nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja CC Kostja: QQ (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt QQ hageja B2 Impact OÜ kasuks välja lepingust x tulenev põhivõlgnevus 1418,55 eurot, intress 100,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 92,94 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot.
3.Mõista kostjalt QQ hageja B2 Impact OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 16.11.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 1325,61 eurot.
4.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
5.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud 37% ulatuses QQ kanda ja 63% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
7.Mõista kostjalt QQ hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulu 207,20 eurot (riigilõiv).
8.Mõista kostjalt QQ hageja B2 Impact OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
9.Kostja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata nende puudumise tõttu.
Kaja esitamine
Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Pärnu Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ hagi QQ vastu võlgnevuse nõudes.
2.Kostja ja ESTO AS sõlmisid 16.10.2022 krediidilepingu nr x, mille järgi kostja sai kasutusse krediidi 2800 eurot, krediidi kulukuse määr 48,63% aastas ja intress 39,90% aastas.
3.5. Kostja ja ESTO AS sõlmisid 13.05.2023 lepingu lisa, millega suurendati kostja krediidilimiiti kuni 4000 eurot, krediidi kulukuse määr 45,09% aastas ja intress 37,80% aastas.
4.8. Perioodil 16.10.2022-15.11.2025 kandis krediidiandja kostja arvelduskontole nr x kokku 4646,94 eurot.
5.Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega alates 01.08.2024. 30.10.2024 edastas krediidiandja kostjale teate, milles palus maksta tekkinud võlgnevus hiljemalt 13.11.2024. Samuti teavitas krediidiandja, et käsitleb teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, ehk, kui kohustust ei täideta, öeldakse leping ülesse. Krediidiandja saatis 15.11.2024 kostjale lepingu lõpetamise teate. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust tulenevad õigused on loovutatud hagejale 02.12.2024.
6.Põhivõlgnevuse suurus on 3551,76 eurot, kuivõrd kostja tegi tagasimakseid, millest 1095,18 eurot on arvestatud põhiosa katteks. Kostjal on intressivõlgnevus alates 07.05.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 15.11.2024 kokku 707,96 eurot.
7.Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.11.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.05.2025 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja võlgneb hagejale 2
viivist 217,43 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 15.03.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15 % aastas.
8.Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest.
9.Hageja esitas alternatiivse nõude, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Kostja sai lepingu alusel laenu kokku 4646,94 eurot ning tegi tagasimakseid 3228,39 eurot. Seega põhivõlgnevus on 1481,55 eurot.
11.Intressi summa on 105,14 eurot ning see kujunes 16.10.2022-15.11.2024 põhivõlgnevuselt 1481,55 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.Viivise summa on 97,03 eurot ning see kujunes alates 16.11.2024-13.06.2025 põhivõlgnevuselt 1481,55 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt alates 31.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.Hageja leiab, et tal on õigus ka kahjuhüvitisele summas 35 eurot VÕS § 115 ja § 1132 lg 2 p 1 alusel ning menetluskulude väljamõistmisele. Kohtuotsuse põhjendused
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
15.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud isiklikult 19.07.2025. Vastusenõude tähtaeg saabus 04.08.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
16.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.
17.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
18.Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid ESTO AS ja kostja 16.10.2022 krediidilepingu nr x, mille alusel andis ESTO AS kostjale krediiditi 2800 eurot; 13.05.2023 sõlmisid ESTO AS ja kostja krediidilimiidi suurendamiseks lepingu lisa, mille alusel suurendati krediidilimiiti 4000 euroni. Kostja pidi tasuma krediidiandjale laenude eest intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.
19.Kohtu hinnangul vastab leping nr x ja selle lisa tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu 3
erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.
20.Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
21.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud.
22.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et ESTO AS ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis ESTO AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes kostja enda esile toodust ning avalikest andmebaasidest ja Maksu- ja Tolliametist nähtuvast.
23.Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).
24.Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.
25.Käesoleval juhul ESTO AS kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et ESTO AS oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
26.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei 4
kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.
27.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
28.VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
29.Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 403 4 lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
30.Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja: Krediidikontoleping nr x ja selle lisa -
põhivõlgnevuse 1481,55 eurot; intressi 105,14 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 97,03 eurot; viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 31.05.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas; sissenõudmiskulu 35 eurot (nõudekiri 02.12.2024– 25 eurot; kiri 10.12.2024 – 5 eurot; kiri 06.01.2025 – 5 eurot).
31.Esmalt märgib kohus, et kohtu hinnangul on hageja alternatiivse nõude arvestus vale. Kuivõrd hageja sai krediiti 4646,94 eurot ja tegi tagasimakseid 3228,39 eurot – peab kostja tagastama ümberarvestatud põhinõudena 1418,55 eurot.
32.Kohtule nähtuvalt on hageja arvestanud intressi summalt 1481,55 eurot, kuigi seda tulnuks arvestada summalt 1418,55 eurot. Seega on intressiarvestus 100,67 eurot järgnev: Intressiperiood % aastas
% päevas
Summa päevas
Perioodis päevi
Perioodi summa
16.10.202231.12.2022
0
0
0,00
77
0,00
01.01.202330.06.2023
2,5
0,006849
0,097240
181
17,607444
01.07.202331.12.2023
4,0
0,010959
0,155481
184
28,608504
5
01.01.202430.06.2024
4,5
0,012295
0,174329
182
31,710878
01.07.202415.11.2024
4,25
0,0116012
0,164837
138
22,745406
33.Kohtule nähtuvalt on hageja arvestanud viivist summalt 1481,55 eurot, kuigi seda tulnuks arvestada summalt 1418,55 eurot. Seega on viivisearvestus summas 92,94 eurot järgnev: Võlaperiood
% aastas
% päevas
Summa päevas
Perioodis päevi
Perioodi summa
16.11.202431.12.2024
12,25
0,03347
0,474776
46
21,839696
01.01.202513.06.2025
11,15
0,030548
0,433539
164
71,105196
34.Kokkuvõtvalt on hageja alternatiivne nõue järgmine: Krediidikontoleping nr x ja selle lisa -
35.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil.
36.Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine.
37.VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu; vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
38.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
39.Hagiavaldusest nähtub, et krediidilepingu nr x ja selle lisa alusel andis ESTO AS kostjale järelmaksu kokku 4646,94 eurot, millest on tagasi makstud 3228,39 eurot. Seega on kostja põhivõlg vastavalt 1418,55 eurot.
40.VÕS § 94 sätestatud intressimäära kohaselt kogunes laenusummalt 1418,55 eurot intress kuni laenulepingu ülesütlemiseni kokku 100,67 eurot. Intressi nõue on VÕS § 397 lg 1 kohaselt põhjendatud. 6
41.Hageja nõuab viivist lepingust tulenevalt nõudelt 1418,55 eurot alates 16.11.2024 kuni 13.06.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 92,94 eurot. Viivise nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud.
42.Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist lepingust tulenevalt põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.11.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja nõue on TsMS § 367 alusel põhjendatud.
43.Hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud vastavalt VÕS 1132 lg 2 p 3.
44.Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi esemest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
45.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda 37% ulatuses ja hageja kanda 63% ulatuses.
46.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
47.Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu 490 eurot (riigilõiv) ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on hageja käesoleva tsiviilasja raames tasunud riigilõivu 560 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu.
48.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 37% ulatuses ehk 207,20 eurot, ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
49.Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus kindlaks määramata nende puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.