Harju Maakohus
Kohtunik
Aleksandr Kondrašov
Kohtujurist
Merily Mets
Määruse tegemise aeg ja koht
22.10.2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-13587
Tsiviilasi
AS LHV Pank hagi O K vastu 990 000 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja AS LHV Pank (registrikood 10539549), lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis könn ja vandeadvokaat Kaisa Margus Kostja O K (pankrotis; isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind
enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pärast pankroti väljakuulutamist võlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub samuti ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Kohus leiab, et hageja hagi kostja vastu tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel.
kohustus jätta hagimenetluses läbi vaatamata enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses olev varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, on tegemist asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud ning seda peab kohus menetluskulude määramisel arvestama. Seega menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaoluga, et hageja ei vastuta sellisel juhul hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada (Riigikohtu 06.01.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 14). Kohus leiab, et kuigi käesolevas tsiviilasja jätab kohus hageja hagi läbivaatamata tulenevalt TsMS § 423 lg-st 3 ja PankrS § 43 lg-st 2, tuleb asuda seisukohale, et hageja ei vastuta sellisel juhul hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja menetluskulude jätmine kostja kanda on käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane ning menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.