Tartu Maakohus
Kohtunik
Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. oktoober 2021, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-11749
Tsiviilasi
AS PlusPlus Capital hagi A. Š. vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2606,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS PlusPlus Capital (rk 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja C. K. Kostja A. Š. (ik XXX; elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
19.10.2021
Hagi rahuldada.
Mõista välja A. Š. AS PlusPlus Capital kasuks:
Jätta menetluskulud kostja kanda.
avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
2/4
Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole ühtegi lepingujärgset makset tasunud. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et O. F. F. ütles kostjaga sõlmitud lepingu 12.03.2020 ühepoolselt üles ja seega muutusid kõik nõuded sissenõutavaks. Kostja on tunnistanud põhivõlgnevust. Kostja ei ole vastu vaielnud ka asjaolule, et võlanõue on loovutatud hagejale. VÕS § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Sealhulgas lähevad uuele võlausaldajale VÕS § 167 lg 3 alusel üle ka endise võlausaldaja õigused intressile (sh viivitusintress). Kuivõrd kostja on tunnistanud oma võlga hageja ees põhivõlgnevuse osas, siis on hageja põhinõue põhjendatud ning kohtu hinnangul on VÕS § 101 lg 1 alusel põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks 08.11.2019 laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 2000 eurot. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Laenulepingus leppisid pooled kokku, et kostja tagastab laenu koos intressi ja haldustasuga. Lepingu eritingimuste kohaselt leppisid pooled kokku intressi määras 27% aastas ning haldustasu igakuises suuruses 2,50 eurot. Laenu üldtingimuste p 1.4 kohaselt on haldustasu poolte vahel kokku lepitud tasu laenu(lepingu) haldamise eest, mis sisaldub igakuises maksegraafiku järgses osamakses. Kohus leiab, et laenu haldustasu, mille suurus sõltub laenulepingu kestvusest, kujutab endast sisuliselt intressikokkulepet. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 36,18% aastas. Puudub vaidlus, et see ei ületanud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (VÕS § 406 lg 1 ja 4062 lg 1). Kohalduv intress ei ületa seega krediidikulukuse määra lubatud ülempiiri. Hageja arvestuse järgi on kostjal kuni laenulepingu ülesütlemiseni tasumata intress kokku 181,74 eurot ja haldustasu 10 eurot. Kostja ei ole vastuväidet hageja arvestusele esitanud. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress 181,74 eurot ja haldustasu 10 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. Kuna kostja ei täitnud kohustust vastavalt lepingule, siis on ta kohustust rikkunud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 lubab esitada viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 219,62 eurot arvutatuna põhinõudelt (2000 eurot) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kuupäevast 13.03.2020 kuni hagi esitamiseni 27.07.2021 ja edasi alates 28.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud viivise arvestus põhineb seadusel ning on õige. Hagejal on õigus nõuda viivist ajavahemiku eest 13.03.2020 kuni 27.07.2021 summas 219,62 eurot ning alates 28.07.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata 3/4
põhivõlalt päevas. Kohtuotsuse tegemise kuupäevani, s.o 29.10.2021 moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 260,83 (219,62 + 41,21) eurot. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 2000 eurot, intress 181,74 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 260,83 eurot ning viivis kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast arvestatuna põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Vastutustundliku laenamise põhimõtte väidetava rikkumise osas märgib kohus järgmist. Riigikohus on 31.01.2018 kohtuotsuses 2-14-21710 selgitanud, et tulenevalt VÕS § 14 lõigetest 1 ja 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lõigetest 2 ja 3 (koosmõjus TsÜS §-ga 95) on lepingupoolel nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Kostja on laenu taotluses avaldanud, et tema sissetulek on XXX eurot ja kohustused XXX eurot. Kostja ei ole väitnud, et need andmed ei vastanud tõele või et ta polnud laenu võtmise ajal piisavalt maksevõimeline. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et laenuandja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning poleks hinnanud kostja krediidivõimet.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.