Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist (PankrS) § 102 lg 2. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja on 15.01.2021 esitatud Aktsiaseltsi Swecon avaldus OÜ Fixdem Eesti pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi 2-21-702). Avalduse kohaselt tugineb võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 4 alusel asjaolule, et võlgniku suhtes läbi viidud saneerimismenetluses keeldus Viru Maakohus 30.04.2020 määrusega (jõustunud) tsiviilasjas 2-19-20622 saneerimiskava kinnitamisest saneerimisseaduse § 28 lg 5 p 3 alusel põhjendusel, et saneerimine on ebatõenäoline, kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus on avalduse menetlusse võtnud 27.08.2021. Istung ajutise halduri nimetamise otsustamiseks toimus 14.09.2021 kell 14.00. 10.09.2021 on esitatud ka OÜ Fixdem Eesti pankrotiavaldus (tsiviilasi 2-21-14402), kohus on avalduse menetlusse võtnud 15.09.2021. Pankrotiavaldusest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 1 093 060.88 eurot. Nimetatud summale lisanduvad sissenõudekulud ja viivised. Võlgniku varadeks on: võlgniku kontol olevad rahalised vahendid 4 620.36 eurot (konto blokeeritud), põhivara kajastatud raamatupidamisarvestuses bilansilise väärtusega 51 885.36 eurot, tasumata müügiarved summas 8 483.08 eurot. Seega on võlgnikul vara ja rahalisi vahendeid kokku summas 64 988.80 eurot ning nende arvelt ei ole võimalik täita võlausaldajate ees olevaid kohustusi täies mahus. Võlgnik on maksejõuetu, kuna tema majanduslik olukord on käesoleval hetkel ja ka tulevikus selline, mille kohaselt ta ei ole suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 15.09.2021 määrusega kohus liitis tsiviilasjad 2-21-702 ja 2-21-14402 ühte menetlusse, liidetud tsiviilasja numbriks jäi 2-21-702. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki, kes esitas 08.10.2021 ajutise halduri aruande. Võlgnik ja võlausaldaja ei ole ajutise halduri aruandele vastuväiteid esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et kogutud ning uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada OÜ Fixdem Eesti pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennoki. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 ja 3 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 alusel kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Toimiku materjalidest nähtub, et 22.12.2019 esitas võlgnik Viru Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks, 07.02.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-20622 algatati võlgniku saneerimismenetlus. Kohus jättis võlgniku saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas saneerimismenetluse. Toimiku materjalidest nähtub ka, et OÜ Fixdem Eesti kanti äriregistrisse 11.05.2007, tema peamiseks tegevusalaks oli lammutus- ja purustamistööde teostamine üle Eesti. Purustamisega tegeleti peamiselt ehitusplatsidel, et toota mineraalsetest jäätmetest täitematerjali. Samuti pakkus ettevõte kruusa ja killustiku tootmise võimalust kliendi karjäärides. Võlgniku seletuste kohaselt on tema majandustegevus sisuliselt lõppenud ning tal puuduvad sellised sissetulekud ja vara, mis 3(7)

võimaldaksid täita kohustusi võlausaldajate ees. Ajutise halduri aruandest nähtub, et aastal 2021 võlgnik tulu teeninud ei ole, 2020 aasta algusest alates põhitegevusest (lammutustööde teostamine) võlgnik samuti tulu teeninud ei ole. 2020 aastal on võlgnik teeninud tulu ainult ostetud kauba müügist summas 199 420.51 eurot. Seega on võlgnik 2020 teeninud tulu ainult vara võõrandamisest. Võlgniku poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud põhivaraga seotud lepingutest nähtub, et liisinguandjad on 2019 aastal tekkinud makseraskuste tõttu asunud 2019 aasta lõpus võlgnikuga seotud liisingulepinguid üles ütlema, 05.03.2020 ja 05.05.2020 on võlgnik võõrandanud ka enamuse võlgnikule kuuluvast põhivarast. Põhivara oluline vähenemine 1 786 060.02 eurolt 154 103.17 euroni toimus perioodil 01.08.2019 - 05.05.2020. Võlgniku poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud 15.09.2021 bilansi kohaselt omab ta käibevara väärtuses 13 105.46 eurot ja põhivara väärtuses 51 885.63 eurot. Käibevarast 4 622.38 eurot moodustab raha kassas ja arvelduskontodel ning 8 483.08 eurot ostjatelt laekumata arved. Põhivarast 46 205.63 eurot moodustavad masinad ja seadmed (soetusväärtuses) ning 5 680.00 eurot inventar, tööriistad jms (soetusmaksumuses). Eesti väärtpaberite registripidaja Nasdaq CSD SE Eesti filiaal andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontosid, mistõttu tema nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Ekinnistusraamatu andmetele on võlgniku nimele olnud registreeritud kinnistu registriosa numbriga xxxx (elamumaa 100%, mille pindala on 3 554,0 m2), asukohaga xxxx. Kinnistu uue omanikuna on kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 14.05.2019 ühisomanikud W. L. (isikukood xxxx) ja Õ. L. (isikukood xxxx). W. L. oli võlgniku juhatuse liige perioodil 03.06.2008 - 13.03.2019 ning osanik kuni 07.03.2019. Lähtudes eeltoodust on ajutine pankrotihaldur välja toonud, et võlgniku vara koosneb järgnevast: võlgniku kassa jäägist summas 0.70 eurot; võlgniku nimel avatud AS Xxxx Eesti filiaal arvelduskonto xxxx jäägist summas 71.20 eurot; võlgniku nimel avatud AS Xxxx arvelduskonto xxxx jäägist summas 19.00 eurot; võlgniku nimele registreeritud sõidukist xxxx (reg.märk xxxx, esm. reg. aeg 2012), mille väärtuseks on võlgniku poolt märgitud 2 000.00 eurot; võlgniku nimele registreeritud sõidukist xxxx (reg. märk xxxx, esm. reg. aeg 2010), mille väärtuseks on võlgniku poolt märgitud 3 167.00 eurot; võlgniku nimele registreeritud haagisest xxxx (reg. märk xxxx, esm. reg. aeg 2011), mille väärtuseks on võlgniku poolt märgitud 1 184.00 eurot; võlgniku nimele registreeritud haagisest xxxx (reg. märk xxxx, esm. reg. aeg 2018), mille väärtuseks on võlgniku poolt märgitud 1 914.36 eurot; võlgniku raamatupidamisaruannetes kajastatud ostjate E OÜ, K OÜ ja T OÜ poolt tasumata arvetest summas 8 483.08 eurot (kuna E OÜ-le esitatud arve nr. 16068 summas 177.60 eurot muutus sissenõutavaks 01.12.2016, siis võib esineda võimalus nõudele aegumise vastuväite esitamiseks); võlgniku raamatupidamisaruannetes põhivarana kajastatud lekkevanniga diiselkütuse väiketanklad 2 tk, mille väärtuseks on võlgniku poolt märgitud 5 680.00 eurot. Kokkuvõtvalt omab võlgnik ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt vara orienteeruvalt summas 22 519.34 eurot. Põhivara tegelik väärtus selgub põhivara realiseerimisel pankrotimenetluse käigus ning debitoorsete nõuete väärtus ning sissenõutavus selgub pankrotimenetluse käigus sissenõudemenetluste teostamisel. Ajutise halduri aruandest nähtub ka, et võlgniku suhtes on algatatud ja on menetluses kokku 4 täitemenetlust. Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti 28.09.2021 esitatud vastusest tuleneb, et võlgnikul on maksuvõlg summas 99 102.84 eurot ning maksusummadelt arvutatud arvestuslik intressi võlg 14 699.27 eurot. Võlgnik omab kohustusi vähemalt kokku summas 1 093 060.88 eurot. Kohustuste täpne summa selgub võlausaldajate nimekirja kinnitamisel. 4(7)

Võlgnik on seega olukorras, kus tema kohustused moodustavad vähemalt 1 093 060.88 eurot. Vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid ja kohustusi on võlgnikul orienteeruvalt summas 22 519.34 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutisel pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustatud eelkõige E AS-iga sõlmitud kahjumlik leping, mis põhjustas võlgnikule 2019 aasta jooksul olulised likviidsusprobleemid. Kuna võlgniku majandustegevuseks hädavajalik vara ei kuulunud võlgnikule ning oli finantseeritud võõrkapitali arvelt (liisitud), millega kaasnesid igakuised tagasimakse kohustused, siis hakkasid liisinguandjad maksete viibimise tõttu võlgnikuga 2019 aasta lõpus lepinguid üles ütlema ning vara realiseerima. 2020 aasta alguseks oli võlgnik sattunud olukorda, kus võlgniku varad ületasid tema kohustusi 8,46 korda. Seega hakkas ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku maksejõuetus välja kujunema 2019 aasta jooksul ning võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2020 aasta alguses. Samuti oleks pidanud ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku juhatuse liikmed esitama pankrotiavalduse hiljemalt 2020 aasta jooksul, mistõttu on võlgniku juhatus rikkunud äriseadustikust tulenevaid kohustusi. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud kohustust nõukogu puudumisel osanikele juhul, kui osanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest. Võlgniku juhatuse liikmed pankrotiavalduse esitamise kohustust õigeaegselt täitnud ei ole. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud 10.09.2021, seega ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaega rikkudes. Ajutise halduri aruandest nähtub ka, et äriregistri andmetel on võlgniku poolt äriregistrile esitatud viimasena 2018 majandusaasta aruanne, seega ei ole võlgniku raamatupidamine nõuetekohaselt korraldatud, mis on samuti juhatuse kohustuste rikkumine (ÄS § 183). Ajutine pankrotihaldur ei välista, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga § 22 lg 5 mõistes. Pankrotimenetluses vajab täiendavat analüüsimist E AS-iga sõlmitud lepinguga seonduvad asjaolud ja võlgniku juhatuse võimalik vastutus lepingu sõlmimisel. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna tema olemasolev vara ei kata olemasolevaid kohustusi, võlgniku majandustegevus on sisuliselt lõppenud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. 5(7)

Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 lg 1 alusel kohustatud võlgniku juhatuse liikmeed K. T., R. P. ja W. L.. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine pankrotihaldur on kohtule selgitanud, et pankrotimenetluse jooksul vajab täpsemat analüüsimist võlgniku arvelduskontodelt välja võetud sularaha kasutus ja kinnistu registriosa numbriga xxxx võõrandamine võlgniku endisele juhatuse liikmele W. L.ile. Samuti selgub võlgniku debitoorsete nõuete summas 8 483.08 eurot sissenõutavus pankrotimenetluse jooksul nõudeavalduste esitamisel. Kuna võlgniku poolt ei ole kõiki andmeid 2019-2020 osas esitatud, siis on käesolev hinnang esialgne ning täpsustub pankrotimenetluse jooksul. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok on esitanud tasunõude 15 töötunni eest kokku summas 1 350.00 eurot (arvestusega 1 tund = 90.00 eurot), millele lisandub käibemaks 270.00 eurot, s.o kokku 1 620.00 eurot. Ajutise halduri tasunõudele vastuväiteid ei esitatud. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 350.00 eurot, millele lisandub käibemaks 270.00 eurot, s.o kokku 1 620.00 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. Menetlusosaliste menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 järgi on pankrotimenetluse kulud mh menetluskulud (p 1) ja käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa (p 6). Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Pankrotiseadus ei reguleeri võlausaldaja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Seetõttu kohalduvad PankrS § 3 lg 2 kohaselt TsMS sätted. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6(7)

Võlausaldaja menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskulud kokku summas 2 250.00 eurot, mis koosnevad riigilõivust 350.00 eurot, kulust esindaja õigusabile 900.00 eurot ning PankrS § 11 ja kohtu 27.08.2021 määruse alusel deposiiti tasutud summast 1 000.00 eurot. Võlausaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 300.00 eurot ja määruskaebuse esitamisel 50.00 eurot. Nimetatud kulud on põhjendatud ja seadusega kooskõlas. Võlausaldaja on menetluses osalenud esindaja vahendusel. Menetluses tehtud toimingutele on esindajal kulunud kokku 10 tundi. Kohus peab sellist ajakulu ja tehtud toiminguid põhjendatuks. Õigusabi on osutatud tunnitasuga 90.00 eurot. Tunnitasu vastab keskmisele turuhinnale. Riigilõivukulu 350.00 eurot ja õigusabikulud 900.00 eurot on seega põhjendatud võlausaldaja menetluskulud. Kohus määrab seega võlausaldaja poolt kantud põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 1 250.00 eurot (s.o riigilõiv ja õigusabikulud). Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord, s.o PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. Menetluskulude hüvitamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ning selleks tuleb võlausaldajal pöörduda pankrotihalduri poole. Võlausaldaja poolt tasutud deposiidi (1 000.00 eurot) jäägi tagastab aga kohus võlausaldajale deposiidi vajaduse ära langemisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.