Tallinna Ringkonnakohus
Tsiviilasja number
2-17-126727
Määruse tegemise aeg ja koht
10. aprill 2018. a, Tallinn
Kohtukoosseis
Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo Paal
Kohtuasi
ITM Inkasso OÜ väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. veebruari 2018. a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
hagi
XX
vastu
võlgnevuse
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ITM Inkasso OÜ määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041, asukoht F. R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn), hageja lepinguline esindaja Pille Martin Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoha aadress XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
võtmisest
2(5)
iseenesest tarbijaga sõlmitud lepingust tuleneva vaidluse kohtualluvuse kokkuleppel muutmine TsMS § 104 lg 3 järgi lubatud (vt RKTKm nr 3-2-1-123-12 p 10). Praeguses asjas tuleb aga mh arvestada asjaolu, et lisaks sellele, et vaidlus tuleneb kostja kui tarbijaga sõlmitud lepingust, ei ole pooled kohtualluvuse kokkulepet eraldi läbi rääkinud. Kolleegiumi hinnangul on pooltevahelise laenulepingu üldtingimused, sh ülalviidatud kohtualluvuse kokkulepe (p. 16.7) käsitletavad võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 tähenduses tüüptingimustena, mis on VÕS § 37 lg 1 järgi saanud poolte laenulepingu osaks, kuna kostja on lepingut sõlmides kinnitanud nendega nõustumist. Kui lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab tüüptingimus teist lepingupoolt ebamõistlikult, on tingimus VÕS § 42 lg 1 esimese lause järgi tühine. VÕS § 42 lg 3 p 10 järgi on tarbijaga sõlmitud lepingus ebamõistlikult kahjustav mh tüüptingimus, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et tüüptingimuse kehtivust, sh VÕS § 42 p 3 lg-s 10 sätestatud asjaolusid, peab kohus vahekohtu kokkuleppe hindamisel kontrollima omal algatusel (vt RKTKm nr 3-21 150-14 p 14). Sama kehtib kolleegiumi hinnangul ka kohtualluvuse kokkuleppe puhul. Arvestades asjaolu, et tegemist on tarbijaga internetikeskkonnas sõlmitud laenulepinguga, mille tüüptingimusega on tarbija jäetud välisriiki kolimise korral ilma võimalusest pidada lepingust tulenevaid kohtuvaidlusi tarbija kui kostja elukohariigis, s.o tarbijale eelduslikult lähimas kohtus, ning sätestatud kohustus pidada kohtuvaidlusi hageja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseva teise lepingupoole asukohariigis, on kolleegiumi arvates nimetatud tüüptingimusega ebamõistlikult raskendatud kostja võimalust kaitsta oma õigusi kohtus, mistõttu on hageja üldtingimustes kohtualluvust sätestav tüüptingimus (p 16.7 teine lause) VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 10 järgi tühine. Kolleegium möönab, et selline kokkulepe võiks olla kehtiv, kui kostjal tarbijana oleks olnud võimalus tingimuse sisu mõjutada ja tingimuse üle läbi rääkida, kuid tüüptingimusena on see tarbijat ebamõistlikult kahjustav, sest annab majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule eelise tarbija arvel, mistõttu on selline kokkulepe tarbija kahjuks tasakaalust väljas. Samuti ei saa majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik mõistlikult eeldada, et tarbija igal juhul nõustuks sellise tingimusega. Pigem saab eeldada, et tarbija ei soovi sõlmida kokkulepet, millega ta loobub endale eelduslikult soodsamast kohtualluvusest. Kuna ülalmärgitud põhjendustel on hageja üldtingimuste p 16.7 teine lause kui kohtualluvuse kokkulepe tühine, jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti hagi TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata, sest kohtualluvuse kokkuleppe puudumise korral on Brüsseli I määruse art 18 lg 2 järgi kohtualluvus selle liikmesriigi kohtul, kus on tarbija alaline elukoht. Kuigi hageja on maksekäsu kiiremenetluse avaldusse märkinud kostja aadressiks YYY, Harku vald (tl 1), siis juba Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on makseettepaneku toimetanud kostjale kätte Soome Vabariigis (tl 4-5, 13). Kostja ise on nii vastuväites makseettepanekule (tl 15) kui ka maakohtule esitatud vastuses kohtualluvuse kohta (tl 47) kinnitanud oma elukohana Soome Vabariiki, samuti nähtub see rahvastikuregistrist (tl 22-23). Seega asus maakohus õigesti seisukohale, et kostja alaline elukoht ei ole Eestis ja seetõttu ei allu hagi Eesti kohtule.
4(5)
selgesõnaliselt vastanud, et ta ei nõustu asja lahendamisega Eesti kohtus. Seega oli kohtul alus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kuna asi ei allu Eesti kohtule.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
seadustiku
mõttes
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.