Hagiavalduse kohtualluvuse järgi edastamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Bondora AS (11483929, asukoht A.H Tammsaare tee 56, Tallinn), lepinguline esindaja Keijo Lindeberg (e-post [email protected]) Kostja: E.J (
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast Bondora AS hagi E.J vastu võlgnevuse nõudes, mis tuleneb poolte vahel 27.04.2023 sõlmitud lepingutest nr BL3693843 ja BL3693835.
2.Hagi koos lisadega tagastada esitajale. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta.
3.Jätta menetluskulud hageja kanda, v.a tasutud riigilõiv, mida hageja saab TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel esitatava taotlusega tagasi nõuda. Kohus jätab menetluskulude suuruse kindlaks määramata ja menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Määrus toimetada hagejale kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.Bondora AS esitas 30.07.2025 Pärnu Maakohtule hagi E.J vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel 27.04.2023 sõlmitud lepingutest nr BL3693843 ja BL3693835 ning, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 ütleb, et kohus ei võta hagi menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud
vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
3.Kohus tuvastas Kohtute Infosüsteemist, et hageja esitas 19.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse E.J-i vastu. Avaldus registreeriti tsiviilasjana nr 2-24-142171. Avaldaja 14.04.2025 esitas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale avalduse aluseks olevad lepingud: laenulepingu nr BL3693835 ja laenulepingu nr BL3693843.
4.Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 02.07.2025 andis Bondora AS-i nõue E.J-i vastu 4250,13 euro saamiseks üle Pärnu Maakohtu kohtunikule määruse tegemiseks.
5.Pärnu Maakohus 09.07.2025 määrusega nr 2-24-142171 jättis Bondora AS maksekäsu kiirmenetluse avalduse E.J vastu läbi vaatamata. Määrus jõustus 25.07.2025.
6.TsMS § 426 lg 1 ütleb, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
7.Seega on hageja õigustatud uuesti pöörduma kohtusse hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle.
8.TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsMS-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (edaspidi Brüssel I (uuesti sõnastatud) määrus) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
9.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija VÕS tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Hageja nõude aluseks olevate poolte vahel 27.04.2023 sõlmitud laenulepingutega nr BL3693835 ja BL3693843 anti kostjale kui füüsilisele isikule laenu kohustusega maksta intressi. Lepingute p 1.11 kohaselt on kostjale antava krediidi liigiks ühekordne tarbijakrediit ning laenusumma eesmärgiks (lepingute p 1.14) tarbijakrediit. Kohus eeltoodust tuvastab, et hageja nõude aluseks on tarbijakrediidilepingud.
10.Brüssel I (uuesti sõnastatud määruse) artikkel 17 p 1 b järgi määratakse kohtualluvus kindlaks sama määruse 4. jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 p 5 kohaldamist, kui tegemist on osamaksetena tasutava laenulepinguga, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandus- ja kutsetegevusest sõltumatult. Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 18 p 2 (asub 4. jaos) kohaselt võib tarbijakrediidilepinguga seotud küsimustes algatada teine lepinguosaline menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
11.Rahvastikuregistri andmete kohaselt on võlgniku elukoht Soome Vabariigis alates xxxxxxxxxxx Muud kehtivad elukoha aadressid puuduvad. Maksu-ja Tolliametile on kostja avaldanud enda elukoha aadressina Soome, xxxxxxxxxxx ning viimati on kostja Eestis maksustatavat tulu saanud novembris 2023. Kinnistusregistri andmetel isikul Eestis vara puudub. Kohus eeltoodule tuginedes asub seisukohale, et kostja alaline elukoht ei ole Eestis.
2
12.Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse 4. jao sätetest võib kõrvale kalduda vastavalt artiklile 19 üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega.
13.Laenulepingute BL3693835 ja BL3693843 p 16.3 ütleb, et vaidlus, mida pooled ei suuda mõistliku aja jooksul heausksete läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse Eesti pädevas piirkonnakohtus kui esimese astme kohtus. Juhul, kui laenuvõtja asub pärast laenulepingu sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole teada, lepivad pooled kokku, et vaidlused lahendatakse Eesti kohtus. Hageja nõude aluseks olevate lepingute sõlmimise ajal oli kostja elukoht vastuvaidlematult Eestis, samuti oli siis Eestis hageja asukoht ning kokku on lepitud, et vaidlust on pädev lahendama Eesti kohus.
14.Eesti õigus ei võimalda üldjuhul tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku vahel leppida kokku kohtualluvuses (vt TsMS § 104 lg 1 ja § 106 lg 1 p 1 (vt ka RKTKm 21.11.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 10). Erisuse sätestab TsMS § 104 lg-s 3, mille kohaselt kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui selles on kokku lepitud pärast vaidluse tekkimist (p. 1) või kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada (p. 2).
15.Kuna poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt lepiti kohtualluvuses Eesti kohtu kasuks kokku lepingule kohalduvates krediidikonto üldtingimustes, tuleb esmalt kontrollida, kas selline kokkulepe sai lepingu osaks VÕS § 37 järgi. Arvestades, et lepingus on märgitud, et sellele kohalduvad krediidikonto üldtingimused, võis tarbija nende olemasolu eeldada ja pole põhjust kahelda, et võlgnik tüüptingimustega (sh kohtualluvuse kokkuleppega) tutvuda ei saanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb krediidikonto üldtingimusi käsitada lepingu osana (VÕS § 35 ja 37).
16.Kohtualluvuse kokkulepe tarbijakrediidilepingus tüüptingimusena saab olla kehtiv üksnes juhul, kui selles ei ole tüüptingimuse tühisuse aluseid VÕS § 42 järgi, tingimus on arusaadav ning vastab TsMS § 104 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimustele.
17.Kohus on seisukohal, et üldtingimuste p-s 16.3 sisalduv kokkulepe on tüüptingimusena tühine VÕS § 42 lg 3 p-i 10 järgi. Kohtualluvuse kokkulepe sisaldub tarbijakrediidilepingule kohaldatavates tüüptingimustes. Seega on tüüptingimusega tarbija jäetud välisriiki kolimise korral ilma võimalusest pidada lepingust tulenevaid kohtuvaidlusi tarbija kui kostja elukohariigis, s.o tarbijale eelduslikult lähimas kohtus. Nimetatud tüüptingimusega on ebamõistlikult raskendatud võlgniku võimalust kaitsta oma õigusi kohtus, mistõttu on Bondora AS üldtingimuste p 16.3 sisalduv tüüptingimus kohtualluvuse osas tühine (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu selgitusi 10.04.2018 määruses nr 2-17-126727). Nimetatud tingimus võiks olla kehtiv, kui võlgnikul tarbijana oleks olnud võimalus tingimuse sisu mõjutada ja tingimuse üle läbi rääkida, kuid tüüptingimusena on see tarbijat ebamõistlikult kahjustav, sest annab majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule eelise tarbija arvel, mistõttu on selline kokkulepe tarbija kahjuks tasakaalust väljas. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ei saa mõistlikult eeldada, et tarbija igal juhul nõustuks sellise tingimusega. Pigem saab eeldada, et tarbija ei soovi sõlmida kokkulepet, millega ta loobub endale eelduslikult soodsamast kohtualluvusest (Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2018 määrus nr 2-17-126727).
18.Brüssel I (uuesti sõnastatud) artikkel 26 lg 1 ütleb, et lisaks käesoleva määruse muudest sätetest tulenevale pädevusele on pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. 3
Käesolevat sätet ei kohaldata juhul, kui isik on ilmunud kohtusse pädevuse vaidlustamiseks või kui artikli 24 kohaselt allub asi erandlikult teisele kohtule.
19.Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-123-12 leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüssel I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni.
20.Tsiviilasjas nr 2-24-142171 on kohus saatnud kostjale nõude selgitamaks tema elukoha andmeid ning küsides kostja seisukohta, kas ta nõustub hageja nõude lahendamisega Eesti kohtus. Kostja kohtule ei vastanud. Arvestades, et tsiviilasjas nr 2-24-142171 ja käesolevas asjas tugineb hageja samadele poolte vahel sõlmitud lepingutele, on kohus seisukohal, et kostja on, tsiviilasjas nr 2-24-142171 kohtusse mitteilmumisega (s.o kohtunõudele vastamata jätmisega) väljendanud enda seisukohta hageja nõude aluseks olevate laenulepingute nr BL3693835 ja BL3693843 kohtualluvuse osas.
21.Selleks, et välja selgitada, kas võlgnik elab Eestis, tuleb määruse art 62 lg 1 kohaselt kohaldada riigisisest õigust. Eesti õiguses määratakse füüsilise isiku elukoht kindlaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 järgi eelkõige faktilistele asjaoludele tuginedes. Kohus on eelpool tuvastanud, et kostja ei ela Eestis.
22.Kuna tarbijakrediidivaidlus ei allu erandlikult ega kohtualluvuse kokkuleppe kohaselt Eesti kohtule ja võlgnik pole kohtusse ilmunud (määruse art 26 mõttes), ning valikulisele kohtualluvusele tuginemine ei ole lubatav, saab määruse kohaselt Eesti kohus vaidlust lahenda üksnes juhul, kui tarbijast kostja elab Eestis määruse art 62 mõttes (vt ka määruse art 18 lg 2).
23.Brüssel I (uuesti sõnastatud) art 62 lg 2 ütleb, et kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis. Seega on vajalik asjas Soome õiguse kohaldamine, et selgitada välja, kas Soome õiguse kohaselt on võlgniku alaliseks elukohaks Soome Vabariik.
24.Soome koduvallaseadus (kotikuntalaki) § 4 p-st 3 tuleneb, et koduvallaseaduse alusel määratakse nende Euroopa Liidu kodanike elukoht, kes on registreerinud oma Soomes elamise õiguse vastavalt Soome välismaalaste seadusele ja kes elavad Soomes. Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Soome rahvastikuregistrikeskuse vahel sõlmitud rahvastikuregistri üleandmise lepingu § 4 ja 5 järgi annab Soome rahvastikuregister Eesti Vabariigi kodanike alalise elukoha aadressiandmed üle Eesti rahvastikuregistrile kujul, milles need on kantud Soome rahvastikuregistrisse (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2021 määrus nr 2-20-2709, p 16). Eesti Rahvastikuregistri andmetel on E.J-i elukoht alates 31.01.2025 Soomes, xxxxxxxxx. Kuna Eesti rahvastikuregistrist nähtuvad võlgniku Soome elukoha andmed, on kostjal Soome rahvastikuregistri andmetel Soomes registreeritud elukoht. Kuna võlgnikul on Soomes registreeritud elukoht, tuleb võlgniku Soome elukoht koduvallaseaduse § 4 p 3 järgi määrata kindlaks koduvallaseaduse alusel. Koduvallaseaduse § 2 lg 1 kohaselt on isiku elukoht see vald, kus isik elab. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja Soomes xxxxxxxxx
25.Seega on kostjal Soome õiguse kohaselt Soomes elukoht ja Eesti kohus ei ole pädev hagi lahendama kuna tarbijast võlgniku alaline elukoht ei ole Eestis.
26.Kohus eeltoodule ja TsMS § 371 lg 1 p 1 tuginedes keeldub menetlusse võtmast Bondora AS hagi E.J vastu võlgnevuse nõudes, mis tuleneb poolte vahel 27.04.2023 sõlmitud lepingutest nr BL3693843 ja BL3693835. 4
27.Tulenevalt TsMS § 372 lg 6 sätestatust, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja, et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses.
28.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 168 lg 1, kui asja keeldutakse menetlusse võtmast, kannab menetluskulud hageja. Eelöeldu ei kohaldu hagi esitamise tasutud riigilõivule, mille hageja saab TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel esitatava taotlusega tagasi nõuda. Kohtule teadaolevalt käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud ei ole ja kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.