Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Ele Liiv ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-5155
Kohtuasi
AS-i Citadele banka (Eesti filiaali kaudu) hagi X ja Y vastu 70188 euro 85 sendi ja lisanduva viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 8. novembri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X ja Y apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
76 594 eurot 60 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Citadele banka (Eesti filiaali kaudu), (registrikood 40103303559), lepinguline esindaja Eveli Kaunispaik Kostja X (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja Aleksander Laus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 8. novembri 2019. a otsus muutmata.
2.Jätta X ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu solidaarselt X ja Y kanda.
4.AS-il Citadele banka apellatsioonimenetluse kulude puudumise tõttu menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-19-5155 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Citadele banka (Eesti filiaali kaudu, hageja) esitas 3. aprillil 2019 maakohtule hagi X (kostja I) ja Y (kostja II) vastu võla ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Mema Chefs OÜ 4. septembril 2015 laenulepingu nr 06-15-SL, millega hageja andis Mema Chefs OÜ-le 53 329 eurot laenu. Laenu tagastamise tähtpäev oli 4. september 2020 ja intressimäär laenu kasutamise eest 6% aastas + euro 6 kuu Euribor. 4. septembril2015 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr 06-15-SL KL A. Käenduslepingu kohaselt kohustus käendaja vastutama solidaarselt võlgnikuga kuni 53 329 euro ulatuses. Maksekohustuse täitmisega viivitamise eest tasub käendaja leppetrahvi 0,025% nõudes näidatud summast päevas.
4.septembril 2015 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr 06-15-SL KL B. Käenduslepingu kohaselt kohustus käendaja vastutama solidaarselt võlgnikuga kuni 53 329 euro ulatuses. Maksekohustuse täitmisega viivitamise eest kohustus käendaja tasuma leppetrahvi 0,025% nõudes näidatud summast päevas.
13.aprillil 2017 edastas hageja Mema Chefs OÜ-le laenulepingu ülesütlemise teate 7. aprilli 2017. a seisuga ning kostjatele nõude käendatava kohustuse täitmiseks. Lepingu lõppemise hetkel 7. aprillil 2017 oli Mema Chefs OÜ võlg kokku 47 367 eurot 69 senti, millest põhiosa oli 45 583 eurot 81 senti, intress 974 eurot 78 senti , viivis 296 eurot 75 senti ja 512 eurot 35 senti Maaelu Edendamise Sihtasutuse tasumata arve. Mema Chefs OÜ ega kostjad võlga ei tasunud. 7.märtsil 2018 kuulutati välja Mema Chefs OÜ pankrot . Pankroti väljakuulutamise seisuga oli laenulepingust tulenev nõue 70 188 eurot 86 senti, millest põhiosa 45 583 eurot81 senti, intress 974 eurot 78 senti, viivis 23 202 eurot 61 senti ja 427 eurot 66 senti Maaelu Edendamise Sihtasutuse tasumata arve. Mema Chefs OÜ pankrotimenetlus lõppes 7. märtsil 2019 raugemisega. Pankrotimenetluse lõpetamise teate kohaselt oli hageja tunnustatud nõue, mille ulatuses hageja ei ole raha saanud, 70 188 eurot 85 senti.
10.aprillil 2018 edastas hageja kostjatele teate Mema Chefs OÜ pankrotimenetlusest ja nõude käendatava kohustuse täitmiseks. Viimases nõudes on hageja andnud kostjatele tähtaja käendatava kohustuse 70 188 eurot 86 senti täitmiseks hiljemalt 2. aprilliks 2019 ning nõudnud kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (leppetrahvi) 0,025% nõudes näidatud summast päevas. Alates 3. aprillist 2019 tuleb käendatava kohustuse täitmisega viivitamise eest tasuda 17 eurot 55 senti päevas (70 188,85×0,025%=17,55). Kostjate väited nende kui käendajate eksitamisest ja hea usu vastasest käitumisest on paljasõnalised. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-30-16 p-i 11 kohaselt laenuandja suhtes käendajaga vastutustundliku laenamise põhimõte käenduslepingule ei kohaldu. Kostja I oli laenusaaja juhatuse liige.
2(10)
2-19-5155 Käendajatel on lepingueelsete läbirääkimistel tõese info esitamine kohustus vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 14 lg-le 1. Kostjad on hagejale esitanud info sissetulekute, vara ja kohustuste kohta käendustaotlustel. Kostjate sissetulek oli käendustaotluse kohaselt kokku 3110 eurot. Kostjatel oli võimalik jätkata laenulepingust tulenevaid makseid laenulepingu lõpuni, s.o kuni 4. septembrini 2020 ja vältida laenulepingu ülesütlemist ning seeläbi kogu laenujäägi sissenõutavaks muutumist ning viivise lisandumist. Lisaks eeltoodule kuulub kostjatele kinnisvara, mille väärtus ületab hüpoteekide summat. Kostjatel ei saanud tekkida eeldust, et tagatised realiseeritakse kostjate vastuses nimetatud järjekorras. Nimetatud järjekord ei tulene laenulepingust, käenduslepingust ega tagatislepingust. Kostjate vastuväited
2.Kostjad hagi ei tunnista. Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja kommertspandiga seatud tagatis ületas saadava laenu enam kui kahekordselt ja sellegipoolest nõudis hageja kostja I ja kostja II käendust, selgitades kostjatele, et kostjate isiklik käendus on vajalik vaid juhuks kui laenusaaja tegevuse ebaõnnestumisel ei jätku laenusumma tagastamiseks tagatistena kommertspandi realiseerimisest ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse antud tagatistest. Sellest tulenevalt eeldasid kostjad, et nende poolt nõutav tagatis on sisuliselt ebaoluline formaalsus. Laenulepingu sõlmimisel kinnitas hageja esindaja Q, et esimeses järjekorras läheb realiseerimisele Maaelu Edendamise Sihtasutuse antud tagatis ja alles siis kommertspandiga koormatud laenusaaja varad. Kostjad said samasugust teavet ka Maaelu Edendamise Sihtasutusest. Kostjat I teavitati sellest, et juhul kui Maaelu Edendamise Sihtasutus maksab laenuandjale tagatise välja, tekib sihtasutusel väljamakstud summa ulatuses laenusaaja vastu nõudeõigus. Sellest said kostjad aru, et kostjatel tekib käenduskohustus alles pärast seda, kui Maaelu Edendamise Sihtasutus maksab välja enda antud tagatise ja nõutakse sisse kommertspandiga koormatud laenusaaja varad. Kostjad teavitasid laenuandjat enne lepingu sõlmimist, et nende võimalused laenu käendada on olematud. Kostjatele kuuluv kinnisvara oli juba enne laenulepingut muude kohustuste katteks hüpoteekidega koormatud, kostja I sissetulek piirdus miinimumpalgaga ja kostjal II puudus sissetulek lepingu sõlmimise ajal ja enne seda ning tal olid probleemid tervisega, mistõttu ta otsis oma tervislikule seisundile vastavat tööd. Hageja on laenulepingu nr. 06-15-SL sõlmimisel ja käenduslepingute nr 06-15-SL KL A ja nr 06-15-SL KL B sõlmimisel kostjate suhtes pahauskselt käitunud ja jätnud kostjatele esitamata teabe, mille vastu kostjatel oli ilmselge huvi. Hageja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja viinud kostjad tahtlikult eksitusse. Käenduslepingud on vastuolus heade kommetega ja tühised tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 järgi. Käenduslepingute vastuolu heade kommetega tuleneb sellest, et hageja teadis, et käendajad ei olnud võimelised käenduslepinguid sisuliselt täitma. Käendusleping nägi kostjale I ette kohustuse tasuda käenduslepingust tulenev nõue koheselt nõude esitamisel. Viivitamise korral nägi käendusleping kostjatele ette leppetrahvi. Viivisekokkuleppe käenduslepingus viis kostja ja hageja vastastikused kohustused ebaproportsionaalselt heade kommete vastaselt tasakaalust välja kostjate kahjuks. Viivisekokkuleppe tõttu on käendaja vastutuse määr sisuliselt määratlematu. Lisaks on käendusleping tühine, sest hageja kaldus kõrvale VÕS § 149 sätetest. Kostja II leidis täiendavalt, et tema puhul tuleb arvestada ka Riigikohtu tsiviilasjas nr 2-1421710 p-s 49 esitatud asjaolusid, mille puhul käendajaga sõlmitud käendusleping võib olla
3(10)
2-19-5155 vastuolus heade kommetega. Kostja II ei saanud käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu, käendaja vastutus on tema sissetuleku suhtes äärmiselt ebaproportsionaalne ja juba lepingu sõlmimisel võis eeldada, et käendaja ei suuda käendusest tulenevat kohustust täita. Need eeldused olid hagejale teada ja äratuntavad. Hageja on kostjate kohustuse täitmise ettepanekute ignoreerimisega kostjatele kahju tekitanud. Võrreldes 13. aprilli 2017. a seisuga on hageja nõue kostjate vastu suurenenud viiviste osas 22 905 euro 86 sendi võrra. Hageja on kohustuse tasumiseks kostjate poolt pakutu vastuvõtmisest keeldunud ega ole teinud kostjatega koostööd. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus rahuldas 8. novembri 2019. a otsusega hagi ja jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise 0,025% päevas põhivõlalt alates 3. aprillist 2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Maakohus mõistis kostjatelt menetluskuludena välja riigilõivu 1200 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooltel ei ole vaidlust: - 04.06.2015 esitas Mema Chefs OÜ (laenusaaja) hagejale juriidilise isiku laenutaotluse 64 000 euro suuruse laenu saamiseks tagasimakse tähtajaga 5 aastat restorani seadmete soetamiseks ja ruumide remondiks. Pakutavaks põhitagatiseks on märgitud Kredex käendus ning lisatagatiseks eraisiku käendus vastavalt Kredex tingimustele. Taotluse on allkirjastanud Mema Chefs OÜ juhatuse liikmena kostja I X; - 04.06.2015 esitas kostja I hagejale käenduse taotluse Mema Chefs OÜ laenu käendamiseks. Taotluses on kostja I mh märkinud, et tema sissetulek on 1210 eurot kuus ning et talle kuulub kinnisvara – korteriomand asukohaga MMM ning elamu koos maaga asukohaga KKK - ning 100% osalus ettevõttes Pesukoda OÜ. Igakuiste kulude suuruseks on kostja I märkinud ca 690 eurot; - 19.08.2015 esitas kostja II Y hagejale käenduse taotluse Mema Chefs OÜ laenu käendamiseks. Taotluses on kostja II enda sissetulekuks märkinud 1900 eurot kuus, kinnisvarana elamumaa ja maja asukohaga AAA ning igakuisteks kuludeks 567 eurot 41 senti; - 04.09.2015 sõlmisid hageja ja kostja I Mema Chefs OÜ laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr 06-15-SL KL A. Käenduslepingu kohaselt kohustus käendaja vastutama solidaarselt võlgnikuga kuni 53 329 euro ulatuses. Maksekohustusega täitmisega viivitamise eest kohustus käendaja tasuma leppetrahvi 0,025% nõudes näidatud summast päevas. Käendaja kinnitas, et on tutvunud lepingutega niivõrd kuivõrd ta seda vajalikuks peab; - 04.09.2015 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr 06-15-SL KL B. Käenduslepingu kohaselt kohustus käendaja vastutama solidaarselt võlgnikuga kuni 53 329 euro ulatuses. Käenduslepingu on allkirjastanud notariaalse volikirja alusel kostja II nimel kostja I. Maksekohustusega täitmisega viivitamise eest kohustus käendaja tasuma leppetrahvi 0,025% nõudes näidatud summast päevas. Käendaja kinnitas, et on tutvunud lepingutega niivõrd kuivõrd ta seda vajalikuks peab; - 04.09.2015 sõlmisid Mema Chefs OÜ ja hageja notariaalse kommertspandi seadmise lepingu. Pandi esemeks oli kogu pantija (laenusaaja) vallasvara, välja arvatud kommertspandiseaduses § 2 lg 3 nimetatud vara. Kommertspandi summaks oli 70 000 eurot;
4(10)
2-19-5155 - 4.09.2015 allkirjastasid Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja hageja tagatislepingu nr 342T15. Tagatislepingu alusel vastutas sihtasutus laenusaaja kõrval täiendavalt lepingu punktis 2.2. fikseeritud mahus panga nõuete eest. Sihtasutus tagas laenulepingust tulenevate nõuete täitmise 80% ulatuses laenu põhivõlgnevusest. Tagatisega ei olnud tagatud intressinõuded, nõuete rahuldamise kulud ega muud laenuga seotud kõrvalnõuded. Tagatislepingu punkti 2.2.2 kohaselt sihtasutuse vastutus täiendas võlgniku ja võlgniku kohustusi tagavate kolmandate isikute vastutust. Sihtasutus kohustus täitma tagatislepingust tulenevat kohustust üksnes juhul, kui pank ei saa nõuet võlgniku ja võlgniku kohustusi tagavate kolmandate isikute vastu põhikohustuse ulatuses rahuldada; - 04.09.2015 sõlmisid hageja ja Mema Chefs OÜ sõlmitud laenulepingu nr 06-15-SL, mille alusel hageja andis laenusaajale 53 329 eurot laenu; - laenulepingu üldtingimuste punkti 11.5 kohaselt on mitme tagatise korral pangal õigus valida, millisele tagatisele esimeses järjekorras sissenõue pöörata. Lepingu üldtingimused on allkirjastanud kostja I. Maakohus leidis, et tõendamata on kostjate väide, et hageja on tagatise realiseerimise korra osas kostjaid eksitanud ja hea usu vastaselt käitunud. Kostja I vande all antud ütlused tagatiste realiseerimise järjekorra osas on vastuolus muude asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega ja tunnistaja antud ütlustega. Kostjatel ei saanud tekkida eeldust, et tagatised realiseeritakse kostjate väidetud järjekorras, st esmalt Maaelu Edendamise Sihtasutuse käendus, kommertspandi realiseerimine ja viimasena kostjate käendus. Nimetatud järjekord ei tulene laenulepingust, käenduslepingust ega tagatislepingust. Laenulepingu üldtingimuste punkt 11.5 sätestab, et mitme tagatise korral on pangal õigus valida, millisele tagatisele esimeses järjekorras sissenõue pöörata. Käenduslepingutes (punkt 3.3) on mõlemad käendajad kinnitanud, et nad on laenulepinguga tutvunud. Tagatislepingu punkt 2.2.2. ütleb sõnaselgelt, et lepingust tulenev sihtasutuse vastutus laieneb üksnes võlgniku põhikohustusele (tagades pangale tagasi maksmata laenu põhivõlga) ning täiendab võlgniku ja võlgniku kohustusi tagavate kolmandate isikute vastutust. Sihtasutus täidab tagatislepingust tulenevat kohustust üksnes juhul, kui pank ei saa nõuet võlgniku ja võlgniku kohustusi tagavate kolmandate isikute vastu põhikohustuse ulatuses rahuldada. Nimetatud tagatisleping on allkirjastatud ka kostja I poolt, kes oli ühtlasi ka kostja II esindaja notariaalse volikirja alusel. Seega pidi kohtu hinnangul kostjatele teada olema, et sihtasutuse käendus ei ole esmane ega solidaarne kostjatega, vaid täiendav tagatis lisaks kostjate käendusele. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-30-16 p-s 11 asunud seisukohale, et laenuandja suhtes käendajaga vastutustundliku laenamise põhimõte käenduslepingule ei kohaldu. Käendaja nõuded võivad tuleneda üksnes VÕS §-st 14. Praegusel juhul selliseid väiteid esitatud ei ole ega oleks ka alust esitada, sest kostja I oli käenduslepingute sõlmimise ajal laenusaaja Mema Chefs OÜ juhatuse liige. Kostjatel oli võimalik laenulepingu ülesütlemise järgselt nõue tasuda või sõlmida kokkulepe nõude tasumiseks ja seeläbi vältida viivise suurenemist. 13. aprillil 2017 teatas hageja Mema Chefs OÜ-le laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest alates 7. aprillist 2017 ja esitas nõude 47 367 eurot 69 senti lepingust tulenevate kõigi varaliste kohustuste täitmiseks summas. Samal kuupäeval esitas hageja mõlemale kostjale nõude käendatava kohustuse täitmiseks. Nõude tasumisel oleksid kostjad omandanud nõudeõiguse ja saanud esitada nõude laenusaaja Mema Chefs OÜ pankrotimenetluses. Väidetava vastuvõtuviivituse korral tulnuks kostjatel tasutavad summad hoiustada notari juures vastavalt VÕS §-le 120. Kostjad ei ole viidatud kontodele makseid teostanud. Seega ei olnud hageja vastuvõtuviivituses, vaid viivise suurenemine on tingitud laenusaaja ja kostjate enda tegevusetusest. 5(10)
2-19-5155 Maakohus ei nõustunud kostjate väitega, et nende käendus on tühine vastavalt TsÜS § 86 lg 2 p-le 1 ja et käenduslepingute hea kommete vastasus seisneb selles, et kostjad ei olnud käenduse taotlemisel võimelised käenduskohustust täitma. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-14-21710 (p 48 ja 49) asunud seisukohale, et käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Samuti ei kehti käendaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole siiski laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma. Käendusleping võib siiski olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: · käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; · käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; · käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; · eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad. Põhivõlgnikuks oli Mema Chefs OÜ ning kostjad ei olnud juriidilise isikuga sõltuvussuhtes. Kostjad said käenduslepinguga tagatavast kohustustest isiklikku kasu, kuna tegemist oli pereettevõttega. Mema Chefs OÜ äriplaanist nähtuvalt (p 4) oli Mema Chefs OÜ omanik ja juhatuse liige kostja I, 20 aastase juhtimiskogemusega Saaremaa ettevõtja; kostjad I ja II on abikaasad; teenindusjuhina hakkas tööle kostjate poeg. Kostjate käenduse taotlustest nähtuvalt olid kostjate igakuised sissetulekud sel hetkel kokku ca 3110 eurot, igakuised väljaminekud 1257 eurot 41 senti, sh kostja II laenu- ja liisingumaksed 267 eurot 41 senti, mis lõppesid osaliselt oktoobris 2015 ja osaliselt juunis 2017 ning mille võrra kostjate igakuine kogukulu vähenes summale 990 eurot (1257,41 – 267,41). Seega kostjate sissetulekute ja kulude vahe oli 2120 eurot (3110 – 990), millega oli võimalik täita maksegraafikujärgseid makseid igakuiselt summas 1113 eurot 83 senti, jättes kostjate kasutusse igakuiselt 1006 eurot17 senti. Lisaks kuulus käendajatele kinnisvara ning lepingu sõlmimise ajal ei olnud põhjust eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendajad põhivõlgniku kohustust olulises osas täita. Kostjale I kuulus 100% osakuid ettevõttes Pesukoda OÜ, korter asukohaga MMM ning maja asukohaga KKK. Kostjale II kuulus maja asukohaga AAA. Kostjate varaline seis on halvenenud ja nende poolt väidetud maksevõime vähenes pärast käenduslepingute sõlmimist võetud täiendavate kohustuste tõttu. Kostjale I kuuluv kinnistu asukohaga KKK koormati veebruaris 2017 (vahetult enne laenulepingu ülesütlemist) hüpoteegiga 330 000 eurot Estateguru tagatisagent OÜ kasuks ning kinnistul on märtsist 2018 keelumärge kohtutäitur Õnne Pajuri ja Estateguru tagatisagent OÜ kasuks; kostjale I kuuluv kinnistu asukohaga MMM koormati juunis 2016 (s.o pärast laenu saamist hagejalt) täiendava hüpoteegiga 33 000 eurot AS-i Eesti Krediidipank kasuks ning nimetatud kinnistul oli jaanuarist 2019 – aprillini 2019 käsutamise keelumärge Kafo OÜ ja kohtutäitur Enno Kremiku kasuks ja kehtiv käsutamise keelumärge alates maist 2019 OÜ Sunexpert kasuks; kostjale II kuuluv kinnistu asukohaga AAA on kaaskoormati juunis 2016 täiendava hüpoteegiga 33 000 eurot ASi Eesti Krediidipank kasuks. Maakohus ei nõustunud kostjatega selles, et käenduslepingutes on käendajate vastutuse piirmäär määratlemata. Vastutuse piirmäär on sätestatud mõlema kostja käenduslepingute punktis 2.1. kindla summana. Käenduskohustuse täitmata jätmisel tekkinud viivitusest tulenev nõuet ei saa käsitleda käenduse piirmäära suurenemisena.
6(10)
2-19-5155 Kostjate väitel on hageja käenduslepingute punktides 2.1. ja 2.3 tulenevalt rikkunud kostjate õigust esitada hagejale vastuväiteid. Käenduslepingutest nähtuvalt ei ole välistatud ega piiratud käendajate õigust esitada vastuväiteid. Nimetatud õigus tuleneb käendajatele lisaks ka VÕS §st 149. Kostjate väide, et hageja keeldus läbirääkimiste pidamisest, on ümberlükatud hageja 17. aprillil .2019 esitatud e-kirjaga kostjate esindajalt D-lt, millest nähtub, et juba 2016. aastast so enne laenulepingu ülesütlemist on kostjad pidanud hagejaga läbirääkimisi laenujäägi refinantseerimiseks kolmanda ettevõtte poolt, kuid refinantseerimine ei osutunud edukaks. Samuti nähtub nimetatud e-kirjast, et hageja vastas kostjate juristi pakkumisele. Seega ei ole hageja keeldunud läbirääkimiste pidamisest, vaid pooled ei ole leidnud mõlemale poolele sobivat lahendust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt jättis maakohus menetluskulud hagi rahuldamise tõttu kostjate kanda. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1200 eurot, muude menetluskulude hüvitamist ei hageja ei taotlenud. Apellatsioonkaebus
4.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada, kuna maakohus on ebaõigesti jätnud apellandi II suhtes kohaldamata materiaalõiguse normi (apellant oli käenduses VÕS § 34 kohaselt tarbija). Maakohtu otsus ei vasta TsMS § 442 lg 8 sätetele. Maakohus jättis tuvastamata, et kostjatega sõlmitud käenduslepingud olid nende tingimustest tulenevalt heade kommetega vastuolus ja jättis kohaldamata VÕS §-i 86, kuigi pidi seda esitatud asjaoludel kohaldama. Heade kommetega vastuolus olev tehing on VÕS § 86 lg 1 kohaselt tühine. Käenduslepingud on sõlmitud ilmselgelt kostjatele äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kuna käenduslepingud näevad käendajate vastutuse määrana ette 53 329 eurot, mis iseenesest on mõlema kostja puhul, käenduslepingute sõlmimise aja sissetulekuid arvestades, ebamõistlikult suur ja kostjatele ilmselgelt mitte jõukohane summa. Kostjad leiavad, et hageja on kasutanud laenulepingu ja käenduslepingute sõlmimiseks teadlikult tegelikkusele mittevastavaid andmeid, veendes kostjat I ja tema kaudu ka kostjat II (kuna kostja I esindas kostjat II volituse alusel) selles, et kostjad peavad allkirjastama dokumente tegelikkusele mittevastavate andmetega, et täita hageja pangas kehtivaid laenu saamise kriteeriume. Selleks koostasid hageja töötajad näiteks ka hageja käenduse taotluse kostja I igakuiste tulude ja kuludega. Kostjat I veendi, et laenu saamiseks on vaja esitada hageja sisereeglitele sobivate andmetega sissetulekute ja väljaminekutega taotlus. Nii kallutati kostjat I allkirjastama hageja esindajate poolt koostatud käenduse taotlust, milles on kajastatud tegelikkusele mittevastavad kostja I sissetulekud ja väljaminekud. Nii oli hageja poolt kostja I sissetulekute reale märgitud 900 eurot muu tulu, mida kostjal I tegelikkuses ei olnud. Kostja I esitas kohtule ka Maksu- ja Tolliameti tõendi kostja I tulude kohta, millega kostja I tõendas oma tegelike sissetulekute kohta esitatud väidete õigsust, kuid maakohus on jätnud tõendi ja esitatud faktiväited arvestamata ja ei ole ka otsuses põhjendanud tõendi ja faktiväidete arvestamata jätmist. Maakohus jättis arvestamata kostjate väited, et kostjate väidetav sissetulekute suurus 3110 eurot ei väljenda kostjate maksevõimet, sest sissetulekutele lisaks on kostjatel kulutused, mis kostja I puhul on 680 eurot ja kostja II puhul 567 eurot 41 senti. Kostjate reaalne maksevõime oli seega 1862 eurot 59 senti kuus, mis jääb alles peale igapäevakulude mahaarvamist. Kui võtta aluseks kostjate maksevõime ja 2 x 53 329 eurot käenduslepingutest tulenev viivitamatu
7(10)
2-19-5155 maksekohustus, on ilmselge, et käenduslepingud on nii käendajatele pandud kohustuse suuruse, kui ka kohustuse täitmise viisi (viivitamatu täitmise kohustus koos leppetrahvi sanktsiooniga) tõttu kostjate jaoks äärmiselt ebasoodsad. Seetõttu on poolte vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja tehing on heade kommetega vastuolus. Hageja ei antud kostjatele mingit võimalust kohustuse täitmiseks. 13. aprillil 2017esitas hageja nõude käendatava kohustuse täitmiseks kostjale I ja kostjale II. Käendatava kohustuse täitmise nõuetes on teatatud laenulepingu ülesütlemisest alates 7. aprillist 2017 ja antud käendajatele 27. aprillini ehk kaks nädalat aega tasuda hagejale 47 367 eurot 69 senti. Olles teadlik kostjatest käendajate sissetulekute suurusest on käenduslepingutesse kostjatele kohustuseks pandud tasuda käendatav kohustus 53 529 eurot viivitamatult, mis on kostjate sissetulekut arvestades selgelt ebareaalne ja äärmiselt ebasoodne tingimus kostjate suhtes. Maakohus ei ole oma otsuses arvestanud ega ka põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostjate poolt esitatud faktiliste asjaoludega ja tõenditega sellest, et hageja on käitunud kostjate suhtes pahauskselt ega ole vastu võtnud kostjate poolt kohe peale laenulepingu ülesütlemist pakutud makseid. Maakohus ei ole hinnanud kostjate väiteid , et hageja on käenduslepingute sõlmimisel antud kostjatele teadvalt eksitavat teavet Maaelu Edendamise Sihtasutuse käenduse kohta. Käendajatele on jäetud teatamata oluline teave selle kohta , et Maaelu Edendamise Sihtasutuse käendus on sisuliselt formaalne ega rakendu praktikas ja sellega kallutati kostjaid sõlmima äärmiselt riskantseid ja ebamõistlikult kahjulikke käenduslepinguid. Kostjad on maakohtus selgitanud, et laenulepingu sõlmimisel kinnitasid hageja esindajad, et halvimal juhul läheb esimeses järjekorras realiseerimisele Maaelu Edendamise Sihtasutuse antud tagatis ja alles siis kommertspandiga koormatud laenusaaja varad. Kostjad said samasugust teavet ka Maaelu Edendamise Sihtasutusest. Samasisuline teave on üleval Maaelu Edendamise Sihtasutuse kodulehel aadressiga https://mes.ee/tagatised - „Käendus ei vabasta ettevõtjat varalisest vastutusest. Ettevõtjal lasub esmane vastutus laenukohustuse täitmise eest. Kui mingitel põhjustel ettevõtja äri ebaõnnestub ja laenusaaja panditud varast ei piisa laenujäägi kustutamiseks, maksab sihtasutus kokkulepitud käendussumma välja laenuandjale.” Eluliselt ei ole usutav, et kostjad oleksid endale võtnud 106 658 euro suuruse (2×53 329) käendusest tuleneva viivitamatu maksekohustuse, mis jätab nad sisuliselt kodutuks, kui nad oleksid reaalselt teadnud käendusest tulenevaid tegelikke riske, millede selgituskohustus lasub hagejal kui professionaalsel krediidiandjal. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata jätta. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud jäävad ringkonnakohtus solidaarselt kostjate kanda.
7.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
8.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8(10)
2-19-5155
9.Põhjendamatu on apellantide etteheide, et maakohus jättis arvestamata Maksu- ja Tolliameti tõendi kostja I tulude kohta ning sellega seotud kostja I väite, et tema tegelikud sissetulekud ei olnud sellised, nagu ta esitas laenutaotluses.
10.Kolleegium meenutab, et vastutustundliku laenamise põhimõte, mis seondub laenusaaja sissetulekute ja kulude hindamise ja kontrollimisega, ei kehti käendussuhtes (Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-14, p 11, Riigikohtu 26. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16, p 10). Üksnes erandjuhul saab kohus hinnata, kas käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita (Riigikohtu 26. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-18404, p-d 48 ja 49). Seda asjaolu saab arvesse võtta üksnes siis, kui nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad (samas).
11.Maakohus on õigesti järeldanud, et käenduslepingu sõlmimisel ei ole laenuandjal kohustust lisaks tarbijast laenusaaja varalise olukorra kindlaks tegemisele samaväärselt kontrollida käendajate varalist olukorda. Muuhulgas tähendab see, et kui käendaja ka esitab laenuandjale andmed oma sissetulekute ja väljaminekute kohta, ei pea laenuandja neid andmeid iseseisvalt kontrollima, vaid võib eeldada andmete tõele vastavust. Seega ei ole TsMS § 238 lg 1 p 1 mõttes asjassepuutuv kostjate väide ja tõend selle kohta, et teatud osa käendajate andmetest käenduslepingu sõlmimisel ei vastanud tegelikkusele või vähemalt Maksu- ja Tolliameti andmetele.
12.Maakohus on õigesti osundanud, et lisaks käendajate sissetulekute hindamisele Riigikohtu
26.jaanuari 2018. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-18404 p-des 48 ja 49 toodud tehingu tühisuse eelduste täitmiseks, on vaja hinnata käendajate muud vara. Maakohus tuvastas menetluses, et kostjatel oli olulisel määral kinnisvara ja kostjal II oli äriühingu osalus, mille arvelt oleks saanud käenduskohustust täita.
13.Kohustus tasuda võlg viivitamatult ja asjaolu, et hageja andis kohustuse tasumiseks aega kaks nädalat, ei ole tehingu heade kommete vastasuse seisukohast asjakohane. Käendus on põhikohustust tagav kõrvalkohustus ning muutub sissenõutavaks koos põhikohustusega. See on käenduse olemuslik tunnus ning laenuandja ei pidanud võimaldama kostjatele pikemat maksetähtaega. Käenduse maksimumsumma ja sissetulekute proportsiooni hindamisel on ka mõislik arvestada, et käendaja saab üldjuhul kohustuse refinantseerida, s.o võtta kohustuse tasumiseks krediiti.
14.Põhjendamatu on kostjate etteheide, et maakohus ei ole oma otsuses arvestanud ega ka põhjendanud, miks ta ei nõustu kostjate faktiliste asjaoludega ja tõenditega sellest, et hageja ei ole vastu võtnud kohe peale laenulepingu ülesütlemist kostjate pakutud makseid. Kolleegium meenutab, et asjaolu, et laenuandja ja käendajad ei saavuta maksegraafikus kokkulepet või isegi kui laenuandja ei tee käendajate arvates vajalikke tegusid täitmise vastuvõtmiseks, ei too kaasa tehingu tühisust ega vabasta kohustuse täitmisest.
15.Maakohus on seejuures õigesti viidanud, et väidetava vastuvõtuviivituse korral tulnuks kostjatel tasutavad summad hoiustada notari juures vastavalt VÕS §-le 120 (otsuse lk 14). Maakohus ei tuvastanud hageja vastuvõtuviivitust, vaid tuvastas, et kostjad tegid küll tasumise osas ettepanekuid, kuid pooled ei jõudnud kokkuleppele. Maakohus on õigesti järeldanud, et hagejale ei saa ette heita sellist tegevusetust, mis oleks ka teoreetiliselt saanud kostjatele kahju põhjustada.
16.Põhjendamatu on kostjate etteheide, et maakohus ei ole hinnanud kostjate väiteid, et hageja on käenduslepingute sõlmimisel andnud kostjatele teadvalt eksitavat teavet Maaelu
9(10)
2-19-5155 Edendamise Sihtasutuse käenduse kohta. Maakohus analüüsis tunnistaja C ütlusi (otsuse lk 10), kostja I vande all antud ütlusi (otsuse lk 11) ning teisi tõendeid. Maakohus jõudis järeldusele, et kostjate väited eksitava info andmise kohta on tõendamata. Maakohtu järeldus on argumenteeritud ja jälgitav ning TsMS § 442 lg 8 rikkumist maakohtule ette heita ei saa. Ringkonnakohus nõustub ka siin maakohtu põhjendustega ega korda neid.
17.Maakohus leidis põhjendatult, et ekslik on kostjate väide, et käenduslepingutes on käendajate vastutuse piirmäär määratlemata, sest lisaks põhikohustusele on ette nähtud käendaja kohustus tasuda maksetega viivitamisel viivist. Käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (vt Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 15). Seega ei tähenda leppetrahvi funktsiooni kandva viivisintressi sätestamine käenduslepingus, et käendaja vastutuse piirmäär suureneb viivisintressi võrra või et piirmäär osutub sellega määratlematuks. Menetluskulude jaotus
18.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus solidaarselt kostjate kanda. Hagejal apellatsiooniastmes menetluskulusid ei olnud, mistõttu kohus neid rahaliselt kindlaks ei määra. Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.