Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
21. aprill 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-702
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi Swecon avaldus OÜ Fixdem Eesti pankroti väljakuulutamiseks Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. veebruari 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Swecon määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Aktsiaselts Swecon (rk: 10057001), esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere Vastustaja (võlgnik): OÜ Fixdem Eesti (rk: 11386758), esindaja vandeadvokaat Hillar Villers
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei pea võlgnik PankrS § 10 lg 2 p 4 tingimustele vastamiseks avaldama otsesõnu, et ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu võlausaldaja nõuet või oma kohustusi täita, vaid piisab, kui võlgnik esitab avalduse või andmed, millest üheselt järeldub maksejõuetus, s.o PankrS § 1 lg-s 2 või lg-s 3 tingimustele vastav seisund. Sellise avalduse tunnustele võivad vastata nii võlgniku saneerimiskavas esitatud majandusandmed või ka nt negatiivset netovara kajastava majandusaasta aruande äriregistrile esitamine. Kui võlgnik on esitanud saneerimiskava, millest nähtuvalt ületab kohustuste maht vara väärtust 1 103 952,39 euro võrra ehk 8,46 korda, siis on ta tunnistanud PankrS § 1 lg 3 kohast seisundit, kus vara ei kata kohustusi, ning seega vastab PankrS § 10 lg 2 p 4 tunnustele. Võlgnik on enam kui aasta jooksul rikkunud maksekohustust ja samuti pikaajaliselt rikkunud äriseadustiku § 180 lg-s 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Pankrotiavalduse esitamise kohustus nähtub üheselt võlgniku poolt kohtule teises asjas esitatud andmetest, millele on viidanud saneerimisasja lahendanud kohtud.
Pankrotiavalduse põhjendustest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et võlgnik esitas 22.12.2019 maakohtule avalduse saneerimismenetluse läbiviimiseks. Saneerimisavalduse kohaselt on võlgnikul palju võlgnevusi ning mitmed võlausaldajad on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoteenuseid osutavate ettevõtete poole ning võlgnikule on saadetud mitmeid hagihoiatusi ja pankrotihoiatusi. Ilma saneerimismenetluse raames kohaldatavate abinõude rakendamiseta on võlgniku maksejõuetuse tekkimine tõenäoline. Viru Maakohus jättis 30.04.2020 määrusega võlgniku saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas saneerimismenetluse. Maakohus leidis, et kuna võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, siis on ettevõtte saneerimine ebatõenäoline. Tartu Ringkonnakohus jättis 22.09.2020 määrusega maakohtu määruse muutmata ning võlgniku määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et võlgnik on maksejõuetu ning selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ringkonnakohus nõustub siinkohal võlausaldaja seisukohaga, et kui võlgnik on avaldanud saneerimismenetluses enda majandusandmed ning kui nende andmete põhjal on kohtud eelnevalt jõustunud kohtulahendites tuvastanud võlgniku maksejõuetuse, siis selline võlgniku käitumine on käsitletav võlgniku kinnitusena kohtule ja võlausaldajatele, et ta ei suuda oma kohustusi täita. Maakohus on jätnud nimetatud asjaolu, samuti võlgniku kinnituse saneerimisavalduses, mille kohaselt ilma saneerimismenetluses kohaldatavate abinõude rakendamiseta on maksejõuetuse tekkimine tõenäoline, tähelepanuta ning seetõttu põhjendamatult keeldunud võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtmisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.