lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-5155/17

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 08.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-5155/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
7346
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS Citadele banka Eesti filiaal11971924(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-5155

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

8.november 2019.a. Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-5155 AS Citadele banka Eesti filiaal kaudu hagi M.T ja D.T vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasi Hagihind

76 594,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

Kohtuistungil osalesid: Hageja AS Citadele banka (registrikood 40103303559, aadress Republikas laukums 2A, Riia, Läti Vabariik) Eesti filiaal kaudu (registrikood 11971924, aadress Narva mnt 63/1, 10152 Tallinn) esindaja Eveli Kaunispaik Kostja 1 M., kostjate 1 ja 2 esindaja Aleksander Laus Istungil ei osalenud Kostja 2 D.T 8.10.2019.a.

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista M.T-lt ja D.T-lt solidaarselt hageja AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu kasuks käendatav kohustus 70 188,85 eurot arvestusega, et kummagi kostja vastutus eraldi ei ületa 53 329 eurot.
3.Välja mõista M.T-lt ja D.T-lt solidaarselt hageja AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu kasuks käendatava kohustuse täitmisega viivitamise eest viivis 0,025% põhinõudelt 70 188,85 eurot päevas alates 03.04.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Jätta menetluskulud kostjate kanda.
5.Välja mõista M.T-lt ja D.T-lt solidaarselt AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu kasuks hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1200 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

2-19-5155

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue, põhjendus

1.AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu esitas 3.04.2019 maakohtule hagi M.T ja D.T vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 04.09.2015 on hageja ja M C OÜ vahel sõlmitud laenuleping nr 06-15-SL (hagi lisa 1- edaspidi laenuleping), millega hageja andis M C OÜ laenu 53 329 eurot, mis nähtub laenulepingu punktist 1. Laenulepingu põhitingimuste punkti 5 järgi oli esimene maksegraafiku järgne makse 25.09.2015 ja punkti 6 kohaselt oli laenusumma tagastamise lõpptähtpäeva 04.09.2020. Laenulepingu põhilepingu punkti 7 kohaselt oli intressimäär laenusumma kasutamise eest aastas 6% + Euro 6 kuu Euribor. 13.04.2017 on hageja edastanud M C OÜ -le teate laenulepingu ülesütlemise kohta 07.04.2017 (lisa 2 – ülesütlemisteade) ning kostjatele, kui käendajatele nõude käendatava kohustuse täitmiseks (lisa 3 – nõue kostjale 1; lisa 4 nõue kostjale 2). Lepingu lõppemise hetkel 07.04.2017 oli M C OÜ laenulepingust tulenev nõue 47 367,69 eurot (põhiosa 45 583,81 eurot, 974,78 eurot intress, 296,75 eurot viivis, 512,35 eurot tasumata M E Se arve). Nõuet M C OÜ ega kostjate poolt ei tasutud. M C OÜ pankrot kuulutati välja 07.03.2018 (lisa 5). Pankroti väljakuulutamise seisuga oli laenulepingust tulenev nõue 70 188,86 eurot (põhiosa 45 583,81 eurot, 974,78 eurot intress, 23 202,61 eurot viivis, 427,66 eurot tasumata M E Se arve). 10.04.2018 on hageja edastanud kostjatele, kui käendajatele teate M C OÜ pankrotimenetlusest ja nõude käendatava kohustuse täitmiseks (lisa 6 – nõue kostjale 1; lisa 7 nõue kostjale 2). 07.02.2019 esitas M C OÜ pankrotihaldur kohtule aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu ning pankrotimenetlus lõppes raugemisega 07.03.2019 (lisa 8). Pankrotimenetluse lõpetamise teate kohaselt on hageja tunnustatud nõue, mille ulatuses hageja ei ole raha saanud 70 188,85 eurot. 21.02.2019 on hageja edastanud kostjatele, kui käendajatele teate nõude käendatava kohustuse täitmiseks tähtajaga 07.03.2019 (lisa 9 – nõue kostjale 1; lisa 10 nõue kostjale 2). Nõue sisaldas hoiatust, et nõude täitmata jätmisel korral pöördub hageja võla sissenõudmiseks kohtusse. 19.03.2019 on hageja edastanud kostjatele, kui käendajatele teate nõude käendatava kohustuse täitmiseks tähtajaga 02.04.2019 (lisa 11 – nõue kostjale 1; lisa 12-13 nõuded kostjale 2). Nõue sisaldas hoiatust, et nõude täitmata jätmisel korral pöördub hageja võla sissenõudmiseks kohtusse. Nõuded on kostjatele kätte toimetatid postkasti jätmisega (lisa 14 menetlusdokumendi väljastusteated) Käenduslepingu p 2.4 kohaselt kohustub käendaja (kostjad) maksekohustuse täitmisega viivitamise eest tasuma arvates nõudes näidatud maksetähtpäevast leppetrahvi 0,025% nõudes näidatud summast päevas. Viimases nõudes on hageja kostjatele andnud tähtaja käendatava kohustuse summas 70 188,86 eurot täitmiseks hiljemalt 02.04.2019 ning nõudnud kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (leppetrahvi) 0,025 % nõudes näidatud summast päevas. Tulenevalt eeltoodust tuleb alates 03.04.2019 käendatava kohustuse täitmisega viivitamise eest tasuda 17,55 eurot päevas (70 188,85x0,025%=17,55 eurot). M.T (kostja 1) käenduskohustus käenduslepingu nr 06-15-SL KL A alusel. Laenulepingust tulenevad kohustused on tagatud M.T (kostja 1) antud käendusega summas 53 329 eurot. 04.09.2015 on hageja ja kostja 1 sõlminud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr 06-15-SL KL A (hagi lisa 15 – käendusleping A). Käenduslepingu punkti 2.1

2-19-5155 kohaselt kohustub käendaja (kostja 1), mistahes lepingu rikkumise korral põhivõlgniku poolt, tingimusteta ja tagasivõtmatult, vastutama solidaarselt võlgnikuga ja tasuma võlausaldajale võlgnevuse summas või summades kokku kuni 53 329 eurot. Käenduslepingu punkti 1.3 kohaselt võlgnevuseks (käendatavaks kohustuseks) käenduslepingu mõttes loetakse mistahes lepingu kohaselt, lepingu rikkumise või lepingu kehtetuse tõttu võlausaldajale (hagejale) või lepinguga seoses kolmandale isikule (nt notaritasud, riigilõivud, muud tehingukulud jms) tasumisele kuuluvaid summasi, sealhulgas põhisummasi, nii fikseeritud kui muutuvaid intresse, viiviseid, leppetrahve, kulude hüvitamist, riigilõive, muid tasusid jne. Võlgnevuse algne suurus on näidatud käenduslepingu p 1.1.1 ja selleks on 53 329 eurot. Käenduslepingu punkti

2.4.kohaselt käenduslepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed tasub käendaja (kostja 1) võlausaldajale (hagejale) sellises valuutas, millises on põhivõlgniku võlgnevus võlausaldaja ees, viivitamata ja ilma tasaarvestuse ja vastunõudeta, arvestamata maha või pidamata kinni mingeid summasid või makse. Maksekohustusega täitmisega viivitamise eest tasub käendaja arvates nõudes näidatudmaksetähtpäevast leppetrahvi summas 0,025% nõudes näidatud summast päevas. Kostja 1 ei ole täitnud kohustust tasuda võlgnevus viivitamatult, kuigi talle on edastatud nõue käendatava kohustuse täitmiseks kolmel korral. D.T (kostja 2) käenduskohustus käenduslepingu nr 06-15-SL KL B alusel. Laenulepingust tulenevad kohustused on tagatud D.T (kostja 2) antud käendusega summas 53 329 eurot. 04.09.2015 on hageja ja kostja 2 sõlminud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr 06-15-SL KL B (hagi lisa 16 – käendusleping B). Käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt kohustub käendaja (kostja 2), mistahes lepingu rikkumise korral põhivõlgniku poolt, tingimusteta ja tagasivõtmatult, vastutama solidaarselt võlgnikuga ja tasuma võlausaldajale võlgnevuse summas või summades kokku kuni 53 329 eurot. Käenduslepingu punkti 1.3 kohaselt võlgnevuseks (käendatavaks kohustuseks) käenduslepingu mõttes loetakse mistahes lepingu kohaselt, lepingu rikkumise või lepingu kehtetuse tõttu võlausaldajale (hagejale) või lepinguga seoses kolmandale isikule (nt notaritasud, riigilõivus, muud tehingukulud jms) tasumisele kuuluvaid summasi, sealhulgas põhisummasi, nii fikseeritud kui muutuvaid intresse, viiviseid, leppetrahve, kulude hüvitamist, riigilõive, muid tasusid jne. Võlgnevuse algne suurus on näidatud käenduslepingu p 1.1.1 ja selleks on 53 329 eurot. Käenduslepingu punkti
2.4.kohaselt käenduslepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed tasub käendaja (kostja 1) võlausaldajale (hagejale) sellises valuutas, millises on põhivõlgniku võlgnevus võlausaldaja ees, viivitamata ja ilma tasaarvestuse ja vastunõudeta, arvestamata maha või pidamata kinni mingeid summasid või makse. Maksekohustusega täitmisega viivitamise eest tasub käendaja arvates nõudes näidatud maksetähtpäevast leppetrahvi summas 0,025% nõudes näidatud summast päevas. Kostja 2 ei ole täitnud kohustust tasuda võlgnevus viivitamatult, kuigi talle on edastatud nõue käendatava kohustuse täitmiseks kolmel korral. Nõude materiaalõiguslik põhjendus VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostjad ei ole oma kohustust täitnud. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Käenduslepingu p 2.1 ja VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eelneva alusel ja juhindudes TsMS § 162 lg-st 1, § 363 lg 1 p-st 4 palub hageja: 1. Hagiavaldus rahuldada. 2. Mõista solidaarselt kostjatelt M.T ja D.T hageja AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu kasuks käendatav kohustus 70 188,85 eurot arvestusega, et kummagi kostja vastutus eraldi ei ületa 53 329 eurot. 3. Mõista solidaarselt kostjatelt M.T ja D.T hageja AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu

2-19-5155 kasuks käendatava kohustuse täitmisega viivitamise eest 0,025% põhinõudelt 70 188,85 eurot päevas 03.04.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni. 4. Jätta menetluskulud kostjate M.T ja D.T kanda. 5. Mõista solidaarselt kostjatelt M.T ja D.T AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu kasuks hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1200 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

2.Vastuseks kostjate vastuväidetele märgib hageja /t.l. 61, 97/, et kostjad ei ole tõendanud, et hageja oleks esitanud kostjatele teistsugust infot, kui on märgitud esitatud tõendites. Kostjate väited nende kui käendajate eksitamisest ja hea usu vastasest käitumisest on paljasõnalised. Riigikohtu 3-2-1-30-16 p 11 kohaselt laenuandja suhtes käendajaga vastutustundliku laenamise põhimõte käenduslepingule ei kohaldu. Käendaja nõuded võivad tuleneda üksnes VÕS § 14 ja eelkõige juhul, kui krediidiasutus ei ole lepingueelseid läbirääkimisi pidades avaldanud talle käenduslepingu sõlmimisel olulist informatsiooni võlgniku majandusseisundi kohta. Kostjad sellekohaseid vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja 1 oli laenusaaja juhatuse liige. Käendajatel on lepingueelsete läbirääkimistel tõese info esitamine kohustus vastavalt VÕS § 14 lg 1. Kostjad on hagejale esitanud info sissetulekute, vara ja kohustuste kohta käendustaotlustel (hageja seisukoha punktid 1.2 ja 1.3). Kostjate sissetulek käendustaotluse kohaselt oli kokku 3110 eurot. Kostjatel oli võimalik jätkata laenulepingust tulenevaid maksed laenulepingu lõpuni so kuni 04.09.2020 ja vältida laenulepingu ülesütlemist ning seeläbi kogu laenujäägi sissenõutavaks muutumist ning viivise lisandumist. Lisaks eeltoodule kuulub kostjatele kinnisvara, mille väärtus ületab hüpoteekide summat. Tagatav kohustus on ajas vähenev, käendajate sissetulekud on eelduslikult ajas suurenevad ning hüpoteegiga tagatud kohustused ajas vähenevad. Kostjatel ei saanud tekkida eeldust, et tagatised realiseeritakse kostjate vastuses nimetatud järjekorras. Nimetatud järjekord ei tulene laenulepingust, käenduslepingust ega tagatislepingust. M C OÜ pankrot kuulutati välja 07.03.2018 (hagi lisa 5). Pankroti väljakuulutamise seisuga oli laenulepingust tulenev nõue 70 188,86 eurot (põhiosa 45 583,81 eurot, 974,78 eurot intress, 23 202,61 eurot viivis, 427,66 eurot tasumata M E Se arve). Hageja esitas nõude pankrotimenetluses summas 70 188,86 eurot. Hageja nõue oli tagatud kommertspandiga summas 70 000 eurot. 07.02.2019 esitas M C OÜ pankrotihaldur kohtule aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu ning pankrotimenetlus lõppes raugemisega 07.03.2019 (hagi lisa 8). Pankrotimenetluse lõpetamise teate kohaselt on hagejal tunnustatud nõue, mille ulatuses hageja ei ole raha saanud 70 188,85 eurot Tulenevalt eeltoodust jäi hageja nõue vaatamata hageja kasuks seatud kommertspandile täies ulatuses rahuldamata. Eeltoodu tähendab, et kostja 1 laenusaaja juhatuse liikmena oli muutnud tema poolt juhitava ettevõtte varatuks ning seega teinud kommertspandi realiseerimise võimatuks. Kommertspandi realiseerimise võimalikkuse korral oleks jäänud kostja 1 ja kostja 2 käendatavaks kohustuseks üksnes 188,85 eurot. Kostjate vastuväited
3.Kostjad hagi ei tunnista. Kostjate vastuväidete kohaselt /vt t.l. 39, 87, 107, 123/ sätestas hageja ja M C OÜ vahelise laenulepingu punkt 9 laenuandjale järgmised tagatised. Punkt 9.1. kohaselt M E Se käendus 42663,20 euro ulatuses viitega hageja ja M E Se vahelisele tagatislepingule nr. 342T15 . Lepingu p. 9.2 kohaselt oli hageja kasuks seatud 70000 euro ulatuses kommertspant kogu laenusaaja vallasvarale. Lepingu p. 9.3 alusel andis hageja kasuks käenduse laenusumma ulatuses kostja 1 ja lepingu p. 9.4 alusel andis hageja kasuks käenduse laenusumma ulatuses kostja 2. Hageja poolt väljastatud laenu, summas 53 329 eurot, tagatiseks oli laenulepingu alusel 112 663,20 euro suurune tagatis, mis koosnes M E Se ja kommertspandiga seatud tagatistest, mis ületas saadava laenu enam kui kahekordselt ja seda ilma kostja 1 ja kostja 2 poolt antud käendusteta. Vaatamata M E Se ja kommertspandiga seatud tagatisteste suurusele nõudis hageja kostja 1 ja kostja 2 käendust selgitades kostjatele, et kostjate isiklik käendus

2-19-5155 on vajalik vaid juhuks kui laenusaaja tegevuse ebaõnnestumisel ei jätku laenusumma tagastamiseks tagatistena kommertspandi realiseerimisest ja M E Se poolt antud tagatistest. Sellest tulenevalt eeldasid kostjad, et nende poolt nõutav tagatis on sisuliselt ebaoluline formaalsus ja lepingus olevatest eelnevatest tagatistest jätkub võimalike laenuandja so hageja nõuete katteks. Laenulepingu sõlmimisel kinnitas hageja esindaja S.K ( kes lepingu hageja poolt allkirjastas), et halvimal juhul läheb esimeses järjekorras realiseerimisele M E Se poolt antud tagatis ja alles siis kommertspandiga koormatud laenusaaja varad. Kostjad said samasugust informatsiooni ka M E Sest. Samasisuline informatsioon on üleval ka M E Se kodulehel aadressiga https://mes.ee/tagatised - „Käendus ei vabasta ettevõtjat varalisest vastutusest. Ettevõtjal lasub esmane vastutus laenukohustuse täitmise eest. Kui mingitel põhjustel ettevõtja äri ebaõnnestub ja laenusaaja panditud varast ei piisa laenujäägi kustutamiseks, maksab sihtasutus kokkulepitud käendussumma välja laenuandjale.” Kostjad informeerisid laenuandjat enne lepingu sõlmimist sellest, et nende võimalused eraisikutena laenu reaalselt käendada ja tagada on sisuliselt olematud. Kostjatele kuuluv kinnisvara oli juba enne hagejaga sõlmitavat laenulepingut hüpoteekidega koormatud muude kohustuste katteks, kostja 1 sissetulek piirdus miinimumpalgaga ja kostjal 2 lepingu sõlmimise ajal ja enne seda puudus sissetulek sootuks, tal olid probleemid tervisega ja ta otsis tervislikule seisundile vastavat tööd. Kostjatele ei selgitatud hageja poolt käenduse andmisega kaasnevaid võimalikke riske ja nende suurust. Samuti eitas laenuandja ( hageja esindaja), et laenusaaja ebaõnnestumise korral pöördub laenuandja ( hageja ) kohe nõudega kostjate vastu vaid teatas hoopis, et esmalt pöördutakse M E Se poole ja nõutakse sisse M E Se antud tagatis ja alles siis kommertspandiga koormatud laenusaaja varad. Kostjat 1 oli teavitatud ka laenuandja (hageja) ja M E Se vahelisest tagatislepingust nr. 342T15 ( Lisa 5). Kostjat 1 informeeriti sellest, et juhul kui M E S maksab välja laenuandjale tagatise, tekib sihtasutusel väljamakstud summa ulatuses laenusaaja vastu nõudeõigus. Eeltoodust tulenevalt saidki kostjad aru, et kostjatel võib tekkida käendusest tulenev kohustus alles pärast seda kui M E S maksab välja enda poolt antud tagatise ja nõutakse sisse kommertspandiga koormatud laenusaaja varad. Hageja on laenulepingu nr. 06-15-SL sõlmimisel ja käenduslepingute nr nr.06-15-SL KL A ja nr. 0615-SL KL B sõlmimisel kostjate suhtes käitunud pahauskselt ja jätnud kostjatele teatamata informatsiooni, mille vastu kostjatel oli ilmselge huvi. Kostjad leiavad, et hageja on laenulepingu ja käenduslepingute sõlmimisel kostjate suhtes käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja viinud kostjad tahtlikult eksitusse. Kostjad leiavad, et hageja ei ole kostjatega peetud läbirääkimistel samuti laenulepingu sõlmimisel M C OÜ-ga ja käenduslepingute sõlmimisel kostjatele andnud tõest informatsiooni laenulepingu tagatiste realiseerimise järjekorra kohta. Kostjad on viidud hageja esindaja S.K poolt ka otseselt eksitusse informeerides neid laenuandja (hageja) ja M E Se vahelisest tagatislepingust nr. 342T15 selliselt, et esmalt maksab M E Se laenusaaja raskustesse sattumisel laenuandjale tagatise välja, seejärel realiseeritakse kommertspant laenusaaja kasuks ja alles siis võib laenusaaja pöörduda kostjate poole käendusest tuleneva nõudega. Kostjatele teadaolevalt ei ole hageja M E Se poole tagatise väljamaksmise taotlusega pöördunud. Lisaks eeltoodule oli tagatislepingu nr. 342T15 näol tegemist laenuandja ( hageja ) ja M E Se vahelise kokkuleppega, mille sisu kostjatele ei selgitatud, jättes kostjad teadmatusse asjaoludest mille vastu neil oli äratuntavalt oluline huvi. Tulenevalt eeltoodust kostja 1 ja kostja 2 hagi ei tunnista ja leiavad, et hagi aluseks olevad käenduslepingud nr.06-15-SL KL A ja nr. 06-15-SL KL B on tühised vastavalt TsÜS § 86 sätetele, kuna on vastuolus heade kommetega. Käenduslepingute vastuolu heade kommetega tuleneb sellest, et hageja teadis või pidi teadma, et käenduslepingute sõlmimisel kostjaga 1 ja kostjaga 2, ei olnud kostjad käenduslepingute sõlmimisel, nende varalist seisu ja sissetulekute suurust arvestades võimelised käenduslepinguid sisuliselt täitma. Laenuandja ( hageja ) oli kohustatud jälgima ja kontrollima kõiki asjaolusid, ka käendajate varalist seisundit ja võimekust käendusest tulenevat kohustust kanda, et sõlmitav käendusleping ei oleks heade kommetega vastuolus. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on hageja sõlminud kostjatega käenduslepingud, mis on TsÜS § 86 lg 2 p. 1 kohaselt tehtud teise poole ( Kostja) jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja TsÜS § 86 lg 2 p. 2

2-19-5155 kohaselt on pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kostja 1 leiab, et temaga sõlmitud käenduslepingu tühisuse asjaolusid peab hindama Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt, käenduslepingu sõlmimise aja asjaoludest lähtuvalt. 2015 aastal oli kostja 1 igakuine keskmine sissetulek 453 eurot bruto ja peale maksude mahaarvamist 380 eurot. Arvestades asjaoluga, et käenduslepinguga oli kostjale 1 määratud vastutus põhivõlgniku mistahes lepingu rikkumise korral summas 53329 eurot siis kuluks kostjal l käenduslepingust nr. 06-15-SL KL A tuleneva kohustuse täitmiseks 140 kuud ehk 11,7 aastat ja seda juhul kui kostja 1 loovutaks hageja poolt kostjaga 1 sõlmitud käenduslepingust tuleneva kohustuse katteks kogu oma sissetuleku. Samas on tulenevalt vajadusest ennast üleval pidada mõistlik eeldada, et kostja 1 loovutaks mitte üle poole oma sissetulekust käenduslepingust tuleneva kohustuse katteks. Sellisel juhul pikeneks kostja 1 poolt käenduslepingust nr. 06-15-SL KL A tuleneva kohustuse täitmine 23 aastani. Samas peab arvestama, et ka pool kostja poolt endale jäävast sissetulekust ei tagaks ilmselt kostja minimaalseid vajadusi enda üleval pidamiseks. Kostja 1 on seisukohal, et temale hageja poolt käenduslepinguga nr. 06-15-SL KL A pandud kohustus on sedavõrd ebaproportsionaalselt suur ega arvesta kostja 1 sissetulekutega ja võimega kohustust kanda, et tegemist on TsÜS § 86 lg. 2 sätete kohaselt heade kommetega vastuolus oleva tehinguga. Riigikohtu pool on väljenda seisukoht, et vastutus heade kommetega vastuolus oleva lepingu sõlmimise eest lasub laenuandjal, kes peab lepingu sõlmimisel kontrollima teise poole võimalusi kanda lepinguga võetud kohustusi. Kuigi käendusleping ei ole laenuleping laieneb hagejale siiski ka käenduslepingu sõlmimisel TsÜS § 86 lg. 2 sätete järgimine, et kostjaga ei sõlmitaks heade kommetega vastuolus olevat tehingut. Käendusleping nägi ette kostjale 1 kohustuse tasuda käenduslepingust tulenev nõue koheselt nõude esitamisel st. ilma viivituse või võimaluseta makseid ajatada. Viivitamise korral nägi käendusleping kostjatele ette leppetrahvi. Ka seda käenduslepingu tingimust tuleb kostja 1 arvates käsitleda asjaoluna mis viib kostja ja hageja vastastikused kohustused ( arvestades kostja võimetust juba käenduse sõlmimisel kanda käenduslepingust tulenevat kohustust) ebaproportsionaalselt heade kommete vastaselt tasakaalust välja kostja kahjuks. Lisaks eeltoodule leiab kostja 1, et käendusleping nr. 06-15-SL KL A on tühine selle tõttu, et käenduslepingu punktides 2.1 ja 2.3 on hageja kaldunud kõrvale VÕS § 149 sätetest ja rikkunud kostja õigusi esitada võlausaldajale vastuväiteid ka neid mida sai esitada põhivõlgnik. Kostja 1 leiab, et käendusleping on tühine ja vastuolus heade kommetega ka seoses sellega, et käenduslepinguga kostjale 1 sätestatud vastutuse määr on sisuliselt määratlematu. Käenduslepingu nr. 06-15-SL KL A punktis 2.4 on käendajale määratud vastutuse suurenemine 0,025% iga päeva eest, mille jooksul käendaja viivitab laenuandja poolt esitatud nõudes näidatud summa tasumisega. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr.2-14-21710 punktis 49 leidnud, et sellisel juhul võib käendusleping olla tühine heade kommetega vastuolu tõttu. Kostjaga 2 sõlmitud käenduslepingu tühisuse asjaolusid peab samuti hindama Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt, käenduslepingu sõlmimise aja asjaoludest lähtuvalt. 2015 aastal, käenduslepingu sõlmimise ajal kostjal 2 sissetulek puudus, tal olid probleemid tervisega ja ta otsis tervislikule seisundile vastavat tööd. Arvestades asjaoluga, et käenduslepinguga oli kostjale 2 määratud vastutus põhivõlgniku mistahes lepingu rikkumise korral summas 53329 eurot siis ei oleks kostja 2 käenduslepingust nr. 06-15-SL KL B tuleneva kohustuse täitmiseks võimeline olnudki. Hageja kohustuseks laenuandjana oli informeerida kostjat 2 kõigist asjaoludest, mis olid kostjale 2 käenduslepingu sõlmimisel äratuntavalt olulised. Lisaks oli laenuandaja ( hageja) kohustuseks jälgida, et käenduslepingu sõlmimisel ei oleks leping heade kommetega vastuolus TsÜS § 86 sätete kohaselt. Hageja on oma kohustused jätnud täitmata, jätnud kostja 2 informeerimata laenulepingust tuleneda võivate nõuete käendusega seotud riskidest ja jätnud kontrollimata kostja 2 sissetulekute suuruse vältimaks hageja ja kostja vastastikuste kohustuste sedavõrd suure tasakaalust väljas oleku. Kostja 2 on seisukohal, et temale hageja poolt käenduslepinguga nr. 06-15-SL KL B pandud kohustus on sedavõrd ebaproportsionaalselt suur ega arvesta kostja 2 sissetulekutega ja võimega kohustust

2-19-5155 kanda, et tegemist on TsÜS § 86 lg. 2 sätete kohaselt heade kommetega vastuolus oleva lepinguga. Riigikohtu pool on väljenda seisukoht, et vastutus heade kommetega vastuolus oleva lepingu sõlmimise eest lasub laenuandjal, kes peab lepingu sõlmimisel kontrollima teise poole võimalusi kanda lepinguga võetud kohustusi. Kostja 2 leiab, et samasugune kohustus lasub laenuandjal 22.( hagejal) ka käendajatega sõlmitava käenduslepingu sõlmimisel. Käendusleping nägi ette kostjale 2 kohustuse tasuda käenduslepingust tulenev nõue koheselt nõude esitamisel st. ilma viivituse või võimaluseta makseid ajatada. Viivitamise korral nägi käendusleping kostjatele ette leppetrahvi. Ka seda käenduslepingu tingimust tuleb kostja 2 arvates käsitleda asjaoluna mis viib kostja ja hageja vastastikused kohustused ( arvestades kostja 2 võimetust juba käenduse sõlmimisel kanda käenduslepingust tulenevat kohustust) ebaproportsionaalselt heade kommete vastaselt tasakaalust välja kostja kahjuks. Lisaks eeltoodule leiab kostja 2, et käendusleping nr. 06-15-SL KL B on tühine selle tõttu, et käenduslepingu punktides 2.1 ja 2.3 on hageja kaldunud kõrvale VÕS § 149 sätetest ja rikkunud kostja õigusi esitada võlausaldajale vastuväiteid ka neid mida sai esitada põhivõlgnik. Kostja 2 leiab samuti, et käendusleping on tühine ja vastuolus heade kommetega ka seoses sellega, et käenduslepinguga kostjale 2 sätestatud vastutuse määr on sisuliselt määratlematu. Käenduslepingu nr. 06-15-SL KL A punktis 2.4 on käendajale määratud vastutuse suurenemine 0,025% iga päeva eest, mille jooksul käendaja viivitab laenuandja poolt esitatud nõudes näidatud summa tasumisega. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr.2-14- 21710 punktis 49 leidnud, et sellisel juhul võib käendusleping olla tühine heade kommetega vastuolu tõttu. Lisaks eeltoodule leiab kostja 2, et tema puhul kuuluvad arvestamisele ka Riigikohtu poolt tsiviilasjas 2-14-21710 punktis 49 esitatud asjaolud, mille puhul käendajaga sõlmitud käendusleping võib olla vastuolus heade kommetega. Kostja 2 ei ole saanud käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu, käendaja vastutus on tema sissetuleku suhtes äärmiselt ebaproportsionaalne ja juba lepingu sõlmimisel võis eeldada, et käendaja ei suuda käendusest tulenevat kohustust täita. Eelpool nimetatud eeldused olid hagejale teada ja äratuntavad. Kostjad leiavad veel, et hageja on kostjate poolt pakutud kohustuse täitmise ettepanekute ignoreerimisega käitunud ebamõistlikult, mille tõttu on kostjad seisukohal, et hageja ebamõistlik käitumine on kostjatele tekitanud kahju. Võrreldes 13.04.2017 seisuga on hageja nõue kostjate vastu suurenenud ainuüksi viiviste osas 296,75 eurolt 23202,61 euroni ehk 22905,86 euro võrra. Kostjad leiavad, et tegemist on hageja poolsest ebemõistlikust käitumisest tekkinud nõudega, mis on tekkinud hageja enda süül ja on selle tõttu kostjate suhtes põhjendamatu. Kostjad on seisukohal, et hageja poolt kostjatelt viiviste tasumise nõue on põhjendamatu ja tuleneb hageja enda ebamõistlikust tegevusest, mis seisnes kohustuse tasumiseks kostjate poolt pakutu vastuvõtmisest keeldumises. Sellest tulenevalt tuleb hageja nõue viiviste osas jätta rahuldamata. Kostjad on seisukohal, et käesoleval juhul on kohane hageja suhtes kohaldada VÕS § 119 sätteid kuna hageja on õigustamatult keeldunud talle kostjate poolt pakutud kohustuse täitmise vastuvõtmisest ja ei ole kostjatega teinud koostööd. Kostjad leiavad, et hageja püüe avardada tagatislepingus olevat laenusaaja esindaja ( kostja 1) arusaamist ja teadmist sellele, milles omavahel leppisid kokku hageja ja M E S, on alusetu ja põhjendamatu. Tagatislepingust endast on üheselt arusaadav, et lepingu sõlmisid omavahel hageja ja M E S. M C OÜ on selles lepingus märgitud vaid osas, kus hageja kirjeldab, et on otsustanud anda Mama Chefs OÜ-le kui laenusaajale laenu. Kogu muu tekst ei ole suunatud ega ka viita otseselt ega ka kaudselt kostjatele 1 ja 2. Seega hageja püüe omistada kostjatele 1 ja 2 teadmist hageja ja M E S vahelises lepingus kokkulepitule on pahatahtlik. Kostjad on samuti seisukohal, et kui hageja ja M E S leppisid kokku kostjate kahjuks, tagatiste realiseerimise järjekorras selliselt, et see on kajastatud kostjatega mitte seotud ja kostjatele selgelt ja arusaadavalt teatavaks tegemata dokumendis, siis on tegemist olnud hageja teadliku ja kostjaid eksitava tegevusega, mis viitab hageja pahatahtlikkusele ja soovile viia kostjaid eksitusse, laenusaajale antava laenu tagatiste realiseerimise järjekorras.

2-19-5155 Kostjad leiavad kokkuvõtvalt, et käenduslepingud nr.06-15-SL KL A ja nr. 06-15-SL KL B on tühised vastavalt TsÜS § 86 sätetele ja hagejal puudub tühiste käenduslepingute alusel nõudeõigus kostjate vastu. Käenduslepingud on vastuolus heade kommetega. Käenduslepingute vastuolu heade kommetega tuleneb sellest, et hageja teadis või pidi teadma, et käenduslepingute sõlmimisel kostjaga 1 ja kostjaga 2, ei olnud kostjad käenduslepingute sõlmimisel, nende varalist seisu ja sissetulekute suurust arvestades võimelised käenduslepinguid sisuliselt täitma. Laenuandja ( hageja ) oli kohustatud jälgima ja kontrollima kõiki asjaolusid, ka käendajate varalist seisundit ja võimekust käendusest tulenevat kohustust kanda, et sõlmitav käendusleping ei oleks heade kommetega vastuolus. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on hageja sõlminud kostjatega käenduslepingud, mis on TsÜS § 86 lg 2 p. 1 kohaselt tehtud teise poole ( Kostja) jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja TsÜS § 86 lg 2 p. 2 kohaselt on pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lisaks eeltoodule leiab kostja 1, et käendusleping nr. 06-15-SL KL A on tühine selle tõttu, et käenduslepingu punktides 2.1 ja 2.3 on hageja kaldunud kõrvale VÕS § 149 sätetest ja rikkunud kostja õigusi esitada võlausaldajale vastuväiteid ka neid mida sai esitada põhivõlgnik. Kostja 1 leiab, et käendusleping on tühine ja vastuolus heade kommetega ka seoses sellega, et käenduslepinguga kostjale 1 sätestatud vastutuse määr on sisuliselt määratlematu. Kostja 2 on seisukohal, et temale hageja poolt käenduslepinguga nr. 06-15-SL KL B pandud kohustus on sedavõrd ebaproportsionaalselt suur ega arvesta kostja 2 sissetulekutega ja võimega kohustust kanda, et tegemist on TsÜS § 86 lg. 2 sätete kohaselt heade kommetega vastuolus oleva lepinguga. Kohtu seisukoht

4.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Asja materjalidest nähtuvad järgmised asjaolud : - 04.06.2015 on M C OÜ (laenusaaja) esitanud hagejale juriidilise isiku laenutaotluse /t.l. 66/ 64 000 euro suuruse laenu saamiseks tagasimakse tähtajaga 5 aastat restorani seadmete soetamiseks ja ruumide remondiks. Pakutavaks põhitagatiseks on märgitud Kredex käendus vastavalt tingimustele ning lisatagatiseks eraisiku käendus vastavalt Kredex tingimustele. Taotluse on allkirjastanud M C OÜ juhatuse liikmena kostja 1 M.T; - 04.06.2015 on kostja 1 esitanud hagejale käenduse taotluse /t.l. 67/ M C OÜ poolt taotletava laenu käendamiseks. Taotluses on kostja 1 mh märkinud, et tema sissetulek on 1210 eurot kuus ning et talle kuulub kinnisvara. korteriomand XXXXX ning elamu koos maaga XXXXXXX Saaremaa ning 100% osakuid ettevõttes xxxxxxxx OÜ. Igakuiste kulude suuruseks on kostja 1 märkinud ca 690 eurot; - 19.08.2015 on kostja 2 D.T esitanud hagejale käenduse taotluse /t.l. 68/ M C OÜ poolt taotletava laenu käendamiseks. Taotluses on kostja 2 enda sissetulekuks märkinud 1900 eurot kuus, kinnisvarana elamumaa ja maja xxxxxx Tallinn ning igakuisteks kuludeks 567,41 eurot. - 04.09.2015 on hageja ja kostja 1 sõlminud M C OÜ 4.09.2015 laenulepingust nr 06-15-SL tulenevate kohustuste (53 329 eurot) täitmise tagamiseks käenduslepingu nr 06-15-SL KL A /t.l. 23/. Käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt kohustub käendaja (kostja 1), mistahes lepingu rikkumise korral põhivõlgniku poolt, tingimusteta ja tagasivõtmatult, vastutama solidaarselt võlgnikuga ja tasuma võlausaldajale võlgnevuse summas või summades kokku kuni 53 329 eurot. Käenduslepingu punkti 1.3 kohaselt võlgnevuseks (käendatavaks kohustuseks) käenduslepingu mõttes loetakse mistahes lepingu kohaselt, lepingu rikkumise või lepingu kehtetuse tõttu võlausaldajale (hagejale) või lepinguga seoses kolmandale isikule (nt notaritasud, riigilõivus, muud tehingukulud jms) tasumisele kuuluvaid summasi, sealhulgas põhisummasi, nii fikseeritud kui muutuvaid intresse, viiviseid, leppetrahve, kulude hüvitamist, riigilõive, muid tasusid jne. Käenduslepingu punkti 2.4. kohaselt käenduslepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed tasub käendaja (kostja 1) võlausaldajale (hagejale) sellises valuutas, millises on põhivõlgniku võlgnevus võlausaldaja ees, viivitamata ja ilma tasaarvestuse ja vastunõudeta, arvestamata maha või pidamata kinni mingeid summasid või makse. Maksekohustusega täitmisega viivitamise eest tasub käendaja arvates nõudes näidatud maksetähtpäevast leppetrahvi summas 0,025% nõudes näidatud summast

2-19-5155 päevas. Käenduslepingu punkti 3.3. kohaselt kinnitab käendaja, et on tutvunud lepingutega niivõrd kuivõrd ta seda vajalikuks peab. Käenduslepingu punkti 1.1. kohaselt lepinguks käenduslepingu mõttes loetakse põhivõlgniku ja võlausaldaja vahelisi järgmisi lepinguid: laenuleping 06-15-SL, sõlmitud 04.09.2015 laenusumma 53 329 eurot; - 04.09.2015 on hageja ja kostja 2 D.T sõlminud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr 06-15-SL KL B /t.l. 24/. Käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt kohustub käendaja (kostja 2), mistahes lepingu rikkumise korral põhivõlgniku poolt, tingimusteta ja tagasivõtmatult, vastutama solidaarselt võlgnikuga ja tasuma võlausaldajale võlgnevuse summas või summades kokku kuni 53 329 eurot. Käenduslepingu on allkirjastanud notariaalse volikirja (lisa 4) alusel kostja 2 nimel kostja 1 M.T /t.l. 69/ Käenduslepingu punkti 1.3 kohaselt võlgnevuseks (käendatavaks kohustuseks) käenduslepingu mõttes loetakse mistahes lepingu kohaselt, lepingu rikkumise või lepingu kehtetuse tõttu võlausaldajale (hagejale) või lepinguga seoses kolmandale isikule (nt notaritasud, riigilõivus, muud tehingukulud jms) tasumisele kuuluvaid summasi, sealhulgas põhisummasi, nii fikseeritud kui muutuvaid intresse, viiviseid, leppetrahve, kulude hüvitamist, riigilõive, muid tasusid jne. Võlgnevuse algne suurus on näidatud käenduslepingu p 1.1.1 ja selleks on 53 329 eurot. Käenduslepingu punkti

2.4.kohaselt käenduslepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed tasub käendaja (kostja 2) võlausaldajale (hagejale) sellises valuutas, millises on põhivõlgniku võlgnevus võlausaldaja ees, viivitamata ja ilma tasaarvestuse ja vastunõudeta, arvestamata maha või pidamata kinni mingeid summasid või makse. Maksekohustusega täitmisega viivitamise eest tasub käendaja arvates nõudes näidatudmaksetähtpäevast leppetrahvi summas 0,025% nõudes näidatud summast päevas. Käenduslepingu punkti 3.3. kohaselt kinnitab käendaja, et on tutvunud lepingutega niivõrd kuivõrd ta seda vajalikuks peab. Käenduslepingu punkti 1.1. kohaselt lepinguks käenduslepingu mõttes loetakse põhivõlgniku ja võlausaldaja vahelisi järgmisi lepinguid: laenuleping 06-15-SL, sõlmitud 04.09.2015 laenusumma 53 329 eurot; - 04.09.2015 on M C OÜ ja hageja sõlminud notariaalse kommertspandi seadmise lepingu /t.l. 70/, mille on allkirjastanud M C OÜa juhatuse liikmena kostja 1 M.T. Nimetatud lepingu punkt 1.1. kohaselt on pandi esemeks kogu pantija (laenusaaja) vallasvara, mis kuulub pantijale pandikande tegemise ajal ja mille pantija omandab pärast pandikande tegemist, välja arvatud kommertspandiseaduses § 2 lg 3 nimetatud vara. Kommertspandi lepingu punkti 3.1 kohaselt on kommertspandi summaks 70 000 eurot; - 4.09.2015 on allkirjastatud M E Se ja hageja vahel tagatislepingu nr 342T15 /t.l. 74/, mille on 19.08.2015 allkirjastanud ka laenusaaja M C OÜ esindajana juhatuse liige kostja 1 M.T (kes on samaaegselt ka käendaja). Tagatislepingu punkti 1.1. kohaselt on pank (hageja) otsustanud krediteerida laenusaaja M C OÜ projekti tingimusel, et sihtasutus annab laenule lepingu p 1.2 tähendatud koostööleppe alusel täiendava tagatise. Pank ja sihtasutus juhinduvad pooltevahelisest 25.10.2011 koostöölepingust. Tagatislepingu alusel vastutab sihtasutus laenusaaja kõrval täiendavalt lepingu punktis 2.2. fikseeritud mahus panga nõuete, mis tulenevad panga ja laenusaaja vahelisest lepingust, mille alusel pank annab laenusaaja kasutusse laenu järgnevatel tingimustel: laenu summa 53 329 eurot, intress 6%+euribor, tähtaeg 60 kuud, mille täitmise laenusaaja või kolmandad isikud tagavad järgnevate tagatistega, kostja 1 käendus 53 329 eurot, kostja 2 käendus summas 53 329 eurot, kommertspant. Tagatislepingu punkti
2.2.kohaselt tagab sihtasutus laenulepingust tulenevate panga nõuete täitmise 80% ulatuses laenu põhivõlgnevusest. Tagatisega ei ole tagatud intressinõuded, nõuete rahuldamise kulud ega muud laenuga seotud kõrvalnõuded. Tagatislepingu punkti 2.2.2 kohaselt lepingust tulenev sihtasutuse vastutus laieneb üksnes võlgniku põhikohustusele (tagades pangale tagasi maksmata laenu põhivõlga) ning täiendab võlgniku ja võlgniku kohustusi tagavate kolmandate isikute vastutust. Sihtasutus täidab tagatislepingust tulenevat kohustust üksnes juhul, kui pank ei saa nõuet võlgniku ja võlgniku kohustusi tagavate kolmandate isikute vastu põhikohustuse ulatuses rahuldada. Sel juhul vastutab sihtasutus tagatise piirsumma ulatuses rahuldamata jäänud nõude selle osa täitmise eest, mida polnud

2-19-5155 võimalik lepingu punktis 2.1. nimetatud võlgniku ja võlgniku kohustusi tagavate kolmandate isikute tagatiste arvel rahuldada. - Eeltoodut kinnitab ja mh selgitab sihtasutuse käenduse olemust ka M E Se 22.05.2019 kinnituskiri/t.l. 76/, mille kohaselt on sihtasutuse käendus teisene ja täiendav; - 04.09.2015 on hageja ja M C OÜ vahel sõlmitud laenuleping nr 06-15-SL /t.l. 5/, mille alusel andis hageja laenusaajale laenu 53 329 eurot. Laenulepingust tulenevad kohustused on lepingu punkt 9 kohaselt tagatud: M E Se käendusega 42 663,20 eurot vastavalt hageja ja sihtasutuse vahel sõlmitud tagatislepingule nr 342T15, hageja kasuks seatav kommertspant kogu laenusaaja M C OÜ vallasvarale 70 000 euro ulatuses, kostja 1 isiklik käendus laenusumma ulatuses, kostja 2 isiklik käendus laenusumma ulatuses. Lepingu on allkirjastanud M C OÜ esindajana juhatuse liige M.T, kes on mh kinnitanud, et ta on lepingu põhitingimused ja üldtingimused läbi lugenud ja sellest aru saanud ning et lepingus toodud tingimused vastavad täielikult laenusaaja tahtele; - nimetatud laenulepingu üldtingimuste /t.l. 6 pöördel alates/ punkti 11.5 kohaselt on mitme tagatise korral pangal õigus valida, millisele tagatisele esimeses järjekorras sissenõue pöörata. Lepingu üldtingimused on allkirjastatud kostja 1 M.T poolt. Tunnistaja S.K, kes töötas kostjatega sõlmitud käenduslepingu sõlmimise ajal hageja juhatajana ja allkirjastas hageja poolselt lepingud, ütluste kohaselt ei ole tema isiklikult lepingueelseid läbirääkimisi kostjatega pidanud ega nendega kohtunud. Seega ei ole tema andnud kostjatele infot, nagu oleks nende antud käendus formaalne ja et eelisjärjekorras rahuldatakse nõue MES poolt antud tagatise arvelt. Kliendihaldur ei saanud samuti anda infot, mida lepingus kirjas pole. Enne lepingu allkirjastamist selgitatakse kõikidele klientidele lepinguid põhjalikult ja ka kostjad pidid tingimustega tutvuma /t.l. 140/.

5.Hageja nõude aluseks kostjate vastu on nende vahel sõlmitud käenduslepingud. Nõude rahuldamise välistab TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi see, kui käendusleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu TsÜS § 86 järgi tühine. Lepingu kooskõla heade kommetega tuleb hinnata lepingu sõlmimise aja seisuga (vt nt Riigikohtu 24.05.2001 otsus ts asjas nr 3-2-1-76-01). Käenduslepingute sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 1 järgi oli heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Riigikohus on mh leidnud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (3-2-1-186-13 p 22). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-30-16 p-s 11 asunud seisukohale, et laenuandja suhtes käendajaga vastutustundliku laenamise põhimõte käenduslepingule ei kohaldu. Käendaja nõuded võivad tuleneda üksnes VÕS §-st 14 ja eelkõige juhul, kui krediidiasutus ei ole lepingueelseid läbirääkimisi pidades avaldanud talle käenduslepingu sõlmimisel olulist informatsiooni võlgniku majandusseisundi kohta. Kostjad sellekohaseid vastuväiteid antud juhul esitanud ei ole. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja 1 M.T oli vaidlusalusete käenduslepingute sõlmimise ajal laenusaaja M C OÜ juhatuse liige. Käendajatel on lepingueelsete läbirääkimistel tõese info esitamine kohustus vastavalt VÕS § 14 lg-le
1.Antud juhul on mõlemad kostjad hagejale esitanud info enda sissetulekute, vara ja kohustuste kohta käendustaotlustel ning kinnitanud need enda allkirjadega. Kostjate sissetulek käendustaotluste kohaselt oli kokku ca 3110 eurot. Hageja osundab õigesti, et kostjatel oli võimalik jätkata laenulepingust tulenevaid makseid laenulepingu lõpuni so kuni 04.09.2020 ja vältida laenulepingu

2-19-5155 ülesütlemist ning seeläbi kogu laenujäägi sissenõutavaks muutumist ning viivise lisandumist. Lisaks kuulus kostjatele kinnisvara, mille väärtus ületab hüpoteekide summat. Kohus leiab, et esitatud tõendite pinnalt ei ole leidnud kinnitust kostjate väide, et hageja on tagatise realiseerimise korra osas kostjaid kui käendajaid lepingu läbirääkimiste käigus eksitanud ja hea usu vastaselt käitunud. Kostja 1 vande all antud ütlused /t.l. 142 pöördel/ tagatiste realiseerimise järjekorra osas on vastuolus muude asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega ja tunnistaja antud ütlustega. Kohtu hinnangul ei saanud kostjatel tekkida eeldust, et tagatised realiseeritakse kostjate väidetud järjekorras, st et esmalt MES käendus, kommertspandi realiseerimine ja viimasena kostjate käendus. Nimetatud järjekord ei tulene laenulepingust, käenduslepingust ega tagatislepingust. Laenulepingu üldtingimuste punkt 11.5 sätestab, et mitme tagatise korral on pangal õigus valida, millisele tagatisele esimeses järjekorras sissenõue pöörata. Käenduslepingutes (punkt 3.3) on mõlemad käendajad kinnitanud, et nad on laenulepinguga tutvunud. Tagatislepingu punkt 2.2.2. ütleb sõnaselgelt, et lepingust tulenev sihtasutuse vastutus laieneb üksnes võlgniku põhikohustusele (tagades pangale tagasi maksmata laenu põhivõlga) ning täiendab võlgniku ja võlgniku kohustusi tagavate kolmandate isikute vastutust. Sihtasutus täidab tagatislepingust tulenevat kohustust üksnes juhul, kui pank ei saa nõuet võlgniku ja võlgniku kohustusi tagavate kolmandate isikute vastu põhikohustuse ulatuses rahuldada. Nimetatud tagatisleping on allkirjastatud ka kostja 1 poolt, kes oli ühtlasi ka kostja 2 esindaja notariaalse volikirja alusel. Seega pidi kohtu hinnangul kostjatele teada olema, et sihtasutuse käendus ei ole esmane ega solidaarne kostjatega vaid täiendav tagatis lisaks kostjate käendusele. VÕS § 142 lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Sihtasutuse käendus on piiratud tingimusega, et sihtasutus täidab tagatislepingust tulenevat kohustust üksnes juhul, kui pank ei saa nõuet võlgniku ja võlgniku kohustusi tagavate kolmandate isikute vastu põhikohustuse ulatuses rahuldada. Kostjate käendus on käenduslepingute punkti 2.1. kohaselt solidaarne laenusaajaga. VÕS § 65 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostjad oleks laenu taotlemise käigus ega ka hilisemalt kordagi vaidlustanud käenduste ulatust, kehtivust vms ega esitanud taotlust käenduslepingu tühistamiseks eksimuse vms tõttu.

6.Asja materjalidest nähtuvalt 13.04.2017 on hageja teatanud M C OÜ-le laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest alates 7.04.2017 ja esitanud nõude lepingust tulenevate kõigi varaliste kohustuste täitmiseks summas 47 367,69 eurot /t.l. 9/. Samal kuupäeval on hageja esitanud mõlemale kostjale kui käendajatele nõude käendatava kohustuse täitmiseks samas summas /t.l. 10, 11/. Nimetatud teadetest nähtuvalt koosnes sel hetkel nõue summas 47 367,69 eurot: põhiosa 45 583,81 eurot, intress 974,78 eurot, viivis 296,75 eurot ja 512,35 eurot tasumata M E Se arve. Hageja osundab põhjendatult, et kostjatel oli võimalik laenulepingu ülesütlemise järgselt nõue tasuda või sõlmida kokkulepe nõude tasumiseks ja seeläbi vältida viivise suurenemist. Nõude tasumisel oleksid kostjad omandanud nõudeõiguse ja saanud esitada nõude laenusaaja M C OÜ pankrotimenetluses. Kuid ei M C OÜ ega kostjate poolt hageja nõuet ei tasutud ja M C OÜ pankroti väljakuulutamise seisuga 07.03.2018 oli nõue suurenenud juba 70 188,86 euroni (põhiosa 45 583,81 eurot, intress 974,78 eurot intress, viivis 23 202,61 eurot ja 427,66 eurot tasumata M E Se arve). M C OÜ pankrot kuulutati välja 07.03.2018 /t.l. 12/. Vaidluse all ei ole asjaolu, et pankroti väljakuulutamise seisuga oli laenulepingust tulenev hageja nõue 70 188,86 eurot (põhiosa 45 583,81 eurot, 974,78 eurot intress, 23 202,61 eurot viivis, 427,66 eurot tasumata M E Se arve). 10.04.2018 on hageja edastanud kostjatele kui käendajatele teate M C OÜ pankrotimenetlusest ja nõude käendatava kohustuse täitmiseks /t.l. 13, 14/. Pankrotimenetluses on hageja esitanud nõude summas 70 188,86 eurot, milline oli tagatud kommertspandiga summas 70 000

2-19-5155 eurot. M C OÜ pankrotimenetlus lõpetati raugemisega Pärnu Maakohtu 07.03.2019 määruse alusel, kuna võlgniku varast ei jätkunud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks /t.l. 15/. Tunnustatud nõue, mille ulatuses hageja ei ole raha saanud on 70 188,85 eurot. Seega jäi hageja nõue vaatamata hageja kasuks seatud kommertspandile täies ulatuses rahuldamata. M.Te kohtuistungil antud ütluste kohaselt vara, millele oli kommertspant seatud, pankrotiks enam alles ei olnud, kuna see müüdi varem võlgade katteks maha. Seetõttu oli kommertspandi realiseerimine võimatu /t.l. 144/. Hageja arvestuste järgi oleks kommertspandi realiseerimise võimalikkuse korral jäänud kostja 1 ja kostja 2 käendatavaks kohustuseks üksnes 188,85 eurot. Hageja saab vastavalt sihtasutusega sõlmitud tagatislepingule käendusest tuleneva nõude esitada sihtasutuse vastu juhul, kui hageja ei saa nõuet laenusaaja ja laenusaaja kohustusi tagavate kolmandate isikute (kostjate) vastu põhikohustuse ulatuses rahuldada.

7.Kostjad leiavad, et nende käendus on tühine vastavalt TsÜS § 86 lg 2 p 1 sätetele ja et käenduslepingute hea kommete vastasus seisneb selles, et kostjad ei olnud käenduse taotlemisel võimelised käenduskohustust täitma. Kostjad väidavad ka, et käenduslepingud on tehtud nende jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Riigikohus on asjas nr 2-14-21710 (p 48 ja 49) seisukohal, et käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Samuti ei kehti käendaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole siiski laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma. Käendusleping võib siiski olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: · käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; · käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; · käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; · eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad. Vastavalt VÕS § 142 lg-le 4 ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest Põhivõlgnikuks on antud juhul M C OÜ ning kostjad ei ole juriidilise isikuga sõltuvussuhtes. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostjad said käenduslepinguga tagatavast kohustustest isiklikku kasu, kuna tegemist oli pereettevõttega. M C OÜ äriplaanist /t.l. 78 alates/ nähtuvalt (p 4) oli M C OÜ omanik ja juhatuse liige M.T, 20 aastase juhtimiskogemusega Saaremaa ettevõtja; kostja 1 ja 2 on abikaasad; teenindusjuhina hakkas tööle kostjate poeg A.T. Kostjate käenduse taotlustest nähtuvalt /t.l. 67, 68/ olid kostjate igakuised sissetulekud sel hetkel kokku ca 3110 eurot, igakuised väljaminekud 1257,41 eurot sh kostja 2 laenu ja liisingumaksed summas 267,41 eurot, mis lõppesid osaliselt oktoobris 2015 ja osaliselt juunis 2017 ning mille võrra kostjate igakuine kogukulu vähenes summale 990 eurot (1257,41-267,41). Seega kostjate sissetulekute ja kulude vahe oli 2120 eurot (3110-990), milles oli võimalik täita maksegraafikujärgseid makseid igakuiselt summas 1113,83 eurot, jättes kostjate kasutusse igakuiselt 1006,17 eurot

2-19-5155 Seega ei ole käenduse vastutuse maksimumsumma käendajate sissetulekuid arvestades ebaproportsionaalne, lisaks kuulus käendajatele kinnisvara ning lepingu sõlmimise ajal ei olnud põhjust eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendajad põhivõlgniku kohustust olulises osas täita. Kohtu hinnangul ei ole käenduslepingud selles märgitud piirmäära suuruse tõttu tühised arvestades kostjate varalist seisu ja võimet käenduskohustust täita. Käendajate võimet täita käenduskohustust hinnatakse mitte ainult nende sissetulekute põhjal vaid ka üldise varalise seisu (mh osakud, kinnistud jms) järgi. Lisaks sellele, et kostjatel oli piisav sissetulek käenduskohustuse täitmiseks, kuulus kostjale 1 100% osakuid ettevõttes P OÜ, korter Xxxxxxxx Kuressaare ning maja Xxxxxxxx, mis nähtub kostja 1 käendusetaotlusest. Kostjale 2 kuulus maja Xxxxxxxx Tallinn, mis nähtub käendusetaotlusest. Seega saab järeldada, et kostjate igakuiseid sissetulekuid ja kulusid arvestades oli maksegraafikujärgsete maksete /t.l. 101/ jätkamine võimalik. Hageja osundab õigesti, et kostjate varaline seis on halvenenud ja nende poolt väidetud maksevõime vähenemine toimunud peale käenduslepingute sõlmimist võetud täiendavate kohustuste tõttu. Kinnistusraamatu väljavõtetest nähtub /t.l. 102-105/, et kostjale 1 kuuluv kinnistu Xxxxxxxx on veebruaris 2017 (vahetult enne laenulepingu ülesütlemist) koormatud hüpoteegiga 330 000 eurot Estateguru tagatisagent OÜ kasuks ning kinnistul on märtsist 2018 keelumärge kohtutäitur Õnne Pajur ja Estateguru tagatisagent OÜ kasuks; kostjale 1 kuuluv kinnistu Xxxxxxxx Kuressaare on juunis 2016 (so peale laenu saamist hagejalt) koormatud täiendava hüpoteegiga 33 000 eurot AS Eesti Krediidipank kasuks ning nimetatud kinnistul olnud jaanuarist 2019 kuni aprill 2019 käsutamise keelumärge Kafo OÜ ja kohtutäitur Enno Kremik kasuks ja kehtiv käsutamise keelumärge alates maist 2019 OÜ xxxxxx kasuks; kostjale 2 kuuluv kinnistu Xxxxxxxx Tallinn on juunis 2016 kaaskoormatud täiendava hüpoteegiga 33 000 eurot AS Eesti Krediidipank kasuks. Seega heade kommete vastasuse eeldusi antud juhul ei esine.

8.Kohus ei nõustu kostjatega selles, et käenduslepingutes on käendajate vastutuse piirmäär määratlemata. Vastutuse piirmäär on sätestatud mõlema kostja käenduslepingute punktis 2.1. kindla summana. Käenduskohustuse täitmata jätmisel tekkinud viivitusest tulenev nõue ei ole käsitletav käenduse piirmäära suurenemisena. Vastav seisukoht tuleneb Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-8-13 punktist 12, kus riigikohus on selgitanud, et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (vt Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 15). Laenusaaja kohustus tasuda viivist tuleneb laenulepingu punktist 8.1, mille kohaselt laenu tasumisega viivitamisel on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivise tasumist põhitingimustes ja lepingu muudes tingimustes sätestatud määra alusel ja korras. Pangal on õigus alustada puuduvalt summalt viivise arvestust alates vastava summa tasumise tähtpäevale järgnevast päevas. Lepingu põhitingimuste punkti 12 kohaselt on viivise määr 0,15% päevas. Käenduslepingute punkti 1.3. kohaselt on käendatavaks kohustuseks mh ka laenulepingust tulenev viivis. Käenduskohustuse tähtaegse täitmata jätmise eest näeb käenduslepingu punkt 2.4. ette kohustuse tasuda leppetrahvi summas 0,025 % nõudes näidatud summast päevas. Nõustuda ei saa kostjatega selles, et viivis on tekkinud hagejast tingitud asjaoludel. Kostjatel oli võimalik viivise lisandumist vältida, jätkates selleks maksegraafikujärgseid makseid laenusaaja eest. Kostjad seda ei teinud ning leping öeldi hageja poolt üles 13.04.2017. Ka peale lepingu ülesütlemist oli kostjatel võimalik teostada makseid kas laenusaaja kontole või ülesütlemiseteates märgitud hageja kontole vähendades selliselt põhivõlga, millelt viivist arvestatakse. Maksekokkuleppe puudumine ei oleks takistanud kostjatel võla vähendamiseks pakutud makseid (300-400 eurot kuus)/vt t.l. 91 – kostjate ettepanek kohustuse täitmise võimaluse osas/ teostada kas laenusaaja kontole, ülesütlemise teates märgitud hageja kontole. Väidetava vastuvõtuviivituse korral tulnuks kostjatel tasutavad

2-19-5155 summad hoiustada notari juures vastavalt VÕS §-le 120. Kostjad ei ole viidatud kontodele makseid teostanud. Seega ei olnud hageja vastuvõtuviivituses, vaid viivise suurenemise on tinginud laenusaaja ja kostjate enda tegevusetus.

9.Kostjate väitel on hageja käenduslepingute punktides 2.1. ja 2.3 tulenevalt rikkunud kostjate õigust esitada hagejale vastuväiteid. Käenduslepingutest nähtuvalt ei ole välistatud ega piiratud käendajate õigust esitada vastuväiteid. Nimetatud õigus tuleneb käendajatele lisaks ka VÕS §-st 149. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjad enne hagi esitamist käesolevas tsiviilasjas esitanud vastuväiteid käenduslepingu kehtivuse, käenduse piirmäära vms osas. Vastupidi, kostjate 07.06.2019 menetlusdokumendile lisatud 25.04.2017 kostjate vastusest hageja nõudele käendatava kohustuse täitmiseks /t.l. 91/nähtub, et kostjad tunnistavad nõuet ja tekkinud käenduskohust. Kostjad teatavad vastuseks panga nõudele käendatava kohustuse täitmiseks, mis tuleneb käenduslepingutest nr 06-15SL KL A ja 06-15-SL KL B, et M.T ja D.T ei vaidle vastu panga nõudele käenduselepingutest tulenevate kohustuste täitmisest. Käendajad on nõus tekkinud kohustuste täitmisega. Sama nähtub ka kostjate 8.05.2017 pöördumisest hageja poole /t.l. 93/. Kostjate väide, et hageja on keeldunud läbirääkimiste pidamisest, on ümberlükatud hageja esitatud 17.04.2019 e-kirjaga kostjate esindajalt A.Telt /t.l. 106/, millest nähtub, et juba 2016 aastast so enne laenulepingu ülesütlemist on kostjad pidanud hagejaga läbirääkimisi laenujäägi refinantseerimiseks kolmanda ettevõtte poolt, kuid refinantseerimine ei osutunud edukaks. Samuti nähtub nimetatud ekirjast, et hageja on vastanud kostjate juristi pakkumisele. Seega ei ole hageja keeldunud läbirääkimiste pidamisest, vaid pooled ei ole leidnud mõlemale poolele sobivat lahendust. Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele.
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et seega tuleb jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1200 eurot /t.l. 28/, mis tuleb kostjatelt hageja kasuks ka välja mõista. Muude menetluskulude hüvitamist ei ole hageja taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja