Võlaõigus › Töövõtulepingud

täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja nõue Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et Aspen Grupp OÜ (edaspidi ka hageja või töövõtja) ja OSAÜHING SHINOK (edaspidi ka kostja või tellija) sõlmisid 18.03.2020 hinnapakkumise alusel suulise töövõtulepingu Xxxx kinnistul asunud endise ühiselamu osaliste varemete lammutustööde läbiviimiseks, jäätmete pulbristamiseks ning veoautodele laadimiseks. Pooled leppisid kokku, et töövõtutasuks on 9 800.00 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 11 760.00 eurot. Kostja pidi ettemaksuna tasuma 5 000.00 eurot + käibemaks, ehk kokku 6 000.00 eurot. Hageja väljastas kostjale 16.04.2020 ettemaksu tasumiseks arve nr 220101 summas 6 000.00 eurot, arve maksetähtaeg oli 19.04.2020. Kostja tasus 21.04.2020 ettemaksuarvest nr 220101 pangaülekannetega 5 000.00 eurot (3 000.00 + 2 000.00). Hageja teostas kokkulepitud tööd, koostas tööde kohta 21.05.2020 arve nr 220150, allkirjastas omalt poolt tööde teostamise akti, lisas töö teostamist tõendavad fotod ning edastas need e-kirjaga kostjale, paludes akt kostjal allkirjastada ja hagejale tagasi saata. 21.05.2020 väljastatud arve nr 220150 alusel kuulus tasumisele 4 800.00 eurot + käibemaks, s.o kokku 5 760.00 eurot, mis koos ettemaksuga summas 6 000.00 eurot moodustas kokkulepitud töövõtuhinna. Arvele nr 220150 märkis kostja ka meeldetuletuse arve nr 220101 summas 1 000.00 eurot võlgnevuse kohta. Arve nr 220150 makse tähtaeg oli 26.05.2020. Kostja tööde teostamise akti ei allkirjastanud, kuid ei vaielnud ka tööde teostatuks lugemisele vastu. 29.05.0202 saatis hageja kostjale meeldetuletuse tasumata arve nr 220150 osas, lisas arve nr 220150 ning palus arve esimesel võimalusel tasuda. 06.07.2020 saatis hageja korduva meeldetuletuse arve nr 220150 tasumise kohta. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele on kostja jätnud hagejale tasumata 21.05.2020 arve nr 220150 summas 5 760.00 eurot ja arve nr 220101 summas 1 000.00 eurot, s.o kokku tasumata töövõtutasu 6 760.00 eurot. Käesoleval juhul teostati töövõtulepingu esemeks olevad tööd ning hageja pakkus kostjale tööde vastuvõtmist 21.05.2020. Kostja kohustus VÕS § 638 alusel oli töö mõistliku aja jooksul vastu võtta. Kostja rikkus tööde vastuvõtmise kohustust. Kostja ei ole 21.05.2020 tööde teostamise akti siiani allkirjastanud, kuid hageja hinnangul on tegemist põhjendamatu akti allkirjastamata jätmisega ning objektil Xxxx hageja poolt teostatud tööd tuleb VÕS § 638 alusel lugeda vastuvõetuks olenemata sellest, et kostja ei ole tänaseni tööde teostamise akti allkirjastanud. Töövõtutasu on sellest tulenevalt muutunud VÕS § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks. Töö hind ja sisu lepiti kokku hageja 18.03.2020 hinnapakkumise alusel, mida kostja on omapoolselt ka aktsepteerinud, kuivõrd on tasunud osaliselt ettemaksuarve nr 220101. Hageja asus heas usus objektil töid läbi viima olenemata sellest, et tööde alustamise kuupäeval, s.o 22.04.2020, oli kostjal hagejale tasumata 1 000.00 eurot ettemaksuarvest nr 220101. Mõlemad pangaülekanded ettemaksuarve nr 220101 tasumiseks tegi kostja 21.04.2020 ehk enne, kui

objektil töödega alustati. Ettemaksu tasumisest summas 5 000.00 eurot järeldas hageja, et kostja soovib tööde teostamist kokkulepitud tingimustel. Hageja hinnangul tuleb seega suulise töövõtulepingu alusel Xxxx teostatud tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning kostjal on kohustus tasuda hagejale teostatud tööde eest 6 760.00 eurot. Nimetatud summa palub hageja kostjalt välja mõista. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras) põhinõudest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 6 760.00 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja seaduslik esindaja võttis 08.04.2020 telefoni teel ühendust hageja esindajaga ning uuris ekskavaatori rendi tunnihinna suurust. Hageja esindaja sõnul sõltus tunnihind renditavast seadmest: hüdrauliliste lõikuritega ekskavaator 70.00 eurot ning kopaga ekskavaator 40.00 eurot. Hageja esindaja uuris kostja esindajalt, miks ta tunnihinda küsib, millele kostja esindaja vastas, et soovib teostada oma objektil lammutustöid, objektil töötava ekskavaatori tööaega isiklikult jälgida ja vastavasisulise graafiku tööde mahu kinnitamiseks koostada. Kostja täpsustas samuti, et tunnihinna teadmine on vajalik selleks, et tööde teostamise lõpetamisel osata hinnata lõplikku töövõtutasu. Hagi järgi suulise töövõtulepingu aluseks oleva hinnapakkumist ei ole kostja kätte saanud, sest see ei olnud talle saadetud. Hagi lisadest on näha, et hageja on pakkumise saatnud e-postile xxxx, mis ei ole kostja e-post ega selline e-post, millele oleks kostjal juurdepääs. Kostjal ei olnud objektiivselt võimalik tutvuda pakkumise sisuga, sest see oli saadetud kolmanda isiku e-postile. 16.04.2020 saatis hageja kostjale arve, mille järgi kuulus tasumisele ettemaks koos käibemaksuga summas 6 000.00 eurot. Ettemaksuarves märkis hageja tööde kogumaksumuseks 9 800.00 eurot + käibemaks. Kostja tasus 21.04.2020 kahe osamaksega ettemaksuarvest 5 000.00 eurot (3 000.00 + 2 000.00) ning 22.04.2020 alustas hageja tööde teostamist aadressil Xxxx. Kostja leiab, et ettemaksuarves märgitud kogumaksumus ei saanud kostja arusaama järgi ning poolte vahel peetud telefonikõnedele toetudes olla lõplik ja siduv, vaid sõltus tegelikult teostatud tööde mahust. Kostja märgib, et ettemaksuarve edastas hageja kostja e-postile xxxx, mis tõendab, et hageja oli kostja e-posti aadressist teadlik. Kostjale jääb arusaamatuks, miks ei edastanud hageja hinnapakkumise kostja e-posti aadressile ning sellest johtuvalt ka mille alusel väidab hageja, et suuline töövõtuleping oli sõlmitud hinnapakkumise alusel, mida kostja pole näinud ega mille olemasolust polnud teadlik. Kostja leiab, et suulise töövõtulepingu sõlmimisega lepiti kokku järgmises: hageja teostab aadressil Xxxx endise ühiselamu osaliste varemete lammutustöid, jäätmete pulbristamist ning veoautodele laadimist, tööd lõpetatakse hiljemalt 06.05.2020, töövõtutasu koosneb ettemaksest ja pärast tööde vastuvõtmist väljamakstavas summas, mille suurus sõltub tegelikult teostatud tööde mahust. Kostjal tuli maksta ettemaksuna arve alusel 6 000.00 eurot, hinnanguline tööde kogumaksumus 9 800.00 eurot on ligikaudne, seda võib tööde lõpetamisel korrigeerida, arvutades lõpptasu seadme töötundide arvu korrutamisega poolte esindajate telefonivestluses nimetatud tunnitöö maksumusega. Kostja poolt koostatud graafiku järgi alustas hageja tööde teostamist 22.04.2020 ning ajavahemikus kuni 05.05.2020 tegi tööd kokku 60 tundi. Ajavahemikus 06-18.05.2020 hageja töid ei teostanud, mistõttu ei saanud tööd kokkulepitud ajaks valmis. Vaatamata asjaolule, et hageja viivitas töölepingu täitmisega, rikkudes suulisest töövõtulepingust tulenevat kohustust, jättis kostja VÕS §-des 100-126 nimetatud õiguskaitsevahendid kasutamata, soovides säilitada hageja kui koostööpartneriga head ärisuhted. Töölepingu täitmisega viivitamise tõttu nurjusid kostja läbirääkimised Venemaa investoriga, kes kaotas lammutamistööde lõpetamise tähtaja

ületamise tõttu huvi Xxxx aadressil asuva kinnistu arengusse investeeringute vastu. Hageja oli läbirääkimiste ajal kinnitanud, et kinnistu maa-ala on lage hiljemalt 06.05.2020, mis oli suulise kokkuleppe alusel tööde teostamise tähtaeg. 19.05.2020, s.o pärast enam kui kahenädalast pausi, jätkas hageja tööde teostamist ning töötas kuni 21.05.2020. Selle perioodi jooksul oli tehtud 24 tundi tööd. Kokku oli töid teostatud mahus 84 tundi. Kostja arvutas hageja nimetatud tunnihindadele ja tegelikult teostatud tööde graafikule toetudes tööde kogumaksumust. Vastavalt kostja arvutustele kujunes lõplikuks töövõtutasuks 5 100.00 eurot. Kostja palus ekskavaatori juhil tööde teostajana graafik allkirjastada, kuid ekskavaatori juht keeldus seda tegemast. Töövõtutasu arvutamisel ja kostja poolt töötasu maksmisel oli otsustavaks ka hageja poolt kokkuostu viidud vanametall, mille hageja oli lammutustööde teostamise ajal objektil oma valdusesse saanud. Kostja peab oluliseks märkida, et vanametalli omandi loovutamise kokkulepet poolte vahel ei olnud. Kostja oli teadlik sellest, et hageja viib lammutamise käigus saadud vanametall kokkuostu ning kiitis hagejapoolset kostjale kuuluva vara käsutamist heaks põhjusel, et vanametalli müümisel saadud rahasumma arvestab hageja lõplikust töövõtutasust maha. 21.05.2020 seisuga viis hageja vanametalli kokkuostu metalli kogumaksumusega 3 030.55 eurot. Seda tõendab hageja esitatud tabel. Kuna poolte vahel puudus kokkulepe, et lammutustööde teostamise käigus saadud vanametalli omandab hageja ning selle realiseerimisest saadud rahasummat ei arvestata hageja töövõtutasu arvutamisel, tegutses kostja arusaamast, et 3 030.55 eurot arvestab hageja töövõtutasu hulka. Kostja leiab, et poolte suuline töövõtuleping ei olnud sõlmitud hageja poolt kolmandale isikule esitatud pakkumuse alusel, vaid 08.04.2020 suuliselt peetud läbirääkimiste tulemusena. Ekslik on hagis esitatud seisukoht, et töö hind ja sisu lepiti kokku hageja 18.03.2020 hinnapakkumise alusel. Kostja pole hageja mainitud hinnapakkumist kunagi näinud ega olnud selle olemasolust enne hagiga tutvumist teadlik. Hageja järeldus, et ettemaksuarve tasumisega nõustus kostja ka tingimusega, et töövõtutasu 9 800.00 eurot + käibemaks on lõplik ega sõltu tegelikult teostatud tööde mahust, oli meelevaldne ja ei lähtunud poolte vahel peetud telefonivestluse ajal suuliselt kokkulepitust. Ettemaksuarve tasumisega aktsepteeris kostja ettemaksuarvel märgitud ettemaksu suurust ja teostatavate tööde kirjeldust. Ettemaksuarves semikooloniga eraldatud „kogumaksumus 9 800.00 + km“ mõistis kostja kui hinnangulist ja ligikaudset töövõtutasu, mille suurus muutub vastavalt hageja esindaja peetud telefonikõnes räägitule. Telefonikõne ajal andis hageja esindaja kostja esindajale teada seadmete rendihinnad. Ettemaksuarves märgitud kogusumma 9 800.00 eurot ei saanud olla lõplik ka töövõtulepingu eseme iseloomu tõttu. Lammutustööde maht, sealhulgas tegelikult teostatud tööde kestus ja sellest johtuv tehnika rendi maksumus selgus alles pärast tööde lõppu ehk 21.05.2020 ning hageja esindaja poolt nimetatud seadmete töötunni rendihindade alusel ei ulatunud lõplik töövõtutasu ettemaksuarves „kogusumma“ all märgitud 9 800.00 euroni. Hageja esitatud tehnika rendihinnad olid järgmised: tunnitasu hüdrauliliste lõikuritega töö eest 70.00 eurot, tunnitasu kopaga töö eest 40.00 eurot. Hüdrauliliste lõikuritega teostas hageja esindaja lammutamist ja kopaga lammutatud materjali peale laadimist. Hageja renditingimuste punktidest 16-18 on järeldatav, et operaatori töö oli tehnika rendihinnas sees, seega töövõtu tasu sõltus tegelikult teostatud tööde mahust ehk töötundide arvust. Vastavalt kostja koostatud graafikule ja hageja telefonitsi edastatud tunnitöö hindadele arvutas kostja, et objektil Xxxx tegelikult tehtud töötundide arv on 84 ning korrutades vastavad töötunnid tööde teostamise maksumusega (lammutamine 70.00 eurot/ tund ja peale laadimine 40.00 eurot/ tund), sai kostja töövõtutasu suuruseks 5 100.00 eurot. Kostja märgib, et isegi kui ta oleks korrutanud kõik töötunnid läbi kallima töötunni hinnaga (70.00 eurot x 84 tundi), oleks töövõtutasu olnud 5 880.00 eurot. Seega ei olnud tegelikult teostatud tööde mahu maksumus võrreldav hageja hinnangulise kogumaksumusega. Poolte suulisele kokkuleppele toetudes arvestas seega kostja

töövõtu tasuks tööde valmimise hetkel (21.05.2020) 5 100.00 eurot. Kostja ei vaidle vastu, et kokkulepitud tööd olid 21.05.2020 valmis ja tehtud nõuetekohaselt. Kostja teostas igapäevast järelevalvet objektil aadressil Xxxx ning oli teadlik, et 21.05.2020 said tööd valmis. Samas ei ole kostja hageja 21.05.2020 arvet koos tööde teostamise aktiga kätte saanud. Kostjale arusaamatutel põhjustel ja tema tegevustest sõltumata pole hageja 21.05.2020 arve kostja postkasti jõudnud. Kostja on arvamusel, et 21.05.2020 arve sattus rämpsposti ning rämpsposti kausta puhastamisel kustutas ta kõigi muude rämpskirjadega ka 21.05.2020 arve. Seega ei olnud kostjal mõistlikku võimalust tööde teostamise aktiga tutvuda ning seda allkirjastada. Kostja sai kätte 29.05.2020 meeldetuletuse tasumata arvest, millega ta ka tutvus. Arves märgitud summaga ei olnud kostja nõus, sest tegelikult teostatud tööde maksumus oli arves märgitust väiksem. Võttes arvesse asjaolu, et hageja oli kostjale kuuluva metalli maha müünud 3 030.55 euro eest ning kostja oli ettemaksuna hagejale maksnud 5 000.00 eurot, luges kostja töövõtutasu kohustust hageja ees täidetuks, sest kokku oli hageja tööde teostamise käigus saanud kostjalt 8 080.55 eurot, mis ületas tegelikult teostatud tööde maksumust (5 100.00 eurot) ning kattis ka ettemaksuarve tasumisel maksmata jäänud 1 000.00 eurot. Tegelikkuses sai hageja kostjalt 1 930.55 eurot rohkem. Lammutustööde teostamisel on tavaks, et lammutuse tulemusena tekkinud vanametalli müük arvestatakse töötasu hulka. Kostja leiab, et ta on oma rahalist kohustust hageja ees täitnud. Viivise nõue ei ole samuti seetõttu põhjendatud. Hageja täiendav seisukoht Hageja vaidleb vastu, et 08.04.2020 telefonikõnes uuris kostja esindaja ekskavaatori rendi tunnihinna suurust. 08.04.2020 telefonikõnes teatas kostja esindaja hageja esindajale, et nõustub hageja 18.03.2020 hinnapakkumises toodud tingimustega ning täpsustas, millal saab hageja töödega alustada ja milline on orienteeruv tööde teostamise tähtaeg. Kostja toonitas, et kuna Narva linn on teinud talle ettekirjutuse hoone lammutamiseks, siis ta soovib, et lammutustöödega alustataks esimesel võimalusel. Samuti teatas kostja telefonikõne ajal hagejale oma e-posti aadressi (s.o xxxx). Enne seda kõnet ei teadnud hageja kostja e-posti aadressi. Kostja väide, et ta ei ole kätte saanud hageja 18.03.2020 hinnapakkumist, pole seda näinud ega olnud teadlik selle olemasolust, on vale. Kostjale saatis hageja hinnapakkumise OÜ TONART juhatuse liige S.S, kes pidi antud objektil teostama lammutusjääkide äravedu. OÜ TONART on transporditeenuseid osutav ettevõte. Kostjale hageja 18.03.2020 hinnapakkumise edastamist tõendab S.Si 20.03.2020 e-kiri (saadetud kell 2:48:05) kostja esindaja e-posti aadressile xxxx, millega S.S edastas E.L.ile (kostja seaduslik esindaja) hageja hinnapakkumise. Põhjus, miks hageja hinnapakkumise edastas kostjale S.S, seisneb selles, et hinnaküsimine hagejale tuli S.Silt, mitte E.L.ilt, ja seetõttu saatis hageja hinnapakkumise S.Sile. Hinnapakkumise aktsepti andis aga kostja esindaja E.L. 08.04.2020 peetud telefonikõnes ning teavitas hagejat, et informeerib kokkuleppe saavutamisest koheselt ka S.Si. Lisaks sellele, et hageja hinnapakkumise edastas kostjale S.S, on hageja ise saatnud selle hinnapakkumise kostjale 21.05.2020 ja 06.07.2020 e-kirjadega. Seega kostja väide, et ta pole hageja hinnapakkumist enne hagiga tutvumist näinud ega olnud sellest teadlik, on vale, sest kostja on oma vastuses kinnitanud, et hageja 29.05.2020 e-kirja sai ta kätte. Hageja selgitab ka, et pooled ei ole kokku leppinud hageja masinate rendis. Enamgi, hagejale jääb arusaamatuks, kust on kostja võtnud betooni pulbristajaga ekskavaatori tunnihinna 70.00 eurot ja kopaga ekskavaatori tunnihinna 40.00 eurot. Hageja kasutas antud objektil 20-tonnist Kobelco SK210-10 roomikekskavaatorit betooni pulbistajaga, mille 2020 aasta hinnakirja järgne rendihind on 80.00 eurot tunnis ja noole pikenduse hind on 200.00 eurot tunnis. Sama hinnakirja järgi on planeerimiskopa 1 tunnihind 50.00 eurot. Ühtlasi on hageja hinnakirja kohaselt ette nähtud

eritingimus, mille kohaselt hoonete, mille kõrgus ületab 6 meetrit, lammutustöödel lisandub riskikoefitsient 2 ehk tunnihind tuleb korrutada 2-ga. Xxxx objektil oleks betooni pulbristaja hinnaks olnud seega 160.00 eurot/ tunnis, sest hoone kõrgus oli 14,6 meetrit. Seega isegi kui lähtuda kostja väitest, et pooled leppisid kokku masinate rentimises, siis juhindudes kostja enda poolt koostatud Xxxx lammutustööde teostamise graafikust, oleks ta kohustatud hagejale tasuma 15 240.00 eurot + käibemaks. Hageja selgitab ka, et kostja arvestus (kokku 84 töötundi) on vale ja valed on ka tunnihinnad. Hageja esitab roomikekskavaator Kobelco SK210-10 GPS väljavõtte, millelt nähtub, et kokku oli lammutusmasina tööajaks Xxxx objektil 114 tundi, 39 minutit ja 35 sekundit. Hageja on koostanud arvestuse kostja poolt vastuse lisana esitatud tabeli alusel ja lisanud selle oma seisukohale. Hageja on arvestusse lisanud hinnakirjajärgse õige rendihinna (160.00 eurot tunnis) ja lisanud ka need päevad, mille kostja on tööpäevade hulgast välja jätnud (12.05, 13.05 ja 18.05). Hageja nõustub, et 29.04, 20.05 ja 21.05 betooni pulbristamist ei toimunud ning nendel päevadel olnuks rendiarvestuse korral masina tunnihinnaks 50.00 eurot. GPS-andmetel põhineva arvestuse kohaselt oleks roomikekskavaatori rendi lõpphinnaks kujunenud seega 15 240.00 eurot + käibemaks ehk kokku 18 288.00 eurot. Siinkohal tuleb aga arvestada, et lisaks roomikekskavaatori rendile oleks kostja pidanud tasuma ka ekskavaatori treilerveo eest. Treilerveo eest olnuks kostja kohustatud tasuma kokku 1 276.30 eurot + käibemaks. Treilerveo korral oleks hageja küsinud tasu ekskavaatori peale/ maha laadimise eest summas 40.00 eurot (s.o 2 x 20.00 eurot) ning roomikekskavaatori veo eest objektile 639.60 eurot (s.o 492 km2 x 1.3 eurot/ km) ja 596.70 eurot veo eest Xxxx objektilt uuele objektile pärast tööde lõppu (459 km x 1.30 eurot/ km). Seega oleks kostja rendilepingu alusel masinaid rentides tasunud hagejale kokku koos käibemaksuga 19 819.56 eurot (s.o (15 240.00 + 1 276.30) x 20%). Kui lahutada kogu rendihinnast metalli (mis oleks rendilepingu puhul jäänud kostjale) maksumus, siis olnuks kostja rahaline väljaminek lõppastmes 19 819.56 eurot – 3 030.55 (s.o metalli maksumus) = 16 789.01 eurot. Fikseeritud hinnapakkumise kohaselt leppisid pooled aga kokku, et kostja tasub 11 760.00 eurot ehk 5 029.01 eurot vähem, kui masinate rendi korral. Antud juhul on kokkuleppeline hind kostja jaoks soodsam, kui oleks rendilepingul põhinev hind. Ka kostja väide töövõtulepingu tähtaja osas on samuti väär ja tõendamata. Pooltel ei olnud kokkulepet tööde lõpetamiseks hiljemalt 06.05.2020. Kostja teatas hagejale 08.04.2020 telefonikõnes, et töödega alustataks võimalikult varakult, kuid lõpptähtaega pooled kokku ei leppinud. Kostja väide, et tööde lõpptähtaeg oli tema jaoks oluline mistahes investori tõttu, on väär ja sellise väite esitas kostja esmakordselt hagivastuses. Vanametalli jäämine hagejale oli üheks töövõtulepingu tingimuseks ja see tingimus oli kostjale 20.03.2020 teatavaks tehtud. Kui vanametall ei oleks jäänud hagejale, siis oleks tööde maksumus olnud vanametalli maksumuse võrra suurem ehk kostja oleks pidanud tasuma hagejale ca 6 000.00 eurot rohkem, sest hageja arvestas hinnapakkumise tegemisel, et ta saab lammutatavast hoonest vanametalli ca 6 000.00 euro väärtuses. Kostja väide, et ta mõistis 16.04.2020 ettemaksuarvel nr 220101 kajastatud märget „kogumaksumus 9 800.00 + km“ kui hinnangulist ja ligikaudset töövõtutasu, on ainetu. Arvel nr 220101 ei ole märgitud, et tegemist oleks „hinnangulise“ või „ligikaudse“ summaga. Kostja on oma vastuses viidanud hageja kodulehel www.aspen.ee avaldatud renditingimustele ning tugineb neile. Hageja osundab, et kui poolte vahel olnuks rendisuhe ja kohalduksid hageja renditingimused, siis tuleks juhinduda ka punktist 7, mis sätestab, et roomikekskavaatorite minimaalne tööaeg on 9 tundi tööpäeva kohta ehk kostja poolt koostatud tabelis kajastatud tundide arv, mis jääb alla 9 tunni, tuleks suurendada 9 tunnini, sest nii näevad ette hageja kodulehel olevad renditingimused. Tegelikkuses pooled rendilepingut ei sõlminud. Kostja võtab omaks, et 21.05.2020 olid tööd valmis ja teostatud nõuetekohaselt. Kostja väidab

aga, et ta ei ole hageja 21.05.2020 arvet nr 220150 koos tööde teostamise aktiga kätte saanud, sest 21.05.2020 arve sattus rämpsposti ning rämpsposti kausta puhastamisel kustutas ta kõigi muude rämpskirjadega 21.05.2020 arve. Kostja väidab seega, et tal ei olnud mõistlikku võimalust tööde teostamise aktiga tutvuda ning seda allkirjastada. Kostja käsitlus on ekslik. Tulenevalt seadusest ja Riigikohtu seisukohtadest tuleb lähtuda asjaolust, et kostja sai hageja 21.05.2020 arve, sellele lisatud tööde üleandmise- ja vastuvõtmise akti ning fotod kätte hiljemalt järgmisel päeval, s.o 22.05.2020. See, et kostja hageja e-kirja kustutas, ei oma tähtsust, sest e-kiri jõudis kostjani ning kostjal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Arvestades eelmärgitut ja kostja 01.10.2020 vastuses avaldatut ei ole pooltel vaidlust selle üle, et hageja on teostanud tema kohustuseks olevad tööd täielikult ja nõuetekohaselt ning töövõtutasu on muutnud sissenõutavaks. Hageja töövõtutasunõudele ei ole kostja esitanud varem vastuväiteid kui maksekäsu kiirmenetluses. Ometi on kostja kinnitanud, et sai kätte hageja 29.05.2020 meeldetuletuse, et arve on tasumata. Kostja esitas 01.10.2020 vastuse lisana enda poolt koostatud tabeli „Xxxx lammutustööde teostamise graafik“. Hageja ei ole seda tabelit varasemalt näinud, hagejale ei ole seda edastanud. Hageja osundab, et tegemist ei ole tõendiga TsMS § 272 lg 1 või 2 tähenduses. Antud dokumenti tuleb lugeda kostja seletuseks, kuivõrd see ei vasta TsMS §-s 229 sätestatud tõendile kehtestatud protsessivormile - menetlusosalise seletus ei ole tõendiks. Kooskõlas TsMS § 238 lg 1 tuleb see jätta vastu võtmata, kuivõrd tegemist on menetlusosalise seletuse mitte tõendiga. Kostja täiendav seisukoht Hageja 29.05.2020 e-kirja sai kostja kätte ning tegemist oli arvega, mitte hinnapakkumisega, mistõttu hageja hinnangud kostja usaldusväärsusele on alusetud ja ei vasta tegelikkusele. Hinnapakkumisega tutvutakse tavaliselt enne tööde teostamise alustamist ja selleks nõusoleku andmist, käesoleval juhul sai kostja pärast tööde teostamist kätte arve, millel oli kirjas summa, mida hinnapakkumisena poldud temaga kokku lepitud. Kostja ei ole hageja hinnapakkumise ei hagejalt ega kolmandatelt isikutelt saanud. Seda väidet tõendab ka kostjale 19.03.2020 OÜ TONART esindaja S.Š.ilt poolt saadetud tühi e-kiri, millele kostja vastas kolme küsimärgiga. Kostja kolme küsimärgiga kirjale pole OÜ TONART esindaja vastanud. Koos S.Š.iga kontrollis kostja 19.03.2020 e-kirja (mh manuste olemasolu küsimuses) ja S.Š. kinnitas, et talle arusaamatul põhjusel hinnapakkumist manusena kiri ei sisaldanud. Kuna 19.03.2020 kuupäeval saadud kiri OÜ TONART esindajalt oli sisuta, puudus kostjal võimalus tutvuda hinnapakkumisega. Muid kirju ei ole kostjale laekunud. Mis puutub hageja esitatud roomikekskavaator Kobelco SK210-10 GPS-väljavõttesse ning sellele toetuvale väitele, et 12.05, 13.05 ja 18.05 töötas hageja esindaja objektil, siis kostja leiab, et väljavõttel esitatud andmed eelmainitud kuupäevadest viitavad, et nendel päevadel oli roomikeksavaatori kütusekulu nii väike, et ei lammutus- ega pealelaadimistööde teostamine ei olnud võimalik. Võrreldes kõigi teiste päevade tunni kütusekuluga, kui tunni kütusekulu ulatus ca 10-12 l/h vahele, oli nende kolme päeva tunni kütusekulu 0,9 l/h või hoopis negatiivne, mis tähendab, et lammutustööde tegemine oli praktiliselt välistatud. Kostja leiab, et nendel päevadel teostati ekskavaatori remont, mistõttu vajas see käimapanemist ja väljalülitamist. Tavalisest oluliselt väiksem kütusekulu viitab, et nendel päevadel töid objektil ei teostatud ja väljavõttel märgitud tundide arv tuleb tundide lõpparvust maha arvata. Hageja arvutused renditava tehnika kohta ei oma käesoleval juhul mitte mingit tähendust põhjusel, et rendilepingut ei sõlmitud ja objektil kasutatud tehnika tunnihinda edastas hageja esindaja kostjale telefonitsi. Põhjus, miks kostja viitas oma vastuses hageja veebilehel saadavatele renditingimustele oli soov tõendada, et tavaliselt, oma kutse- ja majandustegevuses läheb tehnika juhi töötasu tehnika rendihinna sisse, ning kuna käesoleval juhul erikokkuleppeid ei sõlmitud, kohaldub analoogia korras sama reegel. Juhi töötasu polnud poolte vahel kokku lepitud. Samuti

polnud poolte vahel kokkulepitud ka mingisugused muud summad peale 70.00 eurot/h ja 40 eurot/h vastavalt purustamise ning pealelaadimise eest. Telefonitsi kokkulepitud töövõtutasu ainsaks usaldusväärseks tõendiks olnuks telefonikõne salvestus, mida käesoleval juhul ei ole võimalik kohtule esitada, kostjal puudub telefonikõne salvestus. Sellegipoolest pidas kostja graafikut, mille andis tööde lõpetamisel allkirjastamiseks ka ekskavaatori juhile, kes teostas töid. Juht keeldus graafikule alla kirjutamast. Seega hageja väide, et kostja pole graafikut talle edastanud, on vale. Kostja palub tunnistada tema poolt hagi vastuses lisatud graafik tõendiks, mitte seletuseks, kuivõrd see vastab TSMS § 229 lg 1, 2 ning § 272 lg 1 nõuetele. Graafik tõendab tehtud tööde liiki (kas lammutamine või pealelaadimine) ja on ainsaks dokumendiks, mis jäädvustab telefonitsi suuliselt edastatud tunnitööhindade suurust. Tegemist on dokumendiga, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta. Poolte lõppseisukohad Hageja teatas lõppseisukohas 01.10.2021, et S.S. e-kiri, mille sisuks oli hageja hinnapakkumine, saadeti E.L.ile 20.03.2020. Hageja palus S.Sil teha fotod enda e-postkasti ekraanipildist ja esitas need kohtule tõendina. Antud fotod tõendavad, et kõnealune 20.03.2020 e-kiri on S.Si epostkastis välja saadetud kirjade kaustas (vene keeles „Отправленные“). Kostja esitas 08.01.2021 selgesõnalise väite, et „rendilepingut ei sõlmitud“. Rendilepingu sõlmimise väite esitas kostja varasemalt, s.o vastuses hagile, millele hageja vaidles oma 23.10.2020 seisukohas vastu. Seega, kui kostja on alates 08.01.2021 seisukohal, et rendilepingut ei sõlmitud, siis ei ole asjakohased kostja väited tehnika töötundide, tunnihindade jms osas. Hageja kodulehel olevad tehnika tunnihinnad kohalduvad üksnes siis, kui tehnikat renditakse. Kuivõrd antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust, et rendilepingut ei sõlmitud, siis ei ole ka asjakohane käsitleda rendihindu. Kostja ei ole oma lõppseisukohti kohtule esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14). TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Esiteks märgib kohus järgmist. Vaatamata sellele, et menetluse alguses on kostja rääkinud muuhulgas ka hagejale kuuluvate seadmete (tehnika) rendist, rendihindadest- ja tingimustest, on ta 08.01.2021 selgesõnaliselt kinnitanud, et poolte vahel rendilepingut ei sõlmitud (dtl 161), kostja hinnangul sõlmiti poolte vahel suuline töövõtuleping. Puudub vaidlus seega, et hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu Xxxx kinnistul asunud endise ühiselamu osaliste varemete lammutustööde läbiviimiseks, jäätmete pulbristamiseks ning

veoautodele laadimiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töövõtuleping on seega tasuline leping, mille kohaselt oma omavahelises vastastikuses seoses töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (RK TKo 3-2-1-80-08, p 16). Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisega (VÕS § 637 lg 3). VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda (RK TKo 3-2-1-145-14, p 14). Kui tellija keeldub alusetult töö vastuvõtmisest, peab töövõtja tõendama, et ta on töö valmis teinud ja andnud tellijale mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks (RK TKo 3-2-1-145-14, p 18). Puudub vaidlus, et kokkulepitud tööd said 21.05.2020 valmis ja olid tehtud nõuetekohaselt. Pooled ei vaidle ka, et hageja esitas kostjale tööde tasumiseks 16.04.2020 ettemaksu arve nr 220101 summas 6 000.00 eurot, arve maksetähtaeg oli 19.04.2020 (dtl 74). Kostja tasus 21.04.2020 ettemaksuarvest nr 220101 pangaülekannetega 5 000.00 eurot (3 000.00 + 2 000.00). Pärast tööde teostamist esitas hageja kostjale 21.05.2020 arve nr 220150 summas 4 800.00 eurot + käibemaks ehk kokku 5 760.00 eurot (4 800.00 + 960.00) eurot. Arvele nr 220150 märkis kostja ka meeldetuletuse arve nr 220101 summas 1 000.00 eurot võlgnevuse kohta. Arve nr 220150 maksetähtaeg oli 26.05.2020 (dtl 76). Kokku on kostja poolt seega hagejale tasumata 6 760.00 eurot. Puudub vaidlus ka, et hageja viis pärast kinnistul teostatud tööde lõpetamist järelejäänud vanametalli kokkuostupunkti ning sai selle eest 3 030.55 eurot (dtl 118). Käesoleval juhul on pooltel muuhulgas vaidlus, mis oli kokkulepitud tööde maksumus ning kas kostja peab hagejale lisaks juba tasutule (5 000.00 eurot) veel juurde maksma. Hageja on seisukohal, et töövõtuleping sõlmiti 18.03.2020 hinnapakkumise alusel, millega lepiti kokku, et töövõtutasuks on 9 800.00 eurot, millele lisandub käibemaks, ehk töövõtutasu koos käibemaksuga on 11 760.00 eurot (9 800.00 + 1 960.00). Kostja on aga seisukohal, et tööde kogumaksumus 9 800.00 eurot + käibemaks, on olnud ligikaudne, seda võis tööde lõpetamisel korrigeerida, arvutades lõpptasu seadme töötundide arvu korrutamisega poolte esindajate telefonivestluses nimetatud tunnitöö maksumusega. Kostja leiab, et poolte suulisele kokkuleppele toetudes on töövõtutasuks tööde valmimise hetkel (21.05.2020) 5 100.00 eurot. Kostja leiab ka, et kuna hageja oli kostjale kuuluva metalli müünud 3 030.55 euro eest ning ta oli ettemaksuna hagejale maksnud 5 000.00 eurot, on kostja töövõtutasu kohustus hageja eest täidetud, sest kokku oli hageja saanud kostjalt 8 080.55 eurot, mis ületas tegelikkuses teostatud tööde maksumust (5 100.00 eurot) ning kattis ka ettemaksuarve tasumisel maksmata jäänud 1 000.00 eurot. Kostja hinnangul sai hageja temalt isegi 1 930.55 eurot rohkem. Lisaks on kostja seisukohal, et tööd ei saanud kokkulepitud ajaks valmis. Kohus selgitab, et lepingu sõlmimiseks tuleb vahetada vastastikuseid tahteavaldusi ning leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Tahteavaldusteks loetakse vastavalt oferti (pakkumus, ettepanek leping sõlmida) ning selle aktsepti (nõusolek lepingu sõlmimiseks). Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama pakkumusele. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui pakkumusele vastuseks saadetud tahteavaldus

sisaldab võrreldes esialgse pakkumusega oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue pakkumusega, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saaks sõlmitud. Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid töövõtulepingu suuliselt. Poolte vahel on aga vaidlus selles, mille alusel poolte suuline töövõtuleping sõlmiti, s.o kas 18.03.2020 hageja hinnapakkumise alusel, nagu väidab hageja, või 08.04.2020 telefoni teel suuliselt peetud läbirääkimiste tulemusena, nagu väidab kostja. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on hinnapakkumise edastanud OÜ TONART juhatuse liikmele S.Š.. Hageja on kohtule selgitanud, et põhjus, miks tema hinnapakkumise edastas kostjale S.S, seisneb selles, et esialgu hinnaküsimine hagejale tuli S.Silt, mitte E.L.ilt, ja seetõttu saatis ta hinnapakkumise S.Sile. Kostja teatas, et ta ei ole hageja 18.03.2020 hinnapakkumist kunagi näinud ega olnud selle olemasolust enne hagiga tutvumist teadlik. Kohus siinkohal kostjaga ei nõustu. Kostjale hageja 18.03.2020 hinnapakkumise edastamist tõendab S.Si 20.03.2020 e-kiri (saadetud kell 2:48:05) kostja esindaja e-posti aadressile xxxx, millega S.S edastas E.L.ile hageja hinnapakkumise (dtl 147-150, 202). S.Si 20.03.2020 e-kiri kostjale sisaldas erinevalt kostja poolt avaldatust hageja 18.03.2020 hinnapakkumist (ofert) (dtl 202). Hageja hinnapakkumisest nähtub, et vaidlusaluste tööde hind on 9 800.00 eurot + käibemaks, vanametall kuulub hagejale (dtl 150, 202). Hageja leiab, et hinnapakkumise nõusoleku (aktsept) andis kostja esindaja E.L. hagejaga 08.04.2020 peetud telefonikõnes, milles teavitas ka, et informeerib kokkuleppe saavutamisest koheselt ka S.Si. Vaatamata sellele, et kohtul puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, mida täpselt pooled 08.04.2020 peetud telefonikõnes arutasid, tuleb siiski S.Š.i kohtule esitatud kirjaliku seletusega lugeda tõendatuks, et suuline töövõtuleping poolte vahel sõlmiti siiski hageja poolt tehtud hinnapakkumise alusel (dtl 187, 189). Kohus selgitab, et TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalseks tõendiks igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sama sätte lg 2 alusel on dokumentideks ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Ka Riigikohus on 25.11.2020 otsuses (punkt 11.3.) tsiviilasjas 2-18-10961 asunud seisukohale, et „menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. See kiri ei ole küll tunnistaja ütluseks TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel (Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Eeltoodu kehtib ka kirjade või kirjalikult vormistatud ütluste kohta, mis ei ole adresseeritud vahetult kohtule. Seega on dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 lg 2 tähenduses mh nt ka töövaidluse asjaolude selgitamiseks kogutud dokumendid (nt töötajate seletuskirjad) ja töövaidluskomisjoni istungil protokollitud tunnistajate ütlused (vt ka Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-14, p 9; 2. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-10, p 13) ning neid tuleb hinnata kooskõlas TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga.“ Kohus nõustub hagejaga, et S.S 03.02.2021 kirjalike selgituste puhul on tegemist dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 2 tähenduses ning see tõend on hinnatav koos teiste tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel. Lisaks on ka kostja ise kohtule teatanud, et „kui tema selgitustest ei piisa, võib tema seisukohta 19.03.2020 e-kirja sisu ja teiste edastatud ja edastamata kirjade kohta kinnitada kohtus tunnistajana ka S.S isiklikult“ (dtl 161). Seega on ka kostja viidanud võimalusele kasutada tõendina käesoleva vaidluse lahendamisel S.Si ütlusi/ selgitusi. OÜ TONART juhatuse liige S.Š. 03.02.2021 selgitustest nähtub, et 2020 aasta märtsis pöördus tema poole kostja esindaja E.L. ning soovis vaidlusaluseid töid teostada. Kuivõrd OÜ TONART

tegeleb vaid materjali vedudega ja lammutustöid ei teosta ning kuna E.L. arvas, et lammutustöid peaks seega teostama mõni pädevust ja tehnikat omav ettevõte, pöördus S.Š. hageja juhatuse liikme poole palvega koostada hinnapakkumine kostjale kuuluva hoone lammutamiseks. Hageja esindaja koostas hinnapakkumise ja edastas selle OÜ TONART e-postile, mida viimane edastas seejärel kostja esindajale. S.Š. ja E.L. suhtlesid ka telefoni teel, kostja esindaja kinnitas, et saadetud hinnapakkumine talle sobib. S.Š.ile teadaolevalt suhtlesid poolte esindajad ka omavahel, kostja esindaja kinnitas hageja esindajale, et hageja hinnapakkumine temale sobib (dtl 189). Käesolevas asjas esitatud tõenditega on seega leidnud tõendamist, et poolte sõlmitud suuline töövõtuleping sõlmiti just hageja poolt esitatud 18.03.2020 hinnapakkumise alusel, mitte suuliselt peetud läbirääkimiste tulemusena, nagu väidab kostja. Kostja sellekohased väited on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Ka kostja väide, et tööde kogumaksumus, s.o 9 800.00 eurot + käibemaks, on olnud ligikaudne ning seda võis tööde lõpetamisel korrigeerida, arvutades lõpptasu seadme töötundide arvu korrutamisega poolte esindajate telefonivestluses nimetatud tunnitöö maksumusega, on samuti jäänud kohtu hinnangul paljasõnaliseks ning tõendamata. Kohtule tõendina esitatud hageja hinnapakkumisest nähtub selgelt, et tööde maksumuseks on 9 800.00 eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 150). Kuivõrd kohus loeb tuvastatuks ja tõendatuks, et pooled sõlmisid töövõtulepingu hageja 18.03.2020 hinnapakkumise alusel ning leppisid kokku tööde kogumaksumuses 9 800.00 eurot + käibemaks, ei oma kostja koostatud graafik tehtud tööde, tundide, hindade ja maksumuse kohta (dtl 117) kohtu hinnangul käesoleval juhul iseenesest mitte mingisugust tähtsust. Lisaks nõustub kohus hagejaga, et kostja esitatud taotlus tunnistada tema poolt koostatud graafik tõendiks mitte seletuseks, ei ole põhjendatud. Kohus ei saa menetlusosalise poolt dokumentaalses vormis antud seletust hagimenetluses „tõendiks tunnistada“. Tõendite loetelu sisaldub TsMS §-s 229, mille lg 2 esimene lause sätestab, et tõendiks võib olla (i) tunnistaja ütlus, (ii) menetlusosalise vande all antud seletus, (iii) dokumentaalne tõend, (iv) asitõend, (v) vaatlus ning (vi) eksperdiarvamus. Üksnes hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all (TsMS § 229 lg 2 teine lause). Kuivõrd käesolev tsiviilasi lahendatakse hagimenetluses, ei saa kohus tõendiks lugeda kostja poolt kirjalikus vormis antud seletust. Toimiku materjalidest nähtub ning pooled ei vaidle, et hageja teostas töövõtulepingu esemeks olevad tööd (mis said nõuetekohaselt tehtud) ning saatis 21.05.2020 kostja e-postile lõpparve summas 5 760.00 eurot (arvel ka meeldetuletus ettemaksu summas 1 000.00 eurot tasumise kohta), tööde teostamise ja vastuvõtmise akti ning fotod tehtud tööde kohta. Hageja palus kostjal akt allkirjastada ja hagejale tagastada (dtl 75-81). VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohus on oma 28.06.1998 lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (s.o lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kostja on kohtule teatanud, et ta ei ole hageja 21.05.2020 arvet nr 220150 koos tööde teostamise ja vastuvõtu aktiga kätte saanud, sest 21.05.2020 arve sattus rämpsposti ning rämpsposti kausta

puhastamisel kustutas ta selle koos teiste rämpskirjadega ära. Kostja väidab seega, et tal ei olnud mõistlikku võimalust tööde teostamise aktiga tutvuda ning seda allkirjastada. Ka siinkohal kohus kostjaga ei nõustu. Kohus selgitab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 teine lause sätestab, et eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on 29.11.2017 otsuses (vt punkt 13) asjas 2-16-8010 märkinud järgnevat: „/.../ e-kirjaga tekib majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul üldjuhul mõistlik võimalus tutvuda hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12). /.../ Tuleb eeldada, et e-kiri jõuab saaja serverisse selle saatmise päeval.“ Sama seisukohta on Riigikohus korranud 18.04.2018 otsuses (punkt 14) tsiviilasjas 2-15-6538. Kohus nõustub seega hagejaga, et antud juhul tuleb lähtuda sellest, et kostja, kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, sai hageja 21.05.2020 arve, sellele lisatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti ning fotod kätte hiljemalt 22.05.2020. Ka kostja väide, et ilmselt ta hageja ekirja kustutas, ei oma siinkohal tähtsust, sest hageja e-kiri jõudis kostjani ning kostjal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Lisaks kuivõrd kostja vaidlusalust arvet ei tasunud ega ole ka muud muudi hageja 21.05.2020 kirjale reageerinud, saatis hageja kostjale meeldetuletused arve tasumiseks (dtl 82-85). Kostja on muuhulgas kohtule teatanud ka, et tööd tuli lõpetada poolte suulise kokkuleppe alusel hiljemalt 06.05.2020. Töövõtulepingu täitmisega viivitamise tõttu nurjusid tema läbirääkimised Venemaa investoriga, kes kaotas lammutamistööde lõpetamise tähtaja ületamise tõttu huvi Xxxx aadressil asuva kinnistu arengusse investeeringute vastu. Hageja leidis aga, et kostja väide töövõtulepingu tähtaja osas on väär ja tõendamata, pooltel ei olnud kokkulepet tööde lõpetamiseks hiljemalt 06.05.2020. Kostja teatas hagejale 08.04.2020 telefonikõnes, et töödega alustataks võimalikult varakult, kuid lõpptähtaega pooled kokku ei leppinud. Ka kostja väide, et tööde lõpptähtaeg oli tema jaoks oluline mistahes investori tõttu on väär ja sellise väite esitas kostja esmakordselt hagivastuses. Vaatamata sellele, et kohtule ei ole ühtegi usaldusväärset tõendit, millest nähtuks, mis oli poolte kokkulepitud tööde lõpetamise tähtaeg, esitatud, leiab kohus, et arvestades tööde iseloomu, tööde alustamise (22.04.2021) ja lõppkuupäeva (21.05.2020), saab siiski lugeda, et töö oli muuhulgas tehtud ka mõistliku aja jooksul. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et kostja kohustus oli töö mõistliku aja jooksul vastu võtta. Kostja rikkus kohtu hinnangul tööde vastuvõtmise kohustust. Vaatamata sellele, et kostja ei ole 21.05.2020 temale edastatud tööde teostamise ja vastuvõtmise akti siiani allkirjastanud, tuleb objektil Xxxx hageja poolt teostatud tööd siiski VÕS § 638 alusel lugeda kostja poolt vastu võetuks ning kostjal ei ole eelnevast tulenevalt põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, tööd olid teostatud nõuetekohaselt. Ka kostja väide, et ta on vanametalli müügist saadud summat (3 030.55 eurot) arvestanud töötasu hulka, kuna pooltel ei olnud kokkulepet vanametalli hagejale jäämise osas, on kohtu hinnangul alusetu. Kuivõrd toimiku materjalidest nähtub, et hageja hinnapakkumine sisaldas ka selget tingimust, et vanametall jääb hagejale (dtl 202), siis ka vanametalli maksumuse lõplikust töövõtutasust maha arvutamine, ei ole praegusel juhul põhjendatud. Lisaks on hageja kohtule teatanud, et kui vanametall ei oleks kokkuleppest tulenevalt jäänud hagejale, siis oleks tööde maksumus olnud vanametalli maksumuse võrra suurem. Kohtu hinnangul puudub kostjal seega eelnevast tulenevalt õigus keelduda tasu maksmisest ning tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei esitanud tasunõudele selliseid vastuväiteid ja tõendeid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid kostjale

õiguse tasu maksmisest keelduda. Kostjal on seega võlaõigusseaduse ja pooltevahelise töövõtulepingu järgi kohustus tasuda hagejale tehtud tööde eest, kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse kokku summas 6 760.00 eurot. Hageja on esitanud viivisenõude ning palub kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras) põhinõudest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui 6 760.00 eurot. Hageja selgitas, et kostja tasus arve nr 220101 alusel 21.04.2020 kokku 5 000.00 eurot ja jättis tasumata 1 000.00 eurot. Alates 22.04.2020 on arvest nr 220101 tulenev kostja põhivõlgnevus hageja ees 1 000.00 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga (18.08.2020) on kostja viivituses arve nr 220101 tasumisega alates 22.04.2020 (k.a), s.o kokku 119 päeva. Viivise suuruseks ühes kalendripäevas põhinõudelt summas 1 000.00 eurot 8%-aastase viivisemäära korral on 0.219178 eurot (1 000.00 x 0,08/365). Seega on viivisenõude suuruseks hagiavalduse esitamise seisuga (119 x 0,219178) 26.08 eurot. Hageja edastas kostjale 21.05.2020 arve nr 220150 summas 5 760.00 eurot. Arve nr 220150 maksetähtpäev oli 26.05.2020. Kostja ei ole arvet nr 220150 tasunud. Alates 27.05.2020 kuni hagi esitamiseni (18.08.2020) on kostja arve nr 220150 tasumisega viivituses 84 päeva, s.o 27.05.2020 (k.a) ‒ 18.08.2020 (k.a). Viivise suuruseks ühes kalendripäevas põhinõudelt summas 5 760.00 eurot 8%-lise aastase viivisemäära korral on 1.262466 eurot (5 760.00 x 0,08/365). Seega on viivisenõude suuruseks hagiavalduse esitamise seisuga (84 x 1.262466) 106.05 eurot. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled on kokku leppinud seadusjärgsest erinevas viivisemääras. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Kohus on seisukohal, kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Kuivõrd hagi esitati kohtusse 18.08.2020, on viivis alates 19.08.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 22.10.2021 (k.a) põhinõudelt summas 6 760.00 kokku summas 636.56 eurot. Kohus mõistab seega kostjalt välja viivise kuni otsuse tegemiseni 22.10.2021 (k.a) kokku summas 768.69 eurot (26.08+106.05+636.56). Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise alates 23.10.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 6 760.00 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Kõik kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu

kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja esitas menetluskulude nimekirja (dtl 205-206), milles palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 241.48 eurot, õigusabikulud summas 2 590.00 eurot (käibemaksuta) ja viivise menetluskuludelt. Hageja on käibemaksukohustuslane. Kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on TsMS § 138 lg-s 2 nimetatud kohtukuluks. Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on riigilõiv summas 241.48 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, kes vastas TsMS § 218 lg 1 p 1 nõuetele ning kõik menetluses esitatud dokumendid olid esindaja poolt allkirjastatud, seega osales hageja menetluses lepingulise esindaja kaudu. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1115-13, p 25). Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120.00 eurot käibemaksuga või -maksuta (nt RKTKm 3-2-1-145-13, p 14) ja 140.00 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-18-7296, p 25). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120.00 eurot (ilma käibemaksuta) jääb seega keskmise tasu piiridesse ning on kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulutas hageja esindaja õigusabiteenusele kokku 21 tundi 35 minutit: 8 tundi 30 minutit - hagiavalduse koostamine ja täiendamine, 8 tundi 15 minutit - kostja vastuse ja selle lisade läbitöötamine, täiendavate tõendite läbitöötamine, hageja vastuse koostamine ja täiendamine, 50 minutit - taotluse koostamine hageja seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks, 30 minutit - kostja 08.01.2021 menetlusdokumendi ja lisade läbitöötamine, 1 tund 25 minutit - dokumentaalse tõendi esitamise taotluse koostamine, 1 tund 50 minutit - toimiku läbitöötamine, hageja lõplike seisukohtade koostamine, 15 minutit – menetluskulude nimekirja koostamine. Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohtu hinnangul vastab hageja lepingulise esindaja märgitud ajakulu asja keerukusele ning hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabi sisule ja mahule. Kohus, hinnates toimikumaterjalide põhjal osutatud õigusabi sisu ja mahtu, peab hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 2 590.00 eurot (s.o 21 tunni 35 minuti eest).

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 2 831.48 eurot (241.48 + 2 590.00) eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 alusel ja hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.