Võlaõigus › Kompromissilepingud

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik

Hageja ja kostja sõlmisid tsiviilasjas nr 2-18-11446 kompromissi, mille kohus kinnitas 28.01.2019 määrusega. Nimetatud kohtuasjas leppisid pooled kokku ühisvara jagamises. Määruse punkti 1.14 kohaselt on kostja muuhulgas kohustatud tasuma hagejale hüvitise summas 20 000 eurot hiljemalt 15.09.2019. Määrus on jõustunud.



Kostja rikkus määruse punktis 1.14 sätestatud tähtaega, kui tasus hüvitise hilinemisega. Põhivõlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja kohtutäituri poole, kuid kompromissmääruses ei ole viivist välja toodud, sest hageja eeldas heas usus, et kostja ei riku oma kohustusi. Kuna hagejal ei ole viivise osas täitedokumenti, siis oli hageja sunnitud uuesti kohtusse pöörduma, sest kostja ei nõustunud võlgnevust kohtuväliselt tasuma.



Määruse punktide 1.12 ja 1.17 järgi leppisid pooled kokku, et müüvad XXX korteri hinnaga mitte vähem kui 80 000 eurot; korter oleks tulnud müüa hiljemalt 31.08.2019 ning pooled kohustusid andma vajalikud nõusolekud korteri uue omaniku kande tegemiseks.

2



Kostja takistas pahatahtlikult kokkuleppe täitmist. Hageja leidis korterile ostja, kes tegi konkreetse ettepaneku osta korter 80 000 euro eest ära. Kuivõrd kostja keeldus korterit müümast, oli hageja sunnitud 19.08.2021 (st pärast määruse p-s 1.12 sätestatud korteri müügi tähtaja möödumist) pöörduma kohtusse hagiga kostja tahteavalduse asendamiseks. Kohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-21-12380 hageja hagi ning kohustas kostjat andma nõusolek korteri võõrandamiseks müügihinnaga 80 000 eurot. Nimetatud lahend on jõustunud.



Väär on kostja vastuväide, justkui korteri müük ebaõnnestus vale müügihinna tõttu ning hageja takistas korteri müüki. Tsiviilasjas nr 2-21-12380 tehtud kohtulahend tõendab vastupidist – kostja keeldus korteri müügiks nõusolekut andmast ning takistas korteri müüki, lisaks sai korter müüdud määruse p-s 1.12 nimetatud hinnaga. Lisaks ei ole kostja põhjendanud, millist tähtsust omab asja lahendamisel väide nagu oleks hageja takistanud korteri müüki.



Hageja tegi korduvaid pingutusi XXX korteri müümisel, kuid korteri müük viibis just kostja vastuseisu tõttu. Kostja üüris XXX korteri välja ja teenis selle pealt tulu, mida ta hagejaga ei jaganud. Hagejal puudus XXX korterile ligipääs ning kostja keeldus hagejale korterivõtmete andmisest. Sellest tulenevalt puudus kostjal huvi korteri müümiseks kohtumääruses toodud tingimustel. Hageja tegi aktiivselt pingutusi kokkuleppe täitmiseks ja korteri müümiseks, postitades XXX korteri müügikuulutuse kinnisvaraportaalidesse kv.ee ning city24.ee. Kuulutuste peale võtsid hagejaga ühendust mitmed huvilised, kuid kostja põhjendamatu vastuseisu tõttu ei õnnestunud korterit müüa. Korteri müümiseks oli hageja sunnitud tsiviilasjaga nr 2-21-12380 kohtusse pöörduma.



Kostja väide, et hageja ei tulnud 17.02.2020 notarisse, on kohut eksitav. Kostja küll leppis notariaja kokku, kuid kostja soovis tehingut teha tingimustel, mis ei vastanud poolte vahel kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppele. Hageja emale kuuluvale korterile oli seatud hüpoteek kostja laenu tagamiseks. Kompromissiga olid pooled kokku leppinud, et hageja ema korter vabastatakse hüpoteegist pärast XXX korteri müüki. Kostja soovis XXX korteri aga müüa viisil, mille tagajärjel oleks hageja emale kuuluv YYY korter jäänud tagama kostja laenu. Kostja soovis õigusvastaselt jätkata hageja ema korteri kasutamist oma laenu tagatisena, kuigi pooled olid otseselt määruse p-s 1.13 leppinud kokku vastupidises. Hagejal puudus kohustus minna notarisse tegema tehingut tingimustel, mis ei vastanud poolte kokkuleppele. Seega ei keeldunud hageja ilma põhjuseta kokkuleppe täitmisest ja korteri müümisest.



Asjas ei ole vaidlust, et kostja on viivitanud hageja ees rahalise kohustuse täitmisega. Hageja nõuab viivise 263,43 euro tasumist seadusjärgses määras tähtaegselt tasumata hüvitiselt. Hageja selgitab viivise kujunemist järgnevalt: 

Esimese makse 688,06 eurot tegi kostja 23.12.2019. Kostja oli viivitanud 20 000 euro tasumisega 99 päeva, mistõttu oli makse tegemise ajaks tekkinud viivis 433,97 eurot. Maksest läks esmajärjekorras maha viivis 433,97 eurot ning ülejäänud 254,09 eurot põhivõlgnevusest. Seega jäi kostja põhivõlgnevuseks 19 745,91 eurot.



Teise makse 857,38 eurot tegi kostja 27.12.2019. Kostja oli viivitanud 19 745,91 euro tasumisega 4 päeva, mistõttu oli makse tegemise ajaks tekkinud viivis 17,31 eurot. Maksest läks esmajärjekorras maha viivis 17,31 eurot ning ülejäänud 840,07 eurot põhivõlgnevusest. Seega jäi kostja põhivõlgnevuseks 18 905,84 eurot.

3



Kolmanda makse 311,28 eurot tegi kostja 30.12.2019. Kostja oli viivitanud 18 905,84 euro tasumisega 3 päeva, mistõttu oli makse tegemise ajaks tekkinud viivis 12,43 eurot. Maksest läks esmajärjekorras maha viivis 12,43 eurot ning ülejäänud 298,85 eurot põhivõlgnevusest. Seega jäi kostja põhivõlgnevuseks 18 606,99 eurot.



Neljanda makse 406,30 eurot tegi kostja 21.01.2020. Kostja oli viivitanud 18 606,99 euro tasumisega 22 päeva, mistõttu oli makse tegemise ajaks tekkinud viivis 89,48 eurot. Maksest läks esmajärjekorras maha viivis 89,48 eurot ning ülejäänud 316,82 eurot põhivõlgnevusest. Seega jäi kostja põhivõlgnevuseks 18 290,17 eurot.



Viienda makse 245,23 eurot tegi kostja 25.02.2020. Kostja oli viivitanud 18 290,17 euro tasumisega 35 päeva, mistõttu oli makse tegemise ajaks tekkinud viivis 139,92 eurot. Maksest läks esmajärjekorras maha viivis 139,92 eurot ning ülejäänud 105,31 eurot põhivõlgnevusest. Seega jäi kostja põhivõlgnevuseks 18 184,86 eurot.



Kuuenda makse 17 491,75 eurot tegi kostja 27.03.2020. Kostja oli viivitanud 18 184,86 euro tasumisega 31 päeva, mistõttu oli makse tegemise ajaks tekkinud viivis 123,22 eurot. Maksest läks esmajärjekorras maha viivis 123,22 eurot ning ülejäänud 17 368,53 eurot põhivõlgnevusest. Seega jäi kostja põhivõlgnevuseks 816,35 eurot.



Põhivõlgnevuselt summas 816,35 eurot, mis kostjal tasumata jäi, oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks, st perioodil 28.03.2020 kuni 28.11.2023 tekkinud seadusjärgne viivis summas 263,43 eurot.



Kostja tasus allesjäänud põhivõlgnevuse summas 816,35 eurot hiljem täiteasja nr 035/2023/5851 käigus.



Isegi kui eeldada kostja vastuväidete asjakohasust, siis on kostja igal juhul oma kohustuse täitmisega viivitanud vähemalt kuni 17.02.2020.



Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist, VÕS § 159 lg 2 ei ole viivisenõude puhul kohaldatav.



Kuna hagejal on rahaline nõue kostja vastu, siis ei kohaldu VÕS § 108 lg 3.



Tsiviilasjas nr 2-18-11446 peetud istungi protokollist ei nähtu, et pooled oleksid pidanud läbirääkimisi viivise üle, mistõttu pole võimalik asuda seisukohale, nagu oleks hageja oma viivisenõudest loobunud.

Kostja on teinud kõik, et tsiviilasjas nr 2-18-11446 kokkulepitut täita ja otsinud omalt poolt lahendusi olukorra lahendamiseks. Korteri müümine kokkulepitud tähtajaks ebaõnnestus, kuna selleks ajaks ostjat ei leitud. Kindlasti oli selle põhjus ka vale hind, mis küll kohtus sai kokku lepitud, aga turuseis muutus ja eksperthinnanguga oli korteri väärtus 20.12.19 seisuga 72 500 eurot.

4



Kostja leidis ostja ja ostu-müügi tehing oleks pidanud olema kuupäeval 17.02.2020. Hageja aga ei tulnud notarisse ja tehing jäi ära. Kompromissi ei läinud kirja selliselt, et korraga on vaja teostada XXX tn korteri müük ja lisatagatise vabastus. Kostja soovis täita kompromissi ja XXX korter müüa, samuti lisatagatis vabastada. XXX korterit oleks saanud müüa, aga lisatagatise vabastamisest keeldus pank. Ka osaline kompromissi täitmine oleks aidanud kohustuste vähendamisele kaasa ja võlga maksta. Hageja notarisse ilmuma jätmine ei võimaldanud müüa korterit ja võlga tasuda, milles olid osapooled kohtus kokku leppinud.



Hageja soovib jätta kohtule mulje, et ajaliselt hilisem tehing korteri võõrandamisel 19.08.2021 on seotud varasema sündmusega 17.02.2020. Kohus ei tohiks neid faktilisi väiteid (hagiavalduse p 7 ja 8) arvestada.



Kuna 17.02.2020 on kuupäev, kus hageja notarisse ei tulnud, ja on varasem kui hagis toodud intressi arvutuskäik ehk alates 28.03.2020, siis on kostjal vastuväide kogu hagi suhtes.



02.04.2020 toimus kohtutäituri kaudu võla tasumine, kus müüdi kostja üks korter maha. Hageja ei taotlenud siis viivise maksmist, vaid nõue oli täpselt 20 000 eurot. Kostjat ei teavitatud, et maksmata jäid viivised, kui kohtutäitur kandis korterimüügist ülejäänud raha kostja kontole.



Kostja on pidanud juba kohtutäituri kaudu maksma viiviseid 969,35 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Harju Maakohtu 28.01.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-11446 (kompromissimäärus) kinnitati poolte vahel ühisvara jagamise vaidluses kompromiss (kompromissleping), millest käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt on olulised järgmised tingimused (järgitud on kompromissimääruse punktijärjestust):

5

Müügist saadud rahast tuleb kustutada laen Danske Bank A/S ees. Ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdselt.

Kompromissimäärus jõustus 05.02.2019 ja selle kohaselt pidid pooled müüma korteriomandi hiljemalt 31.08.2019 ja kostja maksma hagejale hüvitist 20 000 eurot mitte hiljem kui 15.09.2019.

-

Harju Maakohtu 28.01.2019 kompromissimääruse (ts asi nr 2-1811446) täitmiseks on algatatud kaks täiteasja:

a) Nr 022/2019/6726, mis on lõpetatud täituri 02.04.2020 otsusega seoses võlgnetava 20 000 euro tasumisega (dtl 156) ning b) Nr 035/2023/5851, mis on lõpetatud täituri 06.02.2024 otsusega, seoses võlgnetava 816,35 euro (seisuga 21.12.2023) tasumisega.

ebaõiglaseks ning väidab, et kui ta oleks teadnud, et võlgneb viiviseid, siis ta oleks saanud viivisenõude vähendamiseks palju varem raha ära maksta.

kinnitasid

7

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.