Määruse tegemise aeg ja koht 1. november 2021, Tallinn Kohtuasja number
2-21-103823
Kohtuasi
SOOJUSKESKUS OÜ hagi Asula OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8.09.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Asula OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1858,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja
SOOJUSKESKUS
OÜ (registrikood 11172313), seaduslik esindaja KK Kostja Asula OÜ (registrikood 11177055), seaduslik esindaja RS
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Asula OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 8.09.2021 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Asula OÜ kanda. SOOJUSKESKUS OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
2-21-103823 menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.SOOJUSKESKUS OÜ (hageja) esitas 29.03.2021 kohtule hagi Asula OÜ (kostja) vastu põhivõlgnevuse 1734 euro ja viivise 124,85 euro nõudes.
1.1.Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt küttesüsteemi uuendamise tööd vastavalt töövõtulepingule nr 20190725/2 (töövõtuleping) aadressil Tallinn, Männimetsa põik 3a. Hageja teostas tööd vastavalt töövõtulepingule ja esitas tööde teostamise eest kostjale arved mitme osamaksena, millest viimase jättis kostja hagejale tasumata.
1.2.Kostja hagile esitatud vastuväidete kohta leidis hageja, et ei ole kostjale varalist kahju tekitanud. Kui kostjal oli tööde või nende osade suhtes hageja vastu pretensioon, siis oleks kostja pidanud tööde üleandmise hetkel sellele tähelepanu juhtima, mitte oma allkirjaga üleandmise-vastuvõtmise aktil kinnitama pretensioonide puudumist. Kostja ei ole hagejale kunagi kahju hüvitamise nõuet esitanud, mistõttu hagejale jääb arusaamatuks, milles kostja kahju seisneb ning millist lepingulist või lepinguvälist kohustust hageja on rikkunud.
1.3.Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2.1.Kostja ei tunnista hageja arvet nr 4-4907, sest see väljastati enne tööde üleandmist. Vastavalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktile 6.2. tekib lõpparve esitamise õigus pärast tööde lõppakti allkirjastamist. Hageja esitas kostjale tööde üleandmise akti allkirjastamiseks 22.04.2020, kuid arve 4-4907 esitati juba 18.02.2020, mil arve esitamiseks alust ei olnud. Tööde üleandmise akt on kostja poolt tänaseni allkirjastamata, sest aktis on märgitud elektritööd, mida ei teostatud. Kui üleandmise-vastuvõtmise akt saab allkirjastatud, siis tekib ka hagejal õigus esitada viimase osamakse arve, millest on maha arvestatud teostamata elektritööd.
2.2.Kostja soovis tasaarvestada hageja töövõtulepingust tuleneva nõude enda kahju hüvitamise nõudega hageja vastu. Kostja hinnangul on temal tekkinud hagejapoolse viivitamise tõttu kahju 1400–1500 eurot, lisaks on kostjal hageja vastu viivisenõue 963,31 eurot.
2.3.Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1734 eurot ning viivise 124,85 eurot.
3.1.Maakohus luges vaidlusalused tööd kostja poolt vastuvõetuks, sest esitatud on teostatud tööde aktid, millele kostja ei esitanud töövõtulepingu punkti 8.3. kohaselt vastuväiteid. Töövõtulepingu punkti 8.4. järgi juhul, kui tellija ei ole tähtaegselt esitanud oma põhjendusi töö
2-21-103823 vastuvõtmisest keeldumise kohta, loetakse töö tellija poolt aktsepteerituks. Tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejale tähtaegselt esitanud pretensioone töös esinevatest puudustest, ei ole esitatud. Seetõttu tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja arvest nr 4-4907 tulenev tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei eita arve tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et hageja teostatud tööd ei ole korrektselt üle antud.
3.2.Kohustuse täitmata jätmise korral peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Töövõtulepingu punkti 5.2 kohaselt kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata summade eest viivist 0,02% päevas tähtajaks tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue kostja vastu on 124,85 eurot.
3.3.Maakohus leidis, et kostja tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused ei ole täidetud, s.t kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Kostja ei ole oma nõude tõendamiseks tõendeid esitanud. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et kostja on 27.04.2019 nõustunud lepingu tähtaja muutmisega. Seetõttu on alusetud kostja väited tööde teostamise tähtaja rikkumise kohta. Praeguses menetluses ei ole leidnud tõendamist hagejapoolne töövõtulepingu rikkumine ega kostjale kahju tekitamine, mistõttu ei ole kostjal tekkinud hageja vastu nõuet.
3.4.Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 225 eurot.
3.5.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lõikega 10 ei andnud maakohus menetlusosalistele luba otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
4.1.Kostja hinnangul tuleb maakohtu otsus tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja asjas tuleks teha maakohtu otsusest erinev otsus. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ning see mõjutas oluliselt asja õiget ja õiglast lahendamist ning otsust.
4.2.Kostja hinnangul maakohus ei põhjendanud, miks kohus käsitab 14.02.2020 ühe tööosa üleandmise akti tööde lõppaktina. Kostja leiab, et selle aktiga anti üle töövõtulepingus ja pakkumises nr 6292 ettenähtud töödest ainult osa. 18.02.2020 esitatud arvet nr 4-4907 kostja ei aktsepteeri, kuna see esitati enne tööde lõpetamist ja selleks ajaks ei olnud hageja esitanud tööde lõppakti. Vastavalt töövõtulepingu punktile 6.2. polnud hagejal õigust arvet esitada, sest arve esitamise õigus tekib pärast tööde lõppakti allkirjastamist. Isegi kui kohus leiab, et tööd on 22.04.2020 esitatud, kuid allkirjastamata lõppaktiga vastuvõetud, siis ei saa arve olla väljastatud enne 22.04.2020.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul
2-21-103823 ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Hageja palus hagis mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 1734 eurot ning viivise 124,85 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue 2000 eurot ega põhinõue koos viivisega 4000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Maakohus on otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole samuti edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.
9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
10.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).
11.Maakohus on põhjendatult leidnud, et vaidlusalused tööd tuli töövõtulepingu punkti 8.4. järgi lugeda kostja poolt vastu võetuks ning sellega muutus hageja tasunõue kostja vastu sissenõutavaks. Pooled ei vaidle, et tasu on maksmata. Kuivõrd kostja tasu tähtaegselt ei maksnud, on hagejal ka viivisenõue. Nõustuda tuleb ka sellega, et kuivõrd kostja ei ole oma nõude tõendamiseks tõendeid esitanud, ei saa ainuüksi selle tõttu jaatada kostjal tasaarvestuse õiguse tekkimise eelduste täidetust. Maakohtu otsuses on tõendeid piisava põhjalikkusega analüüsitud ning leitud, et hagi rahuldamiseks esines alus.
2-21-103823
12.Eelnevat arvestades jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni. Apellatsioonkaebuses puuduvad menetluskulude kindlaksmääramist puudutavad väited, mistõttu ei takista maakohtu kulude rahaline kindlaksmääramine apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist.
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal (hagejal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
14.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
15.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.