata 20.05.2019 osamakse summas 23 eurot 39 senti, 20.06.2019 osamakse summas 30 eurot ja järgnevad osamaksed. Kostja rikkus seega lepingust nr XXX tulenevate osamaksete tasumise kohustust.
7.Kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool VÕS § 116 lg 6 järgi lepingu vastavalt VÕS §-s 196 sätestatule üles öelda. Kestvuslepingu võib VÕS § 196 lg 1 ja 2 järgi lepingu rikkumise tõttu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. Lepingupool ütleb lepingu VÕS § 195 lg 1 järgi üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tegemist on dispositiivsete sätetega, st lepingus võib kokku leppida kestvuslepingu ülesütlemise teistsuguses korras. Pooled leppisid lepingu nr XXX punktis 3.1 kokku, et juhul, kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Lepingu nr XXX p 3.3. näeb ette, et juhul, kui vähemalt kaks graafikujärgset makset on hilinenud, on hagejal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma tervikuna tasumist. Pooled leppisid lepingus nr XXX seega sisuliselt kokku võlaõigusseaduses sätestatud kestvuslepingu ülesütlemise tingimustest ja korrast erinevas lepingu ülesütlemiste tingimustes ja korras. Kuna võlaõigusseaduses kestvuslepingu ülesütlemise tingimusi ja korda reguleerivad normid on dispositiivsed, võib nendest kokkuleppel kõrvale kalduda. Lepingu nr XXX punktis 3.1 ja p 3.3 ei ole ka tühised tüüptingimused. Arvestades, et tegemist on kompromisslepinguga, mille eesmärgiks oli võimaldada kostjal tasuda juba olemasolev võlgnevus täiendava tähtaja jooksul, ja lepingu lõpetamine oli seotud osamaksete korduva tasumata jätmisega, ei ole lepingu nr XXX punktis 3.1 ja p 3.3 sätestatud lepingu lõpetamise tingimused kostjat ebamõistlikult kahjustavad. Lepingu nr XXX punktid 3.1 ja 3.3 on seega kehtivad. Kostja rikkus lepingut nr XXX sellega, et jättis tasumata 20. mai 2019 osamakse summas 23 eurot 39 senti ja 20. juuni 2019 osamakse 30 eurot. Hagejal oli lepingu nr XXX p 3.1. ja 3.3. alusel seega õigus lugeda leping üles öelduks ja kompromissisumma VÕS § 195 lg 5, § 189 lg 1 ja § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks muutunuks hiljemalt 20. juuni 2019 osamakse tähtaja möödumisest. Hageja võib nõuda kostjalt seega tasumata kompromissisumma 6618 euro 30 sendi (põhivõlg 4780 eurot 88 senti ja viivis 1837 eurot 42 senti) tagastamist. Hagi tuleb selles osas rahuldada.
8.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled leppisid lepingu nr XXX p 3.2. kokku, et maksekohustuse rikkumisel nõustub kostja tasuma hagejale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakatakse arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Tegemist ei ole VÕS § 42 lg 1 p 5 mõttes tühise tüüptingimusega. Kostja ei vaielnud viivise nõudele vastu. Hageja võib lepingu nr XXX p 3.2. ja VÕS § 113 lg 1 alusel seega nõuda kostjalt viivist esialgselt
põhisummalt 4780 eurolt 88 sendilt alates 21. juunist 2019 kuni 26. maini 2021 määras 0,06 % päevas kokku 2025 eurot 18 senti. Hageja võib lepingu nr XXX p 3.2., VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel nõuda ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt määras 0,06% päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui hageja poolt soovitud 883 euro 28 sendi ulatuses. Hageja viivisenõue tuleb seega rahuldada.
9.Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult VÕS § 115 lg 1 järgi kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahjuks saavad VÕS § 128 lg 3 järgi mh olla ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, mh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja saab VÕS § 1132 lg 2 sõnastusest tulenevalt kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda siiski juhul, kui hageja on pärast lepingu lõppemist saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju või teinud muid võla sissenõudmisega seotud kulutusi (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2016, § 1132, p 4). Hagiavalduse kohaselt kandis hageja kostjalt võla sissenõudmise tõttu järgmised kulud: 1.07.2019, 20.02.2020 ja 20.10.2020 lepingus nr XXX märgitud kostja aadressile XXX võlateatiste saatmine. Võlateatiste sisu on nähtav tl 7 – 9. Kostja ei vaielnud võlateatiste saatmisele ega saamisele vastu. Hageja võla sissenõudmiskulude nõue 35 eurot tuleb lepingu nr XXX ja VÕS § 115 lg 1, § 1132 lg 2 p 3 alusel rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Hagi rahuldati ligikaudu 100% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude kostja kandmist ei välista asjaolu, et hageja pöördus kohtusse, kuigi teadis, et kostjal ei ole raha võla tasumiseks. Kui kostja ei täida hageja nõuet vabatahtlikult, ongi hageja ainus võimalus nõude rahuldamiseks kohtusse pöörduda ning nõude rahuldamise korral kostja suhtes täitemenetlust alustada.
11.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 550 eurot ja esindajakulu 420 eurot käibemaksuga. Hageja esindajal kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 3,5 tundi. Hageja esindaja tunnitasu on 100 eurot (käibemaksuta).
12.Riigilõiv 550 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavaldus esitati kompromissilepingust tuleneva põhivõla, lepingu sõlmimise tasu, võla sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvastades asja materjalide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja esindaja ajakulu oli vajalik ja põhjendatud 1 tunni 30 minuti ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot käibemaksuta ei ületa keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud. Kuna hageja kinnitas, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada (tl 3), tuleb hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga. Hageja esindajakulud on põhjendatud 180 euro ulatuses (koos käibemaksuga).
13.Kuna kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 730 (550 + 180) eurot.
Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.