Võlaõigus

2

Kostja esitas Bondora AS-i internetikeskonnas 25. aprillil 2021 taotluse laenu saamiseks. Bondora AS-i laenutaotluse protsessi saab algatada klient (käesoleval juhul kostja), kes on end autentinud ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga. Lepingu allkirjastamiseks autenditakse klient kontoga seotud kontakttelefoni numbrile saadetava PIN-koodi abil, mis tuleb sisestada Bondora AS-i kliendiportaalis. Kostja on esitanud 25. aprillil 2021 laenutaotluse nr XXXXXXX, mida tõendab hagiavaldusele lisatud Credit File. Laenutaotluse ID

XXXXXXXXX.

Kliendiportaalis oli kostjal võimalik tutvuda lepingueelse teabega, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, lepingu projekti ja maksegraafikuga. Pärast seda kui klient on tutvunud pakkumise ja lepingueelse infoga, otsustab ta pakkumusega nõustuda või mitte nõustuda. Kuivõrd Bondora AS kasutab topeltautentimist, sh isikusamasuse tuvastamist, siis vastab antud allkirjastamise võimalus kehtivatele seadustele ning selliseid lepinguid võib kinnitada ka muu elektroonilise allkirjaga (nt kontaktelefonile saadetav PIN-kood). Kinnitamise andmed on leitavad lepingu lõpust punktis 17.3. Bondora AS kasutas kostja tahteavalduse kinnitamiseks SMS-i vahendusel edastatud PIN-koodi, mille kostja sisestas Bondora AS-i süsteemis. Asjaolu, et kostja on Bondora AS-ga sõlmitud lepingu allkirjastanud, on tõendatav lepingu jaluses oleva elektroonilise allkirja infoga, mis sisaldab endas kliendi nime, isikukoodi, kliendi poolt kasutatud seadme IP-aadressi ning kinnituse aega. Kostja taotles laenu Bondora AS-i internetiportaali iseteeninduse keskkonnas, kus ta sisestas nõutud andmed, mis on laenu taotlemiseks vajalikud (sissetulek, tööandja, kohustused jne). Selle tõenduseks on hagiavaldusele lisatud krediidihinnang (CreditFile, dtl 45–88), milles on näha, et kostja on esitanud 25. aprillil 2021 laenutaotluse. Nimetatud dokumendis on näha, et kokku on kostja taotlenud (ja ka saanud) 3 laenu. Koos laenutaotlusega esitas kostja Bondora AS-le ka pangakonto väljavõtte seisuga 25. aprill 2021 (kohtule esitatud 18. aprillil 2024). See tõendab faktilist asjaolu, et kostja on 25. aprillil 2021 esitanud laenutaotluse. Kostja esitatud pangakonto väljavõtted Swedbankis ja SEB-s ei tõenda faktilist asjaolu, et kostja pole lepingut nr XXXXXXXXXXX sõlminud ja laenu saanud. Hageja on hagiavalduses selgitanud ja ka tõendanud, et 25. aprillil 2021 kanti kostja pangakontole AS-s LHV Pank 2600 eurot. Lepingu üldtingimuste punkt 6.1 sätestab, et laenuvõtja (kostja) maksab laenusumma laenuandjale tagasi igakuiste annuiteetmaksetena eritingimustes ette nähtud tingimustel. Kostja ei ole tasunud lepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevate kohustuste katteks ühtegi eurot ja seda on kostja ise ka kinnitanud. Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 6.1 ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis Bondora AS kostjale 18. jaanuaril 2022 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja

3

intressimäärast. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0%, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista. Lisaks põhivõlale 2600 eurot on hagejal õigus nõuda viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast ehk alates 22. veebruarist 2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 6. märtsil 2024 kokku 529 eurot 81 senti ja edasiulatuvat viivist põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

MAAKOHTU LAHEND

4

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on tõendanud krediidifailiga (dtl 45 jj) et kostja on 25. aprillil 2021 esitanud laenutaotluse, mille ID XXXXXXXXX eristub teistest samas krediidifailis kostja isikuga seotud varasematest laenutaotlustest (mille saamist kostja on tunnistanud 8. aprilli 2024. a hagivastuses), koos pangakontoväljavõttega sama kuupäeva seisuga. Laenulepingu p 2.1 kohaselt loetakse leping õiguslikult siduvaks ning laenuandja ja laenuvõtja vahel sõlmituks alates päevast, mil mõlemad pooled selle elektrooniliselt või digitaalselt heaks kiitsid. Laenutaotluse esitamisel taotlejale tekkiv laenutaotluse personaalne ID näitab, et taotleja on omapoolselt taotluse esitanud. Laenusumma kostjale elektroonselt ülekandmine tõendab, et laenutaotlus (kostja tahe lepingu sõlmimiseks) on rahuldatud. Laenulepingu tingimused on kostja allkirjastanud 25. aprillil 2021 kell 18:29, kinnitamine IPaadressiga XXXXXXXXXXXXXX ja krediidiandja allkirjastanud 25. aprillil 2021 kl 18:31, IP-aadressiga XXXX (dtl 105). Kostja pole tõendanud, et temal puudub selle IP-aadressiga seos. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TsÜS § 79 kohaselt tähendab kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, et tehing peab olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Käesoleval juhul vastab kohtule esitatud laenuleping nimetatud vorminõuetele. Leping muutub aga igal juhul kehtivaks, kui tarbija saab krediidi kätte või hakkab seda kasutama. Praegusel juhul on hageja tõendanud krediidisumma maksmist kostja arveldusarvele AS-s LHV Pank (dtl 120). Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Seega kostja vastuväited hagile ei ole põhjendatud, hageja on tõendanud laenusumma kostjale ülekandmise, maksedokumendis nähtub selge viide laenulepingu numbrile. Kui kostja leidis, et tema ei ole laenu taotlenud, siis on mõistetamatu, miks kostja tema kontole ühtäkki laekunud summat selle saatjale ei tagastanud. Esialgne laenuandja on laenulepingu üles öelnud 21. veebruaril 2022. Hageja esitatud ülesütlemisteade ja ülesütlemishoiatus on edastatud kostjale portaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ehk teate edastamine oli vastav lepingus sätestatule ja oli kostja enda risk talle saabuvaid teated mitte lugeda. Hageja esitatud võlanõude summalisele arvestusele ei ole kostja ühtegi vastuväidet esitanud. Seega tuleb hagi rahuldada kogu ulatuses. Esialgne võlausaldaja kandis eelnimetatud lepingu alusel kostja arveldusarvele 2600 eurot. Kostja ei ole selle lepingu alusel ühtegi tagasimakset sooritanud. Seega tuleb kostjalt välja mõista tasumata võla põhiosa 2600 eurot. Kohus arvestas hageja möönmisega, et AS Bondora ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, mis tagajärjena toob kaasa lepingu osalise tühisuse kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0%, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista, mistõttu hageja intressi tasumist ei nõua. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 4. detsembri 2024. a seisuga kokku 769 eurot 44 senti ning edasiulatuva viivise alates 5. detsembrist 2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 2600 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 1830 eurot 56 senti (2600 – 769,44). 5

Maakohus jättis hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud menetluskuluna 440 eurot ning viivise menetluskuludelt. Kostja menetluskulud jättis maakohus kostja enda kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

kuulu kostjale (tl 343). Kostja ongi seepeale esitanud pangakonto väljavõtted selle kohta, millest nähtub raha tasumine kahe teise laenulepingu katteks, mis pole praeguse vaidluse esemeks (vt dtl 361–363). Hageja on selgitanud maakohtu menetluses, et asjaolu, et kostja on Bondora AS-ga sõlmitud lepingu allkirjastanud, on tõendatav lepingu jaluses oleva elektroonilise allkirja infoga, mis sisaldab endas kliendi nime, isikukoodi, kliendi kasutatud seadme IP-aadressi ning kinnituse aega (dtl 372). Mh on hageja märkinud, et „Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega 25.04.2021 allkirjastatud laenulepingu XXXXXXXXXXX (hagiavalduse lisa 4)“ (dtl 372). Hagiavalduse lisast 4 nähtub ringkonnakohtule, et laenulepingu all on märgitud „Nimi: LJUDMILA FILINA; Isikukood/Sünniaeg: XXXXXXXXXXX; Kinnitamise aeg: 25.04.2021 18:29:09; Kinnitamise IP aadress: XXXXXXXXXXXXXX“ (dtl 105). Maakohus on pidanud eeltoodut piisavaks, et lugeda leping kostja ja Bondora AS-i vahel sõlmituks. Samas ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeltoodu alusel lugeda tõendatuks, et Bondora AS ja kostja sõlmisid vaidlusaluse lepingu. Lepingu all märgitud andmed ei võimalda eeltoodut tuvastada. Hageja viited sellele, et Bondora AS-i laenutaotluse protsessi saab algatada klient (käesoleval juhul kostja), kes on end autentinud ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-g ning et lepingu allkirjastamiseks autenditakse klient kontoga seotud kontakttelefoni numbrile saadetava PINkoodi abil, mis tuleb sisestada Bondora AS-i kliendiportaalis ning et kostja on esitanud 25. aprillil 2021 laenutaotluse nr XXXXXXX, mida tõendab hagiavaldusele lisatud Credit File. Laenutaotluse ID XXXXXXXXX, ei tõenda samuti laenulepingu sõlmimist praegusel juhul. Eeltoodud tõendite alusel ei saa tuvastada seda, et kostja oleks kasutanud oma ID-kaarti, Mobiil-ID-d või Smart-ID-d või sisestanud kusagile PIN-koodi lepingu sõlmimiseks. Maakohus on kostjale selgitanud, et tal tuleb tõendada, et lepingu all märgitud IP-aadress ei kuulu kostjale. Ringkonnakohus märgib, et IP-aadress ei ole seotud konkreetse inimesega, vaid on seotud kohaga. Ringkonnakohtu hinnangul jääb ka selgusetuks, kuidas kostja peaks saama tõendada, et IP-aadress pole temaga seotud. Arusaamatuks jääb ka hageja seisukohast ja maakohtu otsusest, kuidas on leitud, et konkreetne IP-aadress oli seotud just nimelt kostjaga. Seega eeltoodut arvestades ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et vaidlusaluse lepingu sõlmimine kostja ja Bondora AS-i vahel on tõendatud. Asjas esitatud materjalide alusel ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kostja ja Bondora AS sõlmisid 25. aprillil 2021 laenulepingu nr XXXXXXXXXXX. Ka asjaolust, et laenusumma on kantud kostja nimelisele pangakontole või et maksedokumendis nähtub selge viide laenulepingu numbrile (dtl 398), ei saa järeldada kostja ja Bondora AS-i vahel lepingu sõlmimist. Praegusel juhul on hageja viidanud, et krediidiandja kandis laenusumma üle kostja pangakontole LHV Pangas. Samas, kuna praegusel juhul on esitatud nõue vaid lepingu alusel, ei ole alust rahuldada ka nõuet alusetu rikastumise sätete alusel. Asjas esitatud nõude loovutamise lepingust nähtub ka, et 26. veebruaril 2024 on Bondora AS hagejale loovutanud vaid lepingust tulenevad nõuded kostja vastu (dtl 129). Ringkonnakohus siiski selgitab, et lisaks nähtub, et maakohus pole kostjale ka selgitanud, mida täpselt kostja peaks tõendama, et näidata, et ta pole laenulepingut sõlminud ega laenu saanud. Seega on maakohus rikkunud selgitamiskohustust, mistõttu võttis ringkonnakohus asja materjalide juurde alles apellatsioonimenetluses esitatud kirjavahetuse LHV-ga (dtl 415– 421) ja arvestab sellega asja lahendamisel. Hagejal on olnud võimalus nimetatud tõendite osas oma seisukohta apellatsioonimenetluses avaldada. Päringule, mille kostja esitas LHV-le seoses krediidilepingute sõlmimisega tema nimel, on vastanud LHV Finance`i töötaja. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, nagu ei oleks esitatud tõendid käsitatavad tõenditena või et oleks tõendatud, et need on fabritseeritud. Hagejal, tuginedes tõendite fabritseeritusele, tulnuks oma väiteid ka tõendada – esitatud väited ei anna alust lugeda tõendid

7

ebausaldusväärseteks või leida, et need on fabritseeritud. Esitatud kirjavahetus puudutab küll laenulepingute sõlmimist ka LHV-ga, kuid samas nähtub esitatud kirjadest, et kostjale on tulnud laenulepingute sõlmimine üllatuslikult, panga töötaja on viidanud võimalusele pöörduda politsei poole ning kostja on järjepidevalt püüdnud konto ja lepingute kohta infot saada, kuid see on takerdunud seetõttu, et LHV töötaja on viidanud pidevalt, et kostja peab ennast pangas arvelduskonto kohta info saamiseks identifitseerima (vt nt dtl 416, tõlge dtl 419). Esitatud kirjavahetus viitab sellele, et kostja ei olnud varasemalt teadlik, et tal üldse on LHV Pangas konto. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kostja oleks praeguse hetkeni tema nimel LHV Pangas avatud kontole ligi pääsenud või seal tehinguid teinud vms. Seega, kuigi hageja ei ole esitanud alusetust rikastumisest tulenevat nõuet, vaid on järjepidavalt tuginenud lepingulisele nõudele, ei saa esitatud tõendite alusel ka järeldada, et kostja oleks alusetult rikastunud. Kuivõrd asjas ei ole leidnud tuvastamist vaidlusaluse lepingu sõlmimine Bondora AS-i ja kostja vahel, on maakohus hagi põhjendamatult rahuldanud. Maakohtu otsus tuleb seega tühistada ja asjas tuleb teha uus otsus, millega jätta hageja hagi kostja vastu laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tuleneva võla väljamõistmiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb seega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Bogdanovaga (dtl 414). Ka asja materjalidest ei nähtu, et apellatsioonimenetluses oleks kostjat esindanud lepinguline esindaja. Seega ei ole põhjendatud hüvitada kostjale õigusabi eest 75 eurot. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud menetluskulu on apellatsioonkaebuselt kostja tasutud riigilõiv 420 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.