Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja poolt esitatud asjaolud ja väited on järgmised. Kostja ja AS LHV Finance pank sõlmisid väikelaenulepingu nr XXX (tl 3-6), mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 9000 euro kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 10.-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 351,03 eurot alates XXX kuni viimase osamakseni XXX summas 247,43 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu tingimuste p. 6.1 järgi laenusaaja kohustub tasuma osamakseid laenuandjale vastavalt maksegraafikule. Lepingu tingimuste p. 5.1 järgi laenusaaja kohustub laenuandjale tasuma intressi osamakse osana igal maksetähtpäeval. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 0,07% päevas. Kostja asus panga poolt võimaldatud Laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus lepingu tingimuste p. 5.1 ja 6.1 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates XXX osamaksest. Lepingu tingimuste p. 11.4.2 oli pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu ennetähtaegset täitmist 2 (kahe) nädala jooksul, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, XXX andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja ei ole võlgnevust tasunud, kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks XXX. a. Vastavalt lepingu tingimuste p-le 7.3 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 10382,72 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressitele XXX. Seetõttu juhindudes § 1132 lg 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Nõude loovutamine hagejale 06.01.2020. a. loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja LHV Finance AS ja A. Õ. vahel XXX sõlmitud väikelaenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 8541 eurot, intressid 528,61 eurot, viivised 595,56 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 8541 eurot alates 10.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja täiendavalt 22.12.2020 lisab, et lepingu ülesütlemise teatisest on näha, et see oli saadetud AS LHV Finance ametlikust e-postist lepingus toodud kostja e-posti aadressile XXX. Seega oli teatis lepingu ülesütlemisest kostjale kättetoimetatud. Kostja ei ole tasunud pangale osamakseid alates XXX osamaksest, millega rikkus oma lepingulist kohustust.

Siiamaani ei ole kostja midagi tasunud hagejale ega pangale. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena 18.02.2020, 04.05.2020 ja 05.10.2020 kolm võlateatist (tl 9-11) kostja aadressile XXX, millistele kostja ei reageerinud. Vastavalt lepingu tingimuste p-le 7.3 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele maksete tasumata jätmisel on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudekulud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudekulus summas 35 eurot. Hageja oma 14.10.2021 seisukohas täiendavalt leiab, et kuna seadus ei näe ette kohustust märkida võlausaldaja rekvisiite nõude loovutamise teatise peal. Loovutusteatise digidoc ümbrikus ümbriku allkirjade all on märgitud "AS LHV Finance: Digital Stamping of Document. Allkiri on kehtiv". Hageja leiab, et ei ole tähtis, kes on dokumendi koostanud. Tähtis on see, kes on dokumendi allkirjastanud. Nõude loovutamise teatise digidoc ümbriku allkirjade all on märgitud "AS LHV Finance: Digital Stamping of Document. Allkiri on kehtiv". Internetileheküljel https://www.id.ee/artikkel/digitembeldamine/ on toodud, et Digitembeldamise (ingl.keel Digital Stamping) all mõeldakse digiallkirjade andmist, kasutades selleks juriidilistele isikutele mõeldud e-Templit – teenust pakub Eestis SK ID Solutions AS. e-Tempel, millega tõendatakse digitaalseid dokumente, kinnitab, et elektrooniliselt saadetud dokumendid või muu info pärineb tõepoolest selle saatnud asutusest. e-Tempel annab kinnituse, et vastav asutus on seotud konkreetse digitaalse dokumendiga ning dokumenti ei ole vahepeal muudetud. Seega ei pidanud AS LHV Finance juhatuse liige või volitatud esindaja nõude loovutamise teatist allkirjastada isiklikult. Ülaltoodu alusel on AS LHV Finance poolt allkirjastatud nõude loovutamine on kehtiv. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja maksnud AS-le LHV Finance ega hagejale. Seetõttu ei oma tähtsust, kes on nõude loovutamise teatist kostjale edastanud. Loovutuseteatises on toodud, et AS LHV Finance on loovutanud 06.01.2020 aastal vastavalt VÕS § 164 nõude loovutamise lepinguga PlusPlus Capital AS-ile nõuded A. Õ. vastu, mis tulenevad väikelaenulepingust nr XXX. Seega oli nõue loovutatud 06.01.2020, s.t enne hagi esitamist. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena 4920 eurot, mille koosseisus on: riigilõiv 600 eurot ja esindustasu 4320 eurot.

Kostja põhjendused Kostja poolt esitatud asjaolud ja väited on järgmised. Kostja ei ole PlusPlus Capital AS poolt väljastatud nõude loovutamise sellist teatist saanud. AS LHV Finance ei ole kostjale kunagi teatanud nõude loovutamisest PlusPlus Capital AS-ile. Tegemist on koopiaga emailist, mis on väidetavalt kostjale saadetud. Kostja ei ole saanud emaililt teatist lepingu ülesütlemisest. Kostja ja AS LHV Finance vahel XXX. aastal sõlmitud väikelaenulepingu (esitatud hagiavalduse lisas 1, edaspidi nimetatud ka Laenuleping) punkt 13.1. sätestab, et kõik lepingu alusel teisele lepingupoolele edastatavad teated peavad olema kirjalikus vormis. Sama lepingu punkt 13.2. sätestab, et kirjalikus vormis edastatud teade loetakse lepingupoole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga lepingupoole poolt lepingus näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. Lepingupoole poolt digitaalselt allkirjastatud ja lepingupoole poolt lepingus näidatud e-posti aadressil saadetud teade loetakse lepingupoole poolt kättesaaduks saatmisele järgneval tööpäeval. Kirjalikus vormis ei ole vastavalt laenulepingus toodule kostjale lepingu ülesütlemise teadet esitatud. Juhul, kui selline email on reaalselt olemas, siis vastavalt laenulepingus toodule peab see olema digitaalselt allkirjastatud. Hageja ei ole menetlusse

esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et laenulepingust tulenevad nõuded on neile loovutatud. Makseraskuste ilmnedes suhtles kostja korduvalt AS LHV Finance esindajatega ja nende vestluste käigus ei ilmnenud kordagi, ega olnud ka mingeid viiteid sellele, et laenulepingust tulenev nõue oleks kellelegi loovutatud või selline loovutamine oleks plaanis. Juhul, kui hageja tõendab nõude olemasolu ja menetlus jätkub, siis on kostjal mitmeid vastuväiteid põhivõlgnevuse, intresside ja viiviste arvutamise osas, mida kostja soovib menetlusse esitada. Ühtlasi on kostjale arusaamatud mitmed hagiavalduses toodud väited, muuhulgas selline lõik: „Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (lisa 4) hagejale teadaolevale kostja aadressitele XXX. Seetõttu juhindudes § 113 2 lg 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €.” Kostja ei ole teadlik, et talle on teenusena kolm võlateatist toimetatud, ei ole neid võlateatisi näinud ega saanud ning seega ei pea põhjendatuks, et selle eest küsitakse 35 eurot. Samuti on kostjale arusaamatu, et kui hagiavalduses märgitakse, et hageja on volitatud võlgnevust sisse nõudma PlusPlus Baltic OÜ-d, siis miks on käesolevas hagiavalduses hageja esindajaks märgitud hoopis PlusPlus Legal OÜ. Kostja täiendavalt lisab, et hageja vastusega esitatakse AS LHV Finance teatis nõude loovutamise kohta PlusPlus Capital AS-ile. Kostja juhib tähelepanu, et nõude loovutamise teatise puhul on tegemist tekstiredaktor Word abil koostatud tekstiga, mis ei sisalda ei AS LHV Finance rekvisiite ega ka allkirja (s.t. dokumendil puudub selle koostanud isiku nimi, kes oleks selle allkirjastanud) nagu ei ole dokument ka AS LHV Finance ametlikul planketil. Dokument peab sisaldama väljastaja allkirja (dokumentide digitaalse esitamise korral, nagu on antud juhul tegemist, digiallkirja) ja ka dokumendi väljastaja rekvisiite, et olla vaadeldav kehtiva dokumendina. Antud juhul ei ole need nõuded täidetud ja seega ei ole nõude loovutamise teatis tõendavaks dokumendiks selle kohta, et AS LHV Finance nõue on üldse hagejale loovutatud. Sellise tekstifaili saab koostada igaüks, olgugi, et see ei oleks seaduslik, ja väita, et AS LHV Finance on neile üle andnud nõude kostja vastu. Kui avada nõude loovutamise teatise „properties” (dokumenti kirjeldavad tehnilised tingimused tekstiredaktoris), siis seal on kirjas, et „Modified: 12/14/2020, 13:29:00, M. Š. | PlusPlus Legal”. See tähendab, et dokumenti on viimati redigeerinud M. Š. ettevõttest PlusPlus Legal, kes antud juhul ühtlasi on ka hageja esindaja ja kes oma hageja vastuses väidab, et see dokument on talle esitatud. Kostja hinnangul ei ole seaduslik väita, et dokument on sulle esitatud, antud kui nõude loovutamise teatis, kui sa tegelikult oled selle ise koostanud. Nõude loovutamise teatise “properties” all on veel kirjas, et dokument on loodud R. poolt neli minutit varem. Kahjuks ei ole seal rohkem informatsiooni, kes on R., kuid ei ole tõenäoline, et see dokument oli neli minutit varem AS-is LHV Finance ja siis nelja minuti jooksul jõudis redigeerimiseks ja vajalike muudatuste sisseviimiseks M. Š. kätte. Kostja hinnangul avaldub siit ka põhjus, miks nõude loovutamise teatise all ei ole kirjas ühegi isiku nime. Seda ei ole seal kirjas seetõttu, et AS-ist LHV Finance ei ole ükski inimene seda dokumenti koostanud, selle koostas hoopis ennast hageja esindajaks nimetav M. Š. Tõenäoliselt on siin ka põhjus, miks nõude loovutamise teatis ei ole AS LHV Finance ametlikul ja rekvisiitidega varustatud planketil – endale sobiva dokumendi koostanud M. Š. ei tööta AS-is LHV Finance, vaid PlusPlus Legal OÜ-s, ja tal ei olnud teise ettevõtte planketti käepärast. Hageja mainib hageja vastuses, et sai kostja vastuse kätte XXX. aastal. Nõude Loovutamise Teatise “properties” alt võib lugeda, et M. Š. on Nõude Loovutamise Teatise koostanud samuti XXX. aastal, viimati on ta dokumenti redigeerinud kell 13:29. M. Š. poolt koostatud nõude loovutamise teatisele on XXX. aastal lisatud AS LHV Finance “Digital Stamping of Document V1”, mis ei ole ühegi konkreetse isiku digiallkiri. Kirjeldatud digitaalmärge ei viita, et ükski AS-i LHV Finance seaduse järgselt esindama õigustatud või volituse alusel esindama volitatud isik oleks nõude loovutamise teatise kinnitanud. Tegemist on tehnilise digimärkega, mida õiguslikult ei

saa lugeda AS LHV Finance seadusliku või volitatud isiku kinnituseks, selle digimärke võib lisada ka ilma vastavate õigusteta või volitusteta isik, kui tal on selle märke lisamise tehniline võimekus. M. Š. poolt läbi viidud nõude loovutamise teatise koostamist ei saa käsitleda ka kui AS LHV Finance seadusliku või volitatud esindaja konsulteerimist, mille käigus M. Š. koostas tehniliselt dokumendi ja siis selle allkirjastas AS LHV Finance seadusjärgne või volitatud esindaja, keda siis konsulteeriti. Seda sellepärast, et ükski AS LHV Finance seadusjärgne või volitatud esindaja ei ole Nõude Loovutamise Teatist allkirjastanud. Tegemist on M. Š. enda poolt enda vajaduste katteks koostatud dokumendiga, millele on ta kostja jaoks teadmata asjaoludel suutnud hankida AS LHV Finance tehnilise digitempli, et see siis kohtule esitada. Nõude loovutamise teatise päises on teatise adressaadiks määratud kostja, kuid kostjale ei ole seda teatist kunagi saadetud. See teatis koostati pärast seda, kui kostja XXX aasta vastusest hagiavaldusele selgus, et kostja soovib nõude esindamise aluste tõendamist (teatis kannab kuupäeva XXX.a., ehk siis seda päeva, kui hageja esindaja sai kätte kostja vastuse). Teatis koostati, et see esitada kohtule menetlusse, kuna kostja seda teatist nõudis. Oma XXX. aasta vastuses hagiavaldusele selgitas kostja, kuidas AS LHV Finance ja kostja vaheline teadete esitamine ja suhtlus oleks pidanud vastavalt sõlmitud lepingule toimuma. Selle suhtluse põhimõtetele oleks pidanud alluma ka nõude loovutamise teatise edastamine. Ehk siis nõude loovutamise teatise edastamine oleks pidanud toimuma viisil, nagu kostja ja AS LHV Finance vahel oli kokku lepitud ja selle teatise oleks pidanud esitama kostjale AS LHV Finance. Antud juhul ei ole aset leidnud kokkulepitud viisil suhtlemist ning ka teatist ei ole kostjale üldse AS LHV Finance poolt esitatud (ei ole esitatud ka hageja esindaja poolt). Nõude loovutamise teatis kannab kuupäeva XXX. aasta. Arutluse all oleva nõude osas on aga esitatud hagi XXX.a. Hagi on esitatud varem, kui nõue on loovutatud. Seega isegi, kui vaadeldavat nõude loovutamise teatist lugeda seaduslikuks ja korrektselt nõuet loovutavaks (mida see teatis kostja hinnangul ei ole), siis tuleks menetlus lõpetada ainuüksi seetõttu, et hagi esitamise hetkel ei olnud hagejal kostja vastu nõuet, hagi on alusetu, nõue puudub. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle asjaolude üle, mille kohaselt kostja ja AS LHV Finance pank sõlmisid XXX väikelaenulepingu nr XXX (tl 3-6), mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 9000 euro kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 10.-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 351,03 eurot alates XXX kuni viimase osamakseni XXX summas 247,43 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui

senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja leiab, et teatist loovutuslepingu sõlmimisest tema saanud ei ole ja hageja pole tõendanud, et talle on laenulepingust tulenevad õigused loovutatud ning et hagejal on nõue kostja vastu. Vastavalt VÕS § 164 lg 1 esimesele lausele ja lõikele 2 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ja nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamine VÕS § 164 lg 1 mõttes on käsutustehing, mille sisu on võlaõigusliku nõude tehingu alusel üleandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale ehk võlausaldaja vahetus. Nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku, s.o võlgniku nõusolek. Kohus ei ole asja materjalide pinnalt tuvastanud asjaolusid, millest järelduks, et kõnealuse nõude loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või et kohustust ei saaks selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale (VÕS § 164 lg 1 teine lause). VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kohtule esitatud XXX teatis (tl 24) nõude loovutamisest tõendab muu hulgas seda, et AS LHV Finance on kostjale teatanud ka laenulepingust tuleneva nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, s.o hagejale. Võlgnikule loovutusest võimalik mitteteatamine ei mõjuta loovutuse kehtivust – kui võlgnik loovutusest ei tea, siis on tal õigus täita kohustus esialgsele võlausaldajale ning selle saab lugeda õigele isikule täidetud kohustuseks (VÕS § 169 lg 1). Kohus leiab, et hageja hagemisõigus on tõendatud ja samuti nõustub kohus hageja seisukohtadega nõude loovutamise kehtivuse osas. Hageja on kohtule esitanud nõuete loovutamise lepingu (tl 45-47), mille kohaselt nõude loovutusperioodil oli hagejal LHV Finance koostööleping, mille alusel nõuded loovutati nimetatud perioodil. Esitatud on veel kinnitus nõude loovutamise kohta (tl 64-65), AS LHV Finance volikiri (tl 66-67), mille kohaselt A. B. olid volitatud õigused ja volikirja on andnud seaduslik esindaja, kes on kantud registrikaardile LHV Finance esindaja poolt, laenuandja registrikaart (tl 68), mille kohaselt volituse andnud seaduslik esindaja nimega M-L. S. on kantud LHV Finance AS registrikaardile juhatuse liikmena, kellel oli volitus anda kehtiv volitus A. B. Kohus leiab, et kostja vastuväitel, mille kohaselt hageja ei ole tõendanud tema koostatud XXX nõude loovutamise teatise (tl 8) kostjani jõudmist, ei ole sisulist tähtsust. Nõude loovutamisest teatamisel oleks käesolevas vaidluses tähtsust vaid olukorras, kus kostja oleks

võlgnevuse endisele võlausaldajale AS-ile LHV Finance pank täitnud. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole kohustust AS-ile LHV Finance pank täitnud. Kuivõrd kostja on nõude loovutamistest teada saanud hiljemalt käesolevas menetluses hagi ja selle lisade kättesaamisel (tl 26), siis tulnuks kostjal AS-i LHV Finance pank ja kostja vahel XXX väikelaenulepingust nr XXX tulenevad nõuded täita hagejale. Kostja leiab, et temale ei ole kirjalikus vormis vastavalt laenulepingus toodule kostjale lepingu ülesütlemise teadet esitatud. Kostja leiab samuti, et juhul, kui selline elektronkiri on reaalselt olemas, siis vastavalt laenulepingus toodule peab see olema digitaalselt allkirjastatud. Kohus leiab, et vaidlus puudub selles, et AS-i LHV Finance kui krediidiandja tegi kooskõlas VÕS § 416 lg 1 teise lausega ülesütlemisavalduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (lk 7). Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, et AS LHV Finance teadet ei allkirjastanud. Vaidlus puudub selles, et just AS LHV Finance võlausaldajana soovis täitmata kohustuse tõttu laenulepingu üles öelda. Pooled vaidlevad selle üle, kas XXX kirja ülesütlemisavaldus on kostjale kättetoimetatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus loeb XXX AS-i LHV Finance e-kirjaga tõendatuks, et võlausaldaja edastas kostjale laenulepingu ülesütlemisteate kostja poolt AS-le LHV Finance avaldatud e-posti aadressil XXX. Kohus leiab, et kostjale kui eemalviibijale tehtud tahteavalduse saab lugeda kättesaaduks, sest see on jõudnud kostja e-posti aadressile ja tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega saab kokkuvõttes järeldada, et nõude loovutamine on kehtiv ning hageja on õigustatud kostja vastu nõuet esitama. Kostja leiab, et ta ei olnud kolme laenumaksega viivituses ja AS-il LHV Finance ei olnud õigust kostja poolt tasutud arvet nr.XXX arvestada hilisema arve katteks. Lisaks oli kokku lepitud maksegraafiku järgi maksete tasumine. Pangal ei olnud õigus laenuleping üles öelda.

VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumisekskoos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 416 lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos VÕS § 416 lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. VÕS § 88 lg 1 kohaselt, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud.

Kohtule esitatud teatis lepingu ülesütlemisest (tl 7- 7 pöördel), kohaselt on leping edastatud kostjale XXX ja kostjale on antud tähtaeg võla tasumiseks XXX. Nimetatud teatises ei ole pakutud võimalust läbirääkimisteks. Kostja on esitanud kohtule AS LHV Finance arved (tl 54-56), millest nähtub, et ühelgi ajahetkel ei olnud kostja kolme laenumaksega viivituses. Maksekorraldusest (tl 57), nähtub, et kostja on tasunud XXX oktoobrikuu arve nr.XXX täies mahus ja AS-il LHV Finance ei olnud õigust arvestada seda summat hilisema novembrikuu arve katteks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-166-19 (punktis 14) selgitanud, et võlgnik saab määrata, millise kohustuse ta täidab, nii otsese kui kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lõigete 2 ja 3 mõttes, mistõttu saab kohus tuvastada, et võlgnik on määranud, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha maksis, kui poolte käitumist ja kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks mõistlik inimene pidanud aru saama, et raha maksti just võlgniku väidetud kohustuse täitmiseks. Kohus leiab, et kuivõrd kostja tasus enne ülesütlemisavalduse esitamist (XXX) XXX oktoobrikuu arve nr.XXX täies ulatuses, siis langes ära VÕS § 416 lõikes 1 sätestatud eeldus tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks. Seega oli laenusaaja poolt laenulepingu erakorraliselt ülesöelduks lugemine tühine TsÜS § 87 alusel VÕS § 416 lõikes 1 sätestatud keelu rikkumise tõttu. Kohus leiab, et laenulepingu kehtivaks ülesütlemiseks tuleb hagejal esitada kostjale VÕS § 416 nõuetele vastav avaldus, eelkõige peab hageja märkima täitmiseks täiendava tähtaja ning kuupäeva, millest alates on seejärel leping üles öeldud. Kuivõrd hageja ei ole esitanud alternatiivset nõuet, ei ole kohtu hinnangul võimalik ka hagi osaline rahuldamine, st ei ole võimalik välja mõista kostjalt kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud võlgnevust. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjaga sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja nõuab 8541 euro suuruse põhivõlgnevuse kostjalt väljamõistmist, ei ole kehtivalt üles öeldud. Puudub alus hagi rahuldamiseks põhivõla osas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Samal, põhivõla osas hagi rahuldamist välistaval põhjusel tuleb rahuldamata jätta ka hageja nõue VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt viivise väljamõistmiseks kuni põhinõude täitmiseni. Samuti tuleb rahuldamata jätta ka nõue võla sissenõudmiskulude 35 eurot kostjalt väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Tulenevalt asjaolust, et kostjal menetluskulud puuduvad, ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.