nende Hageja I M.K, ik XXX, Hageja II K.L, ik XXX, Hagejate lepingulised esindajad vandeadv R.S. ja vandeadv S.J. Kostja U.M, ik XXX.
Kohtuistungi toimumise aeg
13. oktoober 2021
Protokollija
Tiia Lepp
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M.K. ja K.L. hagi U.M. vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes osaliselt.
2.Välja mõista U.M. M.K. kasuks mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot.
3.Välja mõista U.M. K.L. kasuks mittevaralise kahju hüvitis 700 eurot.
4.Välja mõista U.M. M.K. kasuks viivis põhinõudelt 1000 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 08.03.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni.
Välja mõista U.M. K.L. kasuks viivis põhinõudelt 700 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 08.03.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni.
8.Välja mõista U.M. M.K. ja K.L. kasuks solidaarselt menetluskulud 1 742 eurot, millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE
1.M.K. (hageja I) ja K.L. (hageja II, ühiselt hagejad) esitasid 08.03.2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse U.M. (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kohtu äranägemisel ja viivise väljamõistmiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud taotletakse jätta kostja kanda. 13.10.2021 kohtuistungil avaldas hagejate esindaja, et mõistlik hüvitis kummalegi hagejale oleks 2000 eurot, kokku 4000 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja hageja I aadressil hageja I osalusega juriidilise isiku kodulehel järgmise kommentaari: „võid omas mõttes tegija olla kuid tegelikuses oled labane petis koos oma putuka jamaga .mine paku oma ajupestud tegelastele kolgata sektis seda jama ja vii seal inimkatseid läbi ..lõpetuseks tea, et mingit tegeliku luba mingit absurdset kaupa määa pole antud.“
3.Kostja avaldas hageja II ja hageja I aadressil hagejate XXX – L.P. – peetaval XXX kanalil (hageja II avaldatud raamatu „XXX“ kohta tehtud videoga seoses) järgmisi kommentaare: • „paistab olevat nõnda ,et need töele jahti pidajad on ise kõige suuremad töe varjajad . alustuseks seda ,et koguduse liikme ia on see kes seda piiblit siin promob ja ja samas on tegemist sektiga kolgata baptisti kogudus XXXt kellel paistab häda käes olla liikmetega ja samuti nendega keda varast tühjaks teha . alustuseks seda ,et K.L. on ise petis ja kelm kes koos oma XXX märge K. tehki tühjaks oma vanavanemate kontod väites eelnevalt , et kui inimene sureb siis ei saa midagi enam pangast . sellele oli jätkuks see ,et kaks vanakest kes olid ammugi dementsed pidid saja euroga kuus toime tulema kuna temale ei jäävat midagi .selge ,et tegemist on otseselt kelmusega tekitatud olukorrast varastamiseks . lihtne küsimus ,et kuidas sai K.L. kätte kõik kahe eaka kõik dokumendid . edasi arenesid asjad nõnda ,et kui üks eakas suri siis ei jagatud mitte raha pooleks mis veel oli vaid rõhuv enamus läks kohe käiku kuna saama himu oli nõnda suur . tekib küsimus .et kuidas selline persoon saab pidada läbi sellise piibli jahti töele .“ • „tere tainapead ,et täitsa paanika osakond kohe lahti kui tegeliku töega tegemist kuna see raamat paistab nönda nõrk olla ,et kustutate tegeliku töe . laske samas vaimus edasi ja saate näha...“ • „kas sellel kolgata baptistide seltskonnal on nõnda suur hirm ,et ei saada oma mötetud vale tõde kuulutada ,et peavad kommentaare ära peitma . sellest pole abi kuna tehtud teod ehk...“ Hagejad märkisid, et L.R. peetaval XXX kanalil tsiteeritud kommentaarid on avaldatud kasutaja „H.N. “ nime alt. Kommentaaride tegelikuks avaldajaks on aga kostja.
4.Hagejate hinnangul on kostja avaldanud hagejate kohta mitmeid ebaõigeid ja nende au teotavaid väiteid. Kostja on hageja I au teotanud sellega, et on nimetatud teda „labaseks petiseks“, „jama pakkujaks“ ja viidanud sellele, et hageja I viib mingeid inimkatseid läbi. Lisaks on kostja väitnud ebaõigesti, et „hageja I on oma XXX kontosid tühjaks teinud (või võtnud sellisest tegevusest koos oma XXX, hagejaga II, osa) ja väitnud, et kui inimene sureb siis ei saa midagi enam pangast“. Kostja on hageja I au teotanud ka sellega, et on hagejat I nimetanud „kelmusega tegelejaks“ ehk sisuliselt kelmiks. Kostja on hageja II au teotanud sellega, et on nimetanud teda “valetajaks” (s.o et hageja II varjab tõde), “petiseks” ja “kelmiks”, kes on
tegelenud oma vanavanemate kontode „tühjaks tegemisega“ ja väitnud, et „kui inimene sureb siis ei saa midagi enam pangast“.
5.Kostja poolt hagejate aadressil avaldatud ebakohased väärtushinnangud on täiesti põhjendamatud ja meelevaldsed. Hagejad ei ole midagi sellist toime pannud ning neil ei olnud kunagi kavatsust midagi sellist ka teha. Kostjal puudus hagejate aadressil selliste väidete esitamiseks igasugune õigus, mistõttu oli kostja tegevus ilmselgelt õigusvastane. Hagejate hinnangul ei saanud kostjal hagejate kohta ülal tsiteeritud väidete avaldamisel olla muud eesmärki kui hagejate inimväärikuse alandamine ja solvamine. Kostja põhjustas hagejatele sellega mittevaralist kahju – kui hagejad avastasid, et kostja oli hagejate kohta sellised väited avaldanud, hakkas hagejatel ääretult halb, see rikkus täielikult hagejate meeleolu ning tekitas hagejates sügava depressiooni (kahjustas sisuliselt hagejate vaimset tervist). Arvestades hagejate õiguste rikkumise intensiivsust, peaks kohtu poolt väljamõistetav kahjuhüvitis seda ka peegeldama.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja hagile ei vastanud ning kohtuistungile ei ilmunud. Kostja teatas kohtule 13.10.2021 e-kirja teel, et tõendi osas, mille kohaselt on hagi aluseks olevad kommentaarid H.N. nime alt kirjutanud kostja, on esitatud avaldus politseile, kuna tegemist on ebaseaduslikult ja kuritegelikul teel saadud tõendiga. Esitatud väidet põhistavat dokumenti kohtule ei esitatud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
7.Hagejate nõuete aluseks on asjaolu, et kostja avaldas hageja I ja hageja II kohta ebakohaseid väärtushinnanguid, mis on täiesti põhjendamatud ja meelevaldsed. Tegemist on ebaõigete ja hagejate au teotavate väidetega. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Isikliku õiguse rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isiklike õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda avaldades isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Isiklike õiguste rikkumise korral on avaldajal kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1). Seega peab kohus tuvastama kostja teo, mis tekitas hagejale kahju (ebaõige faktiväite ja/või ebakohase väärtushinnangu avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud ega ilmunud kohtuistungile. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et tema on vaidlusalused kommentaarid kirjutanud. Kostja on teatanud vaid 13.10.2021 e-kirjaga, et tõendi osas, millest nähtub, et hagiavalduses välja toodud kommentaarid on H.N. asemel kirjutanud kostja, on esitatud avaldus politseile, kuna see tõend on saadud ebaseaduslikult ja kuritegelikul teel. Kohtu hinnangul kostja poolt avaldatu ei puuduta tõendi sisu vaidlustamist. Politseile avalduse esitamist ei ole kostja tõendanud. Seega puudub vaidlus selles, et kostja on hagejate poolt haginõude aluseks olevad kommentaarid kirjutanud.
9.Faktiväiteks on isiku kohta avaldatud lause, mis sisaldab faktilisi andmeid. Faktiväite õigsus on kontrollitav. Väärtushinnang seisneb isikule antud hinnangus. Väärtushinnang ei ole kohane, kui see oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on võimalik põhjendada, kuid ei ole võimalik tõendada selle sisu tõesust või väärust (Riigikohtu 31.05.2006 lahend 3-2-1-161-05, p 10). Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (Riigikohtu 13.04.2007 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-507, p 27). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (Riigikohtu 31.05.2006 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11).
10.Hagejate hinnangul on kostja poolt avaldatud väited ebakohased väärtushinnangud. Kostja ei ole avaldanud, mida tema hagejate poolt kommentaaridele antud tõlgendustest arvab. Kuna kostja ei ole sisuliselt hagile vastu vaielnud, puudub poolte vahel vaidlus avaldatu sisu üle. Nii au teotavate väärtushinnangute kui ka au teotavate faktiväidete avaldaja tegevust saab lugeda õigusvastaseks ning see võib kaasa tuua kohustuse tasuda kannatanutele mittevaralise kahju hüvitist.
11.Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud hageja I aadressil hageja I osalusega juriidilise isiku kodulehel järgmise kommentaari: „võid omas mõttes tegija olla kuid tegelikuses oled labane petis koos oma putuka jamaga .mine paku oma ajupestud tegelastele kolgata sektis seda jama ja vii seal inimkatseid läbi ..lõpetuseks tea, et mingit tegeliku luba mingit absurdset kaupa määa pole antud “. Hageja I hinnangul teotas kostja hageja I au sellega, et nimetas teda „labaseks petiseks“, „jama pakkujaks“ ja viitas sellele, et hageja I viib mingeid inimkatseid läbi. Kuna kommentaar on avaldatud hageja I osalusega juriidilise isiku kodulehel, leiab kohus, et kostja kommentaar on hageja I kohta ning avaldatud üldsusele. Kohus nõustub, et vaidlustatud kommentaar sisaldab väärtushinnanguid. Kohus ei nõustu hageja I tõlgendusega, et kommentaaris sisalduv lause „vii seal inimkatseid läbi“ viitab, et hageja I viib mingeid inimkatseid läbi. Sellisel juhul võiks tegemist olla faktiväitega. Kohtu arvates kujutab kommentaari sõnastus hinnangut hageja I tegevusele. Isiku mainet kahjustav väärtushinnang on kohane, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada. Õigusvastased on väärtushinnangud, mis on kujundatud ja esitatud ilma põhjenduseta või mida põhjendatakse ebaõigete andmetega. Kommentaari sisust nähtub, et kostja on hageja I suhtes negatiivselt häälestatud. Väljendid „labane petis“, „jama pakkuja“ ja kostja hinnang hageja I tegevusele seoses inimkatsete läbiviimisega on hagejat I halvustavad ning tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega, mille inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Kostja ei ole asjas esile toonud, millest tulenevalt on tal õigus hagejat I halvustada või miks peaks hageja I sellist kriitikat taluma. Nimetatud kommentaari avaldamise eesmärgiks sai kohtu hinnangul olla hagejale I halvustava tähendusega hinnangu andmine. Kohus on seisukohal, et teise isiku halvustamine üldsuse ees on taunitav ja selleks puudub käesoleval juhul igasugune mõistlik õigustus.
12.Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud hagejate ema L.R. peetaval XXX kanalil (hageja II avaldatud raamatu „XXX“ kohta tehtud videoga seoses) järgmise kommentaari: „paistab olevat nõnda ,et need töele jahti pidajad on ise kõige suuremad töe varjajad . alustuseks seda ,et koguduse liikme ia on see kes seda piiblit siin promob ja ja samas on tegemist sektiga kolgata baptisti kogudus tartust kellel paistab häda käes olla liikmetega ja samuti nendega keda varast tühjaks teha . alustuseks seda ,et K.L. on ise petis ja kelm kes koos oma XXX märge K. tehki tühjaks oma vanavanemate kontod väites eelnevalt , et kui inimene sureb siis ei saa midagi enam pangast . sellele oli jätkuks see ,et kaks vanakest kes olid ammugi dementsed pidid saja euroga kuus toime tulema kuna temale ei jäävat midagi .selge ,et tegemist on otseselt kelmusega tekitatud olukorrast varastamiseks . lihtne küsimus ,et kuidas sai K.L. kätte kõik kahe eaka kõik dokumendid . edasi arenesid asjad nõnda ,et kui üks eakas suri siis ei jagatud mitte raha pooleks
mis veel oli vaid rõhuv enamus läks kohe käiku kuna saama himu oli nõnda suur . tekib küsimus .et kuidas selline persoon saab pidada läbi sellise piibli jahti töele .“ Arvestades seda, et kommentaaris on nimetatud hagejat I ja II nimedega, leiab kohus, et kostja kommentaar on hageja I ja II kohta ning avaldatud L.R. XXX kanali kaudu üldsusele. Kohus ei nõustu hagejatega, et nende au teotanud kõik väited on väärtushinnangud. Nimetatud kommentaar sisaldab osaliselt väärtushinnanguid ja osaliselt faktiväiteid. Kohtu hinnangul sisaldab kommentaar hagejate poolt välja toodud osas „... ,et K.L. /.../ kes koos oma XXX märge K. tehki tühjaks oma vanavanemate kontod väites eelnevalt , et kui inimene sureb siis ei saa midagi enam pangast“ faktiväited. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid esitatud faktiväidete õigsust, mistõttu loeb kohus nimetatud faktiväited ebaõigeteks ning hagejate au teotavateks. Hageja II nimetamine „petiseks“ ja „kelmiks“ on väärtushinnang. Hageja I kohta öeldu „kelmusega tegeleja“ on samuti väärtushinnang. Sõnad „petis, kelm, kelmusega tegeleja“ on halvustava tähendusega ja alavääristavad hagejaid. Kostja ei ole enda käitumist põhjendanud. Kohus nõustub hagejatega, et nimetatud kommentaari avaldamise eesmärgiks sai olla hagejate inimväärikuse alandamine ja solvamine, halvustava tähendusega hinnangu andmine. Kohtu hinnangul puudus kostjal mõistlik õigustus hagejaid üldsuse ees halvustada, mistõttu on hagejate kohta avaldatud väärtushinnangud ebakohased ja nende au teotavad.
13.Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud hagejate ema L.R. peetaval XXX kanalil (hageja II avaldatud raamatu „XXX“ kohta tehtud videoga seoses) kaks järgmist kommentaari: (1)„tere tainapead ,et täitsa paanika osakond kohe lahti kui tegeliku töega tegemist kuna see raamat paistab nönda nõrk olla ,et kustutate tegeliku töe . laske samas vaimus edasi ja saate näha...“; (2) „kas sellel kolgata baptistide seltskonnal on nõnda suur hirm ,et ei saada oma mötetud vale tõde kuulutada ,et peavad kommentaare ära peitma . sellest pole abi kuna tehtud teod ehk...“. Nimetatud kommentaaride väljavõte on lisatud hagiavalduse lisana 3 ning märgitud, et tegemist on hagejat II laimavate kommentaaridega. Hagiavalduse kohaselt on kostja nimetanud hagejat II valetajaks (varjab tõde). Kuigi kommentaarid on avaldatud hageja II raamatut esitleva video kommentaarina hageja I ja II ema L.R. XXX kanalil, ei saa kohtu hinnangul nõustuda, et nimetatud kaks kommentaari on suunatud kindlalt hageja II kohta. Nimetatud kommentaarid on oma olemuselt väga üldised (kasutatud mitmust, nimesid ei ole mainitud) ning ei ole aru saada, mida kostja üldse on soovinud öelda.
14.Kuna kostja ei ole tõendanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid, tuleb kostja tegevus pidada õigusvastaseks. Seega on kostja kahjustanud hagejate isiklikke õigusi ebakohaste väärtushinnangute ja ebaõigete faktiväidete avaldamisega hageja I kohta kahes ja hageja II kohta ühes kommentaaris. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja seisundit, mistõttu mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (Riigikohtu 13.01.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09 p 16). Mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (Riigikohtu 26.06.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 22). Eeltoodust tulenevalt ei pea hagejad tõendama, et neile on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab kui nad tõendavad isiklike õiguste rikkumist.
15.Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Kostja ei ole vastutusest vabanemiseks tõendanud süüd välistavaid asjaolusid. Seetõttu tuleb kostja tegevus pidada süüliseks ning kostja vastutab hagejatele isiklike õiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest.
16.Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 127 lg 6, VÕS § 134 lg 5). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isiklike õiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Au teotamise juhtudel on kannatanul mittevaralise kahju raha hüvitamise nõue ka siis, kui tema hagi rahuldatakse osaliselt selles mõttes, et õigusvastaseks ja süüliseks loetakse mõnede hagejate kohta avaldatud faktiväidete ja/või väärtushinnangute avaldamine.
17.Hagejad märkisid, et kui nad avastasid, et kostja oli hagejate kohta sellised väited avaldanud, hakkas hagejatel ääretult halb, see rikkus täielikult hagejate meeleolu ning tekitas hagejates sügava depressiooni (kahjustas sisuliselt hagejate vaimset tervist). Selle pinnalt tuleb asuda seisukohale, et hagejatele on tekitatud mittevaraline kahju ning hagejad saavad nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hagejad on palunud kohtul välja mõista mittevaraline kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, hagejad ise on pidanud õiglaseks hüvitiseks kummalegi 2000 eurot.
18.Arvestades isiklike õiguste rikkumise ulatust (hageja I kohta avaldatud 2 kommentaari ja hageja II kohta avaldatud 1 kommentaar) ja laadi ning kostja käitumist, on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt mõista hageja I kasuks välja kahjuhüvitis 1000 eurot ja hageja II kasuks 700 eurot mittevaralise kahju eest. Väljamõistetud hüvitis väljendab antud juhul lisaks kahju hüvitavale eesmärgile ka karistavat ja ühiskonna hukkamõistu väljendavat seisukohta kostja õigusvastasele teole.
19.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahjunõudelt 1000 eurot ning hageja II kasuks kahjunõudelt 700 eurot alates hagiavalduse esitamisest 08.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades käesoleva menetluse asjaolusid peab kohus põhjendatuks jätta kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel määrab kohus kindlaks hagejatele hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Esitatud taotluse kohaselt on hagejate menetluskuludeks õigusabikulud 1 808.02 eurot (sisaldab käibemaksu 20%) ning riigilõiv 650 eurot. Nimekirja kohaselt on tehtud järgmisi menetlustoiminguid: (1) asja analüüs, seisukoha kujundamine, kliendiga suhtlemine, hagiavalduse koostamine 5 h 20 min; (2) büroosisene nõupidamine ja tagaseljaotsuse taotluse koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine, kliendiga suhtlemine 2 h 35 min; (3) kohtuistungiks valmistumine 30 minutit; (4) istungile sõitmise ajakulu 35 minutit; (5) esindamine istungil 15 minutit; (6) menetluskulude nimekirja koostamine 10 minutit, kokku 9 tundi 25 minutit. Tasumäär on 160 eurot/tund, millele lisandub
käibemaks. Hagejad paluvad menetluskulud mõista välja koos käibemaksuga, kuna nad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja teatas kohtule 1.11.2021 e-kirjaga, et ta ei ole nõus ühegi kulutuse hüvitamisega hagejatele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejad on tasunud riigilõivu kokku 650 eurot, kummagi hageja nõuetelt 325 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud kuluga. Kohus ei pea vajalikuks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel anda detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, küll aga peab hüvitatava kulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikeks õigusabikulud, mis on otseselt seotud hagiavalduse ja taotluse esitamisega ning kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemisega. Hagejate esindajal on taotluse kohaselt kulunud õigusabi osutamisele kuni hagiavalduse esitamiseni 5 tundi 20 minutit ning taotlusega tagaseljaotsuse tegemiseks 2 h 35 minutit, mida on arvestades asja sisu ilmselgelt ebamõistlikult palju. Kohtu hinnangul on kliendiga suhtlemine ja kliendi menetluse käiguga kursis hoidmine hõlmatud teiste toimingutega (hagiavalduse ja taotluste koostamine). Samuti ei saa tasu mõttes võrdsustada hagejate esindaja kohtuistungile sõitmisele kulutatud aega kohtuistungil osalemise ajaga. Kohus leiab, et arvestades asja olemust, keerukust ja mahtu on puudutatud isiku õigusabikulu (va istungile sõitmise aeg) põhjendatud ja vajalik maht 5,5 tunni ulatuses. Esindajatasu 160 eurot tunnis on kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus peab põhjendatuks analoogia korras sõiduaja hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord) (Riigikohtu XX.XX.XXXX lahend tsiviilasjas nr XXX p 12). Korra § 151 lg 1 näeb ette, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda. Kuna hagejate esindaja sõitis XXX kohtuistungile XXX (advokaadibüroo asukoht, vahemik XXX kilomeetrit), peab kostja tulenevalt korra § 151 lg 1 p 4 hüvitama hagejate esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hagejate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja (5,5 h x 160 eurot x 1,2 + 30 eurot x 1,2 + riigilõiv 650 eurot) 1 742 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.