J. S. (S.) hagi Paldipõllu Aiandusühistu ja I. B. vastu solidaarselt 25 000 euro ja viivise väljamõistmiseks 27 000 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: J. S. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); Kostja I: Paldipõllu Aiandusühistu (registrikood 80147450, asukoht Pakri 6-7, Paldiski, Lääne-Harju vald 76806, Harjumaa); Kostja II: I. B. (isikukood XXX, elukoht XXX). Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J. S. taotlus tõendite kogumiseks ja võtta tsiviilasja materjalide juurde eäriregistri väljavõte J. S. liikmelisuse kohta Paldipõllu Aiandusühistus.
2.Jätta rahuldamata J. S. hagi Paldipõllu Aiandusühistu ja I. B. vastu solidaarselt 25 000 euro ja viivise väljamõistmise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud J. S. kanda.
4.Määrata kindlaks, et Paldipõllu Aiandusühistul ja I. B.l menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.J. S. (hageja) esitas 27.11.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Paldipõllu Aiandusühistu (kostja I) ja I. B. (kostja II) vastu solidaarselt 25 000 euro ja viivise väljamõistmiseks.
2.03.12.2020 ja 21.12.2020 määrustega jättis kohus hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas määrustes osundatud puudused tähtaegselt.
3.Hagi (täpsustatud 28.12.2020) kohaselt müüs Paldiski linn vastavalt Paldiski Linnavalitsuse 20.01.2004 korraldusele nr 25 p 2 kinnistu asukohaga xxx kostjale I. Ostu-müügileping vormistati 31.03.2004. 2005. aastal võttis kostja I üldkoosolek vastu otsuse, et kinnisasi tuleb lahti kruntida ja igale liikmele võõrandada senini tema kasutuses olnud kinnistu osa. Lähtuvalt eelnevast tegi Paldiski Linnavalitsus 04.06.2006 korralduse nr 322. Vajalikud toimingud tehti ja enamus Paldipõllu Aiandusühistu liikmed said nende kasutuses olnud osade omanikeks. Detsembris 2017. aastal sai hageja teada, et kostja I juhatuse liige I. B. (kostja II) oli tema kasutuses olnud kinnistu võõrandanud tundmatule kolmandale isikule (S. K.) ja planeeritakse võõrandada uuesti. Kostja I ei olnud hoonestatud kinnisasja eest (kinnistul asus hageja poolt ehitatud maja jm hooned) midagi saanud. Hageja esitas avalduse politseile, kuivõrd oli veendunud, et kostja I juhatuse liige on toime pannud kuriteo ja kaalus ka tsiviilhagi esitamist. Kinnisasi võõrandati koheselt uuesti M.B. ja J. B. ning vähem kui poole aasta pärast S. J.. Niisiis arvestades, et kohtupraktikast tulenevalt on teine ostja üldjuhul heauskne ja restitutsioon on seetõttu võimatu, soovis hageja esitada tsiviilhagi kriminaalprotsessi raames, kuivõrd talle oli tekitatud kahju. Kriminaalmenetlus aga venis. Korraga anti hagejale teada, et kriminaalmenetlus oli kummalistel asjaoludel lõpetatud. Hageja kaebas otsuse edasi, kuid väidetavalt oli hageja lasknud mööda edasikaebamise tähtaja. Kuna ka riigiprokurör jättis kaebuse rahuldamata, esitas hageja detsembris 2019. aastal kaebuse Harju Maakohtu eeluurimiskohtunikule. 2020. aastal jäeti ka see kaebus rahuldamata, mistõttu hagejal kadus igasugune lootus esitada tsiviilhagi kriminaalmenetluses. Edasi asus hageja tõendeid koguma tavalise tsiviilhagi esitamiseks. Hagejale oli selgeks saanud, et tal puudub võimalus oma kätega ehitatud maja tagasisaamiseks ja viimane uus omanik, kes seal sees elab, on igal juhul heauskne ostja. Käesolevaks ajaks on selgeks saanud, et osasid tõendeid lihtsalt ei olegi. Nimelt on kostja I juhatuse liige kostja II ilma aluseta võõrandanud kinnisasja (mis oleks tulnud üle anda hagejale) kolmandale isikule (kellel ei ole kostjaga I mingisugust seost). Samuti ei ole kostja I võõrandamisest raha saanud, kuivõrd majandusaasta aruandest ei nähtu laekumisi, mille suurusjärk ühtiks võõrandatud eseme tegeliku turuhinnaga. Niisiis on hageja saanud kahju (ilma jäänud esemest, mis oleks tulnud hagejale üle anda ja puudub restitutsiooni võimalus). Hageja hinnangul on kostja II vaieldamatult tegutsenud kostja I juhatuse liikmena, kuid kuna sellise toimingu tegemiseks puudus kostja I üldkoosoleku otsus, siis on kostja II vastutav kahju tekitamise eest ka eraisikuna. Samas tuleb arvestada ka seda, et kostjal I puudub vara ja majandustegevus, mistõttu tema vastu esitatav nõue on vähemalt osaliselt väärtusetu. Nõude suuruse hindamisel on hageja lähtunud samaväärsete kinnisasjade maksumusest kinnisvaraturul. Käesoleva asja teeb hageja jaoks keeruliseks see, et hetkel on teadmata kasusaajate ring. Hageja on teinud endast kõik oleneva, et kohtuväliselt vaidlus lahendada, kuid kostja I ainus juhatuse liige kostja II ei ole nõus temaga viimasel ajal isegi rääkima. Niisiis ei jää hagejal muud üle kui pöörduda abi saamiseks kohtu poole. Hageja palub 28.12.2020 täpsustatud nõudes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 25 000 eurot ning viivise võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse kohase tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited
4.Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad selle jätta rahuldamata. Samade poolte vahel on sama hagi eseme suhtes Harju Maakohtu jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-xx-xxxxx, millega jäeti rahuldamata J. S. hagi kostjate I ja II vastu. Kostjad hagi õigeks ei võta ega tunnista hagiavalduses nende vastu esitatud nõudeid. Kostjad on seisukohal, et nõue ei ole millegagi põhjendatud. Hageja ei ole olnud kostja I liige ja talle pole kunagi kuulunud ühtegi maatükki (sh kinnistu registriosa nr xxx). Põhjendamatu on esitada nõudeid seoses kinnistuga, mis pole olnud ega ole hageja omandis. Kostjad leiavad, et esitatud nõuded on aegunud. Kostjad paluvad jätta menetluskulud hageja kanda.
Menetluse käik
5.17.02.2021, 13.04.2021 ja 25.08.2021 menetlusdokumentides täitis kohus eelmenetluse ülesandeid, muuhulgas selgitas kohus pooltele tõendamiskoormist ja kvalifitseeris nõude õigusliku aluse.
6.25.08.2021 määrusega määras kohus, et tsiviilasi lahendatakse poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus määras hagejale tähtaja lõpliku seisukoha ja tõendite esitamiseks kuni 17.09.2021. Kohus edastas hageja lõpliku seisukoha kostjatele ja määras tähtaja lõpliku seisukoha ja tõendite esitamiseks kuni 06.10.2021. Pooltel oli soovi korral võimalik esitada kohtule menetluskulude nimekirjad hiljemalt 06.10.2021 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata hiljemalt 12.10.2021. Eelmenetlus lõppes tsiviilasjas 06.10.2021. Ühtlasi määras kohus pooltele aja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks kuni 12.10.2021. Kohus teavitas pooli, et kompromisskokkuleppele mittejõudmise korral teeb kohus lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 25.10.2021.
7.Pooled kompromisskokkulepet ei sõlminud.
8.12.10.2021 e-kirjaga määras kohus hagejale tähtaja 17.09.2021 menetlusdokumendi lisadena märgitud tõendite 1-2 (äriregistri teabesüsteemi väljatrükk ja ühistu liikmete kinnituskirjad) kohtule esitamiseks kuni 14.10.2021.
9.14.10.2021 esitas hageja kohtule 17.09.2021 lisana märgitud tõendina kinnituskirjad, samas äriregistri teabesüsteemi väljatrüki esitamiseks taotles hageja kohtult tähtaja pikendamist. Kohus rahuldas 15.10.2021 hageja taotluse ja pikendas menetlustähtaega puuduva tõendi esitamiseks kuni 19.10.2021. Hageja täitis kohtunõude 19.10.2021.
10.20.10.2021 määrusega määras kohus kostjatele tähtaja hageja poolt 14.10.2021 ja 19.10.2021 kohtule esitatud tõendite (äriregistri teabesüsteemi väljatrükk ja ühistu liikmete kinnituskirjad) osas seisukoha esitamiseks hiljemalt 25.10.2021 ning määras uueks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 29.10.2021. Kohtuotsuse põhjendused
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Hageja esitas 17.09.2021 kohtule taotluse, mille kohaselt palub juhul, kui kohus leiab, et hageja liikmelisus kostjas I ei ole esitatud tõendite alusel tõendatud, nõuda ise vastavad tõendid välja. Kohus edastas 20.09.2021 vastava taotluse kostjatele TsMS § 328 lg 2 alusel vastuse esitamiseks. Kostjad taotlusele vastust ei esitanud. Vastavalt TsMS § 236 lg-le 2 võib tõendit esitada sooviv menetlusosaline juhul, kui ta ei saa tõendit ise esitada, taotleda kohtult tõendite kogumist. TsMS § 238 lg 1 kohaselt korraldab kohus ainult selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust. Arvestades, et tegemist on tsiviilasja lahendamisel tähtsust omava tõendiga, millega hageja soovib tõendada vaidlusalusel perioodil enda liikmelisust, samuti asjaolu, et tsiviilasja menetluse käigus ei ole hageja ise olnud võimeline vastavat tõendit kohtule esitama sõltumata kohtu poolsetest selgitustest (10.05.2021 ja 05.07.2021), leiab kohus, et hageja taotlus tõendite kogumiseks on põhjendatud ja kuulub TsMS § 238 lg 1 ja TsMS § 236 lg 2 alusel rahuldamisele. Kohus teostas hageja taotluse alusel e-äriregistrist tõendi kogumise ja võtab tsiviilasja materjalide juurde hageja liikmelisust kostjas I tõendava dokumendi (tl 153).
12.Kohus jätab tsiviilasjas TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata 16.12.2020 maksekorraldusega, kuivõrd esitatud tõendilt ei järeldu, millise maa eest vastav maamaksu ülekanne on sooritatud (tl 24) ja internetist tehtud väljavõttega „PALDIPÕLLU AIANDUSÜHISTU MTÜ: Tegevuslugu”, kuna esitatud tõend ei ole TsMS § 238 lg 1 kohaselt asjakohane (tl 124-126).
13.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Hageja palub 28.12.2020 täpsustatud nõudes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 25 000 eurot ning viivise võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse kohase tasumiseni.
15.Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt müüs Paldiski linn vastavalt Paldiski Linnavalitsuse 20. jaanuari 2004 korraldusele nr 25 p 2 kinnistu, asukohaga xxx kostjale I. Ostumüügileping vormistati 31.03.2004. Kostja I üldkoosolek võttis 2005. aastal vastu otsuse, et kinnisasi tuleb lahti kruntida ja igale liikmele võõrandada senini tema kasutuses olnud kinnistu osa. Vajalikud toimingud tehti ja enamus kostja I liikmeid said nende kasutuses olnud osade omanikeks. Detsembris 2014. aastal sai hageja teada, et kostja I juhatuse liige I. B. (kostja II) oli tema kasutuses olnud kinnistu (asukohaga xxx, 1583 m2) võõrandanud tundmatule kolmandale isikule (S. K.). Samas ei olnud kostja I hoonestatud kinnisasja eest (kinnistul asus hageja poolt ehitatud maja jm hooned) midagi saanud. Kinnisasi võõrandati koheselt uuesti M. B.ile ja J. B.le ning vähem kui poole aasta pärast S. J. . Kostja I juhatuse liige kostja II on ilma aluseta võõrandanud kinnisasja (mis oleks tulnud üle anda hagejale) kolmandale isikule, kellel ei ole kostjaga I mingisugust seost. Samuti ei ole kostja I võõrandamisest raha saanud, kuivõrd majandusaasta aruandest ei nähtu laekumisi, mille suurusjärk ühtiks võõrandatud eseme tegeliku turuhinnaga. Hageja on saanud kahju (ilma jäänud esemest, mis oleks tulnud hagejale üle anda ja puudub restitutsiooni võimalus). Hageja hinnangul on kostja II vaieldamatult tegutsenud kostja I juhatuse liikmena, kuid kuna sellise toimingu tegemiseks puudus kostja I üldkoosoleku otsus, siis on kostja II vastutav kahju tekitamise eest ka eraisikuna.
16.Poolte vahel on vaidlus selle üle: 1) kas hageja oli kostja I liige vaidlusalusel perioodil 2004 kuni 2017; 2) kas tsiviilasjas nr 2-xx-xxxxx lahendati hageja nõuded samade poolte vahel sama hagi eseme suhtes; 3) kas hagejal oli tulenevalt aiandusühistu liikmelisusest kinnisasja asukohaga xxx (registriosa nr xxx) nõudeõigus ning 4) kas hageja kahju hüvitamise nõuded xxx kinnisasjaga seoses on aegunud.
17.Hageja on esitanud kostjate (aiandusühistu ja juhatuse liikme) vastu solidaarse kahju hüvitamise nõude tulenevalt 02.08.2005 üldkoosolekul vastu võetud otsuse täitmata jätmisest (kostja I ei võõrandanud hagejale xxx linn kinnisasja, registriosa nr xxx). Kuigi hagejale oli ette nähtud krunt xxx, 1583 m2, võõrandas kostja I kinnisasja kolmandale isikule. Hagis esitatud väidetest lähtudes võib kahju hüvitamise nõue tulla kõne alla kostjate vastu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 alusel, mille kohaselt juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Liikmete suhe ühinguga ja omavahel ei piirdu üksnes TsÜS § 138 järgse üldise hea usu põhimõtte järgimise kohustusega ja deliktiõigusest tuleneva regulatsiooniga, mis esmajoones keelab üldiselt teistele isikutele kahju tekitamise. TsÜS § 32 kohustuse kui seadusjärgsest võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine võib muuhulgas kaasa tuua vastutuse võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel. See ei välista aga VÕS § 1044 lg 1 järgi vastutust deliktiõiguse alusel, st paralleelselt saab nõude esitada ka VÕS § 1043 alusel. Kohus märgib, et juhatuse liikme (kostja II) otsevastutus hageja kui Paldipõllu Aiandusühistu liikme ees on mõeldav deliktiõiguslikul alusel juhul, kui kostja II on ühingut kasutanud kahju tekitamise ja vastutusest pääsemise vahendina. Viivisenõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 113 lg 1 ja jätkuva viivise osas TsMS § 367. Solidaarvastutuse õiguslikuks aluseks on VÕS § 65 lg 1-2.
18.Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et Paldiski linn müüs vastavalt Paldiski Linnavalitsuse 20. jaanuari 2004 korraldusele nr 25 p 2 xxx (registriosa nr xxx) kinnistu kostjale I. Ostu-müügileping vormistati 31.03.2004 (tl 17-20). 02.18.2005 võttis kostja I üldkoosolek vastu otsuse, et kinnisasi tuleb lahti kruntida ja igale liikmele võõrandada senini tema kasutuses olnud kinnistu osa (tl 47, pöördel-48). Paldiski Linnavalitsuse 04.06.2006 korralduse nr 322 alusel jagati kehtestatud detailplaneeringu kohaselt xxx (registriosa nr xxx) kinnisasi kokku 27 eraldiseisvaks krundiks, sh moodustati xxx sihtotstarbega elamumaa, 1583 m2 (tl 21). Kinnistusraamatusse on kostja I kantud xxx (registriosa nr xxx) omanikuna 04.12.2006. Kostja I võõrandas hageja kasutuses olnud kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) S. K.le (kanne 23.05.2017, tl 22). Järgnevalt võõrandati kinnisasi M. B.ile ja J.B.le (kanne 12.12.2017) ning vähem kui poole aasta pärast S. J.le ja J. J.le (kanne 16.05.2018, tl 22). Tsiviilasjas nr 2-08-18262 10.03.2009 kohtuotsusega (jõustus 09.06.2009) jättis kohus J. S. hagi Paldipõllu Aiandusühistu ja J. G. vastu xxx kinnistu nr xxx ja xxx linnas kinnistu nr xxx omandiõiguse tunnustamiseks, asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatust ebaõige kande kustutamiseks rahuldamata (tl 39-40). Tsiviilasja nr 2-xx-xxxxx kohtuotsuses on kohus põhjendavas osas märkinud, et hagejal on võimalus saada 1583 m2 suuruse kinnistu omanikuks (tl 40, pöördel). Samuti on 27.01.2009 toimunud kohtuistungi protokollis märgitud, et kostja I esindaja (Paldipõllu Aiandusühistu seaduslik esindaja I. B.) selgituste kohaselt on detailplaneeringu (tsiviilasja nr 2-08-18262 tlk 150 nr 14) järgi hagejale (J. S.) ette nähtud 1583 m2, see on xxx (tl 46). Hageja on esitanud käesolevas tsiviilasjas tõendina eelpool viidatud tsiviilasja nr 2-xx-xxxxx AÜ Paldipõllu kruntide näitajad (tl 47). Esitatud tõendi alusel on kohus tuvastanud, et hagejale oli ette nähtud 1583 m2. 02.08.2005 kostja I üldkoosoleku protokolli kohaselt otsustati, et eskiislahenduse alusel jagatud kinnistu Põllu 3 antakse üle Paldipõllu Aiandusühistu liikmetele tasuta (tl 48). Kostja I pangakonto väljavõtte kohaselt on 16.12.2003 laekunud hagejalt ülekanne summas 5000 krooni, mille selgitusse on märgitud „J. S. 1102939748 maamaks“ ja 24.12.2003 laekunud ülekanne summas 18 600 krooni, mille selgitusse on märgitud „K. I. xxx za stoimost zemli, J. S.“ (S.) (tl 64). 10.05.2006 Paldipõllu Aiandusühistu üldkoosoleku protokolli kohaselt maksis dokumentide vormistamine 1500 krooni maatükk. Maksmise tähtaeg määrati võlgnikele kuni 25.05.2006 (tl 66 ja pöördel). Kostja I (Paldipõllu Aiandusühistu) on tsiviilasjas nr 2-xx-xxxxx 12.12.2008 esitatud menetlusdokumendis kinnitanud, et on jätkuvalt nõus võõrandama hagejale (J. S.) detailplaneeringu käigus moodustatud xxx, suurusega 1583 m2 (tl 82). 13.08.2002 kokkuleppe Paldipõllu Aiandusühistu ja Paldiski Linnavalitsuse vahel on allkirjastanud kostja II (I. B.) aiandusühistu esimehena (tl 82, pöördel). Maksu- ja Tolliameti poolt 16.07.2021 väljastatud tõendi nr 8-8/019460-1 kohaselt on hageja xxx kinnistu eest kohustunud tasuma maamaksu aastatel 2014-2017 (tl 105). 15.09.2021 omakäeliselt allkirjastatud kinnituskirjades selgitavad A. N., T. V. ja P. V., et hageja oli Paldipõllu Aiandusühistu esimees kuni 2004 aastani, peale valimisi jäi ta aiandusühistu liikmeks, põhikirjajärgset hageja liikmete hulgast väljaarvamist ei ole toimunud (tl 136-139). Paldipõllu Aiandusühistu äriregistri väljavõtte kohaselt on I. B. Paldipõllu Aiandusühistu juhatuse liige alates 18.07.2002 (aluseks erakorralise üldkoosoleku protokoll 1-6/200206-21) ja hageja oli juhatuse liige 10.05.2001 kuni 08.12.2004 (tl 148). 03.07.2002 äriregistri erakorralise üldkoosoleku protokolli 1-6/2002-06-21 väljavõtte kohaselt oli hageja Paldipõllu Aiandusühistu liige (tl 148, pöördel-150). Paldipõllu Aiandusühistu poolt äriregistrisse esitatud ühistu liikmete nimekirja väljavõtte alusel on kohus tuvastanud, et hageja oli 05.10.2004 kostja I liige (tl 153).
19.Esmalt kujundab kohus seisukoha seoses kostjate vastuväitega, mille kohaselt on kõik hageja nõuded kostjate vastu lahendatud 10.03.2009 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-xx-xxxxx (jõustunud 09.06.2009). TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei kattu tsiviilasjades nr 2-08-18262 ja 2-20-17641 menetluses vaidlevad pooled ega ka hagi ese. Käesolevas tsiviilasjas on kohtu menetluses J. S. hagi Paldipõllu
Aiandusühistu ja I. B. vastu tulenevalt xxx asuva kinnisasjaga seoses solidaarselt kahju 25 000 euro hüvitamise ja viivise väljamõistmise nõudes. Tsiviilasjas nr 2-xx-xxxxx oli kohtu menetluses J. S. hagi Paldipõllu Aiandusühistu ja J. G. vastu xxx ja xxx asuvate kinnisasjadega seoses omandiõiguse tunnustamise, asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise ja kinnistusraamatust ebaõige kande kustutamise nõudes (tl 39-40). Eeltoodust tulenevalt ei esine käesolevas tsiviilasjas alust TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamiseks otsust tegemata.
20.Hageja etteheide kostjale I ja II seisneb kostja I 02.08.2005 üldkoosolekul vastu võetud otsuse täitmata jätmisega kahju tekitamises (kostja I ei võõrandanud hagejale xxx linn kinnisasja, registriosa nr xxx). Kuigi hagejale oli ette nähtud krunt xxx, 1583 m2, võõrandas kostja I kinnisasja kolmandale isikule. Riigikohus on oma praktikas aktsionäride ja aktsiaseltsi ning aktsionäride omavahelist suhet määratledes leidnud, et nende suhe äriühinguga ja omavahel ei piirdu üksnes TsÜS § 138 järgse üldise hea usu põhimõtte järgimise kohustusega ja deliktiõigusest tuleneva teisele isikule kahju tekitamise keeluga, vaid et aktsionäridevahelise suhte määrab eelkõige TsÜS § 32, millest tulenevalt peavad aktsionärid omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 26; 31. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 31; 29. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 21). Kohus on seisukohal, et eeltoodud seisukoht on kohaldatav ka mittetulundusühingu ja tema liikme omavahelisele sisesuhtele. Õiguskirjanduses on märgitud, et aktsionäri võimalik kahju hüvitamise nõue, mis tuleneb aktsiaseltsile seaduses sätestatud kohustuse rikkumisest, sarnaneb rohkem lepingu rikkumisest tuleneva nõudega. Seaduse alusel tekkinud võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine ei kujuta endast delikti ega too seega kaasa vastutust VÕS § 1043 alusel (vt M. Vutt „Aktsionäri kahju hüvitamise nõue aktsiaseltsi ja selle juhtorgani liikmete vastu“, Juridica nr 2012/2). VÕS § 115 kohaldamine eeldab, et seaduses sätestatud kohustus, mida rikuti, kujutab endast seaduse alusel tekkinud võlasuhtest tulenevat kohustust. TsÜS § 32 järgi peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise huvidega. TsÜS § 31 lg 1-2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organid üldkoosolek ja juhatus, juhtorgan on juhatus. TsÜS § 31 lg 5 järgi loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. TsÜS § 138 lg 2 järgi ei ole õiguse teostamine mh lubatud selliselt, et selle teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
21.Hagi rahuldamise esmaseks eelduseks hageja liikmelisus kostjas I. Aiandusühistu õiguslikuks vormiks on mittetulundusühing, mille tegevust reguleerib mittetululundusühingute seadus (MTÜS). Mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ning mittetulundusühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord, samuti liikmete õigused on sätestatud MTÜS § 7 lg 1 p 4-5 kohaselt mittetulundusühingu põhikirjas. MTÜS § 12 lg 1 kohaselt võib mittetulundusühingu liikmeks olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. Kostjate vastuväite kohaselt ei olnud hageja kostja I liige. Kohus on korduvalt 13.04.2021 ja 25.08.2021 määranud hagejale tähtaja aiandusühistu liikmelisuse tõendamiseks. Hageja esitas kohtule 03.07.2002 äriregistri väljavõttena erakorralise kostja I üldkoosoleku protokolli 1-6/2002-06-21 ja MTÜS § 18 lg 1 kohaselt osalenud liikmete nimekirja, millest järelduvalt oli hageja kostja I liige (tl 149). Samuti järeldub kostja I poolt äriregistrisse esitatud ühistu liikmete nimekirja väljavõttest, et hageja oli 05.10.2004 kostja I liige (tl 153). Hageja poolt tõendina esitatud 10.03.2009 kohtuotsusest
tsiviilasjas nr 2-xx-xxxxx järeldub, et hageja ja kostja I vahel oli vaidlus hageja MTÜ liikmelisusest tulenevalt (tl 39-40). 27.01.2009 toimunud kohtuistungi protokollis on märgitud, et kostja I esindaja (Paldipõllu Aiandusühistu seaduslik esindaja I. B.) selgituste kohaselt on detailplaneeringu (tsiviilasja nr 2-08-18262 tlk 150 nr 14) järgi hagejale (J. S.) ette nähtud 1583 m2, see on xxx (tl 46). 16.07.2021 väljastatud tõendi nr 8-8/019460-1 kohaselt on hageja xxx kinnistu eest kohustunud tasuma maamaksu aastatel 2014-2017 (tl 105). Maamaksuseaduse § 8 lg 1 kohaselt väljastatakse maksuteade isikule, kes
1.jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja pärija. Kuigi hageja ei ole antud juhul esitanud kohtule tõendina MTÜS §-is 7 sätestatud MTÜ põhikirja, asub kohus eeltoodud tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et hageja on olnud MTÜS § 7 lg 1 p 4 ja MTÜS § 12 lg 1 kohaselt vaidlusalusel perioodil alates 20. jaanuari 2004 Paldiski Linnavalitsuse korralduse nr 25 alusel xxx (registriosa nr xxx) kinnistu kostjale I müüa lubamisest (ostu-müügileping vormistati 31.03.2004, tl 17-20) kuni käesoleva ajani kostja I liige. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on kostja I liige käesoleva ajani, kuna teda ei ole üldkoosoleku otsusega kostja I liikmete hulgast välja arvatud. Sama on kinnitanud kohtule kostja I liige P. V. (tl 139). Kostjad ei ole tõendanud oma vastuväite aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ning puuduvad tõendid hageja MTÜS § 16 järgse mittetulundusühingust välja arvamise kohta.
22.Antud juhul on kostja I 02.08.2005 üldkoosolekul kinnitatud eskiislahendus xxx kinnisasja kruntide jagamiseks kostja I liikmete vahel. Otsustati, et krundid antakse detailplaneeringu koostamise järgselt liikmetele üle tasuta (tl 47, pöördel-48). Hagejale oli vastava eskiislahenduse alusel ette nähtud krunt xxx, 1583 m2 (tl 46-47). Paldiski Linnavalitsuse 04.06.2006 korralduse nr 322 alusel jagati kehtestatud detailplaneeringu kohaselt xxx (registriosa nr xxx) kinnisasi kokku 27 eraldiseisvaks krundiks, sh moodustati xxx, sihtotstarbega elamumaa, 1583 m2 (tl 21). Hageja on tulemusteta püüdnud kostjatega kokku leppida notari juurde minemiseks aega, vastavat maaüksust ei ole hagejale detailplaneeringu järgselt üle antud ning kinnisasi võõrandati kolmandale isikule (kanne 23.05.2017, tl 22). Kohtu hinnangul tuleneb hagiavalduses esitatud asjaoludest, et kostja I on rikkunud TsÜS § 32 hea usu põhimõttest tulenevat kohustust, jättes arvestamata hageja õigustatud huvi xxx omandamiseks. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei ole kostja I täitnud 02.08.2005 üldkoosoleku otsust võõrandada peale detailplaneeringu kehtestamist hagejale xxx, sihtotstarbega elamumaa, 1583 m2 (tl 21). MTÜS § 27 lg 4 kohaselt võib juhatus mittetulundusühingu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kostjad ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest järelduks MTÜS § 27 lg 4 kohane alus vaidlusaluse kinnisasja kolmandale isikule võõrandamiseks. Samuti ei ole kostjad esitanud kohtule tõendeid, millest järelduks hageja nõusolek vaidlusaluse kinnisasja kolmandale isikule võõrandamiseks.
23.VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitada. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel saab nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, TsÜS § 32); hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus on seisukohal, et kostja I poolt 02.08.2005 üldkoosoleku otsuse (võõrandada peale detailplaneeringu kehtestamist hagejale xxx) täitmata jätmisega on kostja I rikkunud TsÜS § 32 koosmõjus TsÜS § 138 lg 2 tulenevat kohustust, mille tagajärjel on tekkinud hagejale kahju. Hageja
on kohtu ette toonud kostjale I K. I. poolt 24.12.2003 tasutud 18 000 krooni ja hageja poolt 16.12.2003 tasutud 5000 krooni (tl 64). 5000 krooni suuruse summa eest oli ette nähtud xxx kinnisasja omandamine hageja poolt. Ülejäänud summa tasumine seondus tsiviilasja materjalide kohaselt xxx x ja x omandamise nõudeõigusega. Kohus on seisukohal, et hageja otsese varalise kahjuna on hinnatav käesolevas asjas eeskätt xxx linn eest kostjale I tasutud 5000 krooni. Seoses hageja kahjunõudega (tl 23) märgib kohus, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tegemist hageja kinnisasja omandiõiguse rikkumisest tuleneva kahjuga. Tegemist oli kostjale I kuuluva kinnisasjaga asjaõigusseaduse (AÕS) § 127 lg 1 tähenduses. Kohus on seisukohal, et tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja I hagejale tekitatud kahju eest VÕS §115 lg 1 koosmõjus TsÜS § 32 alusel.
24.Kostja II vastu esitatud nõuete osas on õiguskirjanduses osaühingu juhatuse liikme otsevastutuse osas leitud, et reeglina ei ole osanikul õigust nõuda tekitatud kahju hüvitamist otse iseendale. Kui juhatuse liige teeb majanduslikult ebaotstarbekohase tehingu osaühingu nimel ja vähendab sellega ühtlasi ka osanikele kuuluvate osade väärtust, saab juhatuse liikme vastutuse korral nimetatud käitumisega tekitatud kahju eest esitada nõuda üksnes osaühing (K. Saare jt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Juura, 2015, lk 182-183). Eeltoodud tõlgendus kohaldub ka mittetulundusühingu juhatuse liikmete vastutusele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsember 2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-18857, p 11.2). Lisaks on õiguskirjanduses märgitud, et juhul, kui juhtorgani liikmed väljuvad oma otsuste tegemisel oluliselt normaalse majandusriski raamest ja nende tegevus ei lähtu enam ettevõtlusega seotud eesmärkidest, vastutavad juhtorgani liikmed oma tegevusega deliktikoosseisu täitmise korral kannatanu ees isiklikult (vt M. Vutt „Aktsionäri kahju hüvitamise nõue aktsiaseltsi ja selle juhtorgani liikmete vastu“, Juridica nr 2012/2). Arvestades, et antud juhul ei ole tegemist eelnimetatud olukorraga, asub kohus seisukohale, et kostja II puhul ei kohaldu otsevastutus hageja ees. Kohus selgitab hagejale, et juhul, kui kostjal I puudus xxx kinnisasja kolmandale isikule võõrandamisel kostja I üldkoosoleku otsus, siis vastutab teo tagajärjel tekkinud kahju eest kostja II ennekõike kostja I ees. Sellisel juhul on kahju hüvitamise nõude esitamiseks õigustatud isik kostja I.
25.Kohus on seisukohal, et hageja esitatud asjaolude kohaselt võib siiski tulla kõne alla kostjate vastu esitatud nõude kvalifitseerimine ka heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Riigikohus on asunud seisukohale, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10). VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist (vt Riigikohtu 1. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-13216, p 18.2 ja selles viidatud kohtupraktika). Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada.
26.Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (Riigikohtu 2. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-16, p 15; 1. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-16, p 11; 16. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-16, p 14). Kohus on käesolevas tsiviilasjas tuvastanud, et kostjal I oli vaidlusalusel perioodil kaks juhatuse liiget. Kostja II on kostja I juhatuse liige alates 18.07.2002 ja Y. A. on kostja I juhatuse liige alates 08.12.2004 (tl 148). Kohus märgib kostja II vastutuse osas, et tõenditest ei nähtu, kumb juhatuse liikmetest esindas kostjat I xxx kinnisasja võõrandamisel. Lisaks märgib kohus, et hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest järeldub, et kostjate eesmärgiks oli teise isiku tahtlik kahjustamine. Tõendatud ei ole, et kostjatel oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Hageja on esitanud kohtule tõendina tsiviilasjas nr 2-xx-xxxxx kostja I poolt 15.12.2008 esitatud vastuse, milles kostja I kinnitab, et on jätkuvalt nõus võõrandama hagejale detailplaneeringu käigus moodustatud xxx kinnistu, suurusega 1583 m2 (tl 82). Kokku on alates 02.08.2005 kostja I üldkoosoleku toimumisest kuni kinnisasja võõrandamiseni kolmandale isikule (kanne 23.05.2017) möödunud üle 16 aasta. Kuigi hageja väidab, et on korduvalt pöördunud kostjate poole notari aja kokkuleppimiseks, ei ole hageja kohtule esitanud tõendeid, millest järelduks kostjate poolne notari aja kokkuleppimisest keeldumine või muud vastuväited tehingu sooritamiseks. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt ei järeldu üheselt mõistetavalt, et tegemist oli kostjate teadliku, eesmärgipärase õigusvastase käitumisega sh õigusvastase tagajärje soovimisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjad ei vastuta hagejale tekitatud kahju eest VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel.
27.Järgmiseks analüüsib kohus kostjate aegumise vastuväidet. Riigikohus on korduvalt leidnud, et aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (vt Riigikohtu 17. juuni 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-7948/81, p 11; 9. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-4918/86, p 10; 1. juuni 2016. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-41-16, p 14; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 14; 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 13). Vastavalt nõude kvalifikatsioonile tuleb määrata aegumise algus ning aegumistähtaeg. Kohus on eelnevalt kvalifitseerinud poolte vahelise õigussuhte. Hageja ja kostja I omavahelise suhte sisu määrab eelkõige TsÜS § 32, mille kohaselt peavad juriidilise isiku liikmed, samuti juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Tegemist on seadusjärgsest võlasuhtest (seadusega reguleeritud õigussuhe) tulenevate nõuetega, mille aegumisele kohaldub TsÜS § 149. Nimetatud sätte kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et kinnistusraamatusse on kostja I kantud xxx Paldiski (registriosa nr xxx) omanikuna 04.12.2006. Kostja I juhatuse liige I. B. (kostja II) võõrandas hageja kasutuses olnud kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) S. K.le (kanne 23.05.2017, tl 22). Kohus selgitab hagejale, et käesoleval juhul tuleb TsÜS § 149 kohaselt käsitleda nõude sissenõutavaks muutumisena aega, mil kostjal I tekkis detailplaneeringu kinnitamise järgselt kohustus võõrandada xxx kinnisasi hagejale. Kohus on seisukohal, et vastav nõue muutus sissenõutavaks kinnistusraamatus
kande tegemisega 04.12.2006 (tl 22). Eeltoodust tulenevalt aegus hageja 02.08.2005 üldkoosoleku otsusest tulenev nõue kostja I vastu xxx võõrandamiseks hiljemalt 03.12.2016. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Hageja pöördus kohtusse 27.11.2020, seega peale nõude aegumist. Aegumise vastuväitele esitatud seisukohas leiab hageja, et kahju hüvitamise nõue ei ole aegunud, kuna see on esitatud kostjate vastu tulenevalt kinnisasja võõrandamisest S. K.le (kanne 23.05.2017). Kohus selgitab hagejale, et kostja I poolt vastava võõrandamistehingu tegemise ajaks 2017. aastal oli hageja nõue kostja I vastu xxx võõrandamistehingu nõudeõiguses aegunud. Eeltoodust tulenevalt oli 02.08.2005 üldkoosoleku otsusest tuleneva kohustuse (võõrandada peale detailplaneeringu kehtestamist hagejale xxx) puhul tegemist VÕS § 4 lg 2 p 4 alusel mittetäieliku kohustusega, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud. Nimelt võib TsÜS-i § 142 lg 1 teise lause järgi kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda kohustuse täitmisest. Kuivõrd hageja nõuded olid kostja I vastu 2017. aastaks aegunud, ei kohustunud kostja I enam kinnisasja hagejale müüma. Arvestades, et kostja I kohustus täita 02.08.2005 üldkoosoleku otsusest tulenev kohustus (võõrandada peale detailplaneeringu kehtestamist hagejale xxx) oli 2017. aastaks aegunud, on hageja minetanud oma nõudeõigused muuhulgas tulenevalt xxx kinnisasja võõrandamisest kolmandale isikule. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
28.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 124 lg-s 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 2 kohaselt liidetakse TsMS §-s 367 kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 134 lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja varalise kahju hüvitamise nõude suurus on 25 000 eurot ja TsMS § 367 alusel lisanduva viivise hagihinnaks on VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 133 lg 2 alusel 2000 eurot. TsMS § 134 lg 1 alusel on nõuete liitmise tulemusena hagihinnaks 27 000 eurot (25 000 + 2000).
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
30.25.08.2021 määrusega määras kohus pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 06.10.2021.
31.Kostjad menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Eeltoodust järelduvalt kostjatel menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.