Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Avalduse asjaolud, nõue 05.04.2017 toimus xxx korteris nr xxx, kahjujuhtum. Korteriomand kuulub L B omandisse. J. Sile kuuluvas korteris nr xxx toimus veeboileri rike, mille tagajärjel sai all asetseva vara siseviimistlus kahjustusi. Kahju tekkimise kohta on registreeritud ja 07.04.2018 edastatud teatis kahjutoimiku nr xxx avamisest. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks oli väljastatud kodukindlustuse sertifikaat nr xxx. Kahjujuhtumi fakti kohta on avaldaja avanud kahjutoimiku nr xxx ning hüvitanud kannatanule kindlustushüvitise remonditööde teostamisel kokku summas 1353,62 eurot. 17.05.2018 edastas avaldaja J. Sile lõpliku seisukoha ning palus tagasinõutav summa tasuda hiljemalt 23.05.2018. Kirjas teatas avaldaja, et nõude tasumata jätmisel pöördub ta kohtu poole ning nõudesummale lisandub viivis seaduses sätestatud määras. Swedbank P&C Insurance AS maksis vara kahjujuhtumi raames välja kindlustushüvitise kogusummas 1353,62 eurot, mille hüvitamist taotleb. Avaldaja palub mõista J S’ilt välja avaldaja kasuks kahju hüvitist 1353,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist põhinõudelt summas 201,97 eurot, viivis põhinõudelt 1353,62 eurot alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Avaldaja palub jätta kõik menetluskulud J. Si kanda (sh tasutud riigilõiv 225 eurot) ja mõista need J S’ilt avaldaja kasuks välja ning lisaks palus välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Puudutatud isikute vastused J S vaidles avaldusele vastu. Ta leidis, et tõendamata on, et tema korteris nr xxx oleks toimunud veeboileri avarii, selline jutt on kuulujutt. Ka aasta enne väidetavale avariile eelnenud aastal oli vaidlusaluses korteris xxx veekahjustus. Puudub põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Tõendamata on väide, et kahju tekkis veeboileri rikke tõttu, samuti on tõendamata, millal kahju tekkis. J. Si korteris pole kunagi olnud veeboileri riket. Korteris nr xxx ei olnud kütmise võimalust, see oli aastaid kütmata, seal ei olnud elektrit, vett, pikka aega oli korter isegi lukustamata ja selles korteris langes temperatuur talviti miinustesse. Selle tõttu kannatasid ka naabrid, kelle seinad jäätusid. Elamut on korduvalt remonditud, kõikide torude asukoht ei ole nii nagu algselt. Üks toru jookseb korteri xxx ja xxx vahel nii, et on paigaldatud korteri xxx põranda alla ja korteri xxx lae peal. Kuna korterit xxx ei köetud, külmus toru ja seega on korteri xxx kahju tekkimise ja toru külmumise vahel seos. Seda poleks olnud kui korterit xxx oleks köetud. Majasisene toru ei kuulu soojustamisele, seega need ei külmuks. Küsimus pole selles, kas korteri xxx omanik või ühistu pidid torustikku hooldama, vaid asi on selles, et korter xxx oli kütmata ja seda ei taganud korteri xxx omanik. Tähtsust ei oma, et korteris xxx ei elatud, ent tähtis on see, et korter xxx oli kütmata ja temperatuur langes alla 0. Korteri xxx omanik rikkus oma hoolsuskohustust, mis tulenes sellest, et ühistu otsustas 13.06.16, et minnakse üle alternatiivküttele. Korteri xxx omanik ei täitnud seda kohustust. Avaldaja ei ole tõendanud, et juhtum tekkis just siis nagu avalduses on kirjeldatud ja et veekahjustused tekkisid just avalduses märgitud ajal; seda eriti olukorras, kus korterit ei köetud. Jääb selgututuks, miks korter kindlustati. Ka ei nõustunud J. S kahju suurusega. Kohus kaasas 11.03.21 menetlusse puudutatud isikuna L B, kes ei ole arvamust avalduse kohta esitanud. Kohus kaasas 11.03.21 menetlusse puudutatud isikuna ka xxx KÜ, kes avaldust ei toetanud. Avarii juhtumiks on ette nähtud korterites xxx, xxx, xxx kraanid ning vee sulgemise kraan oli olemas ka korteris nr xxx juhuks, kui avarii peaks aset leidma. Korteri xxx omanik ei elanud korteris, ühistul

ei olnud võimalik kontrollida korteri olukorda. Pärast juhtumit ei vajanud püstak remonti. Kuna majas ei ole keskkütet, siis peab iga omanik ise korterit kütma, seda peab tegema ka korteri xxx omanik. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kooskõlas TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 476 lg 1 kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad (Riigikohtu lahend nr 2-19-19561, 22.04.2020). VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 4 järgi peab kohustuse rikkumine olema põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. VÕS § 128 lg 2 lause I poole järgi on kahju varaline kahju otsene varaline kahju. Kahjujuhtum, kahju tekkimine, nõude üleminek avaldajale Avaldaja poolt kohtule esitatud xxx tänavas asuva korteri nr xxx ülevaatuse aktist 11.04.17 nähtuvalt on sellel aktil lisa ning N C seletuskiri. Nendest nähtuvalt avastas korteri omaniku tütar N C 05.04.17 korteris veekahju (lk 8-10, 15). Kindlustusandja kahjukäsitleja on akti märkinud, et köögi kipslagi on alla kukkunud, köögi kipsseinal on veemullid, põranda puitlaastplaat on märgunud ja kliendi jutu kohaselt oli ülemine naaber öelnud, et vesi jookseb veeboilerist ja et seda teab ka ühistu. Avaldaja poolt kohtule esitatud fotodest (lk 11-xxx) nähtuvalt on korteri laes veetilgad ja seinad on märjad, korteris tehakse remonti, korter on tühi, laes ei nähtu lampe. Kuna fotodelt, aktist ja lisadest nähtuvalt on märjad lagi, seinad, saab järeldada, et vesi tungis korterisse ülalt. Eeltoodu alusel asub kohus järeldusele, et selles korteris nr xxx leidis aset veekahju juhtum, mis tekkis seetõttu, et vesi tungis korterisse kusagilt ülevalt poolt ja asjas on tõendatud, et korter sai kahjustada ning omanikule tekkis varakahju VÕS § 128 lg 2 mõttes. Avaldaja on esitanud kohtule poliisi nr xxx, millega on tõendatud, et korter nr xxx oli kindlustatud (lk 7) avaldaja poolt. Lisas on avaldaja esitanud ka tõendid, millega on tõendatud, et avaldaja on hüvitatud korteri remondikulud (arve nr xxx, 26.06.17, väljamakse, lk 17-18). Seega on avaldaja tõendanud, et avaldaja ja kannatanust puudutatud isiku vahel oli sõlmitud kindlustusleping. Nii oli avaldajal kohustus kahju juhtumi korral lepingus kokkulepitud isikule, antud juhul kannatanust puudutatud isikule, kahju hüvitada VÕS § 76 lg 1, § 442 lg 1, § 476 lg 1 järgi. Seega on avaldajale on üle läinud VÕS § 492 lg 1 järgi kannatanu (korteri xxx omanik) nõue kahju põhjustanud isiku vastu. Selle tõttu on avaldajal õigus esitada kahjunõue isiku vastu, kes on kahju põhjustamise eest on vastutav. J. Si väited, et korter nr xxx ei ole õigesti kindlustatud või midagi muud, ei oma tähendust. Nimelt asjaolu, millist vara ja mis ulatuses kindlustusandja kellegi vara kindlustab, on kindlustusvõtja ja kindlustusandja vaheline õigussuhe. Kohustuse rikkumine, põhjuslik seos Kahju juhtumi ajal kehtis Korteriomandiseadus (kehtiv kuni 31.12.2017). Korteriomand on KOS § 1 lg 1 esimese lause järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Korteriomandiseaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile KOS § 1 lg 2 järgi asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid,

korteriomandi eripärast tulenevalt seega ka kaasomandi sätteid. KOS § 12 lg 3 sätestab, et korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata sellest, kas on loodud korteriühistu korteriomandite haldamiseks või ei) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes ja sellele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. KOS § 12 lg 3 järeldub, et reaalosa eset tuleb kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes ning et hoiduda tuleb omanikel tegevusest, mis kahjustavad teiste kaasomanike õiguse. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning reaalosa kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on kaasomanikel põhimõtteliselt kohustus kasutada oma korteriomandi reaalosa selliselt, et üksteise huvid ja õigused ei saaks kahjustada. VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist. Seega vastutab korteriomandi omanik tema korteriomandist tuleneva kahju tekitamise eest teisele korteriomanikule korteriomandite omanike vahelisest erilisest võlasuhtest tulenevalt VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 1 p 1, § 12 lg 3 järgi. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 4 järgi peab kohustuse rikkumine olema põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. VÕS § 128 lg 2 lause I poole järgi on kahju varaline kahju otsene varaline kahju. Korteriomand nr xxx(xxx, edaspidi korter xxx, kuulus juhtumi ajal/kannatanule ehk puudutatud isikule isikuna L Ble. Korteromand nr xxx, xxx kuulub ka kuulus ka väidetava juhtumi toimumise ajal puudutatud isikule J. Sile (kontrollitav elektrooniliselt kinnistusraamatust). Vaidlust polnud selles, et J. S korteriomand asub korteri nr xxx peal, küll aga leiab ta et korteris xxx tekkinud veekahju ei lähtunud veeboileri rikkest, seda pole olnud ja tekkinud kahju eest pole tema vastutab. Avaldaja on esitanud kohtule nõudekirja (e-kiri 17.05.18, lk 20), mis on saadetud J. Sile ja millest nähtuvalt palus kindlustusandja tal kahju hüvitada. Nõudekirjast ei nähtu, mida oli J. S vastanud kindlustusandjale, kuna kirjale on lisatud inglisekeelne vastus e-posti aadressilt, mis ei ole seostatav kuidagi J. Si e-posti aadressiga ning kirja allolevas osas ei ole vastaja nime. Seega ei ole võimalik neist e-kirjadest järeldada kuidagi, et J. S oleks kindlustusandja (avaldaja) nõuet tunnistanud või kuidagi võtnud omaks asjaolu, et veekahju oleks lähtunud tema korterist nr xxx veeboileri rikke ja sellest väljajooksnud vee tõttu. Avaldaja esitas kohtule KÜ S e-kirjalise vastuse (16.05.18, lk 19), milles ühistu on vastanud avaldajale, et veeboiler ei ole ühistu omand ja korteri sees olev veeboiler on korteriomaniku eraomand ja seetõttu ei kuulu boileri tööd ühistu poolt tehtavate remonttööde ja hooldustööde alla. J. S esitas kohtule KÜ S kirja 19.05.20 (lk 67), millest nähtuvalt ei ole olnud korteris xxx vett, kütet ja ühistu võttis vastu 13.06.16 otsuse, et ühistus minnakse üle alternatiivsele küttele ning korteris nr xxx ei ole kunagi olnud boileri avariid. Veel nähtub esitatud V. J ja G. J seletuskirjast (lk 63, tõlge), et korteris nr xxx ei ole kütet, ja seetõttu külmusid korteri xxx veetorud ja hakkasid tilkuma. Nii ei kinnita avaldaja poolt esitatud ega J. Si esitatud ühistu kirjad kindlustusandja aktis toodud märget, et korteris nr xxx oli veeboiler, millest tuli vesi korterisse xxx ja et ühistu on sellest teadlik. Kohus märgib, et avaldaja poolt esitatud ühistu e-kirjas puudub igasugune kinnitus või selgitus, et korteris xxx oleks boilerist vesi välja jooksnud, vaid on selgitatud, et korteris asuv boiler on omaniku eraomand ja seda ei hoolda ega remondi ühistu. Seda, et korteris xxx oleks boiler katki olnud ja tekkinud veekahju, sellest kirjast ei nähtu. Kindlustusandja koostatud kahjujuhtumi aktist ei nähtu, et oleks küsitletud korteri nr xxx omanikku J. Si selle juhtumi kohta,

täpsemalt selle kohta, kas korteris nr xxx oli boiler ja kas sealt tuli vesi, mis tungis korterisse nr xxx. I. Y kirjas nähtub samuti, et korter nr xxx oli kütmata ning seetõttu oli külm ka I. Y korter (lk 61). J. Si esitatud A. D seletuskirjast 20.05.20 (tõlge, lk 61p) nähtuvalt vahetas ta 2017.a. märtsis-aprillis xxx püstaku veetoru seetõttu, et korteri omanik J. S palus tulla toru vahetama, kuna põrandaalune toru oli lõhkenud külmast. Seda, et korter nr xxx oli kütmata, selles olid hallitanud seinad, korteri uksed ei olnud ka lukus, kinnitab V. G seletuskiri 05.11.20 (lk 96, tõlge). Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et J. S on veenvalt tõendanud, et tema lasi vahetada veetoru, mis oli külmumise tõttu lõhkenud põhjusel, et korter nr xxx oli kütmata ning samuti seda, et tema korteris ei ole olnud boileri avariid, mille tõttu oleks vesi tunginud korterisse nr xxx. Kuigi avaldaja väitis, et aprillis 2017.a. ei saanud olla nii suuri külmasid, et toru saanuks lõhkeda, ei ole sellel tähtust, sest kindlustusandja akti kohaselt avastas korteriomaniku tütar 05.04.17 veekahju, kuid millal see tegelikult tekkis, sellest ei nähtu. Nimelt on J. S tõendanud enda esitatud tõenditega, et korteris nr xxx ei elatud ja see oli kogu aeg kütmata, mistõttu olid külgnevate korterite seinad külmad ning et iga korteriomanik pidi ise hoolitsema kütmise eest vastavalt ühistu otsusele. Seega asjaolu, et korteris nr xxx oli aset leidnud veekahjustus, mis võis tekkida ülapool lae/põranda sees oleva toru külmumist, lõhkemisest, on kohtu hinnangul kinnitust leidnud J. Si tõenditega. Et J. S lasi selle toru ära parandada, kui selle avastas, on tavapärane ja korrektse ühistu liikme ja korteriomandi omaniku hoolsuskohustus nn korteriomandi kaasomandi osa korrastamisel, mis ei ole kohustuse rikkumine. Asjaolu, et tema korterist nr xxx oleks boilerist vesi tunginud korterisse xxx, põhineb vaid korteri xxx omaniku esindaja/tütre arvamusel, kuid ükski muu asjas esitatud tõend seda ei kinnita. Seega asub kohus järeldusele, et asjas ei ole tõendatud, et J. S oleks rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1, 12 lg 3 tulenevat korteriomaniku kohustust – hoida ära tema korteriomandi reaalosast lähtuv oht ja kahju tekkimine teisele korteriomandi omanikule. Nii ei ole ka VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslikku seost korteri nr xxx omanikul tekkinud kahju ja väidetava J. Si poolse kohustuse rikkumise vahel (rikkumist pole) ning J. S ei vastuta VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja KOS §11 lg 1 p 1, 12 lg 3, § 127 lg 1, 4, järgi tekkinud kahju eest. Eeltoodu alusel tuleb avaldus jätta rahuldamata ja kohus ei hinda kahju suurust ja selle kohta esitatud tõendeid. Menetlusosalised võivad menetluse kuni tsiviilasja kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga (TsMS § 430 lg 1). Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldus jäi rahuldamata. Seega jäävad TsMS § 172 lg 1 II lause järgi menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda. Ükski puudutatud isik ei ole esitanud kulude nimekirja, seega jäävad nende kulude suurused kindlaks määramata. Kohus märgib, et kuivõrd J. Si määruskaebus kuulus rahuldamisele, on tal õigus taotleda tasutud lõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi määruskaebuse esitajale. Kuna kohus vaatab, käesoleva asja TsMS § 475 lg 1 p 13 alusel läbi hagita menetluses ning riigilõivseaduse § 59 lg 5 kohaselt on avalduse esitamisel riigilõivumääraks 50 eurot, siis on avaldajal õigus TsMS § 150 lg 1, p 1 ning lg 4 alusel esitada taotlus enamtasutud riigilõiv tagastamiseks.

TsMS 150 lg 4 I lause sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti ning III lause sätestab, et riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule ning lg 6 sätestab, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.