lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-14176/12

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 26.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-26-14176/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1253
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2026, Võru kohtumaja Tsiviilasja number

2-26-14176

Tsiviilasi

E.D (pankrotis) pankrotihaldur N.U hagi Y.K vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara tagasivõitmiseks Kohtu algatusel nõusoleku andmine E.D-le alaealise Y.K nimel tehingu tegemiseks

Menetlustoiming

Tehingu heakskiitmine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: E.D (pankrotis; isikukood XXX) pankrotihaldur N.U Kostja: Y.K (isikukood XXX), seaduslik esindaja E.D Kohalik omavalitsus XXX (Tartu Linnavalitsuse kaudu)

kompromissi

kinnitamine,

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada E.D (pankrotis) pankrotihalduri N.U ja Y.K (koos nimetatud pooled) vaheline kompromiss, mille tingimused on järgmised:
1.1.Kinkelepingu alusel saadud kinnisasja tagastamine
1.1.1.Y.K, keda esindab seaduslik esindaja E.D, tagastab 19. septembril 2023 kinkelepingu alusel saadud kinnisasja nr xxxxxx E.D-le.
1.1.2.E.D (pankrotis) pankrotihaldur N.U kinnitab, et pärast kinkelepingu alusel saadud kinnisasja tagastamist loobub ta mistahes nõuetest Y.K vastu seoses E.D pankrotimenetlusega.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 09.11.20262-26-1992/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 09.11.20262-26-1277/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 23.10.20262-26-22473/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 23.10.20262-26-21783/4Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.10.20262-26-16206/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 21.10.20262-25-16902/69Riigikohtu tsiviilkolleegium
1.1.3.
Pooled paluvad lõpetada menetluse tsiviilasjas nr 2-26-14176.
1.1.4.Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
1.2.Asjaõiguslik kokkulepe
1.2.1.Y.K ja E.D on kokku leppinud kinnisasja nr xxxxxx omandi üleandmises E.D-le.
1.3.Nõusolekud ja tahteavaldused
1.3.1.Y.K (keda esindab seaduslik esindaja E.D) ja E.D annavad kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku kinnistusraamatu kinnisasja nr xxxxxx teises jaos omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja nr xxxxxx omanikuna E.D.
1.4.Kinnistamisavaldused
1.4.1.Y.K (isikukood XXX), seaduslik esindaja E.D, isikukood XXX) ja E.D (isikukood XXX) avaldavad soovi: - Kustutada kinnistusraamatus kinnisasja (registriosa nr xxxxxx) asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (katastritunnus 24701:001:1266), sihtotstarve toomismaa (100%), suurusega 1202 m2 omanikuna Y.K (isikukood XXX) - Kanda uue omanikuna kinnistusraamatusse E.D (isikukood XXX).
3.Asendada PKS § 209 lg 2 alusel alaealisele Y.K (isikukood XXX) tahteavaldus 21. septembril 2026 kohtule esitatud kompromissi sõlmimiseks käesoleva määruse resolutsiooni p-s 1 märgitud tingimustel jõustunud kohtumäärusega erieestkostjat määramata.
4.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-26-14176.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja edastada jõustumisel Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu menetluses on E.D (pankrotis) pankrotihaldur N.U hagi Y.K vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks. Samas asjas on kohtu menetlus nõusoleku andmiseks E.D-le Y.K nimel E.D (pankrotis) pankrotihalduri N.U ja Y.K vahel sõlmitud kompromissilepingule.
2.Pooled esitasid kohtule 21. septembril 2026 kompromissi, mille on digitaalselt allkirjastanud pankrotihaldur N.U ja kostja seadusliku esindaja E.D poolt. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada.
3.Alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmise menetluse raames on kohus kaasanud kohaliku omavalitsusena Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse kaudu). Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et avalduse rahuldamine on lapse huvidega kooskõlas. Lapse ema E.D selgitas, et kinnisasi soetati koos lapse isaga eesmärgiga rajada sinna pere kodu. Pärast elukaaslase surma kinkis E.D kinnisasja lapsele. Koos elukaaslasega võetud laenudest tulenevad kohustused jäid pärast elukaaslase surma E.D kanda ning tema sõnul ulatuvad võlad ligi 30 000 euroni. Oma sissetulekute arvelt ei ole tal olnud võimalik neid kohustusi täita. Kuigi E.D sooviks oli, et kinnisasi jääks lapsele ja laps saaks seda tulevikus kasutada, peab ta lapse seisukohalt oluliseks ka võlgade tasumist ning pere igapäevase majandusliku olukorra paranemist. Lapse igapäevased vajadused ja elukoht on tagatud. Laps elab koos emaga kahetoalises üürikorteris. Ema kinnitusel on perel kõik eluks vajalik olemas. E.D töötab betoonelementide viimistlejana ning perele on toeks ka lapse emapoolne vanaema. E.D on nõustatud sotsiaalteenuste ja -toetuste osas, et toetada pere edasist toimetulekut.

Kinnistul puuduvad kommunikatsioonid ning peale poolelioleva aiamaja muud ehitised. Seetõttu ei ole kinnisasja säilitamine vajalik lapse elukoha ega tema igapäevaste vajaduste tagamiseks. Tartu Linnavalitsuse hinnangul on pankrotihalduri nõue kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara pankrotivarasse tagasivõtmiseks põhjendatud ning avaldus tuleks rahuldada. Linnavalitsus leiab, et lapse heaolu sõltub muu hulgas lapsevanema majanduslikust toimetulekust ning praeguses olukorras on lapse huvides vanema võlakoormuse vähendamine ja pere majandusliku olukorra parandamine. Seetõttu peab linnavalitsus menetlusosaliste saavutatud kompromissi ja avalduse rahuldamist lapse huvidega kooskõlas olevaks.

KOHTU SEISUKOHT

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 6 kohaselt lahendatakse nõusoleku andmine lapse nimel tehingu tegemiseks hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse erisusi.
5.Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub alaealisele kinnisasi, registriosa nr xxxxxx. Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 kohaselt peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 pde 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 187 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust ega kohustuda tegema nendega käsutusi. Kompromissi kohaselt tagastab Y.K talle 19. septembril 2023 kinkelepinguga üle antud kinnisasja E.D-le. Kohus peab seetõttu hindama, kas kinnisasja tagastamine on lapse huvides. Kuigi kompromissi tulemusena väheneb lapse vara talle kuuluva kinnisasja võrra, ei kahjusta see kohtu hinnangul konkreetsel juhul lapse huve. Kinnisasi ei ole lapse elukoht ega ole vajalik tema igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kinnistul puuduvad kommunikatsioonid ning peale poolelioleva aiamaja muud ehitised. Laps elab koos emaga kahetoalises üürikorteris, käib lasteaias ning tema igapäevased vajadused ja elukoht on tagatud. Kohus arvestab ka seda, et kinnisasi soetati algselt lapse vanemate poolt kavatsusega rajada sinna pere kodu, kuid seda eesmärki ei ole realiseeritud. Pärast lapse isa surma jäid lapse ema kanda märkimisväärsed võlakohustused. Kinnisasja tagastamine pankrotivarasse aitab kaasa võlgade rahuldamisele ja seeläbi pere majandusliku olukorra parandamisele. Ka Tartu Linnavalitsus on leidnud, et kinnisasja säilitamine ei ole vajalik lapse elukoha ega igapäevaste vajaduste tagamiseks ning kompromiss on lapse huvidega kooskõlas. Seetõttu ei kahjusta kompromiss kohtu hinnangul lapse varalisi ega muid huve.
6.PKS § 180 lg 1 p 1 kohaselt ei saa eestkostja eestkostetavat esindada tehingus, mille üheks pooleks on eestkostetav ja teiseks eestkostja. Kuna kompromissi kohaselt antakse lapsele kuuluva kinnisasja omand üle tema emale E.D-le, esineb lapse ja tema ema vahel huvide konflikt. PKS § 209 lg 2 kohaselt määratakse erieestkostja ka PKS § 180 lg-s 1 nimetatud toiminguteks. Kohus võib siiski eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei ole konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Käesoleval juhul on tegemist ühekordse ja konkreetselt piiritletud toiminguga, mille

tingimused ja mõju lapse huvidele on kohus käesolevas menetluses kontrollinud. Seetõttu ei ole erieestkostja määramine üksnes selle toimingu tegemiseks otstarbekas ning kohus asendab PKS § 209 lg 2 alusel Y.K tahteavalduse jõustunud kohtumäärusega erieestkostjat määramata.

7.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 430 lõike 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.
8.Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
9.Pooled kannavad TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled on kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude kandmise, tuleb poolte menetluskulud jätta nende kanda vastavalt sõlmitud kompromissilepingule. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 20.10.20262-23-12267/36Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.10.20262-26-19117/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja