2-21-3784/19 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, löike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS 162 löigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist löpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise töttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jâtku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike vâljamaksete tegemiseks. PankrS 158 Ig 6 kohaselt ei lôpeta kohus menetlust kàesoleva paragrahvi lôike 4 alusel, kui vôlausaldaja vôi kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenâhtud kontole kohtu poolt mààratud summa vôi kohus rahuldab maksejôuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse lâbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad M T (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust lâbi viia. Kohus on 04.10.2021 müàruses, mis on avaldatud vâljaandes Ametlikud Teadaanded, teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkôige vôlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenâhtud kontole 2500 eurot hiljemalt 18.10.2021. Nôutud summat deposiiti ei tasutud. Seega esineb PankrS S 158 Ig 4 sitestatud alus pankrotimenetluse lôpetamiseks raugemise tôttu. Kohus leiab, et M T (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lôpetada raugemise tôttu pârast pankroti vâljakuulutamist. Nôuded on tunnustatud. Pandivara, pankrotivaraja müümata vôi teistelt isikutelt saadav vara puudub. Reaalsed vôimalused vara tagasivôitmiseks vôi tagasinôudmiseks puuduvad. Massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike vâljamaksete tegemiseks vara puudub. Maksejôuetuse pôhjuseks oli halduri hinnangul vôlgniku tervisliku seisundi halvenemine ning Covid-19 pandeemiast tingitud majandusolukord ja tôôtuks jâàmine. Kohus leiab, et vôlgniku maksejôuetuse pôhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tâhenduses. PankrS 168 kohaselt ulatuses, milles vôlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nôue on jünud pankrotimenetluses rahuldamata, on küesoleva seaduse 158 lôikes 4 vôi 163 lôikes 4 nimetatud mâàrus tâitedokumendiks, kui vôlgnik ei Ole esitanud nôudele vastuvâidet vastavalt kiesoleva seaduse S 104 lôikele 1 vôi kui kohus on 104 lôikes 2 nimetatud juhul vôlausaldaja nôuet tunnustanud. Vôlgnik ei esitanud nôuetele vastuvàiteid. PankrS 165 Ig 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lôpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Andres Tootsman tuleb vabastada M T (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS 150 Ig 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jâtab menetluskulud vôlgniku kanda. PankrS 65 Ig 1 kohaselt on halduril ôigus saada oma ülesannete tâitmise eest tasu, mille suuruse mâàrab kohus pankrotimenetluse lôpparuande kinnitamisel. PankrS 65 Ig 1 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti Vilja kâesoleva seaduse 171 lôike I I alusel ja vôlgnikul ei Ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, mâârab kohus halduri tasu kâesoleva seaduse 23 lôigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused môistab kohus vâlja vôlgnikult, kuid vôib mâârata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS 65 Ig 11 3 kohaselt Riüsilise isiku pankrotimenetluses vôib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei vôi Olla suurem kui kolmekordne tôôlepingu seaduse 5 29 lôike 5 alusel kehtestatud alampalga mââr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse lâbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja vôlausaldajatele teatama tasuja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tôôaja arvestust. Sama paragrahvi lôige 12 sàtestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks Olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest vâike, haldurit ei kinnitata vôlausaldajate esimesel üldkoosolekul vôi haldur vabastatakse, Vilja arvatud juhul, kui

kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. PankrS 23 lg I järgi on ajutisel halduril öigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nöuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste pöhjendatust ja kinnitab vajalike ning pöhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi löike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS S 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse 29 löike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine" on kuutasu alammääraks kehtestatud 584 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (584:5) 1 16,80 eurot. PankrS 23 lg 3 ja 65 lg l' kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse ffüsilisest isikust ettevötjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Pankrotihaldur on taotlenud pankrotihalduri tasu kinnitamist toimingutasuna summas 480 eurot. Pankrotihaldur ei Ole esitanud tasu kalkulatsiooni kohtule ja völausaldajatele enne esimest üldkoosolekut nagu näeb ette PankrS 66 1 lg 1. Pankrotihaldur on esitanud kohtule pankrotihalduri tasu arvestuse töötundide alusel löpparuande lisana. Seetöttu määrab kohus pankrotihaldurile tasu tehtud töö tundide alusel vastavalt PankrS 23 lg 1-3 sätestatule, mitte toimingutasuna. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 8 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on pöhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on määras 60 eurot I tund, mis jääb alla pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 480 eurot (8 x 60). PankrS 23 lg 6 kohaselt vöib kohus halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Pankrotihaldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 480 eurot. PankrS 23 lg 4 järgi kui völgniku avalduse alusel alustatud menetlus löpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata vöi pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse 171 löike 1 1 alusel ja völgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, möistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja völgnikult, kuid vöib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse 29 löike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Sama paragrahvi 5' löike kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkoma eest vastutav minister määrusega. Kooskölas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord" S ega 1 „kui ajutise halduri vöi pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu S-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni tâpsusega ning ümardatuna jârgmise tâiseuroni." Viidatud mââruse 2 Ig 1 kohaselt kui ajutise halduri vôi pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole turmi kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete tâitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumâàra alusel ning mis ei vôi ületada kuupalga alammââra. Riigi vahenditest hüvitatava halduri tasu suurus on 8 tunni eest (alustatud pooltunde 16 x 33) 528 eurot. Kâesoleval juhul on pankrotimenetlus lôpetatud raugemisega parast pankroti vàljakuulutamist, mistôttu esineb PankrS 65 Ig-s 11 sâtestatud alus pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks. Kohus selgitab, et riigi vahenditest ei hüvitata pankrotihalduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu mââramise ajal tôôlepingu seaduse 29 lôike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammââr (sealhulgas seaduses ettenâhtud maksud, vâlja arvatud kâibemaks). Kohus selgitab lisaks, et kuivôrd haldur on taotlenud tasu mââramist vàiksemas ulatuses (so summas 480 eurot, mis katab pankrotihalduri tasu kogu ulatuses) kui nâeb ette riigi vahenditest hüvitatava tasu suurus halduri esitatud tôôtundide eest, siis kuulub riigi vahenditest hüvitamisele pankrotihalduri tasu halduri poolt taotletud mââras, so summas 480 eurot. Tasu tuleb kanda OÜ Pankrotivara arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX. M T (pankrotis) on pankrotiavalduses esitanud taotluse ffüsilisest isikust vôlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vôlgnik kinnitab, et talle ei Ole teada asjaolusid, mis vôiksid tema kohustustest vabastamise vâlistada ning et ta kohustub tâitma pankrotiseaduse S-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS 170 Ig I kohaselt tuleb vôlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt vôlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks vôi koos kâesoleva seaduse 158 lôikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse vôib vôlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Seega vôlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud ôigeaegselt. Kohtule ei Ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 Ig-le 2 vôiksid vilistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vôlausaldajad ega haldur ei Ole kohtule esitanud vastuvâidet vôlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada vôlgnik M T (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS 172 Ig 1 kohaselt kui kohus algatab vôlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta vôlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele vôlgnik teeb kiesoleva seaduse S 173 lôigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS S 172 Ig 6 kohaselt vôib kohus môjuval pôhjusel, eelkôige juhul, kui usaldusisiku mââramine tooks ilmselt kaasa pôhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et vôlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise taita, jâtta usaldusisiku màâramata ja kohustada vôlgnikku ennast tâitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas vôlgnik oma kohustusi tâidab. Vôlausaldajad ei Ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Pankrotihaldur on teinud ettepaneku mâàrata usaldusisiku ülesandeid tâitma vôlgnikku ennast. Kohus peab vôimalikuks kohustada vôlgnikku ennast taitma usaldusisiku kohustusi. Vôlgniku kohustused menetluse kestel on jârgnevad (PankrS 173):