Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib avaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalduse asjaolud ja menetluskäik Harju Maakohus võttis 08.04.2021 avalduse menetlusse ja määras 30.04.2021 ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Martin Traadi. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks esitas ajutine pankrotihaldur 04.05.2021 küsimustiku vara ja võlgade kohta võlgniku e-postidele xxx ja xxx, kuid mõlemalt aadressilt tulid kirjad tagasi. Ajutine haldur saatis tähitud postiga ka järelpärimise võlgniku rahvastikuregistri järgsesse elukohta, kus võttis kirja vastu võlgniku isa. Võlgniku ema sõnade kohaselt ei tea ta, kus võlgnik asub. Seega ei ole ajutine haldur saanud võlgnikult järelepärimisele vastuseid. Ajutine haldur saatis järelepärimised ka krediidiasutustele, riiklikele registritele, Maksu-ja Tolliametile, kohtutäituritele. Aruande koostamise kuupäevaks oli ametiasutustelt vastused saabunud. Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur ka avalikult kättesaadavat informatsiooni. Laekunud andmete kohaselt on võlgnikul vara väärtuses 0 eurot, seega võlgnikul vara puudub. Võlgniku kohustused on hetkel olemasoleva info kohaselt kokku vähemalt 16 473,23 eurot. Lähtudes ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetus ei ole hetkel olemasolevale infole tuginedes põhjustatud kuriteoga. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara ning lähtudes olemasolevast informatsioonist ja ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest, jõudis ajutine haldur järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri käsutuses oleva info põhjal puuduvad kindlalt teada olevad vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalused. Täpsem info selgub pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik elab ja töötab Soomes, mistõttu on tema huvide kese Soome Vabariigis. Eestis pankroti väljakuulutamine ei ole perspektiivikas, sest halduril puudub võimalus arestida Soomes olevaid pangakontosid ning registervara. Kuigi võlgniku sissekirjutus on xxx, elavad seal tema vanemad, kes ei oska või ei soovi öelda, kus võlgnik tegelikult elab. Võlgnikul ei ole Eestis aktiivseid pangakontosid ega töökohta. Kohus püüdis erinevatel kontaktidel võlgnikule kätte toimetada menetlusdokumente, sh rahvastikuregistrisse märgitud Soome aadressile, kust see tagastati. Menetlusdokumendid, sh pankrotiavaldus, ajutise halduri määramise määrus ja ajutise halduri aruanne, on saadetud tähitult aadressile xxx ja võlgnikule kätte toimetatud 07.09.2021 isiklikult Jüri Postkontoris. Võlgnik ei ole kohtule oma seisukohta esitanud ei pankrotiavalduse menetlusse võtmise, ajutise halduri aruande ega ka tasu osas. 01.10.2021 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot ning avaldas samal päeval vastavasisulise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 08.10.2021.

Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitas 08.10.2021 vastuväite ja taotlused. Võlausaldaja leiab, et halduri ajakulu 11 tunni ulatuses on ülepaisutatud ja on seisukohal, et põhjendatud ajakulu on 6 tundi. Avaldaja esitas ka taotluse tasutud deposiidi või selle osa tagastamiseks. Kohus andis ajutisele haldurile tähtaja seisukoha esitamiseks võlausaldaja vastuväidete osas. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlausaldaja vastuväide ajutise halduri tasule põhjendatud ja palub jätta vastuväide rahuldamata. Võlausaldaja vastuväited ajutise halduri poolt kulutatud tööajale on hinnangulised, mitte põhjendatud. Vastuväite sisuline eesmärk on saada tagasi võlausaldaja poolt kohtu deposiiti makstud raha, mitte tõsiselt mõeldud vastuväide ajutise halduri tegeliku tööaja osas. Sellisele veendumusele võib jõuda, nähes vastuväite p-des 3.8., 6 ja 7 esitatud argumente. Nimelt on võlausaldaja oma vastuväite p-s 3.8. kalkuleerinud välja täpselt selle summa, mis on võimalik vastavalt pankrotiseadusele välja maksta riigi vahenditest (kokku 700,80 eurot). Selle nõude on võlausaldaja ka esitanud oma vastuväidete p-s 6, milles soovib ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahendite arvelt. P-s 7 esitab võlausaldaja taotluse deposiiti makstud 1500 eurot võlausaldajale tagastada. Ajutine haldur leiab, et vastuväide ei ole esitatud mitte sisuliste põhjendustega, vaid eesmärgil saada tagasi deposiiti tasutud raha. Ajutise halduri kinnitab, et tasu arvestus on õige ja tugineb reaalselt kulunud ajale. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara puudub ning kohustusi vähemalt 16 473,23 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei tuvastanud. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud

(sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub 11 töötunni eest tasuks määrata 1284,80 eurot, millele lisandub käibemaks 256,96 eurot, kokku 1541,76 eurot. Kohus tutvunud ajutise halduri koostatud aruande, tasutaotluse, avaldaja vastuväidete ja ajutise halduri seisukohaga leiab, et avaldaja alahindab halduri tööle kulunud aega ja vähendab põhjendamatult töömahtu. Dokumentide koostamiseks ja muudele toimingutele kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes võlausaldaja arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Aruandes on selgelt kajastatud, millisele informatsioonile tuginedes on aruanne koostatud, milliseid päringuid on ajutine haldur teinud ja millised olid päringu tulemused. Ajutisel halduril ei ole kohustust lisada aruandele kõikide päringute vastuseid, mis aga ei tähenda, et ajutine haldur poleks nendega tutvunud või neid aruandes kajastanud. Kohus hinnates ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, leiab, et halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Halduri tunnitasu määr 116,80 eurot ei ületa kehtestatud piirmäära. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 5 ei saa kohus määrata ajutise halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest, kuna kohus määras deposiidi suuruseks 1500 eurot, mis on avaldaja poolt ka makstud. Seega saab kohus määrata ajutisele haldurile deposiiti tasutud summa arvelt 1500 eurot väljamaksmise, kuid seda ületava summa osas jääb tasu taotlus rahuldamata. Ajutise halduri tasu väljamaksmist nii deposiiti tasutud summast kui ka riigi vahenditest ei näe pankrotiseadus ette. Seega jääb 41,80 eurot ajutisele haldurile välja maksmata. Kohus jätab vastavalt PankrS § 23 lg-le 5 rahuldamata avaldaja nõude deposiidi tagastamiseks, kuivõrd sellest tasutakse ajutise halduri tasu. Tulenevalt PankrS § 3 lg 2 kolmandast lausest lahendatakse pankroti väljakuulutamine hagita menetluses. Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotust hagita menetluses reguleerib TsMS § 172 lg 1, mille kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Hagita asjas kannab üldreeglina menetluskulud avaldaja. Kuna ajutine haldur on jõudnud aruandes järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, siis asub kohus seisukohale, et pankrotiavalduse esitamine oli põhjendatud, mistõttu kõikide menetluskulude võlausaldaja kanda jätmine oleks ebaõiglane. Seega jätab kohus osa menetluskuludest s.o riigilõivu, võlausaldaja poolt ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti tasutud summa ning osaliselt menetlusega seotud õigusabikulud, võlgniku kanda. Kõik ülejäänud avaldaja poolt kantud menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Kohus mõistab võlgnikult välja avaldaja kasuks pankrotiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot, ajutise halduri tasu ja kulutuste

katteks deposiiti tasutud summa 1500 eurot õigusabikulud, mis on seotud avalduse esitamisega 1 tunni ulatuses tunnitasuga 115 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.