lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-742/61

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 28.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-742/61
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6065
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

Harju Maakohus Andres Suik 28.10.2021, Tallinn 2-21-742 M Fi hagi Z Si (S) vastu võla ja viivise nõudes

Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

3992,29 eurot Hageja: M F (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: N K (ik: xxx, xxx); Kostja: Z S (ik: xxx, elukoht xxx). Kostja lepinguline esindaja: J K, xxx 21.10.2021, kohtuistungil osalesid hageja M F ja hageja lepinguline esindaja N K ning kostja Z S ja kostja lepinguline esindaja J K

Kohtuistungi aeg

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Z S hageja M F kasuks välja pooltevahelisest suulisest laenulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 3480 eurot.
3.Mõista kostjalt Z S hageja M F kasuks välja viivis põhinõudest (3480 eurot) alates 01.06.2019 kuni 16.01.2021 summas 453,83 eurot.
4.Mõista kostjalt Z S hageja M F kasuks välja viivis põhinõudest (3480 eurot) alates 17.01.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud kostja Z S kanda. 5.2 Välja mõista kostjalt Z S hageja M F kasuks menetluskulud summas 950 eurot. 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (950 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-21-742 sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA SEISUKOHAD

1.Hageja M F esitas 16.01.2021 Harju Maakohtule hagi Z S vastu võla ja viivise nõudes. Käesolev tsiviilasi oli kohtunik Viktor Brügeli menetluses, kuid seoses kohtunik Viktor Brügeli lahkumisega Harju Maakohtust vahetus tsiviilasjas nr 2-21-742 kohtunik ning asi jagati 07.09.2021 ümber kohtunik Andres Suik ́i menetlusse.
2.Hageja taotleb välja mõista Z S`ilt M F`i kasuks põhivõlgnevuse summas 3500 eurot. Samuti taotleb hageja välja mõista Z S`ilt M F`i kasuks alates 31.05.2019.a. sissenõutavaks muutunud viivis hagiavalduse esitamise seisuga (ehk 16.01.2021) summas 457,21 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viivis põhivõlgnevusest alates 17.01.2021 kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.M F`i ja Z S`i vahel sõlmiti 01.03.2019.a. suuliselt kokkulepe (laenuleping), mille alusel sai Z S hagejalt laenu alljärgnevalt: 01.03.2019.a. 900 € sularahas kätte ja 20 € hageja pangaarvelt ülekandega; 18.03.2019.a. 300 € hageja pangaarvelt ülekandega; 22.03.2019.a. 50 € sularahas kätte ja 50 € hageja pangaarvelt ülekandega; 26.03.2019.a. 50 € sularahas kätte ja 20 € hageja pangaarvelt ülekandega; 27.03.2019.a. 20 € hageja pangaarvelt ülekandega; 28.03.2019.a. 250 € hageja pangaarvelt ülekandega; 08.04.2019.a. 750 € hageja pangaarvelt ülekandega; 09.04.2019.a. 600 € hageja pangaarvelt ülekandega; 17.04.2019.a. 40 € hageja pangaarvelt ülekandega; 18.04.2019.a. 20 € hageja pangaarvelt ülekandega; 24.04.2019.a. 30 € hageja pangaarvelt ülekandega; 26.04.2019.a. 10 € hageja pangaarvelt ülekandega; 28.04.2019.a. 50 € hageja pangaarvelt ülekandega; 11.05.2019.a. 150 € sularahas kätte ja 150 € hageja pangaarvelt ülekandega; 29.05.2019.a. 20 € hageja pangaarvelt ülekandega.
4.Laenu kostjale pangaarvelt ülekandmise tõendamiseks esitas hageja enda pangakonto väljavõtte. Laenulepingu kohaselt kohustus kostja talle väljastatud laenu tagastama 2019.a. mail lõpus ehk hiljemalt 31.05.2019. Kostja lubas selleks tähtajaks hagejale kogu laenu summa 3500 € tagastada, mille kohta saatis hagejale VIBERis korduvalt - 11.05.2019.a. ja 29.05.2019.a. -kirjad. Need kirjad tõendavad laenu tagastamise tähtpäeva ja tagastamisele kuuluva summa suurust. Kostja jättis laenu tagastamise kohustuse täitmata täies ulatuses. Laen on siiani tagastamata. Kostja hageja meeldetuletustele ei reageeri. Hageja soovib kostjalt laenu väljamõistmist.
5.Hageja leiab, et pooltevahelised suhted on kvalifitseeritavad VÕS § 396 kohaselt laenulepinguna, mis on sõlmitud eraisikute vahel. VÕS § 396 lg.1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Käesoleva laenu tagastamise kuupäevaks on 31.05.2019. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks

2-21-742 ettenähtud tähtaja möödumisel. Kohustus muutus seega sissenõutavaks 31.05.2019. Kostja ei ole oma kohustust täies ulatuses täitnud.

6.16.03.2021 esitas hageja arvamuse kostja vastusele. Hageja leiab, et käesolevas asjas puudub vaidlus võla olemasolu ja summa kohta. Asjaolu, et kostja andis hagejale raha tagasi, veelgi enam tunnistaja juuresolekul on pahatahtlik valetamine. Samuti on pahatahtlik valetamine asjaolu, et hageja kasutas kostja suhtes vägivalda või ähvardas teda. Nagu hageja pärast võlgu andmist sai teada, kostja on madala sissetulekuga isik ning tal puudus võimalus sellise summa tagastamiseks. Kuivõrd kostja väidab, et raha võla tagastamiseks sai ta töötades kullerina, siis hageja palus kohut kohustada kostjat esitada andmeid ja tõendeid tema töötamise ja sissetuleku kohta ajavahemikul 01.03.2019.a. kuni 31.05.2019.a. ehk ajavahemikul, mil kostja võttis raha võlgu.
7.07.05.2021 seisukohas märkis hageja, et TsÜS § 77 lg.2 kohaselt, kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. Raha kostjale võlgu andmine (panga ülekanne) on toimunud kirjalikus vormis. See tähendab, et ka hagejale võla tagastamine peab samuti olema kirjalikus vormis (kirjalik kinnitus raha kättesaamise kohta vms). Antud juhul kirjalik tõend raha tagastamise kohta puudub. TsÜS § 83 lg.2 (tehingu vormi järgimata jätmine) kohaselt kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Seega tühine on käesoleva tehingu muutmine (lõpetamine võla tagastamisega).
8.Asjaolu, et kostja andis hagejale raha tagasi, veelgi enam tunnistaja juuresolekul on pahatahtlik valetamine. 25.02.2021.a. vastates hagiavaldusele teatas kostja kohtule, et väidetavalt tagastas ta hagejale laenuraha 2019.a. mai kuu lõpus oma sõbranna V K juuresolekul. Hageja käsutuses on kostja sõnumid, mida viimane saatis hagejale 2019.a. suve jooksul, nendest sõnumitest nähtub selgelt, et raha ei ole tagastatud. Kostja lubab iga kord raha tagastada, kuid seda ei tee. Kirjad sisaldavad ebatsensuurseid väljendeid ja kannavad provotseeritavat iseloomu. Nimelt: 1. Kiri 05.06.19 (vt lisa 1, tõlge eesti keelde): „... palju ähvardusi ja see ( raha) on veel minu käes ja nüüd sa sisuliselt jälle mind ähvardad. Teiseks, kui ma poleks mõelnud sulle raha tagastamisest, siis ilmselt poleks ma eile jooksnud (ebatsensuurne sõna, tähenduses „hullusti“), otsides sind sinu töö juures, kas sa sellest oled mõelnud või?“ 2. Kiri 15.07.19 (vt lisa 2, tõlge eesti keelde): „Mille eest ma pean sulle (raha) tagasi andma? Sinu (ebatsensuurne sõna tähenduses „tüütu“) ähvarduste eest? Sinu tagakiusamise jne eest? Liiga palju tahad. Äkki sa mind (ebatsensuurne sõna tähenduses „lööd“ ) kui me kohtume? Äkki sa mind vägistad ja viskad (ebatsensuurne sõna tähenduses „minema“)..“ 3. Kiri 21.07.19 (vt. lisa 3, tõlge eesti keelde) :“ Ma saan töötasu sularahas, pandaarvele raha ei pane. Ainuke võimalus sulle see (raha) tagastada on toimetada sulle öösel kella 12-ks. Töö ajal ei tahaks kõrvale kiskuma, seda enam, et alles tööle võeti“. 4. Kiri 26.07.19 (vt lisa 4, tõlge eesti keelde:“ Tere. Täna toon raha 100%. Kui jõuan sinu maja juurde, siis kirjutan veel. Vabanda, et nii kaua....“ 5. Kiri 29.07.19 (vt lisa 5, tõlge eesti keelde): „Tere. Vabanda, et täna ei tulnud välja. Homme ehk täpsemalt täna toon varasemal ajal. Homme olen tööl kella 23.00-ni“.
6.Kiri 09.08.19 (vt lisa 6, tõlge eesti keelde:“ Mul ei ole võimalust sulle (raha) tagasi anda, sest auto on poolteist nädalat ilma bensiinita“ – Hageja vastus : „ Ma võin sulle enda auto anda, kui laenu tagastad!“ 7. Kiri 23.08.19 ( vt lisa 7, tõlge eesti keelde): „ Kui sa viid mind tasakaalust välja, siis pärast sellest ( ebatsensuurne sõna tähenduses „nii kergelt“) lahti ei saa! Kas korraldame? Kui tahad mind hirmutada, siis kahetsed!“ Hageja palus lisatud kirjad võtta asja juurde ümber lükkamaks kostja väidet, nagu oleks ta hagejale raha tagastanud. Kostja väited laenu suuruse ja raha tagastamise fakti kohta on pahatahtlik valetamine, mis on vastuolus tema enda ajavahemikul mai-august 2019.a. hagejale saadetud sõnumitega.
9.Samuti on pahatahtlik valetamine asjaolu, et hageja kasutas kostja suhtes vägivalda või ähvardas teda. Hageja väljendatud rahulolematus kostja käitumisega on igati põhjendatud, kuigi vormi järgi mitte eriti viisakas, mis inimlikult on arusaadav ja põhjendatud kostja käitumisega.

2-21-742 Kostja suhtles hagejaga päris tihedalt pikema perioodi jooksul, koos veeti vaba aega, tähistati sünnipäevi, seetõttu tekkiski hagejal paha meel, kui selgus, et kostja teda petab.

KOSTJA VASTUVÄITED

10.Kostja esitas 02.03.2021 vastuse hagiavaldusele. Kostja kinnitab, et seda et võttis hageja käest võlgu 3500 (kolm tuhat viis sada) eurot, aga võttis hagejaga ise ühendust, et teada anda, et raha olemas ja nagu kokku lepitud maksab võla ära mai lõpus. Aga enne seda kui kokku saadi ja kostja raha maksis, hakkas hageja nõudma, et kostja peab talle peale raha ka intiimsuhet mitu korda pakkuma, millest kostja keeldus. Peale keeldumist hakkas hageja rääkima, et rikub kostja elu ära. Samal ajal kui kostja korjas kokku jäänud summat, hakkas hageja talle pidevalt helistama joobes seisundis, ähvardama ja nõudma raha enne kokkulepitud aega, täpset kuupäeva kostja kahjuks ei mäleta. Kahjuks pole kostja kätte internetivestlusi jäänud, kuna telefon oli rikkis ja hetkel on uus, mille peal ei ole neid vestlusi. Samal ajal hageja ähvardas kostjat ka sellega et saab kostja koju ja võtab need rahad teist moodi ära. Samuti ka hageja ootas kostjat maja juures ja kostja kartis minna tööle ja ka taga koju. Ühel õhtul kui kostja tuli koju, ootas joobnud hageja teda ukse ees, tol ajal elas kostja aadressil xxx, kus uks oli kohe õue peale. Hageja hakkas karjuma ja nõudma raha, aga tol hetkel kostjal polnud veel täis summat koos ja hageja hakkas kostjat lämmatama maja ukse ees. Mööda läksid naine ja mees, kes nähes seda mis toimub hakkasid karjuma ja jooksma hageja ja kostja suunas. Hageja lasi kostja lahti ja kostja jooksis kiirelt koju ja pani ukse kinni. Peale seda juhtumit oli kostja sunnitud kolima teise kohta, samuti hakkasi kiiremini raha kokku korjama, et kiiremini hagejast lahti saada. Mai lõpuks nagu oli kokku lepitud, oli raha olemas. Esimese korraga ei saanud pooled kokku kuna kostja kutsuti tööle, millest kostja andis hagejale ka teada. Teist korda lepiti kokku kohtuda hageja töö juures, täpset aadressi ei mäleta. Tol ajal ta töötas hageja suht kõrvuti kostja majaga ja kõrval oli bussipeatus laulupeo. Üksinda kostja kartis minna ja ka summa oli suur, siis kutsus kostja endaga kaasa sõbrannad, kes võiks kutsuda abi. Rahalist võlga tagastas kostja sularahas kuna tol ajal töötas kahes kohas kullerina, kus maksti sularahas. Kui kostja andis hagejale raha ära, siis hakkas hageja uuesti nõudma lähikontakti, millest kostja jällegi keeldus. Mille peale hageja vastas, et kostja kahetseb ja tal tekivad probleemid. Peale seda hakkas hageja kostjat jälle ähvardama ja nõudma veel mingit raha. Siis hageja kadus ära aga aeg-ajalt ikkagi helistas ja nõudis raha. Siis kadus hageja lõplikult ära, ja nüüd sai kostja teada, et ta tegi avalduse kostja vastu. Sõbranna kes oli koos kostjaga raha tagastamise ajal oli V K.
11.22.04.2021 hagivastuses palus kostja jätta hagiavalduse rahuldamata. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus, et poolte suulise kokkuleppe kohaselt laenab hageja kostjale 3500.eurot, ja selle sama suulise laenulepingu alusel kohustus kostja laenusumma tagasi maksma 2019.a. mai kuu lõpus, millest kostja tasus summas 3100.- eurot tunnistaja juuresolekul. Asja kohta, et hageja püüdis kostjat ka seksuaalselt ära kasutada on olemas tõend (sms 05.04.2019.a.), mille kostja on nõus koos tõlkega kohtule esitama äärmisel vajadusel, kuid millelt on selgesti loetavad kõik nilbused, millega hageja püüab kostjale läheneda.
12.Kuid juba 06.04.2019 hageja saatis kostjale sms, milles ähvardab kostjat, et kui raha ei saa, rebib kostja tükkideks. 05.05.2019.a. saatis hageja kostjale taas sms- i, kus ähvardab arved klaarida juba kostja emaga. Hageja käitumises puudub igasugune loogika. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses väitnud, et võetud laenukohustus, summas 3500.- eurot, tuleb kokkuleppe kohaselt tasuda hiljemalt 31.05.2019, samas on hageja asunud ise 06.04.2019 saatma kostjale ropu sisuga, ähvardavaid raha nõudvaid sms- e. Veelgi kummalisem on hageja käitumine seetõttu, et hageja on kohtule esitanud enda pangakonto filtreeritud väljatrüki perioodil 01.01.2019- 12.12.2020.a., milles on selgelt näha, et hageja on jätkanud kostjale laenuülekannete tegemist (9 ülekannet, summas 1670.-eurot) ka peale hageja 06.04.2019.a. ähvardavat sms-i kostjale. Viimane hageja pangaülekanne toimus 29.05.2019.a., summas 20.- eurot, 2 päeva enne, kui kostja pidi väidetavalt

2-21-742 kogu laenu tagasi maksma ja 24 päeva peale seda, kui hageja ähvardas sms-i teel arved õiendada kostja emaga, kui kostja laenu tagasi ei maksa. Hageja käitumine jääb arusaamatuks, on kohatu ja näitab, et hageja üritab kostja arvelt alusetult rikastuda, sest kostja on tunnistaja juuresolekul hagejale tagastanud laenu sularahas, summas 3100 eurot ja hageja on sellise summaga nõustunud.

13.Hageja on 16.01.2021.a. hagiavalduses esitanud ebatäpse võlgnevuse nõude, hageja nõuab võlgnevust summas 3500.- eurot aga tegelikult on summa 3480.- eurot. Hageja pangaülekannetest jääb mulje, et hageja on alates 08.04.2019 - 29.05.2019 teinud kostjale ülekandeid „vägisi“, mingi varjatud ajendi alusel. Kostja on juba kohtule vastanud, enne kokkulepitud raha tagastamise tähtaega hakkas hageja kostjalt nõudma intiimteenuse osutamist (vajadusel saab kostja seda tõendada hageja nilbe sms-ga). Peale kostja keeldumist hakkas hageja pidevalt kostjale joobe seisundis helistama ja raha tagasi nõudma enne kokkulepitud tähtaega, samuti ähvardas hageja kostja elu ära rikkuda. Hageja on kostjale ka füüsiliselt kallale tunginud, millest kostja on kohut informeerinud. Kui kostja läks hagejale võlgnevust sularahas (töötas maksti kostjale sularahas) tagasi maksma, siis võttis ta kaasa sõbrannad juhuks kui hageja peaks kavatsema jälle kostjat rünnata (kostja kartis hagejat) ja ka summa oli suur. Hageja sai raha summas 3100.- eurot, millega ta ise nõus oli, kuid jätkas hiljem ikkagi intiimset lähenemist ja kostja keeldumisel raha nõudmist.
14.12.05.2021 menetlusdokumendis märgib kostja, et hageja on esitanud 07.05.2021.a. seisukoha, milles jätkab valeväidete esitamist. Samuti ei ole arusaadav, millisel põhjusel on hageja tsiteerinud TsÜS § 77 lg 2, mille kohaselt kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. Raha kostjale võlgu andmine (panga ülekanne) on toimunud kirjalikus vormis, mis tähendavat, et ka hagejale võla tagastamine peab olema kirjalikus vormis. Veelgi arusaamatumaks jääb hageja viide TsÜS § 83 lg 2 (tehingu vormi järgimata jätmine). Kuna kostjale jääb täielikult arusaamatuks, millest hageja ja tema esindaja üldse kirjutavad (püüdes tsiviilseadustiku üldosa seadust arusaamatul moel, endale kasulikult sisustada), siis tuleb hagejal tõendada, et poolte vahel oli kirjalik kokkulepe anda laenu pangaülekandega ülekandeid tehes ja laenu tagastamine peab kostja poolt toimuma pangaülekandega. Kasulikuks lugemiseks on ka Riigikohtu lahendid tehingu vorminõuete kohta, nagu näiteks nr. 3-2-1-141-14 või nr. 2-20-154. Samuti saab siinkohal lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 77 lg 1, mille kohaselt võib teha tehingu mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi.
15.Kostja juhib veelkord tähelepanu asjaolule, et hageja sai raha tagasi sularahas summas 3100.- eurot, millega ta ise nõus oli, selle laenu üleandmise juures viibis V K. Hageja on kohtule esitanud sõnumite vahetuse peale laenu suuruses 3100.- eurot tagasimaksmist mais 2019.a. Hageja on teadlikult esitanud sõnumite vahetuse peale maid 2019 kohtu eksitamiseks, et tegemist oleks kogu summa 3500.- eurot võlgnevuse nõudmisega, tegelikkuses toimub 400.- euro nõudmine, selle puuduva osa, mida kostjal ei olnud võimalik tasuda koos 3100.- euro tasumisega. Lisaks, hageja esitas kohtule oma pangakonto väljavõtte 01.01.2019 - 12.12.2020, millelt on näha, et hageja on teinud 01.03.2019 - 28.03.2019 ülekandeid summas 660 eurot. Ülekanded nimetustega Perevod, Ülekanne või Ulekanne ei saa kuidagi seostada sõnaga laen, seega on kostja kõik laenu tagasimakse kohustused hagejale täidetud, isegi ületatud summas 260.- eurot.
16.Hageja on väitnud oma 07.05.2021 vastuses, et kostja suhtles hagejaga päris tihedalt pikema perioodi jooksul, koos veedeti vaba aega, tähistati sünnipäevi, seetõttu olevat hagejal tekkinud paha meel, kui selgus, et kostja teda pettis. Kostjale jääb arusaamatuks, millele viitab hageja, et kostja teda petab. Kostja on väga selgelt oma 22.04.2021 kohtule edastatud vastuse lisades (sõnumites) väljendanud hagejale, et ei soovi mingeid intiimseid suhteid. Tõsi, hageja viibis küll märtsis 2021.a. kostja sünnipäeval, kuid nimetatud pidu lõppes sellega, et hageja jõi ennast purju, hakkas räuskama, lõhkus ära kostja sõbranna mobiiltelefoni ja teda oli raske eluruumist välja saada, seega ei ole kostjale arusaadav, milles seisneb nn. hageja petmine.

2-21-742

17.10.09.2021 menetlusdokumendi märkis kostja, et on edastanud 25.09.2019 SMS-i, milles peale hageja ropendamise ja ähvarduse vastab kostja, et tagastas raha summas 3100 eurot, mille peale hageja vastas, hästi see on ka midagi, kuigi mitte 3500 eurot ja tunnistaja juuresolekul lubas hageja kostjat enam mitte ähvardada. Samas SMS-s on kostja hagejat süüdistanud, et kostja oma tegevusega otsustas veel 3500 eurot teenida, mis on alusetu rikastumine. Kostja palus hagejale raha tagastamisele (3100 eurot) kaasa oma tuttava V K, kes saab anda ütlusi, et nägi raha üleandmist ja kuulis ka hageja lubadust kostjat enam mitte ähvarda, samuti seda, et hageja ei nõudnud 400 euro tagastamist, seetõttu ei võta kostja ülejäänud 380 euro osas hagi õigeks. Samuti on hageja oma solvangute, ähvardamiste ja alusetu nõudega tekitanud kostjale palju hingelist valu. Kostja pidi elukohta vahetama hirmu pärast hageja ees, millega kaasnesid samuti kulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

18.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Esmalt märgib kohus, et seadus ei sätesta laenulepingu kohustuslikku vormi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 on sätestatud, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Riigikohtu 26.12.2007 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-128-07 p-st 12 tuleneb, et laenuleping on mh sõlmitud raha üleandmisel laenusaajale. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus, et hageja on andnud kostjale laenu kokku 3480 eurot, sh 2330 eurot pangaülekandega (tl 4) ja 1150 eurot sularahas. Kostja on nimetatud laenusumma saamist kinnitanud oma vastustes kohtule, võttes sellega hageja väited laenusumma osas omaks (tl 28, tl 54-55). Tähtsust ei oma, et kostja 12.05.2021 menetlusdokumendis seadis osaliselt kahtluse alla kostjale tehtud ülekannete seose sõnaga „laen.“ Kostjal puudus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 3 kohaselt õigus laenus saamise ja selle summa suhtes varasemalt antud omaksvõttu tagasi võtta. Kostja ei eitanud vaidlusaluses summas laenu saamist ka 21.01.2021 kohtuistungil ja kinnitas, et ta teadis, et ta peab tagasi maksma 3500 eurot (tl 117 pöördel).
19.Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et laenu tagastamise tähtajaks oli 31. mai 2019 (tl 2-3, tl 5-7, tl 54). 21.10.2021 kohtuistungil hageja täpsustas oma nõuet, vähendades oma põhinõuet 3480 euroni, samuti palus hageja nimetatud summast lähtuda viivise arvestamisel ja arvestada viivist alates 01.06.2019 (vt tl 116 pöördel). Arvestades eeltoodut loeb kohus tuvastatuks, et hageja laenas kostjale suulise laenulepingu alusel kokku 3480 eurot ja kostja kohustus nimetatud summa tagastama hiljemalt 31.05.2019.
20.Kostja vastuväide hagile seisneb selles, et kostja olevat hagejale 2019. mai lõpus tagastanud tunnistaja V K juuresolekul sularahas 3100 eurot (tl 54-57) ning ülejäänud osas ei olevat hageja raha tagastamist nõudnud (tl 85 pöördel). Kohus on hagejale selgitanud, et 07.09.2021 seisuga ei olnud kostja esitanud tõendeid, mis kinnitaks tema väiteid hagejale laenu sularahas tagastamise kohta. Riigikohus on 17.11.2011 otsuses nr 3-2-1-96-11 märkinud, et kehtiva õiguse kohaselt on laenusaajal kohustus tõendada, et ta on võlausaldajale laenu tagasi maksnud. Kostja soovis pärast kohtu selgitust oma väiteid hagejale laenu sularahas tagastamise kohta tõendada tunnistaja V K ütlustega (vt tl 85-86). Võimaldamaks kostjale oma väidete tõendamist, rahuldas kohus kostja taotluse (tl 93) ning kuulas V K 21.10.2021 kohtuistungil tunnistajana üle (tl 109-110).
21.Kuna kostja ei ole esitanud muid tõendeid, mis kinnitaks tema väidet hagejale laenu tagastamise kohta, siis peab kohus asja õigeks lahendamiseks andma hinnangu 21.10.2021 kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja V K ütlustele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 on sätestatud, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on

2-21-742 tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus, hinnates tunnistaja ütlusi oma siseveendumuse kohaselt kogumis teiste tõenditega, on seisukohal, et V K ütlustega ei saa lugeda tõendatuks kostja väidet hagejale laenu tagastamise kohta. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

22.Kohus märgib, et kostja sõnumitest hagejale perioodil 05.06.2019 – 23.08.2019 (tl 62-70) nähtuvalt andis kostja pärast laenu tagastamise tähtaja lõppu erinevaid lubadusi hagejale laenu tagastamiseks või põhjendas oma raskusi laenu tagastamiseks. Seetõttu ei ole kostja paljasõnalised väited hagejale 2019. a mai lõpuks raha tagastamise kohta veenvad. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes on väidatavalt tasunud oma võla, lubab pärast võla tasumist jätkuvalt sedasama võlga tasuda. Kostja pole eelviidatud sõnumite olemasolu eitanud, kuid on vastuolu enda seisukohtades selgitanud väitega, justkui oleks ta 2019. a mai lõpuks tasunud hagejale 3100 eurot ja justkui oleks ta eelviidatud sõnumites pidanud silmas enda soovi tagastada hagejale ka ülejäänud 400 eurot (tl 117 pöördel). Kohus ei pea kostja selgitusi veenvaks. 2019. suvel kostja poolt hagejale saadetud sõnumitest järeldub kostja kinnitus, et ta on hagejale võlgu (tl 62-70). Nimetatud kostja sõnumites puudub igasugune viide, nagu oleks kostja hagejale võla suuremas ulatuses tasunud ja nagu oleks juttu üksnes 400 euro tagastamisest. Kostja väide, justkui käsitleks 2019. suvel saadetud sõnumid kostja soovi 400 eurot tagastada, on vastuolus ka kostja väitega, mille kohaselt olevat hageja loobunud 400 euro tagasinõudmisest. Juhul, kui hageja tõepoolest oleks loobunud 400 euro tagasinõudmisest, puudunuks kostjal vajadus enda võlgnevust kinnitada ja seda summat hagejale tagasi maksta. Lisaks eeltoodule väitis kostja esimeses hagivastuses (tl 28), et ta võttis hagejalt võlgu 3500 eurot ja väidetavalt tagastas võla sularahas. Kostja ei väitnud esimeses hagivastuses, et hageja oleks 400 euro nõudmisest loobunud või et see summa oleks hagejale tasumata jäänud. Väite, et kostja olevat hagejale tagastanud üksnes 3100 eurot ja hageja olevat 400 euro nõudmisest loobunud, esitas kostja käesolevas menetluses esmakordselt alles lepingulise esindaja vahendusel (tl 54, tl 85 pöördel).
23.Kokkuvõttes on kostja esitanud vastuolulisi ja ebaveenvaid käsitlusi, mis ei kinnita kostja poolt hagejale võla tagastamist ega lükka ümber kostja poolt hagejale 2019. a suvel saadetud sõnumitest (tl 62-70) tulenevat eeldust, et kostja jättis hagejalt saadud laenu tagastamata. Olukorras, kus kostja väited on vastuolulised, peab kohus hindama kõrgendatud tähelepanuga ka kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud kostja sõbranna V K ütlusi. Võib eeldada, et tunnistaja kostja sõbrannana on vaidlusaluses olukorras meelestatud soodsalt kostja suhtes ja mitte hageja suhtes, kes tunnistaja väitel kostjat ähvardas ja kostjale kohatuid intiimsuhete ettepanekuid tegi. Taustainfona märgib kohus, et poolte suhted ei piirdunud ainult käesolevas menetluses arutluse all oleva laenusuhtega, vaid hageja viibis ka näiteks kostja sünnipäeval. Kostja 21.10.2021 kohtuistungil antud kinnituse kohaselt viibis ka tunnistaja V Kasemaa kostja sünnipäevapeol kostja juures, aga tunnistaja ei kohtunud hagejaga. Kostja väitel tuli kostja sünnipäevapeole ka hageja, aga kostja ei lasknud hagejat sisse, sest hageja oli purjus. Kostja poolt kohtuistungil esitatud selgituse kohaselt lõhkus kostja sõbranna telefoni hageja ära siis, kui kostja läks koos teise sõbrannaga hagejaga õue rääkima (tl 118 pöördel). Kohus märgib, et samal kohtuistungil pisut aega tagasi oli kostja väitnud, et tunnistaja V Kd ei olevat kostja sünnipäevapeal olnud (tl 118 pöördel). Mõlemad kostja selgitused on omakorda vastuolus kostja poolt varasemalt 12.05.2021 menetlusdokumendis väidetuga, et „hageja viibis küll märtsis 2021.a. kostja sünnipäeval, kuid nimetatud pidu lõppes sellega, et hageja joonud ennast purju, hakkas räuskama, lõhkus ära kostja sõbranna mobiiltelefoni ja teda oli raske eluruumist välja saada“ (tl 75 pöördel). Seega algselt väitis kostja, et hageja viibis tema sünnipäevapeol ja kuna hagejat oli kostja väitel raske eluruumist välja saada, siis järelikult viibis hageja ka kostja korteris. Seetõttu ei ole eluliselt usutav kostja poolt 21.10.2021 kohtuistungil väidetu, et ta ei olevat hagejat oma sünnipäevapeole sisse lasknud.
24.Kostja selgitustest võib järeldada, et tema sünnipäevapeol viibisid nii hageja kui ka tunnistaja

2-21-742 (vaatamata sellele, et tunnistaja väite kohaselt olevat hageja ohtlik). Kostja sünnipäevapidu on küll üksnes detail pooltevahelistes suhetes, kuid kostja segased ja vastuolulised selgitused ka selles küsimuses seavad kohtu jaoks kahtluse alla nii kostja enda väidete kui ka tema sõbrannaks olnud tunnistaja ütluste usaldusväärsuse. Juhul, kui sünnipäevapidu leidis aset 2021 märtsis, nagu kostja 12.05.2021 menetlusdokumendis väitis, pole kohtule arusaadav, miks kutsus kostja käesoleva kohtumenetluse ajal enda sünnipäevale kostja kohtusse kaevanud hageja, kes oli väidatavalt ka kostjat ähvardanud ja talle ebakohaseid intiimsuhteid puudutavaid ettepanekuid teinud. Juhul, kui tegemist oli trükiveaga ja kostja sünnipäev leidis aset siiski mitte 2021. aastal, vaid laenuandmise perioodil 2019. a märtsis, siis ei saa tõele vastata hagejaga samal sünnipäeval viibinud tunnistaja väide, nagu poleks ta tunnistajat 2019. mais tundnud ja nagu oleks tunnistaja hagejaga esmakordselt kohtunud alles 2019. mais väidetava laenu tagastamise ajal (vt tl 109).

25.Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlused hagejale laenu tagastamise kohta 2019. mais pole veenvad ja kohus ei pea võimalikuks lugeda tunnistaja ütluste alusel tõendatuks kostja poolt väidetud laenu tagastamist. Tunnistaja ütlused on liialt ebamäärased selleks, et lugeda tuvastatuks kostja poolt väidetud 3100 euro sularahas tagastamist. Tunnistaja väitel „Kostja andis raha üle, hageja luges raha üle, summat ei oska täpselt öelda, kostja rääkis enne kui palju seal raha oli ja ma nägin kui hageja raha üle luges. Seal oli 3000 euro ringis. Z oli enne rääkinud, palju seal raha oli, ma täpselt ei mäleta. Seal oli 50 euroseid, 100 euroste suhtes ei ole ma kindel. Seda raha pakki oli näha, umbes oli aimatav kupüüride alusel, kui palju seal raha võis olla. Võib eristada, kas on 1000 või 3000 tuhat. Kostja võib-olla rääkis kui palju summa oli, täpselt ei mäleta, seal oli umbes 3000 eurot“ (tl 109). Kohus ei pea võimalikuks lugeda laenu tagastamist tõendatuks tunnistaja oletuste alusel, et kuigi tunnistaja seisis pooltest 2-3 meetri kaugusel ega oska summat täpselt öelda, olevat tunnistajale olnud aimatav kupüüride alusel, kui palju raha võis olla. Raha tagastamise osas peavad tõendid olema täpsed ja selged, kohus ei pea võimalikuks tuvastada laenu tagastamist üksnes tunnistaja väite põhjal, kui paksud olid kupüürid või mis oli tunnistajale nendest kupüüridest aimatav.
26.Tunnistaja ütluste ebaveenvust kinnitab ka fakt, et nii kostja kui tunnistaja kinnitusel olevat hageja raha üleandmisel loobunud 400 euro tagastamise nõudest (tl 57 pöördel, tl 109). Samas see asjaolu, et hageja võiks osaliselt laenu tagasinõudmisest loobuda, ei saanud kostjale ega tunnistajale teada olla enne väidetavat kohtumist hagejaga. Seetõttu on ebaloogiline, et kostja ja tunnistaja läksid saadud 3480 eurost laenu tagastama tunnistaja väitel summas „umbes 3000“, millest kostja oli ka tunnistajale rääkinud. Tunnistaja ei väitnud, et ta oleks kostjaga läinud laenu hagejale tagastama osaliselt; samuti ei saanud kostja ega tunnistaja ette näha, et hageja loobuks laenu osaliselt tagastamisest. Seetõttu ei selgu tunnistaja ütlustest, miks ei võtnud hageja kostjale laenu tagastamiseks kaasa võlgnetavat summat tervikuna ja millel põhines kostja veendumus, et hageja võiks laenu tagasisaamisest osaliselt loobuda.
27.Kokkuvõttes, hinnates kooskõlas TsMS § 232 lg 1 ja lg 2 tunnistaja ütlusi, leiab kohus oma siseveendumuse alusel, et tunnistaja V K ütlustega ei saa lugeda tõendatuks kostja väidet hagejale laenu tagastamise kohta ega hageja poolt laenu tagastamisest osalise loobumise kohta. Laenu tagastamisest osalise loobumise versiooni ei kinnita ka teised asjas esitatud tõendid, hageja väidetavat loobumist laenu tagastamise nõudest ei ole võimalik tõendatuks lugeda ainuüksi tunnistaja mulje alusel (vt tl 109, tunnistajale „Jäi mulje, et rohkem pole vaja raha tagastada“). Seega pole kostja tõendanud, et ta oleks hagejale tagastanud saadud laenu summas 3480 eurot. Muid tõendeid laenu tagasimaksmise kohta peale tunnistaja ütluste kostja ei esitanud. Tunnistaja V K ütlused antud küsimuses on kohtu jaoks tõendina ebeveenvad ja ebausaldusväärsed ning kohus ei arvesta nendega. Hagejale laenu tagasimaksmist ei saa kohtu hinnangul kinnitada kostja enda paljasõnaline 25.09.2019 sõnum (tl 57 pöördel), mis on vastuolus kostja varasemate arvukate sõnumitega, millest järeldub, et kostja pole laenu tagasi maksnud (tl 62-70).

2-21-742

28.Lisaks on kohtu hinnangul eluliselt ebausutavad kostja väited hagejale laenu tagastamiseks raha korjamise kohta. Kostja kinnitas kohtuistungil, et sattus rahalistesse raskustesse, kuid hakkas sellele vaatamata korjama raha hagejale laenu tagastamiseks 2019. a märtsis ning sai lisaks laenu 300 eurot oma sõbrannalt ja veel oma sõbralt. Kostja väitel teenis ta kullerina töötades nädalas 250-300 eurot (vt tl 118). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja sai hagejalt perioodil 01.03.2019 – 29.05.2019 erinevates summades laenu (sh korduvalt 20 euro ulatuses, vt tl 4), ning korjas samal ajal raha hagejale laenu tagastamiseks. Kui kostja töötasu oli 250-300 eurot nädalas, siis puudunuks kostjal loogiline põhjus n-ö raha ühest taskust teise tõstmiseks. Kui kostjal endal olnuks piisav sissetulek (kostja väidetud 250-300 eurot nädalas), siis ei vajanuks kostja samal perioodil 10, 20 ja 30 euroseid laene hagejalt.
29.Arvestades eeltoodut, on käesolevas asjas tõendamist leidnud hageja poolt kostjale laenu andmine summas 3480 eurot laenu tagastamise tähtajaga 31.05.2019. Kostja pole tõendanud oma väiteid, et ta oleks hagejalt saadud laenu osaliselt või täielikult tagasi maksnud. Kostjal pole alust jätta oma kohustusi hageja ees täitmata. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tagastamata laen ning sellega kaasnevad kõrvalkohustused. VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja kohustust laenu tagastamiseks ei muuda asjaolu, et kostjale laenatud raha ei kantud üle ühekorraga, vaid erinevate pangaülekannetega ja osaliselt sularahas. VÕS § 396 lg 2 on sätestatud, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Mistahes võlasuhte pooltel on õigus seega kokku leppida, et vastava kohustuse täitmine võlgnetakse kohustatud isiku poolt õigustatud isikule laenuna.
30.Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Ka VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista pooltevahelisest suulisest laenulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 3480 eurot.
31.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega on põhjendatud ka hageja seadusjärgses määras viivsenõue ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudest (3480 eurot) alates laenukohustuse sissenõutavaks muutumise päevale järgnevast päevast 01.06.2019 kuni hagi esitamise päevani 16.01.2021 summas 453,83 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise viivise põhinõudest (3480 eurot) alates 17.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
32.Kohus ei hinda kohus muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise osas.

2-21-742 Muuhulgas ei anna kohus hinnangut pooltevaheliste suhete muudele aspektidele, nagu näiteks kostja poolt väidetud hageja ähvardused, väidetav soov intiimsuheteks või laenu ennetähtaegne tagasinõudmine (vt tl 58-59). Tsiviilkohus saab hagimenetluses lahendada üksnes kohtu ette toodud vaidlust (käesolevas asjas võla nõue) ega anna hinnangut pooltevaheliste suhete kõikidele aspektidele. Juhul, kui kostja leiab, et hageja tegevuses on süüteo tunnused, on kostjal võimalik pöörduda vastava avaldusega politsei poole.

33.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
34.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on 04.10.2021 esitanud menetluskulude nimekirja ja 21.10.2021 täpsustuse, mille kohaselt on hageja menetluskuluks 1350 eurot 13,5 tunni õigusabi teenuse eest (lepingulise esindaja tunnitasu ilma käibemaksuta 100 eurot/tund). Samuti on hageja poolt tasutud riigilõiv summas 325 eurot. Menetluskulud kokku moodustavad 1675 eurot. Kostja esitas 22.10.2021 vastuväite hageja menetluskuludele. Kostja leiab, et menetluskulude nimekirjas peavad olema lahti seletatud kõik kliendiga tehtud tegevused, seetõttu ei ole põhjendatud ega proportsionaalne hageja lepingulise esindaja loetletud tegevustele kulunud aeg.
35.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 325 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määr 100 eurot on aktsepteeritav. Ka kostja esindaja tunnitasu ilma käibemaksuta oli käesolevas menetluses 100 eurot ilma käibemaksuta, seetõttu pidi kostjale olema ettenähtav hageja esindaja samasugune tunnitasu suurus. Samas leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu mahus 13,5 h on ülemäärane. Käesolev vaidlus on keskmisest vähemkeerukam. Kohtu hinnangul ei ületanud põhjendatud ja vajalik ajakulu seoses hagiavalduse koostamise ja esitamisega kokku 1,5 h (hageja poolt näidatud ajakulu 3 h). Nii hagiavalduse sisu kui maht olid väga tagasihoidlikud. 16.03.2021-17.03.2021 hageja seisukoha koostamise koostamiseks kulunud mõistlik aeg ei ületanud kohtu hinnangul selle seisukoha sisu ja mahtu arvestades 0,25 h (hageja poolt näidatud ajakulu 0,5 h). Perioodil 18.03.2021 – 22.04.2021 kostja taotluste ja seisukohtadega tutvumiseks kulunud mõistlik aeg ei ületanud kohtu hinnangul kokku 0,5 h (hageja poolt näidatud ajakulu kokku 2 h). Hageja 07.05.2021 seisukoha koostamiseks kulunud mõistlik aeg ei ületanud kohtu hinnangul selle seisukoha sisu ja mahtu arvestades 0,5 h (hageja poolt näidatud ajakulu 1 h). Perioodil 12.05.2021 – 18.05.2021 kostja seisukohaga tutvumiseks ja selle hagejale tutvustamiseks ning hageja seisukoha koostamiseks kulunud mõistlik aeg ei ületanud mh hageja 18.05.2021 seisukoha minimaalset mahtu arvestades kohtu hinnangul kokku 0,5 h (hageja poolt näidatud ajakulu kokku 1,5 h). Kostja 10.09.2021 taotlusega tutvumise ja sellele hageja 20.09.2021 seisukoha koostamiseks kulunud mõistlik aeg ei ületanud mh hageja 20.09.2021 seisukoha minimaalset mahtu arvestades kohtu hinnangul kokku 0,25 h (hageja poolt näidatud ajakulu kokku 1 h). 21.09.2021 kostja seisukoha ja kohtumäärusega tutvumise mõistlik ajakulu ei ületanud nende dokumentide vähest mahtu arvestades 0,25 h (hageja poolt näidatud ajakulu kokku 1 h). Põhjendatud õigusabikuluks ei ole hageja esindaja poolt näidatud ajakulu 24.09.2021 e-kirja koostamiseks (hageja poolt näidatud ajakulu 0,5 h). Tegemist on täiesti põhjendamatu ajakirjega õigusabi kontekstis, sest 24.09.2021 e-kirjas teatas hageja esindaja teatas kohtu korraldust eirates

2-21-742 hilinemisega, et talle juba kindlaksmääratud ja kostjaga kooskõlastatud kohtuistungi aeg ei sobi.

36.Eelpool nimetamata osas ei pea kohus vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu vähendada. Arvestades kohtuotsuse p-s 35 toodud põhjendusi, leiab kohus, et hagejale õigusabi osutamiseks kulunud põhjendatud ja vajalik ajakulu ei ületanud 6,25 h. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra 100 eurot/h määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kuludena kindlaks summa 625 eurot (6,25 x 100).
37.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 950 eurot (riigilõiv 325 eurot + lepingulise esindaja kulu 625 eurot). Hüvitatavatele menetluskuludele ei lisandu käibemaksu. Hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 725 eurot (taotletud summa 1675 eurot – taotluse rahuldatud osa 950 eurot). Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (950 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
38.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja