lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-13034/108

Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 15.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-13034/108
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2204
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 688 lg 1, 5Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusVÕVS § 28 lg 1, 3VÕVS § 8 lg 1, 2AÕS § 294 lg 4Panditud asja müükTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 689 lg 5Riigikohtu otsuse sisuTsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-13034/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.10.20162-16-13034/98Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.11.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-21-5270/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.10.20212-18-5517/42Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.05.20202-17-14515/69Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.05.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Mercado11609106(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-16-13034

Määruse kuupäev

Tartu, 15. mai 2019

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull

Kohtuasi

Peeter Tava võlgade ümberkujundamise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Peeter Tava määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Avaldaja Peeter Tava, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Puudutatud isik AS SEB Pank, volitatud esindaja Maire Saare Puudutatud isik Gerli Fleur Tava, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Schotter

Asja läbivaatamise kuupäev

18. märts 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2018. a määruse tsiviilasjas nr 2-16-13034 resolutsioon muutmata, kuid täiendada õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta Peeter Tava määruskaebus rahuldamata.
3.

Sarnased lahendid

Võlgade ümberkujundamise menetlus
  • 03.08.20262-21-6039/46Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.07.20262-20-1212/92Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 01.07.20262-20-820/80Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-20-14955/100Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.05.20262-20-2822/111Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.05.20262-20-14999/69Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 692 lg 2Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
TsÜS § 158 lg 1Aegumise katkemine nõude tunnustamisega
VÕVS § 17 lg 2
Jätta menetluskulud kassatsiooniastmes Peeter Tava kanda.
4.Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Peeter Tava (avaldaja) esitas 29. augustil 2016 Harju Maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse, milles soovis vähendada oma kohustusi AS SEB Pank (puudutatud isik I) vastu 88,6% võrra. Võlgade ümberkujundamise avalduse kohaselt oli avaldajal 29. oktoobri 2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud kohustusi puudutatud isiku I ning Vilve-Elviine Tava ja Vello Tava (vanemad) vastu kokku 393 913 eurot 19 senti, millele lisandusid viivised ja kohtutäituri tasu.

2-16-13034 Puudutatud isiku I nõuded tulenevad laenulepingust ning vanemate nõuded käenduslepingust. Avaldaja sõlmis OÜ Bellavista Grupp nimel 8. mail, 18. augustil ja 9. septembril 2008 oma vanematega laenulepingud ning nendest tulenevate kohustuste tagamiseks käenduslepingud. Käenduslepingutest tulenevad kohustused muutusid sissenõutavaks vastavalt 8. oktoobril 2008,

21.septembril 2008 ja 10. oktoobril 2008. 28. septembril 2011 pantis avaldaja vanemate kasuks Gurmeeklubi 100% osaluse käenduslepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Puudutatud isikule I pidi avaldaja ümberkujundamiskava kohaselt maksma 279 363 eurost 12 sendist 11,4% ehk 31 726 eurot 60 senti selliselt, et ta tasub kuni 15. oktoobrini 2026 iga kuu 15. kuupäeval esimesed 60 kuud 200 eurot ja järgmised 60 kuud 300 eurot ning lisaks kannab üle pensionifondi osakute väärtuse 1726 eurot 60 senti. Vanematega oli avaldaja kokku leppinud, et ümberkujundamiskava kinnitamisega lõpeb vanemate 144 550 euro 7 sendi suurune nõue avaldaja vastu. Ümberkujundamiskavast oli välja jäetud kohtutäituri tasunõue. Avaldaja igakuine netosissetulek on OÜ Gurmeeklubi (Gurmeeklubi) (endise nimega OÜ Vertigo Gourmet) juhatuse liikme tasu 724 eurot 31 senti. Avaldaja igakuised vältimatult vajalikud kulutused on hinnanguliselt 695 eurot. Avaldaja leibkonda kuuluvad abikaasa ja kolm alaealist last, kellest kaks last põlvnevad temast. Avaldajale kuuluvad pensionifondi osakud väärtusega 1726 eurot 60 senti, 100% osalus Osaühingus Stalker Kinnisvara (registrikood 10648400) ja OÜ-s Mercado (registrikood 11609106) ning 95% osalus äriühingus OÜ Bellavista Grupp (pankrotis) (kustutatud 3. septembril 2017).
2.Puudutatud isik I ümberkujundamiskavaga ei nõustunud ja leidis, et kohus ei peaks avaldust menetlusse võtma, sest avaldaja ei ole makseraskustes, avaldus ei vasta võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) tegelikele eesmärkidele ning see on pigem suunatud kohustuste täitmisest kõrvalehoidmisele ja täitemenetluse peatamisele, kui ajutiste makseraskuste ületamisele. Ümberkujundamiskava täitmine ei ole avaldaja vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline.
3.Maakohus rahuldas 27. juuni 2017. a määrusega võlgade ümberkujundamise avalduse ja kinnitas ümberkujundamiskava. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31. augusti 2017. a määrusega maakohtu määruse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja saatis asja uueks arutamiseks tagasi maakohtule. Maakohus kaasas asja uuel arutamisel menetlusse Gerli Fleur Tava (puudutatud isik II), leides, et avaldaja võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine võib mõjutada puudutatud isiku II huve, kes on koos avaldajaga solidaarvõlgnik panga ees. Puudutatud isik II leidis, et võlgade ümberkujundamise avaldus tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivselt kava kinnitamata ning menetluskulud avaldaja kanda, sest avaldaja tegi tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid ja vormistas näilikke tehinguid, et hoida kõrvale oma võlgade tasumisest. Kui avaldaja realiseeriks talle kuuluva, kuid usaldusomanike nimele vormistatud vara, oleks võimalik võlausaldajate nõuded rahuldada. Võlgade ümberkujundamine avaldaja taotletud viisil ei ole poolte huve kaaludes põhjendatud ega õiglane. Avaldaja ei esitanud kohtule ammendavaid ja õigeid andmeid oma vara, sissetulekute, võlausaldajate ega kohustuste kohta.
4.Maakohus jättis 16. märtsi 2018. a määrusega võlgade ümberkujundamise avalduse VÕVS § 28 lg 1 ja VÕVS § 17 lg 2 p 7 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda, sest avaldaja tegi tahtlikult võlausaldajaid kahjustava tehingu. Maakohus leidis eksperdiarvamusele tuginedes, et ümberkujundamiskava kinnitamine oleks puudutatud isikule I kasulikum kui pankrotimenetlus, sest nõude rahuldamise määr oleks suurem. 2(6)

2-16-13034 Tingimusel, et avaldaja sissetulek ei muutu, saaks puudutatud isik I pankrotimenetluses 4039 eurot 20 senti, kuid võlgade ümberkujundamise kava kohaselt rahuldataks tema nõudest 31 726 eurot 60 senti. Võlgade ümberkujundamise kava tuleb aga jätta läbi vaatamata, sest avaldaja tegi VÕVS § 17 lg 2 p 7 mõttes tahtlikult võlausaldajaid kahjustava tehingu, kui võõrandas Gurmeeklubi osaluse enda vanematele aegunud käendusnõuete katteks, mille täitmisest oleks ta saanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 teise lause alusel keelduda. Vastusena puudutatud isiku II väitele märkis maakohus, et kohus ei pea maksejõuetuse hindamisel arvestama asjaoluga, et pankrotimenetluses võib tagasivõitmise kaudu võlgniku vara suureneda (vt Riigikohtu 17. juuni 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-15, p 19).

5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja kinnitada avaldaja võlgade ümberkujundamise kava vastavalt Harju Maakohtu 27. juuni 2017. a määrusele.
6.Puudutatud isikud I ja II vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. novembri 2018. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu resolutsiooni muutmata, kuid täiendas maakohtu määruse põhjendusi. Menetluskulud jättis ringkonnakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et avalduse läbi vaatamata jätmine oli VÕVS § 28 lg 1 ja § 17 lg 2 p 7 alusel põhjendatud. Avaldaja kahjustas võlausaldajaid, kui müüs Gurmeeklubi osa enda vanematele. Gurmeeklubi oli tegutseva ettevõttena väärtuslik, selle jaotamata kasum oli 2016. aasta majandusaasta aruande seisuga 80 692 eurot. Avaldaja oleks osaühingu osanikuna saanud rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses, kui oma osa võõrandamisel, sest tal oleks osanikuna olnud võimalus saada osa osaühingu kasumist (dividendid). Avaldaja tegi teadlikult võlausaldajaid kahjustava tehingu, kui võõrandas Gurmeeklubi osaluse hinnaga, mis oleks võinud olla äriühingu kasumlikku tegevust arvestades kõrgem ning eelistas tehingut tehes üht võlausaldajat teisele. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et avaldajal ei olnud kohustust võõrandada vanematele Gurmeeklubi osa ning avaldaja täitis sellega aegunud kohustuse. Vastusena avaldaja määruskaebuse väidetele märkis ringkonnakohus, et asjaoludest ei tulene, et aegumine oleks TsÜS § 158 lg 1 mõttes katkenud. Asjaolust, et avaldaja oli lubanud enda kohustused täita, kui OÜ-l Bellavista Grupp läheb majanduslikult paremini, ei saa järeldada, et OÜ Bellavista Grupp oleks nõuet TsÜS § 158 lg 1 mõttes tunnustanud. Aegumise kohaldamine maakohtu määruses ei olnud üllatuslik, sest puudutatud isik I oli esitanud 1. märtsil 2017 toimunud kohtuistungil väite, et avaldaja täitis juba aegunud nõudeid. Ringkonnakohus selgitas, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on pakkuda ajutistesse makseraskustesse sattunud võlgnikule võimalus makseraskused ületada, misjuures on võlgnikul kohustus pakkuda välja lahendus, mida võlausaldajad ja kohus hindavad. Tsiviilasja materjalide pinnalt ei saa olla kindel, et kava täitmine oleks tõenäoline, sest avaldaja sissetulekust ei jätku, et iga kuu võlausaldajale kavas ettenähtud summat maksta.

3(6)

2-16-13034 Avaldaja esitatud andmete põhjal on tema netotulu 884 eurot 32 senti kuus ning igakuised vältimatud kulused 695 eurot. Seega on igakuine vaba rahajääk 189 eurot 32 senti, samas kui kava kohaselt pidi avaldaja tasuma puudutatud isikule I esimesed 60 kuud 200 eurot ja järgmised 60 kuud 300 eurot kuus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning kinnitada avaldaja võlgade ümberkujundamise kava vastavalt Harju Maakohtu 27. juuni 2017. a määrusele. Määruskaebuse kohaselt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada, kuna kohtud on põhjendamatult asunud seisukohale, et avaldaja kahjustas väärtusliku Gurmeeklubi osa võõrandamisega võlausaldajate huve. Ringkonnakohus ei põhjendanud, millest tulenevalt pidas ta Gurmeeklubi osa võõrandamise hetkel väärtuslikuks. Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et avaldajal oli õigus saada dividende. Isegi kui dividende oleks makstud, oleks avaldajal olnud õigus saada maksimaalselt vaid 23 795 eurot 16 senti. Vanemate nõuded ei olnud aegunud, sest aegumine oli peatunud nõude tunnustamisega TsÜS § 158 lg 1 mõttes. Olemasoleva nõude täitmine ei kahjustanud seega võlausaldajate huve. Ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, jättes viitamata tõenditele, mille alusel ta kujundas seisukoha vanemate nõude kohta. Avaldaja on seni võlgade ümberkujundamise kavas ettenähtud kohustusi täitnud ning tasunud kava kohaselt 3400 eurot alates 27. juunist 2017. Avaldaja on võimeline kavas ettenähtud kohustusi täitma, sest vältimatud kulutused vähenesid 234 euro võrra 1. oktoobrist 2017. Ringkonnakohus jättis ekslikult menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja on esitatud võlgade ümberkujundamise avalduse õiguspäraselt ning kulud tuleks VÕVS § 8 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.
9.Puudutatud isikud I ja II leiavad, et avaldaja määruskaebus tuleks jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik II toob välja, et võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks ei ole alust, sest avaldaja on menetluse käigus esitanud valeandmeid ning on teinud tahtlikult tehinguid, et hoiduda võlausaldajate nõuete rahuldamisest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta muutmata, kuid TsMS § 692 lg 2 alusel tuleb muuta määruse õiguslikku põhjendust.
11.Kassatsiooniastmes vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas avaldaja võlgade ümberkujundamise kava täitmine on ebatõenäoline (VÕVS § 17 lg 2 p 1), ning kas avaldaja tegi tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve (VÕVS § 17 lg 2 p 7). Kolleegium märgib, et maakohus viitas avalduse läbi vaatamata jätmise alusena üksnes VÕVS § 17 lg 2 p-le 7 ning ringkonnakohus jättis maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi. Kolleegium leiab aga, et sisuliselt jätsid kohtud avalduse läbi vaatamata nii VÕVS § 17 lg 2 p 1 kui ka p 7 alusel. Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 ja § 695 kohaselt ringkonnakohtu lahendit üksnes osas, mille peale on kaevatud.

4(6)

2-16-13034

12.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Ringkonnakohus ei rikkunud põhjendamiskohustust, sest TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei pea ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustudes neid kordama. Materiaalõiguslike seisukohtade täpsustamiseks ja kohtupraktika ühtlustamiseks märgib aga kolleegium järgmist.
13.VÕVS § 28 lg 1 kohaselt võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse pärast menetlusse võtmist, kuid enne kinnitamist läbi vaatamata. Kohtud võisid jätta avalduse läbi vaatamata VÕVS § 17 lg 2 p-de 1 ja p 7 alusel, sest VÕVS § 28 lg 3 annab kohtule võimaluse jätta avaldus läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb mõni VÕVS §-s 17 nimetatud alustest, mille esinemisel ei oleks pidanud avaldust menetlusse võtma.
14.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jättis põhjendatult avalduse läbi vaatamata VÕVS § 17 lg 2 p 1 alusel, sest tuvastatud asjaoludest nähtus üheselt, et kava täitmine on ebatõenäoline. Avaldaja pidi tasuma puudutatud isikule I esimesed 60 kuud 200 eurot ja järgmised 60 kuud 300 eurot kuus, samas kui võlanimekirja kohaselt oli võlgniku vaba rahajääk 189 eurot 32 senti kuus. Avaldajal oli võimalus menetluse kestel oma huvide kaitseks kohtuid asjaolude muutumisest teavitada, kuid avaldaja tõi alles Riigikohtule esitatud määruskaebuses välja, et ta suudab kava täita, sest alates 1. oktoobrist 2017 on tema vältimatud igakuised kulutused 695 euro asemel 461 eurot kuus. Avaldaja väide tuleb jätta tähelepanuta, sest TsMS § 688 lg 5 järgi ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei rikkunud oluliselt menetlusõigust.
15.Võlausaldajaid kahjustava tehingu tegemine on alus jätta võlgade ümberkujundamise avaldus läbi vaatamata (VÕVS § 28 lg 3 ), kui avaldust ei ole veel menetlusse võetud, siis see on ka alus keelduda avalduse menetlusse võtmisest (VÕVS § 17 lg 2 p 7). Kolleegium käsitleb menetluses esitatud asjakohaseid väiteid võlausaldajaid kahjustava tehingu hindamiseks.
15.1.Kolleegium leiab, et ainuüksi aegunud nõude täitmist ei saa avaldajale ette heita. Nõude aegumine annab võlgnikule küll õiguse esitada aegumise vastuväite, ent seadus ei kohusta võlgnikku vastuväidet kasutama ja nõude võib rahuldada ka pärast aegumistähtaja möödumist (vt ka Riigikohtu
5.aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-17, p 18). Nõude rahuldamine ei ole võlausaldaja huve kahjustav ainuüksi põhjusel, et see on aegunud. Gurmeeklubi osa müümisega täitis avaldaja osa enda kohustusest oma vanemate vastu.
15.2.Kolleegium nõustub aga ringkonnakohtuga, et VÕVS § 17 lg 2 p 7 mõttes võis võlausaldajate huve olla kahjustatud juhul, kui avaldaja võõrandas talle kuuluva kasumliku äriühingu osa hinnaga, mis äriühingu tegevust arvestades oleks võinud olla kõrgem ja mille majandustegevuse käigus oleks olnud võimalik saada osa kasumist. Kolleegium järgib selles osas ringkonnakohtu määruse põhjendusi TsMS § 689 lg 5 ja § 695 mõttes ning neid ei korda.
15.3.Kolleegium märgib täiendavalt, et hinnang võlausaldajate huvide kahjustamisele tuleb igal üksikjuhul anda eraldi, arvestades kogumis ka teisi asjaolusid. Kolleegium leiab, et kui avaldaja on teinud tehingu lähikondsega, võib see viidata kogumis teiste asjaoludega võlausaldajate huvide kahjustamisele VÕVS § 17 lg 2 p 7 mõttes. Lisaks võib võlausaldajate huvide kahjustamisele koostoimes teiste asjaoludega viidata see, kui avaldaja võõrandab pandiesemeks olnud äriühingu osa pandipidajale väljaspool avalikku enampakkumist erinevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 294 lg-st 1 koostoimes § 314 lg-ga 2. 5(6)

2-16-13034 Pandieseme müük väljaspool avalikku enampakkumist pärast müügiõiguse tekkimist vastavalt pantija ja pandipidaja kokkuleppele AÕS § 294 lg 4 mõttes on põhjendatud ainult juhul, kui avaldaja varanduslik seisund sellest ei halvene.

16.Üldjuhul kannab võlgnik VÕVS § 8 lg 1 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetluse kulud ning võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. VÕVS § 8 lg 2 kohaselt võib aga ka võlausaldajate kulud jätta võlgniku kanda muu hulgas juhul, kui võlgnik esitas põhjendamatu avalduse. Kolleegium selgitab, et VÕVS § 8 lg 2 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui diskretsioonipiire on ületatud. Kolleegium leiab, et kohtud ei ületanud diskretsioonipiire ning nõustub kohtute hinnanguga.
17.Menetluskulud Riigikohtus tuleb VÕVS § 8 lg 2 kohaselt jätta avaldaja kanda.
18.Kuna avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata, arvatakse määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause kohaselt riigituludesse. Henn Jõks

Peeter Jerofejev

Ants Kull

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 23.04.20262-22-10239/65Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
  • 26.03.20262-22-3570/164Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja