Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 04.11.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-148073
Kohtuasi
Q.E hagi W.P vastu viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.09.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Q.E apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Apellant (hageja) Q.E (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Q.E 30.10.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 29.09.2025 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Q.E kanda. W.P-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Q.E (hageja) esitas 28.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsukiirmenetluse avalduse W.Plt (kostja) 263,44 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 29.12.2023 määrusega kostja vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 18.01.2024 hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja viivise 263,43 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kinnitas kohus tsiviilasjas nr 2-18-11446 (ühisvara jagamine) poolte kompromissi, mille p 1.14 kohaselt oli kostja mh kohustatud tasuma hagejale hiljemalt 15.09.2019 hüvitist 20 000 eurot. Hageja ei loobunud kompromissi sõlmides viivisenõudest, sest pooled ei rääkinud viivisenõuet puudutavat kompromissiläbirääkimistel läbi. Kostja tegi hagejale võla tasumiseks järgmised maksed: 23.12.2019 – 688,06 eurot, 27.12.2019 – 857,38 eurot, 30.12.2019 – 311,28 eurot, 21.01.2020 – 406,30 eurot, 25.02.2020 – 245,23 eurot ja 27.03.2020 – 17 491,75 eurot. Kuna kostja ei tasunud hüvitist tähtaegselt, tekkis hagejal võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel õigus nõuda viivist ning lugeda VÕS § 88 lg 8 järgi esmalt täidetuks viivisenõue ning seejärel põhinõue. Sellest tulenevalt võlgnes kostja hagejale pärast 27.03.2020 makset põhinõudena 816,35 eurot ning hagejal on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aja seisuga õigus nõuda kostjalt viivist 263,43 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 29.09.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, kuid ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
4.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: -
-
Harju Maakohus kinnitas 28.01.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-11446 poolte ühisvara jagamise vaidluses kompromissi (kompromissimäärus), mille p 1.14 kolmanda lause kohaselt tuli kostjal tasuda hagejale 20 000 eurot 10 kalendripäeva jooksul alates Tallinnas XXX asuva korteriomandi müügist, kuid mitte hiljem kui 15.09.2019, ning p 1.18. kohaselt lugesid pooled kompromissi kinnitamisega kogu ühisvara jagatuks ja nõustusid sellega, et nad ei esita teineteise ühisvaraga seonduvaid nõudeid; kompromissimäärus jõustus 05.02.2019; hageja alustas kompromissimääruse täitmiseks kaks täiteasja: täiteasjas nr 022/2019/6726 (esimene täiteasi) lõpetas täitur 02.04.2020 otsuseta täitemenetluse võlgnetava 20 000 euro tasumise tõttu ning täiteasjas nr 035/2023/5851 (teine täiteasi) 06.02.2024 otsusega võlgnetava 816,35 euro tasumise tõttu.
2
2-23-148073
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt 816,35 euro suuruselt põhinõudelt ajavahemiku 28.03.2020 – 28.11.2023 eest viivist 263,43 eurot, sest kompromissilepinguga (kompromissimääruse p 1.18) loobus hageja ühisvaraga seonduvatest täiendavatest nõuetest, milleks saab pidada ka viivisenõuet. Hageja möönis, et ta ei pidanud kompromissilepingus viivisekokkuleppe sõlmimist vajalikuks, kuna lootis, et kostja täidab kohustuse õigel ajal.
4.3.Lisaks tasus kostja juba teises täiteasjas hagejale viivist. Hagejale 20 000 euro tasumine toimus esimeses täitemenetluses ning täitedokumendist (kompromissimäärus) ei nähtu viivisenõuet, mida täitur oleks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 56 lg 1 järgi täita saanud. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja teavitas kostjat kavatsusest nõuda viivist ning täitur arvestas laekuvaid summasid muu nõude, mitte põhinõude katteks. Hageja 21.12.2023 avalduse alusel alustati uuesti täitemenetlust 20 000 euro suurusest võlast 816,35 euro suuruse nõude täitmiseks.
4.4.Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus kompromissimääruse p 1.18 alusel ekslikult seisukohale, et hageja loobub viivisenõudest. Maakohus tõlgendas vastavat kokkulepet ekslikult ning jättis arvestamata, et hageja ei ole teadlikult sellest loobunud, samal ajal on aga kostja seda tunnustanud, kui tasus teise täitemenetluse raames osaliselt viivist. Maakohus jättis vääralt kohaldamata seadusest tuleneva imperatiivse normi maksete arvestamise järjekorra kohta (VÕS § 88 lg 8).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 263,44 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos viivisega 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. 3
2-23-148073
8.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.1.Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.
8.2.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse ja tingiks maakohtu otsuse tühistamise. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib kolleegium, et olukorras, kus kompromissimäärusest kui täitedokumendist tulenes kostjale kohustus tasuda põhinõudena 20 000 eurot, kuid ei tulenenud kohustust tasuda selle maksmisega viivitamise korral viivist, ning hageja esitas esimeses täiteasjas avalduse 20 000 euro suuruse täitedokumendist tuleneva nõude sissenõudmiseks, sai kohtutäitur täitemenetluses TMS § 2 lg 1 p 1 ja § 56 lg 1 järgi täita üksnes täitedokumendist tulenevat nõuet, s.o kompromissimäärusest tulenevat 20 000 euro suurust põhinõuet. TMS § 56 lg-te 1 järgi rahuldatakse täitemenetluses sissenõudja nõue koos viiviste ja muude kõrvalkuludega, mille suurus nähtub täitedokumendist. Siinsel juhul ei sisaldanud täitedokument (kompromissimäärus) viivisenõuet. Seega täitis kostja esimese täitemenetluse raames 20 000 euro suuruse põhinõude kogu ulatuses ja viimase makse tegemisega 27.03.2020 oli kogu põhinõue täidetud. Arvestades seda, et kompromissimääruse p 1.14 kolmanda lause kohaselt tuli kostjal tasuda 20 000 eurot hiljemalt 15.09.2019 ning esimese täitemenetluse raames kostja tehtud makseid, oleks hagejal õigus nõuda kostjalt viivisekalkulaatori järgi kokku viivist 804,5 eurot järgmiselt: - 16.09.2019–23.12.2019 põhinõudelt 20 000 eurot viivist 433,97 eurot; - 24.12.2019–27.12.2019 põhinõudelt 19 311,94 eurot viivist 16,93 eurot; - 28.12.2019–30.12.2019 põhinõudelt 18 454,56 eurot viivist 12,13 eurot; - 31.12.2019–21.01.2020 põhinõudelt 18 143,28 eurot viivist 87,26 eurot; - 22.01.2020–25.02.2020 põhinõudelt 17 736,98 eurot viivist 135,69 eurot; - 26.02.2020–27.03.2020 põhinõudelt 17 491,75 eurot viivist 118,52 eurot. Kuna kostja tasus teises täitemenetluses hagejale 816,35 eurot, on kostja hagejale kogu ulatuses viivise tasunud ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt täiendavalt viivist sõltumata sellest, kas pooled olid viivisenõudest kompromissilepingus loobunud või mitte.
9.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
4
2-23-148073
10.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (100 eurot).
11.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
12.Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.