Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on OSAÜHINGU ALINEA ÕIGUSBÜROO avaldus A K vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes. 1(4)

2-18-133731 Viru Maakohus jättis 31. oktoobri 2019 määrusega avalduse läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohus 17. detsembri 2019 määrusega tühistas Viru Maakohtu 31. oktoobri 2019 määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Kuna puudutatud isiku elukoht on Vene Föderatsioonis, edastas 04. märtsil 2020 Viru Maakohus Justiitsministeeriumi kaudu Venemaa pädevale ametiasutusele õigusabitaotluse. Venemaa pädeva ametiasutuse 29. detsembri 2020 vastuse kohaselt ei õnnestunud Venemaa kohtul dokumente adressaadile kätte anda, sest tema asukoht on teadmata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 613 lg 1 alusel kuuluvad hagita menetluses lahendamisele vaidlused, mille raames korteriühistu nõuab korteriomanikult majandamiskulude tasumist. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1). Rahvastikuregistris puuduvad andmed puudutatud isiku kohta, kuna isikul puudub isikukood. S AS-i andmetel on puudutatud isiku kontaktandmed – XXX. Narva politseijaoskonnal puudub informatsioon puudutatud isiku tegeliku asukoha kohta. 22. aprilli 2014 korteriomandi müügilepingu, asjaõigusepingu ja kinnistamisavalduses on puudutatud isiku kohta märgitud, et isik on XXX, sündinud XXX, elukoht XXX. Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on KÜ I valitseja vastanud 13. märtsil 2019, et valitseja andmetel korteris nr XXX puudutatud isik ei ela, korter on kinni, elanikke ei ole. Venemaa pädeva õigusasutuse 10. juuni 2020 andmetel on puudutatud isiku elukoht XXX. Kohus leiab, et kohtuasja materjalidega on tõendatud, et puudutatud isikul puudub elukoht Eesti Vabariigis ning tema elukoht on Venemaa Föderatsioonis. Kuigi puudutatud isikule kuulub Eestis korteriomand asukohaga Sillamäe linnas, ei saa seda korteriomandit pidada puudutatud isiku elukohaks. Notariaalakti nr 1757 kohaselt tuvastati puudutatud isiku isikusamasus korteriomandi müügilepingu sõlmimise ajal puudutatud isiku isikutunnistuse alusel, mille kohaselt on puudutatud isik Venemaa Föderatsiooni kodanik. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi Eesti-Vene õigusabileping) art 1 lg-st 1 tulenevalt kohaldub õigusabileping juhul, kui menetlusosalisel on Vene Föderatsiooni kodakondsus. Eesti-Vene õigusabilepingu art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Kuna puudutatud isik on Vene Föderatsiooni kodanik ja elab Venemaa Föderatsioonis, kuulub kohtu pädevuse kindlaksmääramisel kohaldamisele Eesti-Vene õigusabileping.

2(4)

2-18-133731 Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 punktis 1 on sätestatud kohtualluvuse üldpõhimõte, mille kohaselt, kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Eesti-Vene õigusabileping võlgnevuse nõude kohtualluvuse osas üldpõhimõttest kõrvale kalduvaid kohtualluvuse erinorme ette ei näe. Kuna kohtuvaidlus ei ole seotud omandiõigusega vaid võlaõigusliku nõudega, ei saa antud juhul rakendada erisätet, s.o Eesti-Vene õigusabilepingu art 38, mille kohaselt määratakse omandiõigus kinnisvarale selle lepingupoole seadusandluse järgi, kelle territooriumil kinnisvara asub. Seega kui selgub, et puudutatud isikul on Venemaa kodakondsus ja ta elab Venemaa Föderatsioonis, siis ei allu kohtuvaidlus Eesti kohtule, kui puudutatud isikul ei ole Eestis elukohta. Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 p 2 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht või kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Seega võimaldab Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 p 2 arutada asja ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Sel juhul tuleb kohtul küsida puudutatud isiku seisukohta asja menetlemise kohta Eesti kohtus. Venemaa pädeva ametiasutuse vastuse kohaselt ei õnnestunud Venemaa kohtul kohtudokumente adressaadile kätte anda, sest tema asukoht on teadmata. Seega puudavad kohtul andmed, et puudutatud isik on nõus asja lahendamisega Eesti kohtus. Avaldaja palub kohtul kätte toimetada menetlusdokumendid võlgnikule korduvalt ning taotleda Venemaa kohtult puudutatud isiku sundtoomist istungile. Kohus leiab, et menetlusdokumendi puudutatud isikule korduvaks kättetoimetamiseks puudub vajadus, sest kohus juba edastas nõuetekohaselt Venemaa pädeva ametiasutuse kaudu õigusabi taotluse puudutatud isiku ärakuulamiseks. Puudutatud isik ei vastanud Venemaa Föderatsiooni kohtule ega avaldanud, et nõus asja lahendamisega Eesti kohtus. Eesti kohus ei ole pädev taotlema Venemaa kohtult puudutatud isiku sundtoomist istungile. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuna puudutatud isikul puudub Eesti Vabariigis elukoht, ei ole Eesti kohus pädev asja menetlema. Ka pole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et puudutatud isik on nõus asja lahendamisega Eesti kohtus. Seega tuleb Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 p 1 alusel avaldus esitada puudutatud elukoha järgi, s.o Venemaa Föderatsiooni pädeva kohtu poole. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (RKTKm 3-2-1179-14, p 10). TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kuna puudutatud isiku elukoht ei ole Eesti Vabariigis ja kohtule ei ole esitatud poolte kirjalikku nõusolekut asja arutamiseks Eesti Vabariigi kohtus, on tegemist Eesti-Vene õigusabilepingu artikkel 21 lg 1 sätestatud kohtualluvusega ning Eesti Vabariigi kohus ei ole pädev avaldust arutama. Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 p 1 alusel allub asi Vene Föderatsiooni kohtule. Kohus ei ole tuvastanud, et käesoleval juhul esineks muu õigusabilepingus sätestatud alus asja lahendamiseks Eesti Vabariigi kohtus. Kuna Eesti Vabariigi kohus ei ole pädev asja lahendama, tuleb avaldus jätta läbivaatamata. Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1 jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi 3(4)

2-18-133731 vaatamata. Kohus selgitab avaldajale, et oma nõude lahendamiseks kohtus võib avaldaja pöörduda Venemaa Föderatsiooni pädeva kohtu poole puudutatud isiku elukoha järgi. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus leidis, et avaldus tuleb jätta läbivaatamata ning seega tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ning arvestades, et kõik menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda ja avaldust ei ole puudutatud isikule kätte toimetatud, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.