Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-21-15174

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik A. K. esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt kaotas võlgnik töö eelmisel aastal tervise halvenemise tõttu. Aastast 2015 hakkas võlgnik võtma laene erinevatest finantsettevõtetest, et aidata oma vanemat tütart xxxx hakkama saada ja samuti seoses sellega, et võlgniku töötasu ei piisanud perekonna vajaduste rahulamiseks (võlgnik kasvatab alaealist nooremat last üksi). Hetkel ei ole võlgnikul tööd, tal on osaline töövõime. Võlgnik on Töötukassas arvel, kuid tervise tõttu ei leia tööd. Tema ainus sissetulek on töövõimetoetus 260 eurot kuus. Võlgnikul puudub vara. Võlgnik elab sotsiaalkorteris koos oma alaealise lapsega ja invaliidist emaga. Võlgnik ei suuda kustutada oma võlgnevusi ja on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnikule ei ole täpselt teada kõik võlausaldajad ja võlgade suurused, mistõttu palub võlgnik määrata ajutine pankrotihaldur, kes selgitab võlad välja pankrotimenetluse käigus. Võlgnik teavitab, et temal puuduvad vahendid ajutise pankrotihalduri kulude katmiseks. Võlgnik palub välja kuulutada tema, kui füüsilise isiku pankrot, kuna ta on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 30.09.2021 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt elab võlgnik sotsiaalkorteris koos oma alaealise lapse ja invaliidist emaga. Võlgnik ei tööta, ta on osalise töövõimega ja on Töötukassas arvel. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus 260 eurot kuus. Võlgnikul puudub käesoleval hetkel vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgniku arvelduskontodel on rahalisi vahendeid summas 14.86 eurot. Transpordiameti väljavõtte kohaselt ei ole võlgniku nimele või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ja ei ole olnud registreeritud ning võlgnik ei ole muul viisil seotud liiklusregistrisse kantud liiklusvahenditega.

2-21-15174

Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on rahalisi vahendeid summas 0.00 eurot. Võlgnikule ei kuulu äriühinguid. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 10 223.73 eurot, suurimaks võlausaldajaks on J OÜ nõuetega kokku summas 5 800.77 eurot, B AS nõudega summas 3 204.64 eurot ja O OÜ nõudega summas 1 214.89 eurot. Võlgniku suhtes on käimas 1 aktiivne täitemenetlus, kus on sissenõudmisel B AS nõue, täiteasjas nr xxxx, kohtutäitur M. K.. Võlgniku pensionikonto saldoteatise kohaselt on 05.10.2021 seisuga Xxxx, 1851,016 osakut, puhasväärtusega 1,92917 eurot, kokku 3570.92 eurot. Pensioniregistri pidaja andmetel on A. K. esitanud raha väljavõtmise avalduse 13.05.2021. Väljamakse teostatakse jaanuaris võlgniku xxxx pangakontole. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikuga seonduvad pandiõigused puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgniku teadaolevate kohustuste suuruseks on 10 223 eurot, kuid vara, millele on võimalik pöörata sissenõuet, puudub. Võlgniku sissetulekust, milleks on töövõimetoetus, ei piisa ajutise halduri hinnangul võlgniku kohustuste vähendamiseks, mis võivad ajas seoses kõrvalnõuete ja täitemenetluste kuludega kasvada. Osaliselt on võimalik kohustusi vähendada pensioniameti poolt tehtava väljamakse arvelt Võlgnik märgib maksejõuetuse tekkimise põhjusena kiirlaenude võtmist nii enda kui tütarde aitamiseks. Võttes uusi kohustusi vanade kohustuste täitmiseks ja äraelamiseks, ei ole ta neid jooksvalt olnud suuteline täitma. Võlgnik kasvatab ka üksi oma alaealist last ja hoolitseb puudega ema eest. Lisades oma töövõime kaotuse, ei ole töökoha leidmine võlgniku sõnul kerge olnud. Ajutine haldur nõustub esialgu võlgniku poolt toodud maksejõuetuse põhjendustega. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tagasivõitmise võimalusi.

tuvastanud selgeid

Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et esineksid PankrS § 171 lg 2 sätestatud asjaolud, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku kohustused ületavad varasid ja selline seisund ei ole ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Nimetatust tulenevalt on põhjendatud võlgniku pankroti väljakuulutamine. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses ka

2-21-15174 ise maksejõuetust. Vastavalt PankrS §-ile 31 lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik ei suuda tasuda jooksvate sissetulekute arvelt võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, seega on võlgnik maksejõuetu. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja kanda pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus 260 eurot kuus. Võlgnik elab sotsiaalkorteris koos oma alaealise lapse ja invaliidist emaga. Võlgnik ei tööta, ta on arvel Töötukassas, võlgnik on osalise töövõimega. Võlgnikul puudub vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgniku arvelduskontodel on rahalisi vahendeid kokku 14.86 eurot. Transpordiameti andmetel ei ole võlgniku nimele või vastutavasse kasutusse registreeritud sõidukeid ega väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris ja võlgnik ei ole muul viisil seotud liiklusregistrisse kantud liiklusvahenditega. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on rahalisi vahendeid summas 0.00 eurot. Võlgnikule ei kuulu äriühinguid. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara. Võlgniku pensionikontol on Xxxx 1851,016 osakut väärtusega 3570.92 eurot. Pensioniregistri pidaja andmetel on A. K. esitanud raha väljavõtmise avalduse 13.05.2021, väljamakse teostatakse jaanuaris võlgniku pangakontole. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt 10 223.73 eurot, suurimaks võlausaldajaks on J OÜ nõuetega kokku summas 5 800.77 eurot, B AS nõudega summas 3 204.64 eurot ja O OÜ nõudega summas 1 214.89 eurot. Võlgniku suhtes on alustatud täitemenetlus sissenõudja B AS nõude alusel. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta tema kohustusi ja võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad

2-21-15174 kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise tunnuseid. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku seletuse kohaselt on tema maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kiirlaenude võtmine nii enda kui tütarde aitamiseks. Võttes uusi kohustusi vanade kohustuste täitmiseks ja äraelamiseks, ei ole ta neid jooksvalt olnud suuteline täitma. Võlgnik kasvatab ka üksi oma alaealist last ja hoolitseb puudega ema eest. Töövõime kaotuse tõttu ei ole töö leidmine kerge olnud. Ajutine pankrotihaldur nõustub esialgu võlgniku poolt toodud maksejõuetuse põhjendustega. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab A. K.le, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui A. K. soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek.

2-21-15174

Kristo Teder on andnud nõusoleku enda nimetamiseks A. K. pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.