(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 22.oktoober 2021.a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-5270
Kohtuasi
X avaldus võlgade ümberkujundamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11.mai 2021.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Teele Talk-Kõdar (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 11.mai 2021.a määrus tühistada ja saata avaldus tagasi samale maakohtule edasiseks menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.X määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 07.aprillil 2021.a Pärnu Maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse, mida täiendas 15.aprillil 2021.a ja 22.aprillil 2021.a.
Avalduse ja selle täienduste kohaselt on võlgnikul erinevaid võlakohustusi summas 28 608,56 eurot, mis peamiselt tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Ümberkujundamiskava alusel taotleb võlgnik võlgade ümberkujundamist summani 6651,76 eurot ehk soovib nõuete
2-21-5270 kogusummat vähendada 76,75%. Võlgnik on esindaja abiga sõlminud kohtuvälised kokkulepped 8 võlausaldajaga seoses 10 tarbijakrediidilepinguga. Võlgnik on kohtuväliste kokkulepete saavutamiseks pöördunud ka ümberkujundamiskavas esindatud võlausaldajate poole, kuid ei ole nendega kokkuleppele jõudnud. Võlausaldajate nõuded (põhinõue ja kõrvanõuded), mille ümberkujundamist võlgnik soovib, on järgmised: Placet Group OÜ - 2085,31 eurot; Placet Group OÜ - 130,57 eurot; Placet Group OÜ - 190,43 eurot; Placet Group OÜ - 330,58 eurot; BB Finance OÜ, keda esindab Inkassokeskus OÜ - 265,90 eurot; BB Finance OÜ, keda esindab Julianus Inkasso OÜ - 151,33 eurot; BB Finance OÜ, keda esindab Julianus Inkasso OÜ - 158,83 eurot; BB Finance OÜ, keda esindab Julianus Inkasso OÜ - 1280,93 eurot; Monefit Estonia OÜ - 2951,05 eurot (millest sissenõutavaks muutunud 554,18 eurot); Omega Invest OÜ - 2580,40 eurot; Mogo OÜ 4254,74 eurot (ei ole avalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud), Ferratum Bank p.l.c - 3404,68 eurot; Era Liisingu Inkassoteenused AS (Creditstar nõue) - 2009,55 eurot; OK Incure OÜ - 1244,66 eurot; Bondora AS - 6594,74 eurot; Bestcredit OÜ - 974,86 eurot. Võlgniku sissetulek hetkel on 584 eurot kuus (bruto), 550 eurot (neto). Võlgnikule kuulub 1/3 hoonestatud kinnistust registriosa nr 341232. Kinnistu hinnanguline väärtus on 6500 eurot ning väärtuse arvestamisel on aluseks võetud perioodil 01.september 2019.a-31.märts 2021.a LääneNigula vallas toimunud hoonestatud maa tehingute andmed. Jooksvad kulutused iga kuu kohta, mida kannab ainuüksi võlgnik, moodustavad kokku: 533 eurot (toit 160 eurot, transport 20 eurot, side 20 eurot, elukindlustus 8 eurot, võlgniku ema hooldekodu tasu 35 eurot, ravimid, jalgratta hooldus, majapidamiskulud 50 eurot). Võlgniku ja tema elukaaslase igakuised kulud kokku on: 740-810 eurot. Võlgnik võõrandas 31.märtsil 2021.a talle kuulunud, XXX Haapsalu asuva korteromandi, oma tütrele C-le. Korteri müügist saadud tulu arvelt rahuldas võlgnik hüpoteegipidaja nõude ning nende võlausaldajate nõuded, kellega jõuti kohtuvälisele kokkuleppele. Samuti tasus võlgnik korteriühistu ees tekkinud võlgnevuse summas 1300,31 eurot ning AS SEB krediitkaardi nõude summas 383,20 eurot. Vara müügist saadud tulu arvelt tasus võlgnik 253,47 eurot notari tasuks ning riigilõivuks. Tehinguväärtuse aluseks võeti Pindi Kinnisvara poolt koostatud hindamisakt. Korter võõrandati turuväärtusega. Korteri müümisel tütrele säilib võlgnikul elukoht. Korteri võõrandamine tütrele oli kiirem, kui korteri võõrandamine nö vabaturul. Võõrandamisel ei lisandunud maakleritasu. Korteri võõrandamise eest saadava tulu arvelt on võlgnik teinud väljamakseid võlausaldajatele summas 13 695,17 eurot. Ülejäänu arvelt soovib võlgnik ümber kujundada nende võlausaldajate nõuded, kellega kohtuvälisele kokkuleppele ei jõutud. Võlgniku arvelduskonto jääk on 13.aprilli 2021.a seisuga 20 467,85 eurot. Võlgnikule kuulub pensionikonto, mille väärtus on 14.aprilli 2021.a seisuga 4308,50 eurot. Pensionikontol olevat summat soovib võlgnik kasutada pensionile jäädes elamiskulude katteks eesmärgiga vältida elamiskulude võlgnevusi. Ümberkujundamiskava koostamisel on hinnatud, kas laenuandjad on järginud tarbijakrediidilepingute sõlmimisel käibes vajalikku hoolt ning vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega on kava koostamisel võetud aluseks summa, mis tuleb alusetu rikastumise sätete alusel tagastada (lepingu põhiosa). VÕS 4034 lg 7 alusel tuleb lugeda võlausaldajatele tasutud summad põhinõude katteks. Võlgnik ei soovi kohustusi kujundada ümber nende pikendamise või osadena täitmise teel. Võlgnik tasuks võlausaldajate nõuded, kellele on plaanis ümberkujundamiskava järgseid makseid teha, 01.mail 2021.a ühe osamaksena. Kava kinnitamisel ühe maksena tagastatav summa on võlausaldajatele kasumlikum. Võttes arvesse võlgniku sissetulekut, vanust ning kohustuste kogusummat ilma võlgade ümberkujundamiseta, ei suudaks ta täita võlausaldajate nõudeid ka pikema ajaperioodi jooksul.
2-21-5270 Ümberkujundamisavalduses välja toodud nõuete kogusumma on üle 28 000 euro. Võlgniku sissetulek on avalduse esitamise hetkel miinimumtöötasu. Paari aasta pärast võlgniku sissetulek langeb pensioni ea saabumise tõttu. Seega puudub võlgnikul mittearestitav tulu, mida usaldusisikule üle anda ning ka kohustustest vabastamise menetluses ei saaks võlausaldajate nõuded suuremas ulatuses täidetud kui ümberkujundamiskavas esitatud viisil. Võlgnik ei eelista ühtegi võlausaldajat teistele. Nõuete ümberkujundamine erinevas ulatuses kavas esitatud viisil tagab võlausaldajate võrdse kohtlemise. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus keeldus 11.mai 2021.a määrusega avaldust menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus märkis, et avaldajal on õigus taotleda tasutud riigilõivu summas 10 eurot tagastamist.
4.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus VÕVS § 17 lg 1 p-le 3 ja VÕVS § 17 lg 2 p-le 7.
5.VÕVS § 17 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse, kui võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada.
6.Kohtule esitatud asjaolude kohaselt ei ole võlgnik sellistes makseraskustes, mida ei saaks ilma võlgade ümberkujundamismenetluseta ületada. Avaldajal on korteriomandi realiseerimisest vara, mille arvelt on avaldaja osad nõuded täitnud ja täitmata nõuete osas soovib avaldaja võlgade ümberkujundamist. Ümberkujundamise avalduse kohaselt on avaldaja laenuorjuses võlausaldajate vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu. Võlgade ümberkujundamiskava kohtueelses menetluses on avaldaja võlausaldajatele esitanud kategoorilises vormis ettepaneku, viidates vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisele võlausaldajate poolt. Avaldaja on seisukohal, et tegemist on tühiste tehingutega ning avaldaja kohustused võlausaldajate ees täidetud.
7.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on tasutava intressi vähenemine, mitte lepingu tühisus tervikuna (VÕS § 4034 lg 7). Kui avaldaja on seisukohal, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust ning andnud laenu krediidivõimetule isikule, tuleb võlgnikul see asjaolu võlausaldajale teatavaks teha. Kui selline asjaolu on tuvastatud, tuleb vastavalt VÕS § 4034 lg 7 kolmandale lausele võlausaldajal esitada võlgnikule uus tagasimaksegraafik, kus on arvestatud juba makstud intresse ja muid tasusid ning määrata intress vastavalt VÕS § 94 sätestatule. Avaldusest ei selgu laenulepingute intressi ümbervaatamine ja tagasimaksete suuruse uus määramine. VÕS 4034 lg 13 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Kuna avaldusest ei nähtu VÕS § 4034 lg-s 7 ettenähtud tegevused, ei ole teada avaldaja tegelik kohustuse suurus võlausaldajate ees ega see, kas kohustused on täidetavad ümberkujundamismenetluseta või kas avaldaja on ka tegelikult makseraskustes.
8.Arvestades, et avaldaja on enne avalduse esitamist kohtuväliselt lõpetanud seoses ennetähtaegse tasumisega mitmed krediidilepinguid, puudub kohtul veendumus, et avaldaja on makseraskustes. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et avaldaja võimalikud makseraskused on ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluseta. Avaldaja ei ole selgitanud, millest tulenevalt oli vajalik osade krediidilepingute ennetähtaegne lõpetamine.
2-21-5270 Seega ei ole teada, kas juhul, kui avaldaja oleks täitnud lepinguid lepinguga kokkulepitud tingimustel, kas ka siis oleks avaldaja makseraskustes peale vara võõrandamist.
9.VÕVS § 17 lg 2 p 7 kohaselt võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgnik on ilmselt tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid.
10.Avalduse kohaselt võõrandas avaldaja temale kuuluva kinnisasja (korter) oma tütrele turuhinnaga, samas hindamisaktis hinnati korteri väärtus 2000 eurot võrra kõrgemaks. Avaldaja põhjendab tehingut lähikondsega elukoha säilimisega. Korterile ei ole seatud ühtegi asjaõiguslikku piirangut nt isiklikku kasutusõigust avaldaja kasuks, millisel juhul oleks madalama hinnaga tehing ka mõistetav. Eeltoodust lähtuvalt võivad võlausaldajate huvid olla kahjustatud kuna avaldaja võõrandas lähikondsele temale kuuluva korteri hinnaga, mis eelduslikult oleks võinud olla kõrgem. Määruskaebus
11.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
12.Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus asja lahendanud vaid formaalselt, jätnud täitmata asjaolude hindamise ja selgitamiskohustuse.
13.VÕVS § 17 sätestatud alused avaldaja avalduse menetlusse mittevõtmiseks puuduvad. Avaldaja on esitanud maakohtule tõendid makseraskuste olemasolu kohta (avalduse lisad 1179 ja 81-82), samuti proovinud leida kokkuleppeid võlausaldajatega ning makseraskuste ületamiseks oma elukoha võõrandanud ( lisad 85-111).
14.Kohus on VÕVS § 17 lg 1 p-le 3 tuginedes rikkunud põhjendamiskohustust. Kohtul tuli analüüsida, kas võlgnikul on ajutised makseraskused ning kas esineb mõni VÕVS § 17 sätestatud absoluutne alus menetlusse võtmisest keeldumiseks.
15.Avaldaja on esitanud kohtule tõendid ja asjaolud makseraskuste olemasolu kohta. Kohtu seisukoht, et avaldaja peaks korteri müügist saadud vahendite arvelt nõuded tasuma väljaspool võlgade ümberkujundamise menetlust, ei ole kooskõlas VÕVS eesmärgiga. Kui avaldaja oleks esitanud kohtule avalduse enne vara võõrandamist, oleks kohus keeldunud avaldust menetlemast põhjendusega, et avaldaja peaks esmalt võõrandama vara, sest sissetulekutest ei ole võimalik ka pikema ajaperioodi jooksul võlausaldajate nõudeid täita. Kohus ei ole kohtumääruses selgitanud, millistele asjaoludele tuginedes jõudis ta järelduseni, et avaldaja ei ole makseraskustes.
16.Ümberkujundamiskavas taotleb avaldaja nõuete summade vähendamist. Avaldaja ei soovi samal ajal täitmise tähtaega pikendada või ositi täita. Avaldaja leiab, et kava kinnitamisel ühe maksena tagastatav summa on võlausaldajatele kasumlikum, kuna nad saavad oma nõuete katteks raha kätte koheselt, mitte näiteks 5 aasta jooksul. Võttes arvesse avaldaja sissetulekut, on võlausaldajate nõuded kavas esitatud viisil suuremas mahus täidetud kui näiteks täitemenetluses või pankrotimenetluses. Avaldaja sissetulekuks on miinimumtöötasu. Pensionile suundudes igakuine sissetulek väheneks. Kui avaldaja sissetulek on miinimumtöötasu ulatuses, siis TMS § 132 alusel kuuluks täitemenetluses arestimisele 72,7 eurot ehk (584-220,5)*20%. Kui avaldaja sissetulek pensioniea saabumise tõttu väheneb, kuulub täitemenetluses kinnipidamisele veelgi väiksem summa. Ühes kalendriaastas oleks
2-21-5270 võimalik täita nõuet summas, mis on umbes 872,4 eurot. Täitemenetluse puhul suureneks ka võlgnevuse summa eeskätt riigilõivu, menetluskulude, täitemenetluse alustamise tasu, kohtutäituri tasu arvelt. Samuti on kavas esitatud viisil võlausaldajate nõuded oluliselt paremini kaitstud kui näiteks pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses kaasnevad ka pankrotihalduri kulud, mis võivad olla kuni kolmekordne alampalga määr, millele lisandub käibemaks, ehk kuni 2102,40 eurot. Antud vara arvelt väheneks võlausaldajatele makstav summa.
17.Ümberkujundamiskava alusel oli avaldaja kohustuste kogusumma avalduse esitamise hetkel 28 608,56 eurot ning avaldajal vara müügist saadud tulust alles 20 467 eurot. Antud vara arvelt soovis ta ümberkujundamiskava alusel võlausaldajate nõuded ühe maksena tasuda. VÕVS § 1 lg 2 alusel loetakse võlgnik makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Võlgniku kohustuste summa ületab tema vara väärtust, samuti ei ole võlgnikul võimalik täita võlausaldajate nõudeid oma igakuisest sissetulekust.
18.Kohtumääruse p 2.3. seisukoht on vastuolus võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärgi ja senise kohtupraktikaga. VÕVS § 10 lg 2 p 2 alusel on kohtupraktikas peetud piisavaks kohtueelseks tegevuseks seda, kui võlgnik on proovinud võlausaldajatega sõlmida uusi maksegraafikuid, kokkuleppeid või pöördunud suuliselt võlausaldaja poole uurimaks võlausaldaja poolt pakutavaid võimalusi makseraskuste ületamiseks. Võlausaldaja on alati võimupositsioonil ning praktikas ei ole võlgnikul võimalik saavutada seda, et võlausaldaja sõlmib võlgnikuga kohtuväliselt VÕS § 4034 lg 7 alusel uue maksegraafiku. Avalduse menetlusse võtmisel oleks kohus saanud hinnata, kas võlausaldajad on laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kas avaldaja poolt esitatud kava kuulub kinnitamisele või mitte. Samuti oleks kohus saanud koostada ise ümberkujundamiskava või saanud anda avaldajale tähtaja uue kava esitamiseks.
19.Avaldaja on kohtule põhjendanud, miks ta taotleb erinevate võlgade ümberkujundamist erinevas ulatuses. Ümberkujundamiskava alusel kuulub iga võlausaldaja puhul tagastamisele lepingu alusel saadu ehk lepingu põhiosa. Nõuete ümberkujundamine erinevas ulatuses kavas esitatud viisil tagab võlausaldajate võrdse kohtlemise. Kui kujundada ümber võlausaldajate nõuded samas ulatuses, siis see tooks kaasa võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise.
20.Kohus ei ole põhjendanud järeldust, et kuna avaldaja jõudis kohtuväliste läbirääkimiste tulemustena kokkuleppele osade võlausaldajatega, siis on võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluseta.
21.Avaldaja võõrandas XXX, Haapsalu asuva korteri oma tütrele. Tehingu väärtus oli 36 100 eurot ning korteri võõrandamisel võtsid osapooled aluseks korteri hindamisakti (avalduse lisa 80), mille kohaselt oli korteri turuväärtus 38 000 eurot +/- 5%. Ehk korteri minimaalne turuväärtus oligi 36 100 eurot. Avaldaja tütar oli nõus avaldaja korteri antud summa eest ära ostma eesmärgiga tagada oma emale elukoht. Korteri müümisel läbi maakleri kolmandatele isikutele oleks avaldaja pidanud tasuma maakleri tasu. Korteri müügiks iseseisvalt ei olnud avaldajal teadmisi. Samuti oleks korteri müümine kolmandatele isikutele olnud aeganõudvam ning teada ei ole, kas müügist saadud tulu oleks olnud suurem kui tehingust saadu. Kui avaldaja oleks müünud korteri kolmandatele isikutele, oleks avaldaja pidanud endale uue korteri üürima, mis oleks enda sissetulekutest olnud keeruline. Avaldaja ja tema tütar ei pidanud vajalikuks kanda avaldaja kasuks tasuta elamise õigust kinnistusraamatusse. Korteri võõrandamisega tütrele ei ole tehtud võlausaldajate jaoks kahjulikku tehingut. Kohus ei ole selgitanud, millistele asjaoludele tuginedes antud järelduseni on jõutud.
2-21-5270 Menetluse edasine käik
22.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada ning avaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada ning avalduse menetlusse võtmist otsustada. Määruskaebus rahuldatakse. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
24.Määruskaebusest nähtuvalt heidab võlgnik maakohtule ette nii asjaolude tuvastamata, selgitamise ja põhjendamise kohustuste täitmata jätmist kui ka materiaalõiguse väära kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja etteheidetega osaliselt, olles seisukohal, et praegusel juhul on maakohtu poolne keeldumine võlgniku võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata jätmisest olnud ennatlik, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja avaldus saata tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
25.Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt tugines maakohus nii VÕVS § 17 lg 1 p-le 3 kui ka lg 2 p-le 7. Ringkonnakohtu seisukohad eeltooduga seoses on järgmised.
26.VÕVS § 17 lg 2 p 7 kohaselt võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgnik on ilmselt tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, mille osas on kohtupraktikas selgitatud, et kui avaldaja on teinud tehingu lähikondsega, võib see viidata kogumis teiste asjaoludega võlausaldajate huvide kahjustamisele VÕVS § 17 lg 2 p 7 mõttes, hinnang võlausaldajate huvide kahjustamisele tuleb igal üksikjuhul anda eraldi, arvestades kogumis ka teisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.mai 2019.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-13034, p 15.3).
27.Maakohus leidis vaidlustatud määruse põhjenduste kohaselt, et võlgniku omandis olnud korteriomandi võõrandamine tütrele on olnud võlausaldajate huve kahjustav tehing, kuna hindamisaktis hinnati selle vara väärtus 2000 eurot võrra kõrgemaks, korterile ei ole seatud isiklikku kasutusõigust võlgniku kasuks ja eelduslikult oleks võinud olla korteri võõrandamisest saadav tulu kõrgem.
28.Maakohus ei ole põhjendanud, miks on oluline, et võlgniku kasuks tulnuks võõrandatud korteriomandile tingimata seada isiklik kasutusõigus ja kanda selle tehinguga seotud kulud ega sedagi, mille alusel kohus järeldas, et korteriomand oleks suudetud võõrandada hindamisaktis toodud maksimaalse hinnaga. Maakohus on tähelepanuta jätnud, et korteriomandi hindamisaktist nähtuvalt peeti selle turuväärtuseks küll 38 000 eurot, kuid märgiti ka seda, et hindamistulemuse täpsus on +/- 5% (seega 36 100-39 900 eurot).
29.Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et korteriomandi võõrandamist võlgniku tütrele ei saa käesoleval juhul käsitleda võlausaldajate huve ilmselt tahtlikult kahjustava tehinguna, arvestades, et selle võõrandamisest saadud kasu jääb hindamisaktis
2-21-5270 märgitu piiresse, teada ei ole, et korteriomand oleks suudetud võõrandada hindamisaktis märgitud maksimaalse hinnaga ega seegi, et võlgnikul siiski ei säilinud senise elukoha kasutamise õigust.
30.VÕVS § 17 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse, kui võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Tegemist on absoluutse keeldumise alusega, mille kohaldamine eeldab kohtult nii asjaolude tuvastamist kui ka põhjendamiskohustuse täitmist.
31.Eeltoodust ning TsMS § 463 lg 2, § 465 lg 2 p 8, § 442 lg-te 7 ja 8 koosmõjust tulenevalt tuli maakohtul määruse kirjeldavas osas märkida lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõue, selle kohta esitatud väited ja tõendid ning põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et vaidlustatud määrus ei sisalda seadusekohast kirjeldavat osa ning põhjendustest ei nähtu, millised asjaolud on maakohus tuvastanud.
32.Määruse põhjendustest nähtuvalt leidis maakohus, et kohtule esitatud asjaolude kohaselt ei ole võlgnik sellistes makseraskustes, mida ei saaks ilma võlgade ümberkujundamismenetluseta ületada ja võimalikud makseraskused on ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluseta. Maakohus on oma seisukohti põhjendanud minimaalselt ning tuginenud vaid sellele, et võlgnikul on korteriomandi võõrandamisest vara, ka on ta enne avalduse esitamist kohtuväliselt lõpetanud mitmed krediidilepinguid seoses ennetähtaegse tasumisega. Maakohus ei ole märkinud, milliste asjaolude tuvastamise alusel kohus sellisele järeldusele jõudnud on.
33.Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et esile toodud asjaoludest ei ole võimalik järeldada, et võlgniku makseraskused on ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluseta, arvestades, et maakohtule esitatud avalduse kohaselt soovib võlgnik võlakohustuste summas 28 608,56 eurot ümberkujundamist, tema igakuine netosissetulek 550 eurot kulub peamiselt igakuiste jooksvate kulutuste tarbeks, pensionikontol on 4308,50 eurot, muud sissetulekud puuduvad ning võlgnikul on korteriomandi võõrandamisest alles ainult 20 467,85 eurot.
34.Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt leidis maakohus ka seda, et kuna avaldusest ei nähtu VÕS § 4034 lg-s 7 ettenähtud tegevused, ei ole teada avaldaja tegelik kohustuste suurus võlausaldajate ees, kas kohustused on täidetavad ümberkujundamismenetluseta, kas avaldaja on ka tegelikult makseraskustes ning kas juhul, kui avaldaja oleks täitnud lepinguid kokkulepitud tingimustel, oleks ta olnud makseraskustes peale vara võõrandamist.
35.Ringkonnakohus on eeltoodud põhjendusega seoses seisukohal, et VÕVS § 17 lg 1 p 3 kohaldamine on võimalik vaid kahel alternatiivselt eeldusel: 1) maakohus tuvastab, et võlgnik ei ole makseraskustes või 2) maakohus tuvastab, et võlgniku makseraskused on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, mh võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Eelnev tähendab, et kohtul puudub võimalus jääda võlgniku makseraskuste esinemise või mitteesinemise osas kahtlevale seisukohale.
36.Juhul kui maakohtule jäi siiski ebaselgeks, millises ulatuses võlgnik kohustuste ümberkujundamist soovib, tulnuks kaaluda TsMS § 3401 alusel avalduse kolmandat korda käiguta jätmist ning võlgnikule selgitada, millised andmed tuleb esitada selleks, et kohus saaks otsustada avalduse menetlusse võtmise.
2-21-5270
37.Avalduse kohaselt tugines võlgnik väitele, et võlausaldajad ei ole järginud tarbijakrediidilepingute sõlmimisel käibes vajalikku hoolt ning vastutustundliku laenamise põhimõtet. Arvestades eeltoodut, aga ka seda, et VÕVS § 10 lg 1 kohustab võlgnikku enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt ning VÕVS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevalt tuleb võlgade ümberkujundamise avaldusele lisada võlgade ümberkujundamise kava, milles on mh märgitud milliste kohustuste ümberkujundamist, ei ole maakohtu selgitused seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgedega, väärad.
38.Need oleks võlgnikule tulnud esitada avalduse käiguta jätmisel, mitte esmakordselt selle menetlusse võtmata jätmise määruses. Analoogselt eeltooduga saanuks võlgnikult küsida selgitust ka enne avalduse esitamist lõpetatud krediidilepingutega seonduvalt, juhul kui maakohus leidis, et põhjendused selle kohta, millest tulenevalt oli vajalik osade krediidilepingute ennetähtaegne lõpetamine, on avalduse menetlusse võtmise otsustamisel olulise tähtsusega. Avalduse uuel menetlemisel tuleb maakohtul, juhul kui kohus on endiselt eeltoodud seisukohtadel, anda võlgnikule võimalus avalduse selles osas täpsustamiseks.
39.Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu, et avalduse täpsustamine võib olla vajalik lisaks ka põhjusel, et möödunud on selles võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks väljapakutud tähtaeg ning maakohus saab VÕVS § 15 lg 1 kohaselt vajaduse korral enne võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmist ära kuulata ka võlgniku võlausaldajate arvamuse või küsida neilt täiendavaid andmeid või dokumente. Viimane võib olla vajalik seoses võlgniku sooviga kujundada avalduses toodud kohustused ümber nõnda, et mõne võlausaldajaga sõlmitud lepingust tulenevate kohutuste täitmise määr on 0%. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et iseenesest võib võlausaldaja pandiga tagatud nõude väga suures ulatuses vähendamine olla võlausaldaja huve kahjustav. Kui aga võlausaldaja nõue on sisuliselt tagamata, siis võib ka nõude suures ulatuses vähendamine olla põhjendatud (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.aprilli 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13, p 16). Menetluskulude jaotus
40.Kuivõrd ringkonnakohus ei tee lõpplahendit, jäävad menetluskulud TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Edasikaebeõigus
41.Käesolev määrus ei ole edasikaevatav tulenevalt VÕVS § 7 lg 2 ja § 17 lg 4 koosmõjust.