2-25-104573/14 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on Bondora AS-i hagi X vastu võla nõudes. Pooled esitasid 26.09.2025 kohtule kompromisslepingu. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromissleping ja lõpetada menetlus kompromissi kinnitava määrusega. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõppemise tagajärgedest. Hagejat esindab menetluses professionaalne lepinguline esindaja, mistõttu hageja täiendavaid selgitusi kohtult ei vaja. Kostja kinnitab, et talle on teada ja arusaadav, et kompromissi kinnitamisega ja menetluse lõpetamisel teeb kohus kostja suhtes kohtulahendi, mis on kostja jaoks täitmiseks kohustuslik ja mille sisulist läbivaatamist kohtumenetluses enam ei toimu. Kostja kinnitab, et talle on arusaadav, et juhul kui kostja kompromissi ei täida, on hagejal võimalik pöörduda kohtutäituri poole avaldusega algatada kostja suhtes täitemenetlus. Kohus märgib, et kompromisslepingu p 2.1 kohaselt tuleb kostjal tasuda hagejale kokku 4118,71 eurot, mis tasutakse igakuiste osamaksetena 98 eurot kuus (v.a viimane osamakse, mis on summas 110,17 eurot). Seejuures on aga kompromisslepingus esitatud tabelis viimase osamakse suuruseks 100,17 eurot. Arvestades, et kompromissi summa 4118,71 eurot vastab maksegraafikus toodud osamaksete kogusummale, siis on kohtu hinnangul kompromisslepingu p-s 2.1 tegemist ilmse trükiveaga, mille kohus saab ise parandada. Kompromisslepingus tuleb viimase osamakse õigeks suuruseks lugeda 100,17 eurot ehk kokku kuulub tasumisele poolte kokkulepitud 4118,71 eurot (41 x 98 + 100,17). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (TsMS § 430 lg 3). Kuivõrd hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, siis on kohus kontrollinud, et poolte vahel sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra ning hageja nõue on esitatud viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse (s.o üksnes ülekantud summa) katteks ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud, lepingu sõlmimise tasu ja haldustasu). Intressimääraks on hageja arvestanud 0%. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kompromissi summa sisaldab ka hageja menetluskulude hüvitist. Võimalikud muud menetluskulud jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda.