Maris Roberts (volikirja alusel) Agu Rillo (volikirja alusel)
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X. hagi Eesti Vabariigi vastu mittevaralise kahju 750 euro hüvitamise nõudes rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Eesti Vabariigil (Viru Vangla) kaudu
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.X. X. kandis karistust Viru Vanglas alates 28.05.2020 kuni 22.04.2021.
2.1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kohtul mõista kostjalt välja tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju 750 eurot. Hagi asjaolude kohaselt määrati xxx Vanglas hagejale nikotiini asendusraviks 28.04.2020 nikotiiniplaastrid. 28.05.2020 toodi hageja Viru Vanglasse, kuid Viru Vangla meditsiiniosakond ei võimaldanud talle rohkem ravi, tuues ettekäändeks, et xxx tegeleb temaga ja talle on pandud kinni aeg xxx vastuvõtule. Hageja selgitas korduvalt, et ravi määras talle xxx Vangla meditsiiniosakond, mitte xxx, sest viimane ei tegele plaastritega. Kuid meditsiiniosakonda see ei huvitanud ja tal lasti kannatada lõualuu- ja hambavalu, kuna seoses nikotiini vajadusega hakkas hageja hambaid kokku suruma ja unes hambaid krigistama. Samuti tõmbas lõualuu pidevalt krampi. Kõige selle tulemusena hakkasid hagejal kaks hammast loksuma. Hageja soovis korduvalt hambaarstile, kuid pole seda kuni hagi esitamiseni saanud. Ta pidi olema valudes ja lõpuks ilma tuimestuseta ise hamba välja tõmbama. Kuna meditsiiniosakond teadis, et hageja nikotiinisõltuvus on 10-nest 9 palli (väga suur) ja tal oli varasemalt määratud ravi, polnud Viru Vangla meditsiiniosakonnas õigus ravi poolepealt lõpetada. Olles hagejale 31 päeva mitte ravi osutanud, otsustas vangla meditsiiniosakond nädal aega raviplaastreid anda ja siis lõpetati see jälle ära, öeldes et tal on aeg xxx juures, kes temaga tegeleb.
2.2.Viru Vangla on hagejale seoses vajaliku ravi mitteosutamisega tekitanud mittevaralist kahju 750 eurot, mis on uue esihamba paigalduse hind. Hageja esitas vanglale nõude 14.06.2020, kuid xxx vastuvõtt oli alles 14.07.2020. Viru Vangla tema 14.06.2020 kahjunõudele vastanud ei ole.
3.21.10.2020 esitas hageja hagiavaldusele täienduse, milles selgitas, et peale hagi esitamist sai ta hambaarsti vastuvõtule. Hambaarst küll fikseeris hamba, kuid kuna muud pole enam midagi teha, siis varsti hakkab hammas nii palju loksuma, et see tuleb ära. Kuna kahju on tekkinud kostja süül, tuleb kostjal hagejale esihammas kinni maksta. Hageja võttis hambaarsti juurde kaasa ka oma taguse väljatulnud hamba, kuid hambaarst seda hammas ei fikseerinud, öeldes, et „nad ei tegele sellega“. Hageja arvates näitab see kostjapoolset suhtumist hagejasse. Hagejale on jäänud selgusetuks, miks tema tagumist hammast ei fikseeritud arsti poolt.
KOSTJA VASTUS
4.1 Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohase on kostja seisukohal, et hagejale on vanglas osutatud pidevat ning asjakohast tervishoiuteenust. Hageja ei ole tõendanud, et hammaste kahjustumine on seotud sellega, et hageja ei saanud ajavahemikul 28.05.2020-30.06.2020 nikotiiniplaastreid. Viru Vangla on varasemas 17.08.2020. a otsuses nr 6-16/93-2 möönnud, et hagejale ei väljastatud koheselt kõnealuseid plaastreid. Kostja jääb oma eelnimetatud otsuses esitatud selgituste juurde. Lisaks selgitab kostja järgmist. Võimaliku tervisekahju hindamise osas on oluline, et hageja oli xxx Vanglas saanud nikotiiniplaastreid juba kuu aega, mistõttu esmased võõrutusnähud olid Viru Vanglasse paigutamise ajaks möödunud. Hageja viibib kinnipidamisasutuses alates 23.04.2020. xxx Vanglas sai hageja esimest korda nikotiiniplaastri 28.04.2020. Seejärel jätkus X. X. ravikuur ligikaudu kuu aega ning 28.05.2020 paigutati X. X. Viru Vanglasse ja ajutiselt katkes nikotiiniplaastrite kasutamine. Tubakast loobumise järel võivad esimestel nädalatel tekkida nikotiini võõrutusnähud. Need nähud avalduvad erinevalt ja on tugevamad esimestel päevadel peale loobumist. Need mööduvad hiljemalt paari nädalaga ning valmistavad muret vaid loobumisprotsessi alguses. Seega on vähetõenäoline, et kuu aega hiljem olid hagejal veel aktiivfaasis tugevad võõrutusnähud. Lisaks oli kostjale määratud ravimina xxx 100 mg, mis samuti alandab depressiooni, erutust ja agressiivust ning mis seeläbi aitab kaasa võõrutusnähtude möödumisele. Hageja osutab sellele, et ravimit xxx sai ta juba varasemalt ning see ei leevenda võõrutusnähtusid. xxx ravimiinfo järgi võib seda kasutada erinevate vaimse tervise häirete raviks, näiteks kui isik tunneb ennast kurvana või tunneb depressiooni, süütunnet, energiapuudust, söögiisu kaotust või unehäireid. Kõik eelnimetatud võivad olla ka võõrutusnähtudeks, mida kõnealune ravim võib aidata leevendada. Vangla ei viidanud oma otsuses, et xxx ravim on mõeldud nikotiini võõrutuseks, vaid eelkõige aitab ravim leevendada tekkivad võõrutusnähte.
4.2.Viru Vangla esitab lisana hageja tervisekaardi koopia, millest nähtub, et hageja on viibinud hambaarsti vastuvõtul 09.10.2020. Tervisekaarti on tehtud sissekanne: „11 väheselt liikuv, suu hügieen väga halb, kivi, katt jne. Vahepeal viibinud vabaduses, kus pole absoluutselt hammastega tegelenud. Väidab, et ühe hamba on ise välja tõmmanud.“ Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et umbes kuu aega ilma nikotiiniplaastriteta kahjustas sellisel määral hageja hambaid (hageja väide, et üks hammas kukkus ära ja teine tuleb välja tõmmata) ja suuhügieeni. Tõenäolisem on see, et hageja ei ole ise piisava hoolsusega oma suuhügieeni eest hoolitsenud, mistõttu on hambad kahjustatud ja katki ning kukuvad ära. Asjaolu, et hagejal oli enne vanglasse sattumist ja seejärel vanglas hammaste tervisega seonduvaid probleeme, ei tähenda, et selliste probleemide esinemise ja ka süvenemise saab omistada vanglale. Vanglates on kinnipeetavale olnud tagatud hambaarsti teenus ja asjakohane ravi. Lisaks ei nähtu kaebaja tervisekaardilt pidevaid hambavalusid ja kaebusi perioodil, kui hageja ei saanud nikotiiniplaastreid kasutada. Tõendiks ei saa olla hageja subjektiivne arvamus. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud ühtegi enda poolset väidet (eelkõige tekkinud tervisekahju).
4.3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjal ei ole kulusid, mille rahalist kindlaksmääramist nõuda. KOHTUISTUNG 03.03.2021
5.Kohtuistungil hageja toetas hagi, selgitades, et talle tehti xxx Vanglas Fageströmi test, mille punktisummaks sai 9 palli kümnest, st ülisuur. Ta sai nikotiini plaastrid peale, kuna suitsetas 2 pakki suitsu päevas. Pidi kõigepealt saama 6 nädalat kangeid plaastreid, siis 4 nädalat keskmisi
ja 4 nädalat lahjemaid. Tema ravi jäeti pooleli. Siis nädalat talle anti ja lõpetati jälle ära. Meditsiiniosakonnas öeldi, et xxx tegeleb sellega. Lõpuks, kui ta sai 3 kuud hiljem xxx juurde, siis xxx ütles, et tema ei tea sellest midagi, et tema ei määra neid asju. Arst ütles, et kui kõik on korras, siis homme pannakse uuesti plaastrid peale, keegi ei pannud ja siis tal hakkasid lõuad kokku käima, kogu aeg tagus neid kokku kuni tõmbas taga ühe auguga hamba välja. Siis 4 kuud hiljem sai hambaarsti juurde, tal oli see hammas peos, arst ütles: „Mis mina sellega teen“. Esihamba vaatas ära, et loksub. Ta pidi ise hamba välja tõmbama, kuna ei saanud süüa, sest hammustades oli valus. Siiani saab ta xxxlt mingeid kapsleid. Tal on praegu ka suitsu isu, tal on väga suur sõltuvus. Keskmine esihammas maksab 800-1000 eurot, ta võrdsustas hagihinna uue hamba maksumusega. Muud ta soovigi, kui uut esihammast.
6.Kostja esindaja hagi ei tunnistanud, selgitades, et tervisele tekitatud kahju peab tõendama hageja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab , et hagi on põhjendamatu ja kuulub rahuldamata jätmisele.
8.Hageja nõuab tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju summas 750 eurot hüvitamist. Kahju suuruse aluseks on ta võtnud uue esihamba maksumuse. Hageja väitel tekkis tal kahju seetõttu, et kostja jättis õigeaegselt ravi osutamata (VÕS § 770 lg 1). Kostja jättis hagejale väljastamata nikotiiniplaastrid, mistõttu hakkasid hagejal lõuad kokku käima ja valu tegema. Selle tulemusena pidi hageja ühe valutava hamba eemaldama, teine aga hakkas loksuma. Hageja on seisukohal, et kui talle oleks õigeaegselt arstiabi, sh hambaarsti teenust osutatud, ei oleks hageja valu kannatanud ja hambad liikuma hakanud.
9.Kostja hagi ei tunnista, leides, et hageja ei ole tõendanud, et hammaste kahjustumine on seotud sellega, et hageja ei saanud ajavahemikul 28.05.2020-30.06.2020 nikotiiniplaastreid. Kostja leiab, et hageja pole tervisele tekitatud kahju tõendanud.
10.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et: 1) Hageja viibis alates 28.05.2020 kuni 22.04.2021 kinnipeetavana Viru Vanglas ja tema puhul kohaldub Vangistusseaduse 49 lg 1, so kostjal oli kohustus osutada hagejale tervishoiuteenust, sh hambaraviteenust (VÕS § 758 lg 1). 2) xxx Vanglas oli hagejale määratud Fagerströmitest, mille punkti summaks saadi 9 palli 10st ning hagejale oli 23.04.2020 määratud nikotiinasendusraviks nikotiinplaastreid. 3) Hageja oli 28.05.2020 toodud xxx Vanglast Viru Vanglasse, kus hagejale kuni 30.06.2020 nikotiiniplaastreid ei väljastatud. Siis oli väljastatud 2 originaalpakki nikotiinplaastreid. 4) Hageja viibis hambaarsti juures 09.10.2020 .
11.Tervishoiuteenus on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 järgi tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Vangistuseaduse (VangS) § 49 lg 1 ja (TTKS) § 1 lg 21 kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, arvestades vangistusseadusest tulenevaid erisusi.
12.Üldjuhul osutatakse isikule tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel. Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 järgi üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest, sh hõlmab tervishoiuteenuse osutamine ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse VÕS § 759 järgi mh sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Kohus leiab, et tervishoiuteenuse osutamise raames õigeaegset arstiabi osutamata jätmist saab lugeda ülalmärgitud tervishoiuteenuse osutamise eesmärgist tulenevalt sellest lepingust tuleneva kohustuse rikkumiseks. Ravimisel tehtud viga toob endaga kaasa tervishoiuteenuse osutaja varalise vastutuse üksnes juhul, kui selle tagajärjel tekib patsiendile kahju.
13.Hüvitamisele kuuluv kahju võib VÕS § 128 lg 1 järgi olla varaline või mittevaraline, millest viimane hõlmab VÕS § 128 lg 5 järgi eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma.
14.VÕS § 134 lg 1 järgi võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.
15.Tervishoiuteenuse osutaja vastutab VÕS § 770 lg 1 järgi üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest. Kui tervishoiuteenuse osutaja rikkumine seisneb raviveas, tähendab see eelkõige seda, et tervishoiuteenuse osutaja hooletult või tahtlikult jättis õigeaegselt ravi määramata. Seejuures tuleb kerge hooletuse puhul hüvitada VÕS § 127 lg 3 järgi üksnes kahju, mida kahju tekitaja nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal.
16.Hageja väitel tekkis tal mittevaraline kahju seetõttu, et kostja jättis ajavahemikus 28.05.2020 kuni 30.06.2020 hagejale väljastamata talle nikotiinasendusraviks määratud nikotiinplaastreid, mistõttu hagejal tekkisid lõualuu valu ja krambid. Hammaste kokku tagumise tulemusena pidi hageja ise ühe tagumise valutava hamba eemaldama, teine esihammas aga hakkas loksuma. Hageja sai hambaarstile alles 09.20.2020. Seda oleks saanud ära hoida, kui kostja oleks õigeaegselt ravi osutanud.
17.Tervisehoiuteenuse osutamisest tekkinud kahju korral peab kahjustatud isik tõendama neid asjaolusid, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
18.Asja materjalidest olevatest anamneesidest (tl 8 -10, 39 - 43) nähtub, et 07.05.2020 on hageja xxx Vanglale andnud järgmised andmed: xxx tarbimine-tarvitanud palju. xxx peamiselt. Kinnipeetav väidab, et tarvitanud peaaegu kõiki xxx, viimati tarvitas 22.02 xxx süstides. Suitsetamine: 2 pakki. Määratud Fagerströmitest, mille punkti summaks 9 palli.
11.05.2020 xxx Vangla xxx andmetel tarvitas kõike xxx liiki, aga xxx meeldib rohkem. xxx iga päev suukaudu. xxx segakasutamisega. Viibides Viru Vangla xxx vastuvõtul 14.07.2020 on hageja tervisemurena viidanud, et „xxx ajab sedavõrd pingesse, et lõualihased valusad“. Viibides xxx vastuvõtul 28.07.2020 on hagejat häirinud „hooti esinev pinge lõualihastes.“ Haigusloos puuduvad ajavahemikus 28.05. kuni 09.10.2020 viited sellele, et hageja oleks esitanud meditsiiniosakonnale kaebusi seoses hammaste kokku tagumise ja hambavaluga ning soovinud saada hambaarsti vastuvõtule. Hambaarsti vastuvõtul 09.10.2020 on tervisekaarti on tehtud sissekanne: „11 väheselt liikuv, suu hügieen väga halb, kivi, katt jne. Vahepeal viibinud vabaduses, kus pole absoluutselt hammastega tegelenud. Väidab, et ühe hamba on ise välja tõmmanud.“
19.xxxarst dr Y. Y. vastuse kohaselt (tl 89) on oma eriala spetsialist seoses hageja vastusega, „lõualuid hakkas taguma kokku ühe kuu möödudes viimasest sigaretist“ märkinud, et seni ei ole kirjanduse andmetel kirjeldatud sellist ärajäämanähtu nikotiini puudusest. Kirjanduse andmetel taandub nikotiini sõltuvus juba esimesel nädalal ja jätkuvalt järgnevatel nädalatel – seega häired ei saa tekkida 1 kuu möödumisel viimasest sigaretist.“
20.Kohus möönab, et nikotiinipuudus võib tekitada mitmesuguseid võõrutusnähte (nt unehäired, korratu südametegevus, meeleolulangus, peavalu, kõrgenenud ärrituvus ja rahutus), mis võivad olla häirivad. Samas puuduvad asjad igasugused tõendid, mis kinnitaksid, et kostjapoolne nikotiiniplaastrite väljastamata jätmine tekitas hageja kahe hamba loksumise ja valu, mistõttu tuli hagejal üks hammastest ise eemaldada. Kohus peab oluliseks märkida ka seda, et hageja oli xxx Vanglas alates 28.04.2020 saanud nikotiiniplaastreid juba kuu aega, mistõttu esmased võõrutusnähud olid Viru Vanglasse paigutamise ajaks möödunud. Seega ei ole hageja tõendanud väidetava mittevaralise kahju olemasolu ja suurust.
21.Kohus ei välista, et liikuv(ad) hammas (hambad) võisid hagejale tekitada ebamugavust ja valu (sh söömisel), kuid asjas puuduvad tõendid, mis annaksid alust seda olukorda lugeda raviveaks TTKS § 2 lg 1 mõttes.
22.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja kui tervishoiuteenuse osutaja ravivea ja endal väidetava kahju tekkimise vahelist põhjuslikku seost.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
23.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (lg 4).
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
25.Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 kohaselt riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamiselt. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagis.
26.Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Eesti Vabariigil (Viru Vangla) kaudu
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.