Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohtumääruse põhjendused Harju Maakohus kuulutas J N pankroti välja 5.8.2021 ja nimetas pankrotihalduriks Mari Männiko. 6.10.2021 esitas haldur kohtule taotluse lõpetada J Ni pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kuna menetluses ei ole nõuete kaitsmist toimunud PankrS § 1001 sätestatud korras, fikseerib kohus võlgniku kohustused halduri poolt esitatu alusel (digitoimiku lk 47). 13.10.2021 määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1500 eurot. Deposiidinõue avaldati Ametlikes Teadaannetes 13.10.2021. Seisuga 04.11.2021 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt pankrotimenetlust jätkata ja võlausaldajad ei ole pankrotimenetlust rahastanud kuulub menetlus lõpetamisele pankrotiseaduse (PankrS) § 158 lg 4 alusel.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Mari Männiko tuleb vabastada tema kohustustest J N (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 järgi Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Praegusel juhul pankrotivara puudub. Asjast huvitatud isikud ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Kohtule ei ole teada asjast huvitatud isikuid, kelle kanda oleks põhjendatud jätta pankrotihalduri tasu. Seega kuulub rahuldamisele Mari Männiko esitatud menetlusabi taotlus (TsMS § 183 lg 2, PankrS § 65 lg 11). Kohus leiab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulud 1 560 eurot (sisaldab käibemaksu) vastavad halduri tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile. Tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär on käesoleval ajal 584 eurot. Pankrotihaldurile kindlaks määratud tasu tuleb haldurile hüvitada riigi vahenditest 1 168 euro ulatuses. J N on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Kohtule pole teada asjaolusid, mis välistaksid menetluse algatamise. PankrS § 171 lg 1 alusel algatab kohus J N kohustustest vabastamise menetluse. Võlausaldajate üldkoosoleku päevakord nägi ette muuhulgas ettepaneku tegemise kohustustest vabastamise menetluse algatamisel usaldusisiku nimetamiseks vastavalt PankrS §-le 172. Võlausaldajad ei ole ettepanekut teinud. Haldur tegi kohtule ettepaneku kaaluda vastavalt PankrS §-le 172 lg 6 võimalust kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi (dtl 46). Kuna kohtule ei ole pakutud usaldusisiku kandidaati siis PankrS § 172 lg 6 alusel leiab kohus, et J N usaldusisik tuleb jätta määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtu hinnangul on võlgnik võimeline ise usaldusisiku ülesandeid täitma. Juhindudes PankrS 172 ja TsMS § 4772 lg 1 kohustab kohus J Ni esitama võlgniku kohustuste täitmise kohta aruandeid kord aastas 4. novembriks. Esimene aruanne tuleb esitada 4.11.2022.

Võlgniku ja usaldusisiku kohustused on sätestatud PankrS § 172 ja 173. Muuhulgas tuleb arvestada, et:

võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega; võlgnik peab loovutama 75% oma tulust (väljaarvatud täitemenetluse seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatu) usaldusisikule; võlgniku tulu arvel teeb usaldusisik võlausaldajatele üks kord aastas väljamakseid vastavalt pankrotimenetluses kinnitatud jaotusettepanekule; võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest ning mitte varjama saadud tulusid ja vara.

Kohus selgitab, et pankroitihalduri tasu on pankrotimenetluse kulu, mis tuleb maksta välja enne võlausaldajatele maksete tegemist (PankrS § 146). Kuna halduri tasu on jäänud osaliselt riigi kanda, siis tuleks esimeses järjekorras hüvitada riigile haldurile makstud osa, seejärel halduri tasu veel tasumata osa ja alles seejärel teha väljamakseid võlausaldajatele. Kohus hoiatab, et võlgniku kohustuste rikkumine võib välistada võlgadest vabastamise. Võlgadest vabastamise otsustab kohus 3-5 aasta möödumisel kohutustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel (PankrS § 175).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.