lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-133731/24

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-133731/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1336
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OSAÜHING ALINEA ÕIGUSBÜROO11188107

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-133731

Tsiviilasi

OSAÜHINGU ALINEA ÕIGUSBÜROO avaldus A.K. vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 31. oktoobri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OSAÜHINGU ALINEA ÕIGUSBÜROO määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): OSAÜHING ALINEA ÕIGUSBÜROO (registrikood 11188107), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Puudutatud isik: A.K. (sünd XXXXXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 31. oktoobri 2019 määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1.OSAÜHING ALINEA ÕIGUSBÜROO (avaldaja) esitas 13. detsembril 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.K. lt (puudutatud isikult) 1200 euro 34 sendi saamiseks. Kuna maksettepanekut ei õnnestunud puudutatud isikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saanud ka avalikult kätte toimetada, lõpetas kohus 20. märtsil 2019 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Avaldaja esitas 5. aprillil 2019 Viru Maakohtule avalduse, milles palus mõista puudutatud isikult enda kasuks välja majandamiskulude võlgnevus 1200 eurot 34 senti, viivis majandamiskulude võlgnevuselt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 42 lg-s 1 sätestatud määras alates 13. detsembrist 2018 kuni võlgnevuse tasumiseni ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt on puudutatud isik XXX asuva korteri omanik. Elamu haldamiseks oli valitsejaks nimetatud AS XX. Valitseja esitas korteriomanikele (sh puudutatud isikule) igakuuliselt arved majandamiskulude tasumiseks. Puudutatud isiku võlgnevus valitseja ees on 834 eurot 39 senti. Alates 13. jaanuarist 2018 on elamus sundmoodustatud XXX korteriühistu. Ka korteriühistu esitas korteriomanikele igakuuliselt arved majandamiskulude tasumiseks. Puudutatud isiku võlgnevus korteriühistu ees on 365 eurot 95 senti. Korteriühistu loovutas oma nõuded valitsejale. Valitseja loovutas oma nõuded omakorda avaldajale.
3.Viru Maakohus võttis 9. aprilli 2019 määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul avalduse kättetoimetamisest.
4.Maakohtul ei õnnestunud hagimaterjale puudutatud isikule kätte toimetada. Maakohus esitas päringud Politsei- ja Piirivalveametile ning krediidiasutustele.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5.Viru Maakohus jättis 31. oktoobri 2019 määrusega avalduse läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda, määrates, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Maakohtu põhjenduste kohaselt puuduvad rahvastikuregistris andmed puudutatud isiku kohta. Swedbank AS-i andmetel on puudutatud isiku kontaktandmed XX tänav, maja X, korpus X, korter XX. Narva politseijaoskonnal puudub informatsioon puudutatud isiku tegeliku asukohta kohta. 22. aprilli 2014 korteriomandi müügilepingus, asjaõiguslepingus ja kinnistamisavalduses on puudutatud isiku kohta märgitud, et ta on Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud XXX, elukoht on sama nagu Swedbank AS-i andmetel. Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna päringule on valitseja vastanud, et puudutatud isikule kuuluvas korteris ei ela keegi. Seega ei ole puudutatud isikul Eestis elukohta. Kuigi puudutatud isikule kuulub Eestis korteriomand, ei saa seda tema elukohaks pidada. Puudutatud isiku elukoht on Venemaal, samuti on ta Venemaa Föderatsiooni kodanik. Praegusel juhul tuleb kohaldada Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (EestiVene õigusabileping). Õigusabilepingu art 21 p-s 1 on sätestatud kohtualluvuse üldpõhimõte. Võlgnevuse nõude osas kohtualluvuse erinorme ei ole. Kuna vaidlus ei ole seotud omandiõigusega, ei saa kohaldada õigusabilepingu art 38. Kuna puudutatud isikul ei ole Eestis elukohta, ei ole Eesti kohus pädev asja menetlema. Avaldaja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et puudutatud isiku oleks andnud nõusoleku asja menetlemiseks Eesti kohtus. Seega tuleb õigusabilepingu art 21 p 1 alusel esitada avaldus

puudutatud isiku elukohta järgi, s.o Venemaa Föderatsiooni pädevale kohtule. TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jättis maakohus avalduse läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt allub asi Eesti kohtule. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud õigusabilepingut. Tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette erandliku kohtualluvuse hagita korteriomandiasjade suhtes (TsMS § 613 lg 1 p 1, § 120). Õigusabilepingus sätestatud kohtualluvuse regulatsioon kohaldub vaid hagimenetlusele. Vene ja Eesti tsiviilkohtumenetlused eristavad hagi- ja hagita menetlust. Hagita menetluses on kõrgendatud kohtukontroll asja üle (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7). Sellises menetluses ei saa teha tagaseljaotsust, mis välistab põhjendamatu nõude rahuldamist. Hagimenetluse asjad on üldjuhul tugevalt seotud koduriigiga ning nende läbivaatamine teise riigi kohtus võib olla võimatu või mõttetu. Eestis on ka päris palju korteriomanikke, kes elavad Venemaal. Sageli menetlevad Eesti kohtud sarnaseid asju lähtudes korteriomandi asukohast. Puudub ühetaoline arusaam, kuidas neid asju lahendada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
8.Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud avalduse TsMS § 423 lg 1 p 13 (koostoimes § 477 lg-ga 1) alusel läbi vaatamata. Viidatud sätte kohaselt jätab kohus avalduse läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (vt nt Riigikohtu 31. märtsi 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 10).
9.Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga selles, et Eesti kohtu pädevus asja lahendamiseks tuleneb TsMS § 613 lg 1 p-st 1 ja §-st 120. Kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse TsMS § 70 lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Eesti kohus võib TsMS § 70 lg-te 1 ja 2 järgi asja menetleda üksnes siis, kui ta on selleks pädev rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti seaduste (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku) suhtes. Eesti-Vene õigusabilepingu art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Seega saab õigusabileping tulla kohaldamisele eelkõige siis, kui mõnel menetlusosalisel on Venemaa kodakondsus. Lähtudes tsiviilasja materjalidest ei ole ringkonnakohtul alust kahelda, et puudutatud isik on Venemaa kodanik. Ka avaldaja ei ole seda määruskaebuses vaidlustanud. Eelneva tõttu kuulub kohaldamisele Eesti-Vene õigusabileping.
10.Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga selles, et praegusel juhul ei kohaldu Eesti-Vene õigusabilepingu art 21, kuna tegemist on hagita asjaga. Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud (ja ka avaldaja ei ole seda määruskaebuses vaidlustanud), et puudutatud isiku elukohaks on XXX. Ringkonnakohus möönab, et Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1

viitab kostjale. Samas on praegusel juhul tegemist korteriomaniku vastu esitatud majandamiskulude nõudega. Selline nõue lahendati kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni alusel hagimenetluses. Kohtualluvus ei saa sõltuda sellest, kas majandamiskulude nõue lahendatakse hagi- või hagita menetluses.

11.Samas võimaldab Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 2 arutada asja ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Praegusel juhul ei ole maakohus kindlaks teinud, kas puudutatud isik on nõus asja lahendamisega Eesti kohtus. Asja materjalidest nähtuvalt oli maakohtule puudutatud isiku elukoht teada. Seda arvestades ei olnud maakohtul ülemääraselt keeruline ega koormav küsida puudutatud isikult seisukohta asja lahendamise kohta Eesti kohtus. Eelneva tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule. Maakohtul tuleb küsida puudutatud isiku seisukohta asja menetlemise kohta Eesti kohtus.
12.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kui puudutatud isik ei ole nõus asja lahendamisega Eesti kohtus, tuleb maakohtul menetlus lõpetada. Sellises olukorras tuleb avaldajal pöörduda oma nõudega Venemaa kohtu poole. Siinkohal jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et sageli menetletakse analoogseid nõudeid lähtudes korteriomandi asukohast. Eelnevalt on ringkonnakohus asunud seisukohale, et Eesti kohtu pädevus asja lahendamiseks ei saa tuleneda TsMS § 613 lg 1 p-st 1 ja §-st 120. Ringkonnakohus möönab, et majandamiskulude nõude esitamine Venemaa kohtusse võib olla võlausaldaja (eriti aga korteriühistu) jaoks koormav. See ei anna aga alust Eesti-Vene õigusabilepingu kohaldamata jätmiseks.
13.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
14.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 (koostoimes § 477 lg-ga 1) ei võimalda esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, kui ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega maakohus jättis avalduse läbi vaatamata. Eelneva tõttu ei ole määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja